Õppimine- kellele? Ja milleks? Et kõik ausalt ära rääkida, pean alustama aastast 1994. Ma olin siis veel väike ja ei teadnud maailmast suurt midagi. Ma õppisin palju, isegi igast liigutusest. Selle tulemusel õppisin ma kõndima. Siis rääkima ja natuke kirjutama. Loomulikult õppisin natuke paremini kah kirjutama, aga mitte eriti hästi. Kasvasin vähe suuremaks ja siis ütles naabri mees mulle: ,,Igal inimesel on hetk kui tal tuleb mõistus kodu." Ja mina jäin seda heameelega uskuma. Õppida oli maailast veel palu ja selleks, et kõigest sellest teada saada läksin kooli. Algus oli suht hea, aga mida suuremaks läks klassi number seda halvemini minema hakkas. Enda arust olin umbe tark ja tegin palju ullusi. Aga kogu tõde oli see, et ma ei teadnud maailmast veel mitte kui midagi. Koolis olin käinud vähe ja õppida oli veel palju. Tegin mingid 3 klassi lõpu tööd ja sellise pahna enam- vähem ära. Selle üle oli mull muidugi hea...
Koolielu Tänapäeval Tänapäeva koolielu on väga muutunud võrreldes vanasti. Praegu on koolides kõik töövihikud ja õpikud igas aines. Kooli vägivalda on tänapäeval palju rohkem kui vanasti. Võib ka juhtuda mõnes koolis, koolitulistamist, mis on olnud juba mõnes koolis. Praegu on koolis käimine kohustuslik kuni põhikooli lõpuni. Praegu kirjutatakse koolides pastakatega, aga algklassides on kohustuslik kirjutada hariliku pliiatsiga. Kunstitundides on olemas kõik värvimiseks vajalikud asjad. Näiteks quassvärvid, värvipliiatsid, rasvakriidid , erinevaid värve pastakaid ja akrüüle. Aga vanasti polnud nendest asjadest kuuldagi. Kui kodus on vaja mingeid jutte kirjutada, siis on minu abimees ikka arvuti ja printer, aga vanasti pidi kõik trükimasinaga kirjutama. Kooli toit on koolis tasuta. Töövihikud on riik õpilaste eest ära maksnud, aga ka vahepeal pidid koolilapsed ise oma töövihikud ostma. Päevikud ja vihik...
Kalju Lepik Keily Vollmann 9b 7. Oktoober 1920 30. mai 1999 · Sündis Koerus 1920 ja suri Tallinnas 1999 · 1928-1934 Koeru algkool · 1935-1939 Tartu Kaubanduskool · 1940 asutas Tartus kirjandus- ja kunstirühmituse "Tuulisui" (Kalju Lepik kuulus paljudesse eesti pagulasorganisatsioonidesse) · 1942-1943 Tartu Ülikool filosoofiateaduskond, kus õppis Põhjamaade ajalugu ja arheoloogiat · 1943 astus ta Eest Leegioni · 1944 põgenes Rootsi, kus õppis ka lühikest aega Stockholmi ülikoolis arheoloogiat ja etnograafiat · 1982. aastast Välismaise Eesti Kirjanike Liidu esimees Looming
1. Lplik otsus veti vastu htul. 2. Hommikul sin pannkooke kirsimoosiga. 3. Salkkond tallinlasi ja tartlasi puhkas Prnus. 4. Keskkool tellis uusi pinke. 5. Ottki korjas aias tikreid. 6. Kaupluses oli seitset sorti sukavardaid. 7. Kokkki pakkus jahtunud kukleid ja morssi. 8. Septemris algas madalrhkkond. 9. Kristalsed lumehelbed langesid maha. 10. Vrske rim pandi kaussi. 11. Koplis kasvas palju sirgeid kaski ja mitu leppagi. 12. Marssal jlgis sdurite katsumusi. 13. Anni nuttki vaibus, kui kostus ukse kolksatus. 14. Merekaldal oli nha lambaid. 15. Otsustasime minna viimasele seansile. 16. Kalla endale ka kirsimorssi. 17. Tutvusin eelnevalt rahakursiga. 18. Varsad jooksid koplis. 19. Kirsti purssis natuke inglise keelt. 20. Rahalised ressursid hakkasid lppema. 21. Tuhkki oli pliidi alt vetud. 22. Julupakki oli lisatud pallgi. 23. Avansski oli tlistele vlja makstud. 24. Salatile lisati kurkki. 25. Panngi oli laualt maha kukkunud. 26. Selle t...
Mäss ´´Bounty`` pardal Selle raamatu algpealkiri on ´´The mutiny on board hms Bounty`` ja selle kirjutas inglasest kapten William Bligh kes elas aas- tatel 1754-1817.See raamat ilmus Inglismaal aastal 1790 ja Eestis aas- tal 2000.Raamatus on 239 lehekülge. See raamat põhineb tema enda läbielatud sündmustel. William Bligh (peategelane) oli kogu oma elu seotud merega. Kuueteistkümneaastaselt elas ta Briti sõjalaevastikus madruseelu ning oli 22-aastane, kui temast sai kapten James Cooki tüürimees. Selle reisi ajal tegi Bligh Cookiga tihedalt koostööd Vaikse ookeani lõunaosa kaartide koostamisel, mis avardasid maailma teadmisi sellest piirkonnast. Sama reisi ajal avastati Lõunamere Otaheite saarelt, mida nüüd tuntakse Tahitina, ka leivapuu. Pärast teenimist fregatil ehk sõjalaeval anti Blighi juhtimise alla Otaheitele suunduv kaubalaev, mis pidi tooma sealt leivapuu istikuid Lääne-I...
Julged kaptenid Selle raamatu algpealkiri on ,,Captains Courageous" ning selle kir- jutas Rudyard Kipling, kes elas aastatel 1865-1936.Raamat ,,Julged kaptenid" ilmus Eestis aastal 1999, Inglise keelest tõlkis selle raamatu Eesti keelde Jana Linnart. Selles raamatus on 239 lehekülge. Rudyard Kipling on kirjutanud ka raamatud ,,Gunga Din", ,,Kim", ,,Kolm sõdurit" ja ,,Dzungliraamat". Raamatu peategelasteks on Harvey, Disko ja Dan. Kõrvaltegelasteks on Harvey vanemad Cheyned, Manuel, Tom Platt, onu Salters ja laeva kokk. Harvey oli rikkas ja ülbe poiss kuni ta kukkus üle laeva parda, kala- paadi lähedusse. Harvey päästis kalamees Manuel ja viis ta laeva nimega ,,Me oleme siin". Seal ei uskunud mitte keegi, et ta vanemad on rikkad, peale kapteni poja Dani. Danist saigi ta parim sõber, kes õpetas Harveyle paljusid asju. Kui laeva last sai täis ja nad pöördusid tagasi Ameerikasse. Saatis Harvey telegrammi vanematele, k...
Elu ei ole midagi ilma sõpradeta Minu arust ilmsa sõpradeta pole elu, kuna sõbrad moodusavad meie elu ja nad toovad meie ellu rõõmu ja kurbus. Sõbrad on meile toeks nii heas kui halvas. Nad on toeks meile, kui me vajame kallistust või kedagi kes lihtsalt kuulaks. Sõbrad on usavad ja nad ei räägi jutte edasi teistele, nad lihtsalt oskavad ka kõige vajalikumaid asju varjata, isegi kui nemad seda ei taha.. Tõelised sõbrad on muidugi need kellega me saame olla koos kogu aeg, kellega viidad aega ja ta on ustav. Sõbrad on ka need kes on näiteks klassikaaslased või keegi keda sa tead ja kellele saad rääkida kui midagi on juhtund, kuid nemad ei ole sellised sõbrad nagu on need kellega oleme koos. Paljud üritavad mängida tõelist sõprust, kuid tegelt on nad valetajad ja kasutavad lihtsalt lahkust ära. Selliseid inimesi ei saa nimetada sõpradeks , kuid me tunneme et nad nagu oleksid meie sõbrad. Me...
...............3 1. ROMANTISMI TUNNUSED.....................................................4 2. ROMANTISM KIRJANDUSES..................................................6 3. ROMANTISM MAALIKUNSTIS...............................................8 4. ROMANTISM MUUSIKAS......................................................8 5. ROMANTISM ARHITEKTUURIS..............................................9 KOKKUVÕTE......................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................11 SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis on uuritud romantismi tekkimise ja arenemise lugu, romantismi tunnuseid, samuti romantismi avaldumist kirjanduses, maalikunstis, muusikas ja arhitektuuris. Romantism on 18. sajandil tekkinud, sentimentaalsusele ja armastusele keskenduv kunstivool. Käsitletav teema on kirjanduse-, muusika- ja kunstiajaloos murdelise tähtsusega, seega on materjal kergesti kättesaadav nii Internetis kui raamatutes.
