VALIMISED: Eestis valitakse riigikogu(5a); kohalikke omav (4a); EU parlamenti(5a); saab osal referendumil. President-5a, riigikantsler-7a. kandideerimisõ: Riigik-21; EU.parla-21 (Est v Eu kodanik); omav- 21 (Est v Eu kod); presid-40 (Est kod). VALIMISÜST: 1)majoritaarne- nii palju kui saadikute kohti parlas, nii palju ka valimisrongkondi. igast ringk-st saab parla-ti 1. Nt. SB, puudus: soosib suuri erakondi, 40%- 30%-30% süst, siis saab 40%ne, st 60% häältest ei saa võimule. 2)proportsionaalne- saadikute arv ol häälte%st- 10% 10 kohta- häälet pige erakonna ja ideoloogia kui isiku poolt, väikeparteil võimalus (Estis ka valimiskünnis 5%, et saada parlamenti). DEMOKR VALITSEMISE PÕHIVORMID: 1. presidentaalne- USA; rahvas val parla ja presid (kes on peaminsit ja presid rollis). Presid valib valitsuse, õ panna parla otsustele veto, on relvajõudude kõrgeim juht. 2. poolpresidentaalne- rahvas val- *parla *presid- määrab peaministri- valib vali...
Mõisted: Parlament seadusandlik võim Valitsus täidesaatev võim Kohtud kohtuvõim Võimude lahusus ja tasakaalustatus demokraatliku valitsemise põhimõte, mille kohaselt võim jaotatakse seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu vahel Föderaalriik need riigid, kus piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus Unitaarriik ehk ühtne riik riik, kus kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika Õiguskantsler kõrge ametiisik Eestis; teostab põhiseaduse ja seaduslikkuse järelvalvet Riigikontroll riigiasutuste ja organisatsioonide majandustegevust kontrolliv organ Eestis Kaitsepolitsei jägib riigi julgeolekut ja põhiseaduslikust korrast kinnipidamist Konstitutsioon ehk põhiseadus riigi kõrgeim seadus, mis sätestab valitsemiskorralduse, kodanikuõigused ja kohustused Demokraatia valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab võimu kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel Seadus kõrgeima riigivõimuor...
Vabade valimiste põhireeglid 1) valimised on üldised (piiranguid on hästi vähe) 2) valimised on vabad (kõigil kodanikel ja erakondadel on õigus üles seada kandidaate) 3) valijat ei tohi valimissedeli täitmisel mõjutada 4) valimised on ühetaolised ehk võrdsed (kõigile kandidaatidele püüakse luua võrdsed tingimused propagandaks) 5) igal ühel on üks hääl ja kõik hääled kaaluvad samapalju valimiste etapid: 1) ettevalmistus 2) kampaania (põhikirja muudetakse, hakatakse otsima liitlasi, reklaami ostmine ja korraldamine (avaliku arvamuse küsitlused, kandidaatite registreerimine) 3) hääletamine 4) häälte lugemine (kohtade jagamine) millised tegurid mõjutavad inimeste valimiskäitumist? 1) majandusolukord (üleriigiline ja isiklik) 2) sotsiaalne seisund 3) ajaloolised tavad 4) gruppi kuuluvus 5) väärtusorientatsioon 6) kokkupuude parteiga 7) valitsuse tegevus 8) sõprade mõju 9) valimiskampaania mõju 10) massiteabe mõju üldiselt VALIMISSÜSTEEMI...
Parlament- seadusandlikvõim, 101 liiget, valida saab 18+ ja EV kodanik, kandideerida saab 21+ ja EV kodanik. Parl ül: 1)seaduste loomine ja vastuvõtmine 2)riigieelarve koostamine ja vastuvõtmine 3)kontrollib valitsuse tegevust Spiiker-parlamendi esimees fraktsioon-ühtsete vaadete põhjal loodud saadikuühendus parlamendis. Komisjon-riigikogu töörühm, mille moodustavad erinevate erakondade saadikud. Toimub riigikogu sisuline töö. Koalitsioon-moodustavad parlamendis valitsuserakonnad. Opositsioon-moodustavad väljajäänud erakonnad. Järjesta protsetuurid: 1)Riigikogu valimise tulemuste väljakuulutamine 2)President nimetab peaministrikandidaati 3)peaministrikanditaat komplekteerib valitsuse 4)President nimetab valitsuse ametisse 5)Riigikogu otsustab peaministrikandidaadile volituse andmise 6)valitsus annab riigikogu ees ametivande. Valitsuse moodustamise võimalused: 1)valitsus moodustatakse alati peale riigikogu valimisi 2)uus valitsus moodust...
Ülikool Euroopa Parlament Referaat Õppeaine: Rahvusvahelised suhted Õppejõud: Tallinn 2012 Sissejuhatus Käesoleva referaadiga püüan anda ülevaate Euroopa Parlamendi struktuurist, ülesannetest ja arengust. Antud teema sai valitud, kuna tunnen, et Euroopaga seotud teemad on mulle lähedasemad ja tahtsin ise ka rohkem uurida ja teada saada Euroopa Parlamendi kohta. Referaat koosneb neljast põhi pealkirjast, millest iga ühe all selgitan lahti pealkirjas sisalduva. Referaadi sisu üritan anda edasi võimalikult lihtsalt ja arusaadavalt. Abimaterjalidena kasutan erinevaid allikaid internetist, mille hulgas ka Euroopa Parlamendi kodulehekülge ning Euroopa Liidu institutsioonide teatmikku. 1. Euroopa Parlament 1.1. EP loomine 1951. aastal allkirjastati esimene leping, millega loodi parlamentaarne assamblee, hiljem nimetati see ümber Euroopa Parlamendiks...
Eestis on parlament ühekojaline Riigikogu, riigikogu 101 saadikut valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse ja suletud nimekirja põhimõttel neljaks aastaks. Erakonnad saavad kandidaadid üles seada 12. Valimisringkonnas. Valimistulemused tehakse kindlaks valimisringkonna tasandil, kasutades lihtkvoodi meetodit. Iga kandidaat, kes sai hääli rohkem või võrdselt lihtkvoodiga, saab isikumandaadi alusel riigikokku. Soome-Eduskund(200 liiget), Rootsi-Rikstag(349), Läti-Saeima(100), Venemaa-Riigiduum(450),nSuurbritannis 2- kojaline Inglise parlament. USA-kongress(2-kojaline). 1920-I Riigikogu. Praegu on 12. Riigikogu. Riigikogu ülesanded: menetleda ja vastu võtta seadusi § 65. Kinnitab riigieelarve, ratifitseerib välislepinguid. Korraldab rahvahääletusi, kontrollib täidesaatvat võimu. Kokku on 11 alatist komisjoni- komisjonid valmistavad ette seaduseelnõusid, kontrollivad oma valdkonna piires täidesaatvat riigivõimu. (keskkonnakomisjon; r...
