"Rebane ja laps" filmi kohta essee (0)

“ REBANE JA LAPS”
Mina nägin umbes kuuaega tagasi ETV2- st ilusat kogupere loodusfilmi “Rebane ja laps”, mis rääkis tüdruku ja rebase uskumatust sõprusest.
10-aastane tüdruk Lila kohtab kooliteel rebast ning otsustab, et loomakesest peab saama tema sõber. Selleks, et rebane uuesti üles leida ja tema sõbraks saada näeb tüdruk kõvasti vaeva. Ta jalutab kaugel metsas ja otsib teda ohtlikes kohtadest, kus tal on keelatud käia.
Ükskord eksib ta rebasega koobastes ringi uitades ära ja ei oska pärast pimedas koju minna. Öösel on metsas aga kõhe ja palju loomi, algul kardab Lila kohtavalt, kuid jääb lõpuks magama, hommikul ärgates näeb ta, et rebane magab tema kõrval ning kuuleb kuidas vanemad teda hüüavad.
Mõne aja pärast kui Lila ja rebane on juba suured sõbrad, käivad nad koos metsas jalutamas, söövad ühist võileiba ja mängivad niisama. Lila paneb rebasele nimeks Tituu. Rebasel on oma pesas kutsikad, kelle eest ta hoolitseb ning keda ta ka Lilale näitab.
Kord kodu mängides seob Lila rebasele kaela nööri, et temaga siis jalutamas käia. Rebasele see aga ei meeldi ja ta tahab põgeneda, sellepeale on rebane solvunud ja ei taha Lilat enam usaldada .
Kuid ometi tuleb ta kord Lila maja juurde teda otsima . Lila aga otsustab juhust kasutada ja meelitab ta oma tuppa , kus ta ukse lukku paneb. Rebane satub aga paanikasse, kuna näeb, et toast pole väljapääsu ning hüpab segaduses 2. korruse aknast läbi ning jääb maja ette teele veriselt lama . Lila on samuti ehmunud ja segaduses, ta võtab rebase sülle, palub et ta üles ärkaks ja viib ta oma pessa, oma poegade juurde.
Kui juba mitu päeva on möödunud ja Lila pole rebast näinud, arvab ta, et rebane on surnud, kuid ühel päeval näeb ta Tituud mäe nõlval kõndimas ja tema rõõm on üüratu.
See film meeldis mulle eelkõige just sellepärast, et seal oli palju ilusat loodust ja vähe tegelasi. Ometi oli film väga põnev ja läks väga hinge.
Film näitas seda, et igasugune sõprus on võimalik, kui vaid püüda ja seda tõeliselt tahta. Nii samuti tegi Lila. Ta kõndis tunde üksi metsas ja muudes ohtlikes kohtades, et leida rebast, keda ta tahtis oma sõbraks. Ta oli kannatlik ja heatahtlik ning lõpuks harjuski rebane temaga ja nad said sõbraks.
Kuid kõige tähtsam, mida selles filmis taheti näidata oli see, et sõprust ei tohi sassi ajada omamisega.
Algul tahtis ka Lila vaid rebast oma sõbraks, kuid hiljem unustas selle ja tahtis, et rebane oleks tema oma. Ta kasutas oma jõudu ja kuritarvitas rebase usaldust ning see oleks peaegu lõppenud rebase surmaga. Ometi suutis rebane selle kõik talle andestada , kuid kindlasti oli ta nüüd Lila suhtes natuke ettevaatlikum.
Nii juhtub ka palju inimestega. Mõnikord olles leidnud sõbra nad kiinduvad temasse, kuid hiljem tahavad teda omada. Mingil määral see võib tulla kartusest sõpra kaotada, aga vahest ka sellest, et unustatakse ära mis sõprus on. Igaüks tahab olla vaba, kuid igaüks tahab, et tal oleks keegi. Nii siis peabki olema see piir paigas nii, et mõlemal oleks hea olla.