Rahvuslik ärkamisaeg. Tähtsus *Hakkati tundma end ühtse rahvana *Sündis rahvuslik teater *Tekkis rahvuslik kunst *Pandi alus laulupidude traditsioonile *Koguti ja kirjutati üles rahvaluulet *Kujunes välja ühtne kirjakeel Eeldused: 1. eestlaste eneseteadvuse tõus 2. pärisorjusest vabanemine Eestimaal 1816 a. Ja Liivimaal 1819 a. 3. Talude päriseksostmine 4. Majandusliku jõukuse kasv 5. haridusliku taseme tõus 6. Rahvusluse ideoloogia levik(baltisakslased-eestlased) 7. Estofiilide tegevus 8. Eesti päritoluga intelligentide ilmumine Rahvusliku ärkamisaja perioodid Algus: 1850. aastate algus 1869. 1857 - "Kalevipoeg" (Friedrich Reinhold Kreutzwald) - "Perno Postimees" - Johann Voldemar Jannsen. 1860-1880 Rahvusliku liikumise kulminatsioon 1862- "Kalevipoja" rahvaväljaanne 1864 - "Eesti Postimes" J.V.Jannsen. Tartu. Palvekirjade kampaania Aleksandrikooli rajamiseks, Köler. 1865- laulu- j...
Mis on õnn`? Õnn, mis on ilmselt üks väga lihtne ja naturaalne nähtus või olek, muutub väga keeruliseks kohe, kui seda sedavõrd uurima hakata. Ma arvan et õnn on iga inimese jaoks erinev...Sellel on miljon eri kuju - nagu kunstil. Õnn on näiteks see, mida inimesed hetkel tahavad või vajavad. Või ka see, mis/kes sul olemas on. Või mille/kelle üle uhke oled. Päris paljud arvavad et õnn on raha, aga kas ikka on? Mõnele küll, aga minule mitte. Mõne inimese jaoks on õnn pere. See on nendele, kellel peret (veel, enam) pole, või kes saab ome perega väga hästi läbi. Õnn võib igal hetkel olla erinev. Näiteks kui sul on kõht tõsiselt tühi, siis on õnn see kui sa saad süüa. Või kui sa oled kohutavalt väsinud, siis on õnn see, kui saad rahulikult magada. Õnn kujuneb välja mingi hea hetke vältel tekki...
Eestlane või eurooplane? Mulle meeldib eesti keel ja Eestimaa, millel ma elan. Me oleme olnud võõra võimu all mitukümmend aastat. Nüüdseks kuulub Eesti Euroopa Liitu, mis on minu jaoks samuti võõra võimu all olemine. Kuid samas me ise valisime selle tee. Meie esivanemad on vabaduse nimelt teinud kõik, et säilitada oma vabariik, selle nimel nad elasid. Eesti liitus Euroopa Liiduga 2004. aastal. Nüüdseks oleme seal olnud 5 aastat. Kuulumine Euroopa Liitu ei tähenda enam eestlaste olemist, see tähendab eurooplaste olemist. Me kuulume selle 27 riigi sekka, kus toimub ühesugune majandamine. Eestlased oleksime siis, kui meil oleks oma riik, oma majandamine ja me ei kuuluks ühegi võõra võimu alla. Samas ei ole me sellise võimu all nagu paarkümmend aastat tagasi. Euroopa Liiduga seoses toimuvad rahalised liikumised, aga ega see Eesti iseseisvust ära ei võta. Kuid kriitikat jagub. Euroopa Liit on Eestile kasulik ka. Oletame, et kui tuleb meie s...
ROMANTISM Referaat Tallinn 2010 Kirjandus Kirjanduses on romantism suund, mida olid ette valmistanud 18. sajandi eelromantism ja osaliselt sentimentalism ning mille teooria kujunes 18. ja 19. sajandi vahetuse Saksamaal, mõneti Friedrich von Schellingi filosoofia mõjul. Romantism mängis tähtsat osa 19. sajandi Euroopa kirjanduses ja levis ka Ameerikasse. Talle oli iseloomulik esteetiliste kategooriate ja zanride segunemine, fragmentaarsus, grotesk ja iroonia. Klassitsismi rangeid reegleid
Allika sünd Kaugel, kaugel metsa sees, lausa sügavas tihnikus ja pimedas padrikus elas suure habemega päkapikk. Toimetas tema päris üksipäini, ise mõtles, ise otsustas, ei olnud tal kelleltki nõu küsida. Majakese oli ta ehitanud mahalangenud kuusetüvedest, seinad olid kaetud kasetohust kaunistustega. Samblikest ja murumätastest sai palkide vahele soojustust toppida. Päkapikk nägi iga päev vaeva, et oma elamist kohendada ja paremaks sättida. Sageli võttis ta ette pikki retki metsas. Ega see kerge ei olnud. Ta oli ju pisikest kasvu ja pidi edasi jõudmiseks ronima üle tuulemurruhunnikute, tungima läbi okste rägastikust ja vaatama ette, et pääseda kiskjate käest. Sellegipoolest nautis ta neid retki väga. Ükskord viis rännutee päkapiku õige kaugele. Umbes lõuna paiku jõudis ta päikeselisele aasale. Kuidas seal kõik õitses ja lõhnas! Kullerkupud sirutasid oma kollaseid päid päikese poole, lillakad pääsusilmad levit...
,,Külatraagik" Jüri Tuulik , Tegevus toimub Abruka saarel (asub Riia lahes Saaremaa läänerannikul). Tegelased: Nässu peremehe koer Vana peremees, kes on kalamees neil on kaks tütart, üks elab Kuressaares ja teine Tallinnas Abikaasa peremehe naine Lülivanem Veeda Rannavaht Aadam, tal on koer nimega Muki Karla endine rannavaht (surnud), tal on poeg Juuljus, kellel on koer Palli Jaagu Pennu Viirese Aulis Kristumanni Paul (noor kalamees, alles suhteliselt algaja) Minavormis jutustus vanast koerast, kes räägib oma silme läbi oma peremehest, kes on kalamees ning kellele meeldib kõvasti alkoholi tarvitada. Kogu jutu läbivad tegelased ongi Nässu ja Vana (tema peremees). Vana Abikaasa on selline suhteliselt rahulik naine, teeb kõike ja jõuab kõike, aga kui vaja midagi öelda, siis ikka ütleb ka. Abrukal sõidavad Nässu ja Vana mootorrattaga ringi, kus siis külgkorvis istub tavaliselt Nässu. Kui mehed merel on, siis tavaliselt Nässu...
Koolielu vanasti minu ema ajal Minu ema käis Põhikoolis aastail 1975-1979. Vanasti minu emal oli kooliajal kõigil ühine koolivorm. Tüdrukutel olid pluusid, seelikud, püksid, vestid, jakid ja ka ühesugused mütsid. Poistel olid pluusid, püksid, vestid, jakkid ja ka mütsid. Kooli riietehoid oli minu emal keldrikorrusel, mis oli alati kevadel vett täis . Enne lõuna- söögile minegut tuli koridori peale üles rivistada ja kontrolliti, kas käed on puhtad, siis mindi rivis lõunasöögile. Tuli täita igal aastal ühiskondlikke töötunde koolis. Näiteks kartuleid koorida, koristada, rohida jne. Kui poistel täid olid peas või tegid pahandust, viidi katlamaja ja katlamajas aeti juuksed maha. Igal aastal toimus minu emal klassiekskursioonid, Eesti erinevatesse paikadesse. Käidi ka bussiga Tallinnas teatris ja tsirkuses. Minu emal olid kooliajal ka tantsu-kursused, mis p...
tihe sündmustik ning üks keskne teema. 20. Romaan ulatuslik jutustav kirjandusteos, mis on tavaliselt kirjutatud proosavormis. On olemas ajalooline romaan, armastusromaan, autobiograafiline romaan, kriminaalromaan. A. H. Tammsaare ,,Ma armastasin sakslast" Heino Kiige ,,Mind armastab jaapanlanna" Maimu Bergi ,,Ma armastasin venelast" 21. Realism tekkis 1830. aastatel. Kirjanikud loobusid väljamõeldistest ja asusid kujutama reaalset kaasaega. Realistlik kirjandus kujutab tegelikku elu ja püüab seda teha võimalikult tõepäraselt, väldib tegelikkuse idealiseerimist ja üleloomulikkust.
Anton Hansen Tammsaare Anton Hansen sündis Järvamaal Albu vallas. Ta õppis omal käel lugema ja läks 8-aastaselt kooli. Esimesed teadmised omandas Sääsküla koolis, hiljem õppis Väike-Maarja kihelkonnakoolis, kuhu tuli õpetajaks tuntud luuletaja Jakob Tamm. Seal alustas ta ka ise luuletuste kirjutamist. Kui ta lõpetas kihelkonnakooli, ei avanenud talle kohe edasiõppimise võimalust ning teda taheti jätta koju töömeheks. Alles aastate pärast sai ta isalt loa edasi õppida. Ta õppis Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis ja töötas samal ajal ka "Teataja" toimetuses. Gümnaasiumi lõpetamise järel alustas Hansen õpinguid Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Ülikooliaastatel kirjutas jutustused "Pikad sammud", "Üle piiri", "Noored hinged" jts. Juristidiplom jäi Hansenil saamata, kuna ta haigestus tuberkuloosi. Anton HansenTammsaare (18781940) on eesti kuulsaim kirjanik, kelle peateost "Tõde ja õigus" teab pea iga...