1. Millised on parlamendi (Riigikogu), presidendi ja vabariigi valitsuse ülesanded? Parlamendi (riigikogu) – seaduste vastuvõtmine; esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja huvisid; arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid; valitsuse ametissepanek ja kontroll selle tegevuse üle Presidendi – esindada riiki; kuulutada välja riigikogu valimised ja seadused; nimetada kõrgeid riigiametnikke; olla riigikaitse kõrgeim juht Vabariigi valitsuse - viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat; suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust; korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist; annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi; korraldab suhtlemist teiste riikidega; kuulutab loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks välja eriolukorra riigis või selle osas 2. Mida tähendavad: komisjon, fraktsioon, koalitsioon, opositsioon, koosseisu häälteenamus, poolthää...
SEADUSANDLIK VÕIM. PARLAMENT Parlament- demokraatliku riigi kodanikkonna esindusorgan. Jagunevad : Ühekojaline-parlament moodustatakse perioodiliste üldvalimiste kaudu Kahekojaline(kolmandik maailmariikidest) jaguneb omakorda : Alamkoja- sama nagu ühekojaline. Ülemkoja- * tsensuslik printsiip õiguse kuuluda ülemkotta annab aadlitiitel või ametikoht. Algne eesmärk: olla tasakaalustajaks demokraatlikult valitud alamkojale. Tänapäeval on ülemkojal parlamendis pigem nõuandev ja kinnitav roll ( Suurbritannia Lordide Koda) *territoriaalne printsiip- ülemkoda esindab keskvõimu tasandil piirkondlikke(nt osariikide) huve. Ülemkoja saadikud valitakse piirkonna elanike poolt või määratakse piirkondliku omavalitsuse otsusega( USA Senat) · Ülemkoda jääb saadikute arvu poolest alamkojale alla. · Paljudes riikides on ülemkoja ametiaeg pikem Kahekojalise parlamendi ül...
Riigivõimu institutsioonide- Riigikogu, Vabariigi Valitsus, kohtud, omavalitsused- ülesanded (kõige üldisemad, konkreetsemalt saab loetleda põhiseadust kasutades)- Riigikogu: Neile kuulub seadusandlik võim. Töötada välja seadusi, võtta vastu otsuseid, teha parlamentaarset kontrolli ja arendada välissuhteid. VV: Täidesaatev võim. Suunab ja kordineerib valitsusasutuste tegevust. Kuuluvad ministeeriumid, Riigikantselei, maavalitsused jne. Kohtud: Mõistab õigust. Teostab kohtuvõimu – määrab karistused. Inimestevaheliste tülide lahendamine. Omavalit: Korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja-teenuseid, vanurite hoolekanne, noorsootööd, elamu-ja kommunaalmajandust, ühistransporti jne. Parlamendi moodustamise tsensuslik ja territoriaalne printsiip, miks muudeti 1937.a põhiseadusega Riigikogu kahekojaliseks? Tsensuslik:õiguse kuuluda ülemkotta annab aadlitiitel või ametikoht. Territoriaalne:ülemkoda esindab keskvõimu tasandil piirkondl...
15.03.2010 PARLAMENT, VALITSUS JA PRESIDENT JUHTIVAD PÕHISEADUSLIKUD INSTITUTSIOONID Erinevad võimukorraldused 1) monarhiad a) piiratud ehk konstitutsiooniline monarhia (Rootsi) b) absoluutne monarhia (Saudi Araabia) 2) diktatuurid (piiramatu võim) 3) autoritaarsed (Põhja-Korea) 4) totalitaarsed riigid (NSVL) 5) vabariik maailmas levinum valitsemiskorraldus. 15.03.2010 halduskorraldus 2 Erinevad demokraatiad parlamentaarne presidentaalne rahvas valib rahvas valib presidendi ja parlamendi ...
Euroopa Komisjon Euroopa Komisjon on riiklikest valitsustest sõltumatu.Komisjoni ülesanne on esindada ja kaitsta ELi kui terviku huve.Euroopa Komisjon koostab uute seaduste ettepanekud ning esitab need Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Ta on ka ELi täidesaatev jõud, vastutades parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise eest.See tähendab Euroopa Liidu poliitikasuundade ja tegevuskavade elluviimist kui ka vastutust eelarve täitmise eest. Nagu parlament ja nõukogu loodi ka Euroopa Komisjon 1950. aastatel ELi asutamislepingutega. Kes moodustavad komisjoni? Komisjoni kuulub 27 meest ja naist üks esindaja igast liikmesriigist. Terminit ,,komisjon" kasutatakse kahes tähenduses.Esiteks tähendab see komisjoniliikmeid, kelle on ametisse nimetanud liikmesriigid selleks, et nad juhiksid institutsiooni ja võtaksid vastu otsuseid. Teiseks tähendab komisjon institutsiooni ennast ja selle personali. Mitteametlikult nimetatakse komisjoniliikm...
! Parlamendi peamine funktsioon algatada, menetleda ja vastu võtta seadusi. Seadusloomes osaleb ka valitsus. Enamik seaduseelnõud valitsuse algatatud. Parlament arutab ja hääletab. Arutelu kulg sõltub koalitsiooni ja opositsiooni vahekorrast. Olulised on : - häälte arv - valitsuskoalitsiooni ja opositsiooni ühtsus, hääletamiseks ühtne positsioon. Riigipea roll seadusloomes seaduste väljakuulutamine. Kui riigipea leiab, et seadus pole sobilik, saadab ta selle seaduse parlamenti tagasi. Erimeelsuste püsimisel sekkub riigikohus. Parlamendi teine funktsioon erinevate huvide esindamine ja nende tasakaalustatud viimine seadustesse. Esmane kohustus edastada valijate huve. Selleks üks nädalapäev istungeid ei toimu, kodanikega kohtumine. Igal kodanikul on õigus pöörduda oma saadiku poole ka omaalgatuslikult. Peamise osa parlamendisaadiku töös...
