"Reedetu on lihtsam olla kui reetur" (1)

Reedetu on lihtsam olla kui reetur .
William Shakespeare „ Hamlet “
Kui petetakse, siis tuleb seda hiljem ka kahetseda. Selle heakstegemine on juba raskem. Miks aga üldse nii tehakse ja mis reetja elu raskeks ajab?
Seda, et noa selga löömine on väga jube ja vahel suisa andestamatu tegu, teab ilmselt igaüks. Kuid kõigil ei teki süümepiinu ja kõigil pole soovi või tahtmistki andeks paluda . Endale tuleb tuhka pea peale raputada, sest puhtalt vabandamine ei aita, neid sõnu tuleb mõelda siiralt, öelda südamest, mitte niisama lausuda. Loetud raamatus lõi Hamletile noa selga Laertes , olles esialgu tema sõber ning hiljem soovides printsi surma, et Hamlet ta isa tappis ja kuninga käsul tegi ta seda samuti. Ka prints Hamleti ema reetis teda mingil määral, abielludes paar kuud hiljem pärast endise kuninga surma printsi onuga. See on küll rohkem kuninga reetmine kui printsi, aga siiski, ta reetis. See on reetmine, mida ei kingita, kui nö pisireetmised on andestavad. Vabandustpalumine on aga omaette raskus. Tihtipeale pole julgust minna ja paluda andeks. See on ilmselt sellepärast, et enne olid enda arvates „kõva tüüp“, aga hiljem ei taheta oma nõrka poolt välja näidata, kardetakse. Selleks, et sellest hirmust või mittetahtmisest üle saada, peab vaid natukene pingutama ja julguse kokku võtma.
Mõnikord on hoopis nii, et ei piisa vaid vabandamisest. Selleks, et petmine unustataks, peab ka midagi tegema, oma teo heastama. Vastasel korral ollakse kindel, et petetakse uuesti. On ju ka ütlus: „Ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse!“ . Heakstegemine võib võtta aega, kuid ära tuleks see teha võimalikult ruttu. Osa inimesi arvab , et kui sellega hästi kaua viivitada, siis see lõpuks unustatakse. Mõned reetmised ehk tõesti, kuid enamasti mitte. Ükskord tuleb see ju tagasi nii või teisiti. Loetud teoseski oli taolisi juhtumeid. Kui Laertes reetis Hamleti, sai ta karistuseks surma ja seda Hamleti enda käe läbi.
Uus kuningas Claudius mängis Hamletile head onu, ise samal ajal tema surma soovides. Ta saatis printsi Inglismaale käsuga Hamlet tappa. Ka see on reetmine. Kuningas reetis selleks, et printsist lahti saada, et ta ise saakski jääda kuningaks. Ta ju teadis, et varem või hiljem saab Hamlet troonile. Sellepärast Claudius pettiski, et endale paremat elu saada. See ongi minu arvates peamine põhjus, miks nii tehakse. Enne, kui reedetakse, ei mõelda tagajärgedele. Kõik tuleb ju elus hiljem tagasi, nii hea kui halb. See teeb reeturi elu raskemaks. Ta muudkui reedab ja reedab arusaamata, et ta elu muutub niimoodi ainult halvemaks. Reedetul nii raske pole, sest tema elu võib küll ajutiselt halb olla, aga kui reedetu teeb midagi head, siis saab ta selle tulevikus tagasi. kuid ta petab edasi lootuses, et varsti teeb keegi ka temale midagi head
Reetmine on kõige hullem tegu, mida üldse teha saab. Seepärast pole ka mõtet petta . Siis on elu ka lihtsam, sest pole tarvis muretseda sellepärast, kuidas see heaks teha. Kui jätta reetmine teiste hooleks ja ise muudkui hea ja tubli olla, siis on elu ilus.