James Fenimore Cooper Hirvekütt Jutustuses toimub tegevus 1740. ja 1745. aasta vahel. Raamatus ,,Hirvekütt" on mitu peategelast, kuid kaks kõige tähtsamat neist on Hirvekütt ning Välejalg ehk Harry March. Nad on teel Vilkuva Peegli nimelise järve poole, et seal kohtuda sõbra Tsingatsukiga. Kohale jõudes sattuvad nad võitluskeerisesse kahe leeri vahel. Üheks pooleks olid skalpe jahtivad punanahad ja teiseks pooleks järve peal elav Thomas Hutter koos oma kahe tütre Judithi ja Hettyga. Varsti põgeneb punanahkade juurest Mao pruut Tasa, nagu meie teda raamatus tunneme. Nii kulgeb järveelanike elu alalises ohus. Lõpuks langeb Hirvekütt vangi. Kuid austusest tema vastu, antakse talle "puhkust", et ta veenaks tütreid punanahkade hõimu elama tulema. "Puhkuse" ajal saadab Hirvekütt Välejala abi järele. Abi jõuabki kohale ja kõik laheneb. Veel enne Hirveküti lahkumist palub J...
Kambalugu Dirk Walbrecker Teravik Larissa, kes oli kutsutud koolibändi, pidi kinni hoidma bändi lubadustest ja probleemidest. Kuid vahepeal tekkis ühe kambaliikme Kimiga probleem, kes sai narkootikumide üledoosi ning ta viidi haiglasse. Ülekuulamisel koolis Lari valetas Kimi ja narkootikumite kohta, kuid Lari oli kuidagi Kimi usalduse võitnud. Lähenes aga see kauaoodatud kontsert, kus viimasel hetkel, saades aru, et tegelikult ta ei soovi selliste tüüpidega muusikat teha, otsustas Lari lahkuda sellest bändist. Kuulus mänedzer aga ei leppinud selle otsusega. Seega pidi Lari minema kontserdile, et mitte bändikaaslasi hätta jätta. Kohale läksid nad minibussiga, aga kussijuht oli joobes ning juhtus kohutav õnnetus. Lari sattus haiglasse ning ema palus kõik juhtunu üles kirjutada. Probleemide tekkepõhjuseks aga oli se...
Pisuhänd Autor:Eduard Vilde Tegelased:Ludvig Sander,Vestman,Matilda,Laura,Piibeleht,Toatüdruk Liina. Ludvig Sander, noor insener ja ?luuletaja?, oli liitunud Vestmani perega omakasu huvides. Ta oli valelik ja rahaahne, üritades kõigile meeldida. Ta ei julgenud tunnistada, et pole tegeliklt luuletaja ning kasutas Piibelehte ära äia soosingu säilitamiseks. Kõnellaadilt pugejalik, mõmises palju ning tegi hulgaliselt mõttepause. Suhtumine teistesse oli mainupuleeriv ning silmakirjalik, ometi üritades kõigile meelepärane olla. Vestman oli soliidse välimusega härrasmees, kes kandis peas kübarat ning käes hõbenupuga keppi. Ta oli tuntud ärimees, kelle jaoks oli tähtis vaid rahanduslik edu ja kuulsus. Ta oli praktiline ning materjalistliku ellusuhtumisega inimene. Tihti kippus ta teisi süüdistama, oli pealetükkiv, kriitiline, ning koh...
,,Kas meil on õigus oma õnne pärast teisi õnnetuks teha?" (Karl Ristikivi) Sageli on inimesed oma õnne nimel valmis tegema kõike. Pahatihti ei pöörata aga tähelepanu sellele, et ühe inimese õnn võib olla teise õnnetus. Julius Kilimit oli alles noor mees, kui ta valis abielu oma õnne asemel. Ta tahtis saada suureks meheks nagu teadlased, kirjanikud ja filosoofid. Selleks käis ta härra Pastelbergi juures ennast harimas, et kevadel gümnaasiumi lõpueksam teha. Ta pidi sellest plaanist loobuma ja koolmeistriks tööle hakkama, et oma naist üleval pidada. Vanemaks saades otsustas Juulius siiski edasi õppida, hoolimata sellest, et Emmi ei pidanud ennast oma harimatuse pärast enam tema vääriliseks naiseks. Emmi unistas sellest, et Juulius oleks lihtne mees. Ta kartis olla oma mehele häbiks, kui viimane ühe kõrgemale jõuab. Sellest hoolimata valis Juulius Emmi südamerahu asemel õppimise ja ülespoole püüdmise...
o 3.1 Valitsus * 4 Territoorium ja haldusjaotus * 5 Sümbolid ja tähised * 6 Rahvastik o 6.1 Keel * 7 Riigikaitse * 8 Majandus o 8.1 Eksport o 8.2 Import o 8.3 Vaata ka * 9 Ajalugu o 9.1 Esiajalugu o 9.2 Muinas-Eesti o 9.3 Vana-Liivimaa o 9.4 Rootsi Kuningriik o 9.5 Venemaa Keisririik o 9.6 Iseseisvus o 9.7 Teine maailmasõda o 9.8 Nõukogude okupatsioon o 9.9 Tänapäev * 10 Kultuur o 10.1 Kirjandus * 11 Sport o 11.1 Vaata ka * 12 Teised Eestist * 13 Vaata ka * 14 Viited * 15 Välislingid [redigeeri] Nimi Next.svg Pikemalt artiklis Eesti nimi teistes keeltes Eesti nimi esineb Pytheasel (320 eKr), tema reisikirjeldus Läänemerelt teatab rahvast nimega Ostiatoi. Tänapäevane Eesti nimi pärineb arvatavasti Rooma ajaloolaselt Tacituselt, kes oma raamatus Germania (umbes 98. aastal) kirjeldas Sueebide mere taga elavat Aestiiks kutsutavat rahvast.
Vanapagana kivid Ähmja mõisa põllul , nii kui vanarahvas teab rääkida, olnud vana Eesti kants. Seda tunnistavad ka vareme moodi kivilademed. Sealt maa seest on välja tulnud ahelate tükke ja muid vana-aja sõjariistu. Kantsi kõrvale on ka Vanapagan tahtnud oma kantsi üles ehitada, aga ei ole võinud. Igaüks teab, et Vanapagan oma tööd ikka ööpimeduses teeb, ja seda kõik enne poolt ööd või enne kukelaulu. Juba õhtul aegsasti hakkas Vanapagan oma tööd. Suur lade kive oli koos ja müüritöö hüüdis kiirusel. Aga võtku äpardust, juba Paali pere kukk laulnud. Õelus aga ei raatsinud oma tööd nii hõlpsasti maha jätta. Suures vihas visanud ta suure kivi, et kukke ära tappa. Aga kivi läinud üle. Varsti laulnud ka teise pere kukk. Ka sellele saatnud Vanapagan kivijõmmaka. Jälle kukkunud kivi enne maha. Siis laulnud kolmanda pere kukk. Ka temale visati suur kivi. Aga Vanapagan olnud juba nii tiidsal minekul, et kivi kaude ...
Rebane ja rästas Osades: *Rebane *Jänes *Mees *Rästas *Metskult/isane siga *Poeg *Hunt *Naine Metskult läks "kiievisske laadale" ,talle tuli vastu Hunt. Hunt:Kuule kult ,kuhu sa lähed? Metskult:Kiievisse laadale. Hunt:Lähme vader. Nad läksid üheskoos edasi ,vastu tuli Rebane. Rebane:Kuule kult ,kuhu sa lähed? Metskult:Kiievisse laadale. Rebane:Võta mind ka kaasa. Metskult:Lähme vader. Läksid jälle edasi ,vastu tuli jänes. Jänes:Kuule kult ,kuhu sa lähed? Metskult:Kiievisse laadale. Jänes:Võta mind ka kaasa. Metskult:Lähme vaeseke. Nii jätkasid nad teekonda ,kuni ööseks jõutsid nad sügava ja laia auguni.KULT hüppas-ei suutnud üle hüppata ning kõik teised loomad hüppasid tema järel ning kukkusidsamuti auku. Rebasel tuli hea mõte: Rebane:Hakkame laulma.Selle ,kes peenemat häält teeb ,sööme ära. Hunt:Uuuuuu! Metskult:Oooooo! Rebane:Eeeeee! J...
Eluloolist Contra on sündinud Võrumaal Urvastes agronoomi ja raamatupidaja pojana, õppinud Urvaste Algkoolis 19811984, Kuldre 9-klassilises koolis 19841989 ja Antsla Keskkoolis 19891992. Viibis sõjaväeteenistuses Eesti piirivalve Piusa kordonis 19931994. Töötanud 1994. aastal lühiajaliselt (kuu aega) inglise keele õpetajana Kuldre koolis, seejärel postiljonina Urvastes, aastail 19961999 oli Urvaste postiülem. Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Urvaste Valla Lehe toimetaja aastail 20042008. Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige aastast 1997, Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997. Loomingust Contra on tuntud eelkõige luuletajana. Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu (vemmalvärss, lorilaul) traditsioonidest, see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Palju leidub Contra loomingus paroodiad, samuti kalambuure (nt loomaporno: panen tallele). Olles vaim...