Ministrite nõukogu- esindab igat liikmesriiki 1 minister (25 liiget), otsused võetakse vastu hääletuse teel, ning see loetakse vastuvõetuks,kui selle poolt on antud vähemalt 258 häält, mis on antud nõukogu liikmete enamuse poolt (kvalifitseeritud häälteenamus), otsused formuleeritakse õigusaktidena, kõige rangem on määrus, mis kuulub kogu mahus täitmisele kõigi liikmesiriikide poolt.Direktiiv kuulub samuti täitmisele. Euroopa Komisjon on Euroopa Liidu täidesaatev organ. See koosneb viieks aastaks ametisse nimetatud 27 volinikust, kelle peab kinnitama Euroopa Parlament. See teostab Euroopa Liidu ühispoliitikat, täidab eelarvet ja kindlustab lepingute täitmise. Komisjoni peamine ülesanne on esindada ja kaitsta Euroopa Liidu kui terviku huve. Euroopa komisjon loodi EL-i asustamislepingutega 1950. aastatel. Komisjoni asukohaks on Brüssel, kuid tal on talitusi ka Luksemburgis. Euroopa Komisjon on üks seitsmest Euroopa Liidu institutsioonist....
Õigusriik- riigivõimu teostamine peab olema kooskõlas õigusega.Riigis peab olema võimude lahusus ja inimõigused. Seadulandlik võim-riigikogu. Täidesaatev võim-valitsus, rakendab seaduseid ja viib ellu poliitikat. Kohtu võim-kohus, õigust mõistev võim. Võimude lahusus – seadusandliku täidesaatva- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Vajalik riigivõimu jaotamiseks ja seeläbi demokraatia ja seaduslikkuse printsiibi kindlustamiseks. Parlament- üleriigiline seadusandlik esindusorgan. Seaduste vastuvõtmine ja teiste riigiorganite valimine, nimetamine ja kinnitamine ning poliitiline ja õiguslik kontroll nende tegevuse üle. oluline ülesanne riigieelarve kinnitamine. Valitsus- Valitsuse üldeesmärkideks on Eesti julgeoleku tugevdamine, majanduskasvu edendamine ja riigi ja kohaliku halduse reform ja ääremaastumise leevendamine. Valitsust juhib peaminister. President- riigi juht. Seaduse eelnõu- juhatus-juhtivkomisj-3 lugemist täiskogus-lõpphääle...
Avaliku võimu harud ja institutsioonid Institutsioon-käitumismustrid ja vormid. Avalik võim-institutsioonidele antud mandaat teatud funktsioonide täitmiseks. Võimu institutsionaalne korraldus. Võimu teostavad institutsioonid. RIIK kui avaliku võimu institutsioon. Kitsa käsitluse kohaselt on institutsioonid reeglid, mille raames ratsionaalsed indiviidid oma eesmärkide saavutamise nimel tegutsevad. See tähendab ka, et nad nõustuvad piirangutega, mis reeglites sisalduvad. NT. parlament ja parlamentaarne depatt kui esindusdemokraatia üks vorme. Institutsioon selle sõna laias tähenduses tähendab mitmetahulisi käitumismustreid, mis tekivad matkimise ja moevoolude jälgimise tulemusel.NT poliitiku institutsioon ühiskonnas. AVALIKU VÕIMU KORRALDUS: I. Sisuline kõlg: põhikord/põhiseaduslikkus II. Võimuinstitutsioonide jaotus:horisontaalne-kesksed võimuharud erinevate rollidega ja vertikaalne võimujaotus-keskv...
Riik Ühiskond - suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. jagatakse kolmeks sektoriks: 1) avalik sektor - riigi omavalitsusasutused 2) erasektor - eraettevõtted 3) mittetulundussektor - kodanikuühendused Avaliku sektori tähtsaimaks osaks on riik, see on istitutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Ühiskonna teadustele omaselt võib riiki defineerida mitut moodi: inimeste tegevus ühiskonnas toimub suurel määral reeglitega määratud ruumis. Peamisi reegleid loob riik. Reegleid loovad ka teised institutsioonid, nagu koolid, perekond, ettevõtted. Institutsiooniks nim. formaalsete ja mitteformaalsete eeskirjadega seotud ja püsivat kogumit, mis kirjutavad ette lubatud käitumismalle ja määravad lubatud tegevuse piire. Riik - õiguslikust aspektist: õiguslik - avalik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Üh...
Euroopa Liidu juhtorganid Euroopa Liidule on omased nii valitsusevahelised kui riigiülesele koostööle iseloomulikud jooned. Valitsusvahelise koostöö raames säilitab iga liikmesriik oma iseseisvuse, riigiülene koostöö eeldab, et ühenduse iga liige loovutab osa isesvast otsustusõigusest ühisstruktuuridele. Kõige autoriteetsem EL-i institutsioon seadusandlik ministrite Nõukogu tegutseb nagu rahvusvaheline organisatsioon. Teine mõjukas struktuur täidesaatev Euroopa Komisjon kujutab endast riigiülest üksust. Riigiülene koostöö keskendub enam majanduskoostööle, riigileste küsimuste puhul kuulub Euroopa Liidu institutsioonidele seaduste loomisel ja elluviimisel kandev roll. Euroopa Liidul on kõik riigile omased valitsemisinstitutsioonid esinduskogu (parlament), seadusandlik kogu, täidesaatev võim, kohus ja sõltumatu keskpank. Euroopa Liidu valitsemisinstitutsioonide ülesande...
Kodusõda ja parlamentarismi kujunemine Inglismaal 17. sajand Stuartite dünastia algus: Elizabeth I surm lõpetas Tudorite dünastia ja võimule sai kuninganna tahtel Sotimaa kuningas James VI James I'na (1603). Inglismaa ja Sotimaa ühendamine. James I toetas anglikaani kirikut, ei teinud järelandmisi katoliiklastele ja puritaanidele. Kuningas ja Parlament tulis maksude pärast. Võimule James I poeg Charles I (1625-1649). Kuningas saatis parlamendi laiali, kuid ei suutnud saavutada absolutistlikku valitsemisviisi, Soti mässu mahasurumiseks tuli ikka parlament jälle kokku kutsuda. 1640 a kokku tulnud parlament esitas pika kaebuste nimekirja kuningale, kuid kuningas saatis selle esinduskogu laiali, see ei lahendanud probleeme ja parlament tuli jälle kokku kutsuda- pikk parlament. Parlament: Ülemkoda (päritavad/ametiseisundiga saadus kohad; kõrgaadlikud ja vaimulikud), alamkoda (liikmed valiti, madalamal kohal isikud). Kuningalt ...
Describe the British Parliament Works in a large building called the Palace of Westminster aka The Houses of Parliament. There are offices, committee rooms, restaurants, bars, libraries and even some places of residence. Two large rooms: The House of Lords meet in one and the House of Commons in the other. The British Parliament is divided into two houses, but the House of Commons is obviously more important and only they are considered to be the MPs. In the House of Commons there are just two rows of benches facing each other. On the left sit the members of the governing party and on the right sit the opposition. The Speaker sits between them and controls the action. The arrangement of the benches encourages confrontation between the government and the opposition. There is no place for somebody who isn't neither in the opposition nor in the government side. Usually peeps like this sit in the opposition furthest from the Speaker. || The...
Euroopa Liidu institutsioonid Euroopa parlament on Euroopa Liidu parlamentaarne institutsioon, Euroopa Parlamendil on kolme liiki põhivolitused: · õigus anda seadusandlikke akte · rahandusalased volitused · järelevalve täidesaatva võimu üle Euroopa Komisjon on Euroopa Liidu täidesaatev organ. See koosneb viieks aastaks ametisse nimetatud 27 volinikust, kelle peab kinnitama Euroopa Parlament. Teostab Euroopa Liidu ühispoliitikat, täidab eelarvet ja kindlustab lepingute täitmise. Komisjoni peamine ülesanne on esindada ja kaitsta Euroopa Liidu kui terviku huve Ülesanded: · Uute õigusaktide ettepanekute tegemine parlamendile ja nõukogule. Euroopa komisjonil on vastavalt asutamislepingule õigusaktide algatamisõigus, seega on tema ülesandeks uute õigusaktide ettepanekute koostamine ja nende esitamine parlamendile ja nõukogule. · Euroopa Liidu poliitika elluviimine ja eelarve täitmine. Komisjon vastuta...
Kõrgeim seadusandlik võim-rahva valitud parlament/RIIGIKOGU.Parlamendi ül-käsitleda rahumeelsetes kõnelustes riigielu olulisi probleeme,esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid,arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid,seaduste vastuvõtt,valitsuse ametissepanek ja selle kontroll,eelarve vastuvõtt.minister ei meeldi, tehakse umbusaldushääletus.Selle poolt peab olema vähemalt 51 riigikogu liiget.Riigikogu võtab vastu riigieelarve.Riigikogul on 2 istungijärku.Üks jaanuar-jaanipäev, teine september jõulud.Juulis parlament puhkab.Erakorraline istung tuleb,kui on kiire.Parlament valib juhatuse,juhatuse esimehe ja 2 aseesimeest.Ülejäänud liikmed on komisjonis.Iga komisjon arutab oma valdkonna probleeme. Nt: kultuuri, rahandus, keskkonna, põhiseadus, riigikaitse, sotsiaal,õigus,majandus,välis, maaelukomisjon.Koalitsioonivalitsus:mitmeparteiline valitsus. Koalitisoonipartei-kellel on kohti ka valitsuses-vastupidi opositsioo...
1.Milline parlamendi valimise süsteem (meetod) oleks Sinu arvates Eestile sobivaim. Põhjenda oma arvamust. Eesti on parlamentaarne vabariik, parlament on ühekojaline. Parlamendi üheks põhiülesandeks on presidendi valimine iga viie aasta järel. Seadusandliku võimu teostaja on Eestis ühekojaline parlament, mida nimetatakse Riigikoguks, kuhu kuulub sada üks liiget. Riigikogu liikmete valimine toimub Eestis iga nelja aasta järel. Parlamendi üheks kohustuseks on ka nimetada Riigikohtu esimees presidendi ettepanekul. Täidesaatvat võimu teostatakse Eesti Vabariigis järgmiste riigiasutuset abil: ministeeriumid, ametid, maavalitsused, inspektsioonid ning muud valitsusasutused. Mina arvan, et Eestile on sobilik praegune parlamendi valimise süsteem. Eesti parlamendivalimised korraldatakse vastavalt Riigikogu valimise seadusele. Seadus võeti vastu 7.juunil 1994, ja selle hilisematele parandustele. Riigikogu saadikute valimise süstee...
Kontrolltöö ,,Demokraatia kolm sammast" 1. Parlament 1.0 Mis on parlamendi ülesanded? Algatada, menetleda ja võtta vastu seaduseid; esindada erinevaid huvisid ühiskonnas; valida president; võtta vastu riigieelarve; kontrollida valitsuse tööd. 1.1 Kuidas toimub parlamendid seaduse vastuvõtmine Kes võib algatada seaduse eelnõud? Riigikogu, valitsus ja president. Kus menetletakse seaduse eelnõud ja kes vastutab selle eest? Seaduse eelnõu antakse Riigikogu juhatusele, kes määrab antud küsimuses juhtivkomisjoni. Mitu lugemist peab seaduse eelnõu läbima? Mis on täiskogu lugemiste sisu? Vähemalt 2 lugemist peab seaduse eelnõu läbima. Kokku on 3 lugemist. 1.Lugemine = kuulatakse ära eelnõu algataja ja juhtivakomisjoni ettekanded ja otsustatakse, kas eelnõu arutlemist jätkata. 2.Lugemine = kui probleemi ei ole, siis läheb seadus lõpphääletusele, kui aga ei jõuta kokkuleppele, siis läheb edasi 3. lugemisele 3.Lugemine = ...
Inimõigused mitmepalgelises maailmas. Põhilised inimõigused. - Õigus elule. - Õigus vabadusele, võrdsusele, isikupuutumisele. - Õigus korrakohasele kohtumõistmisele. - Õigus kaitsele julma ja alandava kohtlemise eest. - Õigus perekonnale ja eraelule. Poliitilised õigused ja vabadused. - Õigus rahvusele ja vabadusele. - Usu- ja mõttevabadus. - Sõnavabadus. - Liikumisvabadus. - Koosoleku- ja ühengutevabadus. - Hääleõigus. Sotsiaal-majanduslikud õigused. - Õigus tööle, töötasule ja puhkusele. - Õigus väärikale elatustasemele. - Õigus sotsiaalsele kaitsele. - Õigus arstiabile. Kultuurilised õigused. - Õigus haridusele ja kultuurile. - Õigus rahvuskultuurile ja keelele. - Õigus teabele. Rahvusvaheliste organisatsioonide ja Eesti Vabariigi inimõigustealased põhidokumeendid ÜRO Eesti Euroopa Euroopa Vabariik Liit Nõukogu põhidoku Ini...