Juhid Pal-tänava poistes - Janos Boka ja Feri Ats Juht on mingi seltskonna liider, kes juhib teisi ja annab nõu. Juht peab olema tark, julge, õiglane ja alati abivalmis. Ta ei tohi kunagi midagi häbiväärset ja rumalat teha, sest kõik seltskonna liikmed püüavad temast eeskuju võtta. Pal-tänava poiste juhiks oli Janos Boka. Ta oli tasase ja sügava häälega. Harva rääkis ta rumalusi või tegi koerustükke. Igasugustest riidudest püüdis ta alati eemale hoida, sest kui teda oleks palutud kohtumõistjaks, oleks üks pool ikka pahandatult lahkunud ja see pahameel oli alati suunatud kohtuniku vastu. Janos oli ka hea sõjaplaanide koostaja. Ta koostas neid nii osavalt, nagu tuleks neid plaane kasutada päris sõjas. Samuti andestas ta inimestele kergesti ja andis kõigil võimaluse oma tehtud vigu parandada. Punasärklaste juht oli Feri Ats. Ka tema oli taibukas ja osav juht. Kuigi tema sõjaplaanid alati just kõige paremini ei käivitu...
JRI PARIJGI TERASPOISS SISUKOKKUVTE Jaani ema peb rasket haigust ning kahjuks sureb. Noore poisi isa on juba varem surnud. Kui on ema matused, ei tunne poiss ennast hsti, ta nagu ei saaks arugi, mis toimub vi lihtsalt ei tahagi aru saada. Kui matused on lbi saanud, jb ta ema haua juurde liikumatult seisma, kuid ta ei ole seal ksinda, ta on seal koos lipilase hrra Prnaga. lipilane oli alati tema ja tema ema vast vga hea olnud ning ta erines teistest. Kik haletsesid Jaani, kuid tema oli teistsugune, tema vttis Jaani kui endavanust pris meest. Koos sammusid nad lipilase tuppa ning veetsid seal veidi vaikselt htupooliku ning Jaan veetis esimese seal, kuid jrgmistel del lks ta kojanaise ja mehe juurde. Ta aitas neil mitmeid tid teha, raius puid ning ti puid tuppa, viis pesu vlja ja aitas igasugustes teistes tdes meelsasti. Kui ta td valmis sai, jooksis ta linna ajalehti mma ning teenis nii raha. Mnel peval judis ta isegi poistega koos...
I.Soopani jutustus "Head pahad poisid" räägib 17 aastase poisi Raini elust. Ta võtab sõbraga auto ja teeb avarii, mistõttu satub ta noortevanglasse. Teos räägib lähemalt karmidest vanglatingimustest, usaldusest ja sõprusest, reetmisest ning karmist enesekehtestamisest. Kõrvalloona jutustab raamat Silveri ja Jani elust. Rain satub vanglasse ja tülinorimise käigus lööb ta kongikaaslasel peaga nina veriseks. Siis sai ta endale hüüdnimeks kivipea. Varsti jääb ta teisele kongikaaslasele võlgu ja see käsib tal enda eest arveid klaarida, kuid Rain võtab ette vale mehe. Ta lööb Karmiks kutsutud rivaalkongi ninamehe ühe hoobiga pikaks ajaks uimaseks. Selle eest makstakse talle raskelt kätte ja pekstakse mitmekesi pesuruumis läbi. Rain saab sõbraks enda kongi ninamehega. Ühel hetkel tuleb kongi ninamehele teade, mis ta täiesti rivist välja lööb, et tema vanaema on suremas. Vanaema oli ainuke kallis asi siin maal tema jaoks. Rain tunneb talle kaas...
Tallinna Polütehnikum Jaan Krossi looming Anete Marga TA-08 Tallinn 2010 Jaan Kross (19. veebruar 1920 Tallinn 27. detsember 2007) oli eesti proosakirjanik, luuletaja ja esseist. Ta esitati mitu korda Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks. Jaan Kross sündis Tallinnas, õppis pärast Jakob Westholmi Gümnaasiumi lõpetamist Tartu Ülikoolis (193845) õigusteadust . Saksa okupatsiooni ajal 1944. aastal arreteeriti Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ning viibis eeluurimise all Keskvanglas. Aastal 1944 ta vabanes ja jätkas õpinguid Tartu Ülikoolis, kus oli pärast lõpetamist ka kuni 1946. aastani õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). 1946. aastal ta arretee...
`' Kadri `' S.Rannamaa lühikokkuvõte . Kadri on 10 aastane tüdruk , kes elab vaesuses ,ta on klassi kõige koledam tüdruk tal on tumedad lokkis juuksed ja '' ta haiseb imelikult '', neil on kõigest keldrikorter . Lisaks sellele Kadri ei õpi hästi ( kuigi püüab ) , ning tal peaaegu ühtki sõpra . Anne , Anne ongi see üks ja ainus sõber kes Kadril on ta on rikas ja lahke tüdruk . Koolis arvati , et kuna Kadri pole pärit nii jõukast perest kui teised , siis peab ta ka kohe varastama .Kuigi tegelikult Kadri poleks isegi sellisele mõttele tulnud ( Ta ei varastanud , siidisalli mis kuulus Milkale , kes oli Kadri klassikaaslane ) .Samal päeval koolist koju tulles ja suures halas ja nutus mida Kadrit sel hetkel valdas , sõitis Kadrile otsa auto . Kadri minestas ja ärgates oli ta juba haiglas . Haiglas olid enamused vanurid kellega Kadri eriti rääkida ei soovinud , sest nad pärisid koguaeg ta vanemate kohta . Kadri ema oli surnud , surma põhjus...
Pärnu Ühisgümnaasium Elina Maarja Suitso 7a klass KURJUS referaat 2009/10 Pärnu Sissejuhatus / Autori tutvustus ,,Kurjus" on Jan Guillou poolt kirjutatud noorsooromaan, mis räägib vägivallast ühe poisi elus. Raamat on välja antud 1981.aastal ning Eesti keelde tõlgitud aastal 2000. Sellest on tehtud ka aastal 2003 rootsikeelne film. Jan Guillou on vägagi põhjalikult ning kohati ka julmalt kirjeldanud raamatu sündmustikku, kuid samas on see vägagi kaasahaarav ning paneb mõtlema vägagi paljude asjade üle. Jan Guillou on Rootsi kirjanik ja ajakirjanik. Ta sündis aastal 1944 ning kannab täispikka nime Jan Oscar Sverre Lucien Henri Guillou. Ta alustas oma karjääri 1966.a ajakirjanikuna väljaandes FIB aktuellt.Hljemasutas ta ajakirja et i BildKulturfront,kus töötas aastatel 1970-1977. Tema esimene raamat "Om kriget kommer" avaldati 1971.a. Ta on töötanud ka televisioonis mitmete telesaadete juhina nin...
3. Klassi viktoriin Max punktid 19 1. Tõlgi lause Eesti keelde Cat is sleeping in the bed. 2. Tõlgi lause Inglise keelde Koer istub puu all. 3.Arvuta 5*4+5*1=...... 78-14-4=...... 50+25+25=...... 4.Moodusta skeemide järgi lauseid O, N, T nt: Kiire kass jookseb N, T, N nt: Õpilased istuvad klassis 5.Kirjuta iga numbri taha õige taime, looma või putuka nimetus. 1) 2) 3) 4) 6. JO-LE-MI-NA... Mis on lõpp? 1)SO-JA-DI-JO 2)SO-RA-DO-PO 3)SO-RA-DI-JO 4)SO-RA-VI-JO 7.Otsi tekstist välja kõik täishäälikuühendid Enrique Iglesias (sündinud 8. mail 1975 Hispaanias Madridis) on rahvusvaheliselt tuntud Hispaania laulja. Tema vanem õde Maria Isabel Iglesias Preysler on ajakirjanik ja vanem vend Julio José Iglesias Junior on poplaulja. Aastal 1978 Enrique vanemad lahutasid, ning 1983. aastal läks Enrique Miamisse isa juurde elama. Ta isa oli aga harva kodus ja seetõttu teda kasvatas lapsehoidja Elvira Oliv...
KRBOJA PEREMEES 1.Kui kaua ning mille prast oli Villu vangis istunud? 2.Mida oli Villu vangis olles ppinud? 3.Mis oli Anna perekonnanimi?Millised tingimused ta isale esitas,enne kui krboja perenaise ameti vastu vttis? 4.Miks ei olnud Katku Jri nus Krbojale jaanitulele minema? 5.Kus sai Anna teada,missugused on Villu unistused ja mtted Krboja kohta? 6.Miks tahtis Villu Kivime kivid ra lhkuda? 7.Miks ei rgi Eevi Annale ,et viimane Villu temale jtaks,kuigi ta just selle mttega koos lapsega Krbojale Anna jutule lks? 8.Miks ei olnud Villu nus Krbojale peremeheks minema? 9.Miks Villu end maha laskis? 10.Kuidas lepitas Anna Katku Villu ema endaga? 11.Missugune oli Krboja Anna vlimuselt?Milline ta tundus Villu emale,kui ta katku uest lks metsa poole? 12.Kes pidi saama Krbojale peremeheks? 13.Millal lubas minna Anna uue kiiguga kiikuma? ------------------ 1.Villu istus vangis selleprast,et ta li Knka Otto teibaga surnuks.Ta oli vangis enam k...
Timm Thaler ehk müüdud naer 27.03. Arutlev kirjand James Krüssi teose ,,Timm Thaler ehk müüdud naer" näol on tegemist raamatuga, milles segunevad omavahel müstika ja reaalne elu. Teose peategelane on väike vaestelinnaosa poiss Timm Thaler, kes soovis rikastuda müüb oma naeru salakavalale hr. Tarukile, saades vastu võime võita kihlvedusid. Peagi hakkab kasuemaga elav Timm oma tehingut kahetsema ning soovis oma naer tagasi võita, suundub ta laia maailma. Läbinud mitmesuguseid takistusi, kogenud palju uut ja saanud muuhulgas proovida ka rikka pärija elu võidab Timm tänu headusele ja sõpradele oma naeru tagasi. Raamat algab väga tabava tsitaadiga: ,,Uskuge:/ mis tõprast eristab meid- naer on see." Leian, et see lause vastab täielikult tõele. Naeruga suudab inimene üle olla julmusest, kadedusest ja kõikidest muudest pahedest. Sama kinnitab...
Kuressaare Põhikool Toomas Nipernaadi Referaat Koostas: Filipp-Georg Uus Kuressaare 2011 Sisukord: · Sissejuhatus · Toomas Nipernaadi · Autor · Kokkuvõte · Tegelased · Kasutatud kirjandus Sissejuhatus: August Gailiti romaani "Toomas Nipernaadi" nimitegelane on mees, kes suviti rändab näiliselt põhjusetult mööda maad ringi. Oma rännakutel kohtab ta erinevaid inimesi ning suudab väga paljud naised endasse armuma panna. Selleks, et teistele meeldida, valetab ta end kelleks tahes: küll on ta pastor, parvepoiss, taluperemees, muinasteadlane, sookuivataja, madrus või keegi teine. Tundub, nagu
Mäeküla Piimamees Referaat Sisukord: · Sissejuhatus · Eduard Vilde · Mäeküla Piimamees · Kokkuvõte · Arvamus · Kasutatud kirjandus Eduard Vilde Eduard Vilde sündis 1865 aastal 20. veebruaril. Ta oli pärit mõisateenija perekonnas. Peale sündi otsis perekond suuremat elamist ja paremat tööd. Ta kasvas Muuga mõisas. Poiss õpis lugemise juba 6 aastaselt selgeks. Eduard Vilde oli kaks korda abielus 27. augustil 1891 abiellus ta Berliinis Antonie Gronau'ga. Ametlikult lahutati abielu alles 1921. aastal. Aastal 1905 hakkas Vilde kokku elama noore ajakirjaniku Linda Jürmanniga
Eesti lipp 125 Ajalugu 29. septembril 1881 määrati üliõpilaskorporatsiooni Vironia (Eesti Üliõpilaste Seltsi baasil registreerida loodetud korporatsiooni) asutamiskoosolekul Aleksander Mõtuse idee põhjal Tartus kindlaks korporatsiooni värvid: sinine Eestimaa taeva, järvede ja mere peegeldus, tõe ning rahvuslikele aadetele ustavuse sümbol; must kodumaa mulla ja rahvuskuue värv; valge rahva püüd õnne ja valguse poole. Ühe teate järgi olevat võetud eeskujuks Soome rahvusvärvid ja lisatud must. Üldise arvamuse järgi sümboliseeris sinine usku eesti rahva tulevikku, must eesti mullapinda, rahvuslikku musta kuube ja rasket minevikku ning valge väljendas lootust ilusamale tulevikule. Lipuvärvide tõlgendus sisaldub ka Martin Lipu luuletuses "Eesti lipp" .Et korporatsiooni ei lubatud asutada, anti värvid "hoiule" Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS-i). 26. märtsiks 1884 (vana kalendri järgi; 7. aprilliks uue k...
Küsimused: 1. Iseloomusta Aarnet. Kas sulle meeldib Aarne? 2. Kas pead õigeks Aarne katset Maiat ümberkasvatada? 3. Miks ütleb teose lõpus Aarne tädi Idale, et just tema on teda ära rikkunud? 4. Millised olid nõukogude aja ootused noortele? 5. Millised on teose põhiprobleemid? 6. Iseloomusta Undi kirjutamisstiili? 7. Millised olid Aarne ja õpetaja Korneli suhted? 8. Mida arvad teosest sina? Vastused: 1.Mulle ei meeldi Aarne, sest ta oli väga kangekaelne, ta ei viitsinud ja tal puudus tahe midagi teha, kuid siiski talle meeldis Maia, ainult tema aitamist ta tõsiselt võttiski. Kuid tal puudus järjepidevus ja lõpuks läks ka neiu aitamine luhta. Kunagi ei hakanud Aarne vastu oma tädile ja ta ei püüdnudki naisest aru saada, end muuta või õigustada. 2.Aarne üritas Maiaga olles ja teda õpetades enda probleemid tahaplaanile jätta ja Maia läbi ka ennast aidata. Maia küll püüdis, aga mitte enda, vaid poisi pärast ja sellega tappis ta enda a...
Mida hindan noormehes? Igal tüdrukul on juba lapsepõlvest saadik olnud kujutelm oma tulevasest dzentelmenist. Kes on unistanud superkangelasest, kes kooli kõige populaarsemast poisist või hoopis printsist valgel hobusel. Neid variante on palju, kuid aja jooksul on nii mõnigi neist muutunud. Saades vanemaks mõistame me, et elu ei ole vaid muinasjutt ja mängumaa ning hakkame asju rohkem reaalselt enda ümber nägema ja nõudmisi ning vajadusi kasvab aina juurde. Veel paar aastat tagasi unistasin, et mul võiks olla poiss, kes on väga populaarne, megakihvt ja üliilus. Ma ei osanud muud nagu tahtagi see tundus kõik, mis vajalik. Praegu aga ei mõista ma, kuidas küll nii rumalasti sain üldse mõelda. Ei mõelnud ma iseloomu ega hoolivuse, sõbralikkuse ega ülbuse peale, peaasi ainult et poiss oleks ilus. Enam ma kohe kindlasti välimust esmatähtsaks ei pea, kuid muidugi on noormees kohustatud oma välimuse eest korr...
Elame infoajastul Juba tuhandeid aastaid tagasi enne Kristust toimus infolevi suuremate tsivilisatsioonide nagu Vana-Egiptuse, Vana-Kreeka ja Babüloonia vahel, küll aga hoopiski teisiti kui tänapäeval. Tol ajal polnud ei raadioid, internetti ega telefone. Kogu teave liikus paberkandjal või suusõnalisel teel käskjalgade kaudu. Praegune modernne infoajastu templit kandev maailm muutub iga päevaga aina kardinaalsemalt, liikudes üha enam mugavuste, kergema teabe kättesaadavuse ning kiirema mobiilsuse suunas. Kui veel paarkümmend aastat tagasi pidi uudiste lugemiseks ja ühiskonnas toimuvaga kursis püsimiseks minema poodi ning haarama NSV Liidu mõjusa kontrolli all oleva ajalehe järgi, siis tänapäeval ei ole vaja muud, kui arvutit või nutitelefoni ja Internetti ning teave kogu üle maailma, ükskõik millistelt uudisteportaalidelt, on inimesest vaid murdosa sekundite kaugusel. Tänapäeva infoajastus elamine so...
Arvuti ajaraiskaja või abivahend? Personaalarvuteid kasutatakse tänapäeval aina rohkem. Muutudes pidevalt väiksemaks ja odavamaks, on see jõudnud arenenud riikides pea igasse kodusse. See on küll väga hea vahend informatsiooni kogumiseks, kuid enam ja enam noori muutub arvutist sõltuvaks ning kaotavad selle taga väärtusliku aega. Kas arvuti on siis ajaraiskaja või abivahend? Interneti avarustest leitav informatsioon on lõpmatult paisuv ning selle hämarustest võib pea kõike leida, kui osata otsida. Sada aastat tagasi oleks olnud võimatu näha igat tuntud vaatamisväärsust, linna, maali, ilma ühe koha pealt liikumata, kuid tänapäeval on see vägagi võimalik. Saab kuulata muusikat, lugeda religioonidest, õppida keeli, mida internetita ei oleks võimalik ettegi kujutada. Arvuti ja interneti abil saab enda silmaringi arendada terve elu, kuid paljud inimesed ei hooli sellest. Nähes arvutis vaid lihtsat suhtlusvah...
Kristjan Jaak Peterson (14.03.1801 4.08.1822) Päritolu Sündis 14. märtsil 1801.aastal Riias Suguvõsa ja tema isa Kikka Jaak pärit Viljandimaalt Talupoja päritolu Haridus On käinud Jakobi algkoolis, Riia kreisikoolis ja 1815. aastal astus Riia kubermangugümnaasiumi Tal oli erakordne keeltehuvi (väidetavalt oskas nii saksa, rootsi, prantsuse, inglise, vene, kreeka, ladina, heebrea, kaldea kui ka läti keelt) Haridus Gümnaasiumis tekkis Pidas kõige tähtsamaks soov saada misjonäriks, emakeelt mis innustas teda õppima Aasia ja Põhja-Ameerika asukate keeli 1819. aastal astus Tartu Ülikooli usuteaduskonda 1820. aasta kevadel katkestas õpingud Misjonär kristluse levitaja Lõpuaastad 1820. aasta kevadel läks tagasi Riiga, kus hakkas tunde andma Lootis välismaal jätk...