Saadiku koht parlamendis: vabadus ja sõltuvus Parlament on esindusdemokraatia keskne institutsioon ja saadikud sellele sisu andvad indiviidid. Saadikute eesmärkideks on poliitika elluviimine ja tagasivalituks osutumine. Kui palju vabadust on saadikul parlamendis ja kui palju on ta sõltuv reeglitest? Kas see erineb riigiti, kus on erineva suurusega parlamendid? Üksiku parlamendiliikme võimalus mõjutada esinduskogu tegevust ja käituda oma vaba mandaadi järgi sõltub paljudest asjaoludest. Kui suur vabadus üldse jääb saadikutele reeglite järgimisel ning kas on võimalik käituda vaba mandaadi järgi või ei saa üksikliige parlamendi töö tulemusi mõjutada. Parlamendi istungi olulise osa moodustavad küsimised ja arupärimised. Ühe küsimuse mõju järelevalve seisukohalt on väike, kuid tähelepanu, mida see toob esitajale on märkimisväärselt suur. Poolas on üksikul saadikul võimalik esitada nii küsimusi kui ka arupärimisi, kusjuures arupärimise sisu p...
Valitsemine Parlamendi moodustamise põhimõtted: Parlament saab olla kas 1-või 2-kojaline . Ühekojaline moodustatakse perioodilistel üldvalimistel. ( NT: Eesti ) Kahekojaline jaguneb alamkojaks ja ülemkojaks. Alamkoda on sama nagu ühekojaline parlament. Ülemkoda-seal saab ametikoha , kas pärides (aadliseisus) või demokraatlikel valimistel. ( NT:Suurbritannia) Parlamendi ülesanded: 1)algatada 2)menetleda- töötamine seaduse kallal. On kuni kolm lugemist. 3)võtta vastu seadusi Parlamendi struktuur: Formaalõiguslik struktuur- Osad:juhatus ja komisjon. On fikseeritud seadusega Poliitiline struktuur- Osad : koalitsioon(parteid , kes kuuluvad valitsusse) ja opositsioon(erakonnad ,kes eiole valisuses esindatud ja kes mängivad vastasjõu rolli.) Igapäeva tööd juhib esimees e. spiiker. Ülesandeks on tagada istungite korrakohane kuld japäevakorra täitmine. Ta ei tohi osaleda parlamendi komisjonide ja fr...
German federal election, 2009 On the 27th of December, germans went to the polls in parliamentary elections. It was a vote that would decide the shape of the German parliament. The opinion polls before the elections suggested that Angelina Merkel would keep the top job and she did. The Christian Democrats won with 33% of the votes. The Christian Democratic Union, the Christian Social Union of Bavaria, and the Free Democratic Party have announced their intention to form a centre-right government with Angela Merkel continuing as the Chancellor. It is said that Angelina Merkel is the biggest poker face in German politics. In her four years as chancellor she has outmanouvered her opponents and become the country's most popular politician and as the German economy is recovering from recession, the people see her as a safe pair of hands. With Angela Merkel as popular as she is, you might think that the result is a for gone conclusion,...
Riigikogu 28. november 1917 tunnistas end Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu (Maapäev) kõrgemaks võimuks Eestis. 24. veebruar 1918 kuulutas Maapäeva Vanematekogu välja iseseisva Eesti Vabariigi ja moodustas esimese Ajutise Valitsuse. Saksa okupatsiooni tõttu Eestis sai hakata riiki üles ehitama alles novembris 1918 ning seda tegi Asutav Kogu. Asutava Kogu valimised toimusid 5.7. aprillil 1919 ning valimistel osales kümme parteid või rühma. Peakonkurentideks olid Konstantin Pätsi juhitud Maaliit, Jaan Tõnissoni juhitud Eesti Rahvaerakond ning Eesti Tööerakond ja sotsiaaldemokraadid. Valimisaktiivsus oli kõrge, osales 80% valimisõiguslikest kodanikest. Sotsiaaldemokraadid saavutasid ülekaaluka võidu, teiseks jäi Eesti Tööerakond. Üllatus oli Maaliidu tugev lüüasaamine. Asutavas Kogus oli 25 juristi, 11 ajakirjanikku, 7 agronoomi, 6 põllumeest, 3 õpetajat, 2 kirjanikku, 2 üliõpilas...
Eesti ja Taani riigikorralduse võrdlus Eesti Eesti riigikord on parlamentaarne vabariik, kus valitsuse moodustamisel on määrav jõuvahekord parlamendis. Parlament on ühekojaline. Presidendi valib parlament iga 5 aasta tagant. Valitsuse moodustab peaminister, kelle nimetab president. Valitsuses on 15 liiget. Valitsuse määrab ametisse president pärast parlamendi heakskiitu. Seadusandlikku võimu teostab ühekojaline parlament Riigikogu, millel on 101 liiget. Riigikogu liikmed valib rahvas neljaks aastaks. Kõrgeim kohtuorgan on Riigikohus. See koosneb 19 kohtunikust. Riigikohtu esimehe nimetab parlament presidendi ettepanekul. Täidesaatvat võimu kuulub Eesti Vabariigi Valitsusele, mida juhib peaminister. Eesti krooni emitwweimise ainuõigus on Eesti pangal. Riigikontroll kontrollib riigiasutuste majandustegevust ning riigi vara kasutamist. ...
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Euroopa Liit Referaat Koostas: Tauri Talumees Juhendaja: õp. Endla Pesti Olustvere 2012 Sissejuhatus Selles referaadis on juttu Euroopa Liidu ajaloost, mis ajal mingi asi juhtus ja kes liitus euroopa liiduga. Saab teada ka kes rajasid Euroopa Liid. Samas on ka juttu El-i laienemisest, komisjonist ja parlamendist. Juttu on ka Euroopa keskpangast, regionaalpoliitikast ja ka Euroopa Liidust ja maailmast. Euroopa Liidu ajalugu 1945 - 1959 Euroopa Liit loodi eesmärgiga lõpetada naabritevahelised sagedased ja verised sõjad, mis tipnesid Teise maailmasõjaga. 1950. aastal algas Euroopa Söe- ja Teraseühenduse loomisega Euroopa riikide majanduslik ja poliitiline lõimimine, et tagada kestev rahu. Ühenduse a...
Inglismaa 17.sajandil Charles I Stuart- 1629 saatis parlamendi laiali anglikaani kirik 1640 pika parlamendi algus 1642- 49 kodusõda: kuningas- parlament 1649 kuningas hukati Oliver Cromwell- 1653 pika parlamendi lõpp puritaanid 1653-58 Cromwelli diktatuur lordprotektor 1658 Cromwelli surm Charles II Stuart- 1660- restauratsioon 1660-1685 Charles II 1685-1688 James II- püüdis taastada absolutismi ja katoliklust 1688- kuulus (hiilgav) revolutsioon Õiguste Bill/ Deklaratsioon: 1)määras kindlaks parlamendi ja kuninga võimupiirid; 2)parlament andis välja seadusi ning kehtestas makse; 3)kuningale andis parlament täievvõim; 4)kuningas oli küll riigipea, kuid allus nagu iga teinegi kodanik õigustele ja seadustele; 5)parlament sai õiguse esitada valitsusele arupärimisi ning võimaluse valitsusele umbusaldust avaldada; 6)kehtestati trükivabadus; 7)parl...