Ajurünnak: *olla õnnelik, seeläbi aidata teisi. *armastada *eluajal enda jaoks midagi saavutada *perekond *reisimine *anda endast killuke maailma *õpetamine *erinevad väärtused kogu elu vältel *inimlikkus, tolerants *elu mõtte otsimine läbi elu *pidev probleem *sisemise mina tervis *terve elukeskkond. Mis on elu mõte? Mõistet ,,elu mõte" ei saa inimkonnale ühe kindla faktina ette visata ja selle poole püüdlema panna, sest iga inimene on eraldi persoon, kellel on omad hinnangud väärtused ja põhimõtted. Elu mõtteks on teekond, mida me asjade, tunnete ja tegude poole püüeldes läbime, sest inimkond on juba nii loodud, et inimesed tahavad perekonda, armastust, saavutusi, et jätta endast killuke maailma, et saaks hallipäisena öelda:"ma olen nii mõnelegi andnud enda mõtete ja tegude läbi uue suuna, mu elu pole tühja raisatud"- sel juhul on ta endaga rahul, õnnelik, enda jaoks eesmärgi täitnud. Iga ini...
Keskaeg: 5.-15.saj - suur rahvasteränne - filosoofia tugines usule - ristiusk Roomas ametlikuks - "Jumal on harmoonia ja inimene peab alluma, ei võrdsusta end temaga. - inimest talutati kui last - kloostri-, rüütli-, linnakirjandus. allegooriline romaan - inimese eesmärk: täiustada vaimu - haridus ja filos. tasemel (lad.kl) - ehituses ja arhitekt. kõrge tase - käsitöö areng, esimesed ülikoolid - kunstis gooti ja romaani stiil - loodi palju eeposeid (ajalool. mahukas jutust. teos värs.) - "rebase- ja roosiromaanid" TEOSED: Gilgames (3eKr, sumeri) Ilias (6.saj eKr, Vana-Kreeka) Beowulf (anglosaksi) Rolandi laul (prantsuse) Mahabharata (1eKr, india) Renessanss(taassünd) 14.-16.saj - varem keskuseks usk, nüüd inimene - antiikkultuuri taassünd - suurem ilmalikkus - individualism (tasakaalus keha, vaim, mõistus, tunded) - humanism (vaade inimese vaatevinklist) TEOSED: Dante Alighieri "Jumalik komöödia", "Uus elu" Petrarca - sonetid Giovanni...
Arthur Conan Doyle Sündis 22.mail 1859 Sotimaal Edinburghis. Ta õppis arstiteadust ja avas 1882. aastal oma praksise. Kuid patsiendid ei kiirustanud noore doktor Doyle´i juurde ja ta hakkas pikkadel ootetundidel jutustusi kirjutama. Kuigi Doyle´i esimesed jutustused ei olnud edukad, saavutas tema esimene Sherlock Holmesi romaan "Etüüd punases" jalamaid edu. Holmesi prototüübina kasutas Doyle üht oma õppejõudu, dr. Joseph Belli. Bell ei olnud silmapaistev mitte üksnes oma patsientide haiguste diagnoosimises, vaid ka nende välimuse, tausta ja kommete põhjal nende kohta järelduste tegemises. Belli tähelepanuväärse vaatlus- ja järeldamise oskuse kandis Doyle üle Sherlock Holmesile ning tänu sellele suudab kuulus detektiiv noppida oma klientide kummalistest, salapärastest ja sageli absurdsetest lugudest välja vajaliku info. Sherlock Holmes tegutses koos oma sõbra ja abilise dr. John Watsoniga kokku 66 jutustuses ja neljas romaanis. Doyle sur...
Kalevala - Iidsed tarkused on õpetlikud tänapäevalgi ,,Kalavala" võib kõneleda küll Soome mütoloogiast, aga kahe raamatu kaane vahelt võime ära tunda ka tarkusi ning teadmisi, mille juured ulatuvad aega, mil tekkisid esimesed inimestevahelised suhted. Küll aga ei pruugi esivanemate kannatustest ning kogemustest alati kasu olla, sest tihti tunneme end täbaras olukorras just seetõttu, et mõistame üksteist valesti ning tekitame probleeme tühistest asjadest. Võime tõmmata selgeid parralleele Eesti vanasõnade: ,,Kuidas külvad, nõuda lõikad" ning ,,Kuidas küla koerale, nii koer külale" ning loetud eepose vahel . Kui Väinamöinen poleks jätnud lindudele ühte kaske, mille okstel pesitseda, ei oleks kotkas aidanud ka peategelasel jõuda Põhjalasse. Poleks Lämminäinen seganud Põhjala pulmi või magatanud Saare neidusid, ei oleks tuntud ka eri paigus tema vastu säärast viha. Eepose tegelased avastasid ennast tihti olukordadest, kus millegi saa...
Johann Voldemar Jannsen Kirjanduslik looming Luuletused v Eeskujuks olid saksa laulud ja luuletused v Teostes kokku 1003 laulu v 1860.a "Eesti Laulik" v Saksa rahvalike lauluviiside levitaja Eestis Jutukirjandus v Enamiku jutustustest laenanud saksa kirjandusest, näiteks O. W. Horn'ilt v Tema esimene õpetlik jututraamat on "Sannumetoja" v On avaldanud palju jutte ajalehe veergudel ja lisades Ajaloolised jutud v Peaaegu sõnasõnaliselt tõlkinud 19. saj Saksamaa ajaviitekirjandusest v Pakkus rahvale algelisi teadmisi ajaloost Külajutud v Tuntumad: "Maatargad" ja "Uus variser ehk ilma kõrtsita ja kõrtsiga küla" v Neis leidub kõige rohkem Jannsenile iseloomulikke jooni Näidendid v Kuulus laulu ja mänguseltsi "Vanemuine", seetõttu kirjutas ka kolm näidendit: § "Pärmi Jaagu unenägu" § "Kihlvedu 5000 rubla pääle ehk miljonär ...
Margaret Atwood Kairit Ladvig 8.klass Kuldre Kool 2011 Margaret Atwood Margaret Atwood (18. november 1939, Ottawa, Kanada) on inglise keeles kirjutav Kanada prosaist, luuletaja, kirjanduskriitik, esseist ja keskkonnaaktivist. Ehkki Atwoodi tuntakse enim romaanide poolest (mille seas on armastus-, ajaloo- ja ulmeromaane), on ta avaldanud ka 15 luulekogu ning võitnud korduvalt luuleauhindu. Samuti on ta kirjutanud lasteraamatuid, telestsenaariumeid ja kirjanduskriitikat. Elulugu Kanada Ontario osariigis Ottawas 1957. aastal alustas ta õpinguid sündinud Margaret Atwoodi ema Toronto ülikooli Victoria kolledzis, oli dietoloog Margaret Dorothy kus tema õppejõudude seas olid (neiupõlvenimeg...
Ettekanne K. Ristikivist Birgitta Ots 9 B klass Karl Ristikivi sündis 1912. Aasta oktoobris ülivaeses Pärnumaa piirkonnas Paadremaal. Sealne pinnas oli väga viljatu, seetõttu oli ka külakogukond ülimalt vaene. Oma religioonilt, mis hilisemas elus ja romaanides tugevat rolli mängib, oli Ristikivi õigeusklik, sest 1840-datel aastatel käis mööda Eestimaad kuulujutt, et kõik eestlased, kes luterlusest õigeusku astuvad, saavad tasuta maad. Selle pärast oli ka kogu küla õigeusklik, tema algne ristinimi oli venepäraselt Karp Ristikivi. Ema oli vaene taluteenija ning Karl ise vallaslaps. Külakogukond loomulikult isata lapsi ei sallinud ning seetõttu kasvas noormees sotsiaalses isolatsioonis ning pideva põlu all. Raske lapsepõlv (kuni Tallinna minekuni) on mõjutanud tugevalt tema kirjutisi ning kajastub tema novellides ja ka romaanid...
Hüpikkonn Edgar Allan Poe Lugu räägib ühest kuningast, tema seitsmest ministrist ja ta narridest. Ühe narri nimeks oli Hüpikkonn, mis polnud ainult nimi, mis talle ristimisel pandi, vaid mis oli antud talle seitsme ministri heakskiidul sest, et ta ei suutnud liikuda nagu teised inimesed. Õieti sai ta oma nime mingi kargleva kõnnaku tõttu, mis oli midagi hüppamise ja vingerdamise vahepealset. Ta oli kääbuse moodi ja suht paksuke ning kuningale pakkus tema kõnnak naeru. Tal olid vägevad lihased millega ta sai teha vägevaid vägitükke. Kuningas ja tema seitse ministrit olid kõik suured naljamehed ja samuti trullakad. Oli ka üks kääbustüdruk kelle nimeks oli Trippetta, kes oskas hästi tantsida ja keda hellitati, imetleti tema erakordse armsuse ja ilu pärast seetõttu oli tal suur mõjuvõim mida ta sai Hüpikkonna heaks kasutada. Nad olid lähedased sõbrad. Mingil ...
Spikerdamine - kasu või kahju? Enamik maailma noori käib koolis. Mõnel läheb seal paremini, mõnel halvemini, mõnel aga lausa nii halvasti, et on vaja appi võtta kõrvalised vahendid tööde läbimiseks - spikrid. Spikker on miski, mis aitab õpilasel töö ära teha, ilma, et enda ajurakke väga vaevama peaks. Abivahendiks võib olla nii telefoni trükitud tekst või pildistatud pilt, paberilipik valemite, aastaarvude või muu vajalikuga ja veel palju muud. Kas spikerdamine toob kaasa pigem kasu või kahju? Spikerdamise kasulikkus peitub osaliselt spikri valmistamises. Õpilane enamasti teeb spikri kirjutades või trükkides läbi teksti, mida tal järgmises tunnis vaja läheb ja seda tehes jääb paratamatult siiski midagi meelde ka. Hiljem, tunnis tunneb ta juba selle valemi ära või meenub, mis mõne sõna definitsioon on. Teiseks heaks pooleks õpilasele on see, et kui hinded pole korras, siis võib tulla probleeme vanematega, ku...
Kelleks ja miks tahan saada ? Igal inimesel on temale endale mõeldud karjäär. Üks tahab saada politseiks, teine aga juuksuriks. Huvid on erinevad ja sellest tulenevad ka karjääri erinevused. Kelleks tahan aga mina saada ? Raske on valida endale ametid , aga olen mõelnud juuksuri peale . Mulle meeldib hoolitseda välimuse eest , mitte ainult enda , vaid ka teiste. Ilu tõstab enesekindlust ja mulle meeldib teiste enesekindlust tõsta. Iga inimene tahab olla ilus ja mul on väga hea meel , kui ma saan teda selles osas aidata. Samas ma tean , et ei ole kõik see nii kerge. Ma pean läbima keskkooli . Keemia ja käeline töö peavad sammuti head olema. Loodan ,et saan need tehtud , sest mulle meeldib inimesi ilusaks teha ja neid aidata. Ennem kui ma tõesti teen viimase otsuse , pean ma mõtlema , kas mulle ikka sobib see töö. Juuksuri töö pole iga päev üks ja sama , mis mulle sobib väga hästi . Ma pole püsiv inimene,mulle meeldib proovida uusi as...
Seikluskirjandus Ta on üks vanemaid proosaliike Kangelaslikud teosed enamasti.Vanemad liikid:Rüütli-ja pastoraalromaanid.Taas avastati19.saj. mil hakati kirjutama seiklusjutte rahvaloomingu põhjal.Seiklusromaan põhineb huvitaval sündmustikul.Peatgelane satub imepärasetesse seikulstesse,kust ta õnnelikult välja tuleb.Imede ja jutumuste kuhjumine kangelase ümber.(A.Dumas Krahv Monte-Cristo) Ajalooline kirjandus käsitletakse ajaloost võetud ainestikku,millega käiakse vabalt ümber.Kangelased on päriselust võetud,Sündmused toimuvad kindlas ajaloolises järjekorras.Rõhutakse aja,koha ja tegelasete eripära.RAJAJA: Walter Scott(18.saj.)[Rob Roy].Eestis 1880 E.Bornhöhe(Tasuja). Robinsonaad - Õpetliku sisuga kirjanusteos merehädalise seiklusest inimtühajal saarel.Mõiste tuleb D.Defoe(1719)romaanist Robinson Crusoe.R-N keskendub inimese vastupidavusele metsikus looduses.18.saj
Sisu 10. klass: Poisid koguvad usuôpetuse tunnis magneesiumi ja see pannakse prügikasti, ôpetaja Tooder paneb aga Jussi lärmamise eest nurka (prügikasti juurde) seisma ja Juss viskab sinna pôleva tiku ning ütleb ôpetajale, et midagi krabistab, ôpetaja tuleb vaatama ja magneesium plahvatab otse tema näo juures. Õpetaja on pimestatud, ehmatab kohutavalt ja lahkub töölt. Asja uuritakse nädal aega, keegi ei tunnista midagi üles ja lôpuks visatakse Juss koolist välja koos vôimalusega sügisel gümnaasiumisse naasta, tingimusel, et ta sooritab igas 10. klassi aines eksami. Teised ôpilased saavad Maria juures kokku ja otsustavad Penni ideel, et Laasik ôpetab Jussi, et ta eksamid ära teeks ja teised maksavad talle 30 krooni kuus. Jaak räägib temaga ja Riks nôustub. Sirkel saadab ta esimesel korral Jussi poole ära ja seal saavad nad tuttavaks Jussi ôdedega - Ainoga käib juba Penn, aga Virvesse armuvad Jaak ja Riks juba esimesel kohtumisel môlemad....
"Must inglike" raamatukokkuvõte "Must inglike" on Juliette Patricia Ebara parim teos, mis peegeldab mõnevõrra autori enda keerukat lapsepõlve. Raamat oli kirjutatud suvel, 1994. Ebara sündis 1967. aastal Peterburis, kuid peagi kolis kogu perekond Tartusse, kuhu jäädi kuni aastani 1973, mil perre sündis teine tütar, Anastassia Marie Ebara (hiljem Ummel). Siis suunduti Tallinnasse, kus Juliette läks ka kooli. Vaimustust ta õppimisest aga ei tundnud pigem kiusati teda taga. Koolikaaslased kirjeldanud teda kui "märkamatut vetevaimu, kes hiilib alatasa mööda klaasiruume ringi, lastes ennast märgata vaid vastamiste ajal". Juliette polnud populaarne, erinevalt Anastassiast, kes sai juba koolipõlve ajal teada-tuntud ilueediks. Talle meeldis tähelepanu ning ta lubas endale sageli rohkem, kui teised temavanused tüdrukud eales julgeksid. Juliette oli oma pisiõe vastand ja ehk oli see üheks põhjuseks, miks õdede vahel säilisid...
Dramaatika ehk näitekirjandus.(Draamakirjandus) · Dramaatika on üks kirjanduse 3-st põhiliigist · Mida iseloomustavad lavalisus, sündmustiku tihendatus ja dialoog. · Dramaatika tähtsamad zanrid on draama, tragöödia, komöödia. · Reeglina jaotub draama vaatusteks, piltideks ja stseenideks ehk etteasteteks. Draama üldmõistena näidend, kitsamas tähenduses tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend. · Tegelassuhted põhinevad elulistel konfliktidel ja pingelisel võitlusel, kuid ei lõpe alati ühe osapoole surmaga nagu tragöödias. Sageli leitakse konfliktist väljapääs, tõustakse uuele elule. · Draama on dramaatika üks põhizanritest, mis kujunes välja 18. sajandil, juhtivaks sai 19. lõpp kuni 20. algus. Draama loojad: D.Diderot, G.E.Lessing. Tunnused: · ühendatud koomiline ja traagiline eluvaatlus · uuritakse inimeste psühholoogiat, käitumist ja ühiskonnas toimuvat · pingeline areng ja t...
August Mälk ,,Hea sadam" Tegelased: Juuljus minategelane, noor ja tark poiss. Luisi Juuljuse õde. Taavi viinalembeline, tark ja igati positiivne vanamees. Liisu Taavi naine, kes tahab, et maailm tiirleks tema ümber. Aadi Liisu ja Taavi poeg, kes oli memmekas. Kristiine Taavi kunagine armastus, nüüd aga Jaaguõue perenaine. Sessi Kristiine tütar, kelle tegelik isa oli Taavi. Jaaguõue Prits meremees. Isa Juuljuse ja Luisi isa, kelle Juuljus leidis Tallinnast. Orge Heino Taavi naaber, Juuljuse klassivend. Sergei väikese laeva kapten, millega Juulijus käis merel. Teised küla elanikud. Tegevuskoht: Põhiline tegevus toimub Saaremaal asuvas külas, rannavabadiku-paadimeistri majas. Kokkuvõte: Vallakantseleis jagati inimestele lapsi, kellel enam vanemaid polnud, nendele, kellel oli võimalus neile tööd ja elukohta pakkuda. Julli ja Lu...
Elame infoajastul Isegi tuhandeid aastaid tagasi toimus infolevi, aga see oli hoopis midagi muud mis praegusel ajal. Suuremate tsivilisatsioonide nagu Vana-Kreeka ja Vana-Egiptuse vahel käis infotalletus, nii et kas paberkandjal või siis suusõnalisel teel käskjalgade kaudu. Jala tänapäeval ei liigu meil midagi, isegi kuulujuttude jaoks on oma interneti sait olemas. Tänapäeva ajastu liigub kiirelt mugavuse, kergema teabe kättesaadavuse ning kiirema mobiilsuse suunas. Et mõnikümmend aastat tagasi infoga kursis olla tuli minna poodi ja osta NSV liidu tsensuuri all oleva ajalehe. Täna aga tuleb omada lihtsalt arvutit või nutitelefoni ja internetti ja terve maailma uudisteportaalid on sinu ees vaid mõne sekundi kaugusel. Probleem selle infoajastuga seisneb selles, et aina rohkem tahetakse suhelda ja äriasju ajada läbi interneti. Inimesed omavahel mitte ei räägi vaid trükivad. Suhtlemine muut...