Ajaloo suuline arvestus 1. Suurriikide iseloomulikud jooned 20. Saj algul riigikord, sisepoliitika, majandus. USA SBR Prantusmaa Saksamaa riigikord Presidentaalne vabariik Parlamentaarne Parlamentaarne Konstitutsiooniline monarhia vabariik monarhia sisepoliiti Kaheparteiline Kaheparteiline süsteem Mitmeparteiline Kahekojaline ka süsteem( Demokraatlik Konservatiivne partei süsteem. monarhia-nõrga partei(lõuna) ja (toorid) ja Liberaalne Paljuparteilisus(üle võimuga. Vabariiklik partei(põhja)) partei (viigid) 10ne partei) Alamkojas 10-12 ...
EUROOPA LIIDU PÕHIKURSUS KORDAMISKÜSIMUSED KEVAD 2014 NB! Allolevad kordamisküsimused ei vasta üks-üheselt nendele, mis tulevad eksamil, vaid pigem annavad ette need teemad-aspektid, millele tuleks materjali läbitöötamisel eelkõige keskenduda. (1) EUROOPA LIIDU KUJUNEMINE JA LEPINGUD, EL 'IDALAIENEMINE', EESTI INTEGRATSIOON EUROOPA LIITU, EL ÕIGUSLIKUD ALUSED EL AJALOOLINE KUJUNEMINE 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktorid · Poliitilised pinged ja ebastabiilsus; rivaliteet ja vastandlikud huvid; majanduslik madalseis · EL tekkimise eeldused (vajadus) o II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö o Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopas o Nn "Saksamaa küsimus" (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine) o Vajadu...
Inglismaa 17.saj Parlamendil juba 13. saj. Alates kindel koht. Inglm. valitsemises. Kaks koda: ALAMKODA-selle valis piiratud arv valimisõigustega mehi, ja LORDIDE KODA, millel ülemkoja funktsioon. 17.sa j puhkes parl õiguste ümber uus võitlus, mis viis konfliktide ja kodusõdadeni. Siiski oli Ingl. parlamentarismi areng eeskujuks kogu Lääne tsivilisatsioonile ja hiljem tervele maailmalegi. 1603.- troonile Sotimaa kuningas James VI, kes saab Inglismaal nimeks James I. Ei mõistnud inglasi ega Inglise õiguskorda. Ta oli veendunud, et kuningas on Jumala saadik ja tema tahe on kõrgem kõigist seadustest. Parlamendi tüliõunad kuningaga: 1)kuningas müüs monopoolseid õigusi ettevõtjate kompaniidele. Parlament ei kiitnud seda heaks ja pidas ka maksude määramist oma põhiõiguseks. 2)James ! oli välispoliitikas orienteeritud Hispaaniale, parlament nägi teda aga Inglismaa suurima vaenlasena 3)Charles I proklamatsioon, et kuningavõim ei sõltu parlamend...
Uusaeg (algas 1492 ja lõppes 19.ja 20.saj vahepeal) üleminek feodalismilt kapitalismile (rahamajandus, palgatööjõu kasutamine, ristiusu nõrgenemine) Uusaeg jaguneb kolmeks: 1. Enne Suurt Prantsuse revolutsiooni ehk vana korra aeg (1600-1789) 2. Suur Pr.rev. ja Napoleoni sõjad (1789-1815) 3. Suure Pr.rev. järgne periood: 19.saj Absolutismi üldiseloomustus: · 1648(Vestfaali rahu) kuni 1789 (SPR) absolutismi ajastu · Võim koondus valitseja kätte, riikide võimsus kasvas Põhjused : · Kristlus lõhenes protestantism alustas lõhenemist · Kristlust hakkas asendama rahvusriigi idee · Sõdade käigus olid riikide vahel kujunenud selged piirid · Rahvusliku eripära teadvustamine< Tunnused : · Absolutistliku valitsemiskorra põhimõte: riigi võim on jagamatu ja valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja. Valitseja võimu andja on Jumal, seega tema asemikuna ei...
PARLAMENT Kõrgeimat seadusandlikku võimu kannab rahva valitud esinduskogu parlament. Parlamendi ülesanded on: 1) esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid 2) arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid 3) seaduste vastuvõtmine 4) valitsuse ametissepanek ja kontroll tema üle 5) riigieelarve vastu võtmine 6) ratifitseerida välislepingud 7) kinnitada presidendi esindatud kõrgemate riigiametnike kandidatuurid Seadus jõustub, kui president on selle kinnitanud ja Riigi Teataja avaldanud. Parlamendil on aastas kaks hooaega ehk istungijärku (jaanuar-jaanipäev, september- jõulud). Vaheajal võib kokku kutsuda pakiliste küsimuste lahendamiseks erakorralise istungijärgu. Saadikud valivad enda hulgast juhatuse. Sinna valitakse esimees ja kaks aseesimeest. Ülejäänud liikmed kuuluvad komisjonidesse (Riigikogus on 10 komisjoni). Iga komisjon arutab oma valdkonna probleeme ning seaduseelnõusid. Riigikogu ...
Euroopa Liit Magnus Lehiste Peakontor Euroopa Parlament tuleb kokku aastas 12 istungjärguks Strasbourg'is ja ülejäänud istungiteks Brüsselis. Parlamendi sekretariaat asub Luksemburgis. Euroopa Komisjoni peakontor on Brüsselis, kuid ta on juriidiliselt kohustatud säilitama kontorit ka Luksemburgis. Nõukogu tuleb kokku Brüsselis üheksa kuud aastas ning aprillis, juunis ja oktoobris Luksemburgis. Seega enamik Euroopa Liidu riigiteenistujaid töötavad Brüsselis, kus asub ka Euroopa Parlamendi peahoone ja kus toimuvad komitee istungid. Ajalugu Euroopa Liidu alguseks võib lugeda 1951. aastat, mil sõlmiti Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping, mis jõustus 1952. aastal. Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. 1993. aastal jõustunud Euroopa Liidu ehk Maastrichti leping lõi tänapäeval eksisteeriva "kolmesambalise" Euroopa Liidu. Euroopa Liidu eesmärgid Euroopa Liidu kolm põ...
ÜHISKONNAÕPETUSE KONTROLLTÖÖ NR 2 II ptk Demokraatlik valitsemine 1. Selgita võimude lahususe eesmärki. Millisteks harudeks võim jaguneb, too näiteid EV põhjal ja lisa iga võimuharu peamised ülesanded. – Võimude lahususe põhimõte on demokraatliku riigivalitsemise nurgakivi. Selle kohaselt peavad kolm klassikalist riigivõimu kategooriat olema üksteisest eraldatud: seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Selle abil püütakse vältida võimutäie koondumist ühe institutsiooni või isiku kätte. Seadusandlik võim: seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine, kodanikkonna huvide esindamine. Täidesaatev võim: seaduste elluviimine, riigi igapäevase toimimise korraldamine ehk sise-, välis- ja majanduspoliitika elluviimine. Kohtuvõim: seaduskuulekuse tagamine, võimu seadusliku kasutamise järelevalve, sõltumatu ja ausa õigusemõistmise korraldamine. 2. Mida mõeldakse horisontaalse, vertikaalse...
Valitsemine Demokraatia on piiratud valitsemine, sest võimu teostatakse ja piiratakse seadustega. Demokraatia põhineb rahva suveräänsusel. Demokraatlikus riigis on võimud lahus ja tasakaalus. Presidentalism/Presidentaalne Vabariik (USA, Mehhiko, Argentiina, Egiptus, Gruusia) president on riigipea ja valitsusjuht (peaminister) USA: on liitriik, mis koosneb 50 osariigist ja Columbia Föderaal ringkonnast, kus asub Washington. Igal osariigil on oma seadusandlus, parlament, valitsus, kuberner ja kohtud. Riigil on ka üks üldine põhiseadus, mis võeti vastu 1787. Edaspidi on tehtud vaid täiendusi. Seadusandlik võim kuulub Kongressile, mis koosneb 2 kojast. Esindajate koda valitakse 2 aasta tagant. Iga osariik on esindatud vastavalt rahvaarvule. Senat osariikige esinduskogu. 2 aasta järel valitaks 1/3 senaatoreid uuesti. Igal osariigil on senatis 2 kohta. Seaduse vastu võ...
Sotsiaaldemokraatlik erakond (SDE) Moodustamise aeg · Sotsiaaldemokraatlik liikumine sündis 1905. aastal. · 1990 asutati sotsiaaldemokraatlik erakond Liikmed · Juhatus · Volikogu · Piirkondade esimehed Programm · Kuulub vasakpoolsete parteide hulka · Erakonna eesmärk · Mission · Väärtused Aktiivsus poliitikas · Kohti riigikogus 15 · Liikmete arv 6007 · Koalitsioonis · Viis ministrit · Üks Europarlamendis SDE ministrid · Jevgeni Ossinovski (tervise- ja tööminister) · Andres Anvelt (siseminister) · Sven Mikser(välisminister) · Urve Palo (ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister) · Indrek Saar (kultuuriminister SDE Euroopa Parlamendis · Marju Lauristin Sümbolika · Punane roos Aitäh kuulamast!
Klassikaline vasak- ja parempoolse poliitika teema on küsimus: kui palju peaks riik sekkuma ühiskonna tegemistesse? Parempoolsed (mille all kuuluvad konservatism, uusliberalism, monarhism, natsionalism) leiavad, et mida vähem seda parem ning vasakpoolsed, et riik peab sekkuma nii palju kui võimalik. Vasakpoolsuse (mille alla kuuluvad anarhism, sotsialism, sotsiaaldemokraatia ja kommunism) pooldajad aktsepteerivad valitsuse sekkumist majandusse kui sobivat ja tarvilikku abinõu rikkuse õiglasemaks jaotamiseks. Sotsiaalliberalism toob sisse ka uue vabaduse mõõtme, milleks on sotsiaalne vabadus. Eesti Reformierakond. Eesti Reformierakonna eesmärgiks on jõuka kodanikuühiskonna kujundamine inimese vaba loomevõime rakendamise teel. Reformierakond viib Eestis ellu Euroopa liberaalse demokraatia veendumusi ja traditsioone ning soovib anda oma panuse liberaaldemokraatlikku liikumisse kogu maailmas. Nende taotlus on ühendada Eesti elanikke nende...
KODUTÖÖ KODANIKUÕPETUSEST TEEMAL DEMOKRAATIA 1)Kuidas sündis demokraatia? Ateena linna ümber koondunud riigikest valitsesid kuningad. VII saj eKr asendus kuningavõim tolle aja linnriikides hõimuaristokraatia valitsusega. Ülikud valisid igal aastal endi seast riiki juhtima 9 arhonti. Väiketalunikud jt rahvakihid polnud rahul, sest satuti järjest suuremasse sõltuvusse aristokraatidest. Aastal 594 eKr valiti riiki reformima arhont Solon. Solon pani aluse timokraatiale (kr timema - varandus, kratos - võim). Kui seni kehtisid sünnipärased eesõigused võimule, siis nüüd sai määravaks rikkus. Varanduse suuruse järgi jagati kodanikud nelja liiki. Mida jõukam liik, seda suuremad olid kohustused riigi ees ja õigused riigi juhtimisel. Solon asutas heliaia (valitud vandemeeste kohus) ja bulee (kõrgeim riigivõimu organ). Seega sai võimude lahusus alguse juba demokraatia hällis. Soloni Ateena põhines veel sugukondadel ehk füülidel. Aastal 560 eKr ke...
Riigikogu-kõrgeim seadusandlik võim 1. Kõrgeimat seadusandlikku võimu kannab rahva valitud esinduskogu- parlament. 2. Parlamendi ülesanded: Esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid, arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid, seaduste vastuvõtmine, valitsusse ametissepanek ja kontroll selle tegevuse üle, riigikogu võtab vastu riigieelarve 3. Eesti Vabariigi Riigikogu tänane koosseis: Reformierakond- 30 liiget, IRL- 14 liiget, Keskerakond- 27 liiget, Sotsiaaldemokraadid- 15 liiget. Rk-s on 101 liiget. 4. RK töökorraldus ja töö juhtimine: Parlament on alaliselt töötav võimuorgan. Parlamendil on aastas tavaliselt kaks hooaega ehk korralist istungijärku. Riigikogu esimene istungijärk kestab jaanuarist jaanipäevani, teine septembrist jõuludeni. Juulis parlament puhkab. Istungijärkude vaheajal võib pakiliste küsimuste otsustamiseks kokku kutsuda ka erakorralise istungijärgu. 5. Parl...
1.Otsene dem: referendum (ref). Otsuse ref korraldamise kohta teeb riigikogu. Refil osalevad kõik hääleõigulikud Eesti kodanikud, kui üle 50% on poolt on otsus vastu võetud kui rahvas hääletab eitavalt, on õigus presidendil riigikogu laiali saata ja kuulutada välja uued valimised, sest riigikogu on kaotanud usalduse. Refile ei panda: maksude, eelarve ja riigikaitsega seotud küsimusi. Korraldatakse ka kohalike reffe. Valimised toimuvad regulaarselt 1)riigikogu valimised- iga 4 aasta järel 2)Kohalike omavalitsuste volikogud 4 aastaks 3) Europarlamendi liikmed 5 aastaks. 2. Esindus dem: rahvas valib esindajad riigikokku ja kohalikesse volikogusse. Dem valimised (vabad): 1) kanditaate on ühele kohale mitu, 2)kõigil on võrdne võimalus oma vaateid propageerida, 3)kodanikul on õigus teha valik iseseisvalt ja hoida seda saladuses, 4) hääled loetakse ausalt ning tulemused avalikustatakse täielikult. Hääleõigus on teovõimelisel 18 aastasel kodani...
Kodusõda Inglismaal Sisukord Inglismaa Stuartite valitsusaja algul Pikk parlament Kodusõda Kuninga hukkamine ,,Õiguste Deklaratsioon" Cromwelli valitsus Inglismaa Stuartite valitsusaja algul 1625. aasta võimule tulnud kuningas Charles I püüdis valitseda parlamendist sõltumatult. Kui parlament keelas kuningal uusi makse nõuda, saatis Charles I 1629. aastal parlamendi laiali. Kuningas kiusas taga ka puritaane, kes jäid oma usuliselt vaatelt katoliku kirikust veelgi kaugemale kui anglikaani kiriku toetajad. Pikk parlament Sotimaal puhkenud mäss, mille mahasurumiseks kuningal raha ei jätkunud, sundis teda 1640. aastal parlamenti uuesti kokku kutsuma. See parlament jäi kokku 12 aastaks, mistõttu on ajalukku läinud nn pika parlamendina. Kodusõda Tüli kuninga ja parlamendi vahel lõhestas Inglismaa kahte leeri. Kuningat toetasid aadlikud ja anglikaan kiriku pooldajad. Parlamendi poolele jäid tööndusega tegelevad kihid ja ka puritaanid. Kuni...
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Euroopa Liit Autor: Mirjam Talts Juhendaja: Endla Pesti OTMK 2014 Sisukord Sisukord..........................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................3 Ajalugu............................................................................................4 EL laienemine............................................................................................5 EL nõukogu................................................................................................6 Euroopa parlament ja komisjon.................................................................7 Euroopa Keskpank ja euro.........................................................................9 Euroopa ...
1.Demo laienemine. 1. MS ja sellele järgnenud ajal kehtestati paljudes riikides seadused, mis suurendasid demok. õigusi. naised said valimisõiguse,Suurendati valimisõiguslike kodanike arvu. 2. Iseloomusta demok. liikumisi: liberalism- uuenduste vastuvõtlikumad, kaitsesid isiksuse vabadusi ja vaba turumaj. Konservadid- vana korra järgi kõik,mitte midagi uut. Sotsid- kaitsesid tööliste huve. 3. Mitte demok.. Kommarid- töölised pidid olema õnneliku homse ehitajad. Fassid ja natsid- hirmuvalitsemine, tappa vaenlased. 4. FRA ja ENG riigikord- FRA vabariik, palju parteisid, poliitiline elu kirev, valitsuse eluiga lühike, asumaadega polnud probleeme. ENG- riigipeks kuningas või kuninganna, ei osalenud juhtimises, seadusi võttis vastu parlament ning nende täitmist korraldas valitsus eesotsas peaministriga 5. FRA maj. Reparatsioonimaksud, masinate, autode ja keemiakaupade tootmine, kalandus, moekaupade tööstus, arenes kiiresti võimsaks tööstusri...
Miks osades riikides kehtsestati diktatuur, teistes aga säilis demokraatia? Diktatuur on valitsemisvorm kus valitsejal ehk diktaatoril on piiramatu võim. Inimestel puudub võimalus oma valikuid teha või oma riigi juhti valida. Kogu võim on koondunud ühe isiku või organisatsiooni kätte. Demokraatia aga on valitsemisvorm, kus rahval on õigus valida ise endale valitsusse esindajad. Inimesed on vabad, kuid piiratud seadustega. Minu arvates tekkis totalitaarne süsteem Nõukogude Liidus tänu sellele, et seal tekitati inimestes hirmu, peeti meelevaldseid kohtupidamisi, olid näljahädad, küüditamised ja mitmete teised põhjused, mis aitasid selle süsteemi tekkele kaasa. Fasistlik diktatuur tekkis Itaalias aga tänu sellele, et 1930. aastal Mussolini populaarsus langes, ning tema ja ka fasistid tahtsid, et Itaalia oleks täielikult iseseisev, mis aga tähendas seda, et riik vajas ühte kindlalt juhti, kes teeks otususeid, selle jaoks kehtestati seal fa...
restauratsioon-endise poliitilise korra taastamine valgustus- vaimse liikumise periood, mida iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ja eluliste nähtuste seletamine. valgustatud absoltism-monarhi ainuvõim mis nõudis valgustuslike reformide läbiviimist heaolu saavutamist ühiskonnas reform- parlamentalism- 1) ablosutismiajastul *kuulus kogu võim kunungale, tsaarile, sultanile *valitseja tegi seadusi ainuisikuliselt, ka ministrid jms pidid talle alluma *ustav ametnikkond toetas kuningat *alaline sõjavägi *seiskuslik kord *merkantilism 2)parlament tegi seadusi, kehtestas makse ja andus kuningale täitevvõimu. Kuningas valis ametnikke ja juhtatas armeed, aga pidi siiski alluma õigustele/seadustele. Samuti eksisteeris valiaskond kes valis ametnikke parlamendi alamkotta. 3)prantsusmaal algas absolutism louis XIII ajal. ta võis üksi otsu...
OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUSKOOL Euroopa Liit 2013 Sisukord 2 Euroopa Liidu ajaloost 9. mail 1950 pani Robert Schuman aluse Euroopa Liidule esitades solidaarsusel põhineva Euroopa ühendamise idee, mis nägi ette Teise maailmasõja järgse Euroopa ühinemist. Schumani deklaratsiooniga tehti ettepanek luua Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ), mis sai tegelikkuseks 18. aprillil 1951. aastal sõlmitud Pariisi lepinguga. Seega Euroopa lõimumisprotsessi alguseks võibki lugeda 1951. aastat, mil sõlmiti Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) asutamisleping (leping jõustus 1952). Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Selle sammuga allutati söe ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks. Eesmärk oli kindlustada rahu võitjate ja võidetute vahel Teise maailmasõja järgses Euroopa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