Millises maailmas ma tahaksin elada? Maailm pole ideaalne. Siin leidub palju probleeme ja muresid. Samas on ka palju neid hetki mis meile rõõmu valmistavad. Igaüks arvab, et maailm võiks olla praegusest erinev. Ma tahaksin elada mõne ilusa lumesaju kuuli sees. Need on meeletult erilised. Samas on need nii lihtsad. Kui olin väike, siis oli mul neid isegi mitu, kuid nüüd on need kadunud. Arvatavasti kippusid need kergesti purunema. Ma tahaksin endale sellist kuuli, kus oleks päris oma linn sees. Lumi langeks hästi aeglaselt väikeste helbekestena. Ma võiksin mõnikord sinna linna minna, päris üksi ja seista keset tänavat ning nautida seda lund. Tunda kergeid helbeid näol ja neid oma põskede soojusega sulatada. See oleks päris minu maailm. Vargus oleks seal kuritegu ja saaksin helistada politseisse ning öelda: ,,Minult varastati fotoaparaat, milles oli film minu mälestustega". Nad vastaksid mulle...
Paul Baumer Paul Baumer on peategelane, 19-aastane. Enne sõda, Paul oli loominguline, tundlik ja kirglik inimene, kirjutamise luuletused ja neil on selge armastust oma pere jaoks.Paul leiab, et tema generatsioon on kadunud põlvkond, kel pole enam võimalust ega oskust naasta tavapärase elu juurde. Albert Kropp Kropp oli Pauluse klassi koolis ja on kirjeldatud kui kõige selgem mõtleja grupiga. Kropp on haavatud lõpus romaani ja läbib amputatsioon . Nii tema ja Baumer lõpuks kulutusi aega katoliku haiglas koos, Baumer põevad srapnell haavad jala ja käe. Kuigi Kropp esialgu kavas sooritada enesetappu . Kropp ja Baumer osa viisil kui Baumer kutsutakse tema rügement pärast taastumas. Katczinsky - Pauli suurim eeskujul. Leidis igaltpoolt toitu. See suurepärane võime tuli neile peamiselt kasuks toidu hankimisel. Katz oli sooja südamega ning hoidis oma sõpru. Kui toitu oli napilt, jagas seda siiski sõpradega, ja kui palju, siis nendega, kel sed...
Helises äratuskell, Bob vaatas kella, see näitas 6.40. Tal oli veel aega 20 min magada, kuid otsustas siiski üles tõusta. Bob oli juba vanamees ning pidas oma tööst ja just nimelt kohvist väga lugu. Nii, nagu igal hommikul läks ja pani ta kohvi keema. Kuid siis helises ta telefon, kell oli alles 6.42. Kes küll võiks talle nii vara helistada. Äkki tema joodikust naaber helistab ja tahab raha laenata ? Bob otsustas siiski telefoni vastu võtta ning teiselpool toru oli hoopis tema töökaaslane Blake. ,,Hallo, Bob kuuleb." ,,Tervist Bob, siin Blake. Jookse ruttu Missisippi jõe äärde, pargist 3 km itta, on toimunud mõrv, surnukeha on veel soe." Seejärel viskas Blake toru hargile ning Bobil ei jäänud muud üle, kui kohale minna. Bob oli natukene pahane, et ei saanud oma kohvi valmis teha, kuid nüüd pole enam midagi teha, mõrv ootab lahendust. Jõe äärde jõudes avanes seal üsna kole vaatepilt. Surnukeha tükid ulpisid vees. Bob käskis oma kolm...
Terry Pratchett ,,Autojuhid" Tegelased: Arnold Co Angalo Grimma Gurder Torrit Rott Bobo Hertsog Dorcas Morki- Memm Masklin Ja teised noomid Kokkuvõtte: Elasid noomid, kes näevad välja nagu inimesed ainult palju väiksemad. Morki- Memm, Masklin ja teised tema sõbrad elasid õues. Ükskord said nad Veoauto peale ja sõitsid sellega Kaubamajja. Seal elasid teised Noomid, kellega nad said tuttavaks. Algul Kaubamaja Noomid ei uskunud, et nad tulevad Väljast, kuna nende arvates oli vaid Kaubamaja. Väljast tulnud Noomidel oli kaasas ,,Asi". Mis ütles, et nad peavad Kaubamajast lahkuma. Nad hakkasid õppima, kuidas juhtida autot. Nad said selle enam- vähem selgeks , aga nad ei saanud rohkem harjutada kuna Kaubamaja läks põlema. Sõitsid, juhtides autot paelte ja lippudega. Nad jõudsid oma sihtkohta enam- vähem tervena. Nad asusid elama karjääri.
"Popi ja Huhuu", sümbolite analüüs. See novell räägib koerast ja ahvist, kes on jäetud omapead.. Popi oli alandlik, leppiv, heasüdamlik ning truu koer. Lõpuks oli ta vana, haige ja ogar. Ta mälu jäi väga nõrgaks ta ei suutnud enam vahet teha mineviku ja oleviku, tõe ja viirastuse vahel. Popi, olles ise küll targem ja tugevam, alistub ahvi tujudele sümboliseerides seega kuulekust ja allaheitlikust. Teda oli eluaeg keegi kamandanud ja nii võttis ta omaks ka ahv Huhuu käskudele allumise Minu meelest sümboliseeris Popi kergesti alluvat inimest, kes ei suuda enda sõna maksma panna ning selle asemel, et kord majja lüüa, talub ta pigem alandusi. Huhuu on jälle sümboliks liiderlikusele ning rumalusele. Huhuu väga äkiline, võimutsev ning kohati tige ja jõhker. Ta hoolis Popis, kuid ta tegi seda veidral, veidi kalgil ja tujukal moel. Huhuu sümboliseerib...
Minu tai on väga huvitav raamat. Raamat on kirjutatud peategelase ehk siis autori mina vormis ja räägib tema elust Tais. Raamatu peatükid kirjeldavad elu Tais aasta erinevatel kuudel. Iga peatükis räägitakse erinevatest aastatest ja vahel oli raske järje pidada. Selle raamatu miinuseks võib lugeda seda, et raamat rääkis vähe Taist endast, nende kommetest ja kohalikust elust ja selle asemel kirjeldas autor liiga palju oma isiklikku elu nt- pidutsemist ja meessuhetest. Kuid sain põgusa ülevaate Taist, tailast ekommetest ja traditisoonidest ja kohalikust elust. Tai on suur maa. Selle pindala on 514 tuhat ruutkilomeetrit ja rannajoont on 3219 kilomeetrit. Ida poole jääb rahulik ja madal Vaikse ookeani Lõuna-Hiina meri koos sadade randadega, kuulsate kuurortlinnadega nagu Pattaya ja Hua Hin ja suvitussaartega nagu Koh Samui, Koh Samet ja Chang. Tais elab üle 63 miljoni inimese. Tais on väidetavalt alati päike kuum ja ere, taevas sinine.ja m...
Kuidas ma teeksin Eestis heategevust miljoni euroga? Ollakse arvamusel et Eestis on heategevus alles lapsekingades nagu paljudki meie muud ühiskondlikud tegevused. Kuid samas on positiivne märgata, et heategevuse roll Eesti ühiskonnas on siiski viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud. Väga palju on märgata heategevusega seotud projekte ning tegevusi. Firma nime sidumine mõne heategevusliku projektiga on mõnes mõttes ka prestiizi küsimus. Ja õnneks siinjuures võidavad mõlemad pooled- abivajaja toetuse näol ning sponsor saab end läbi sellise toetava tegevuse ka reklaamida. Paljud peavad sellist teguviisi ka omakasupüüdlikuks, kuid minu arvates on selline reklaam igati kiiduväärt, sest see on seotus õilsa eesmärgiga samal ajal ka head teha. Alati ei pea aga heategevusest mõtlema vaid ettevõtte tasandil. Heategevuskultuuri edendamiseks veelgi enam tuleks järjepidevalt meie rahvast ...
Kuidas Jaanusest sai Tasuja? 14. sajandil, elas Jaanus metsas, koos oma isa Tambetiga. Tal oli vanaisa, Vahur, kes oli karuga võideldes saanud piiskopihärra käest tükikese metsa ning oli sinna talu rajanud. Seda kutsuti Metsa taluks. Kui Vahur, hakkas surema, oli Jaanus tema surivoodi juures ning jättis vanaisa poolt Tambetile öeldud viimased õpetlikud sõnad eluks ajaks meelde. Vahur soovitas Tambetil talu harida ja viimasele kõrge müüri ümber ehitada ning mitte sakstega läbi käia, kuid viimast Tambet ei teinud. Ta pani Jaanuse Tallinna Mustamunga kloostrisse õppima. Esimene kohtumine Lodijärve mõisalastega polnud just kõige meeldivam. Lossihärra poeg Oodo ässitas oma koera Jaanusele kallale, mis polnud just kõige kombekam käitumine. Jaanust häiris ka koera nimi Tarapita, kuna see oli eestlaste jumala nimi ja Jaanusele ei meeldinud üldse, kui koeral selline nimi on. Kuid mõisahärral oli ka tütar ...
Ballaad on pikem jutustav luuletus, mille aineks mingi erakordne, enamasti sünge või kurva lõpuga sündmus. Epiteet on omadussõna, kirjeldav poeetiline täiend, mis tõstab esile midagi olulist. Haiku on jaapani klassikaline väike luulevorm. See koosneb kolmest reast, 17 silbist. Teemaks loodus ja inimtunded. Isikustamine ehk personifikatsioon on elututele objektidele või loodusesemetele inimlike omaduste ülekandmine. Luule ehk poeesia on värss-ehk seotud kõne. Metafoor on ülekanne sarnasuse alusel, peidetud võrdus. Ood on pidulik ja ülev luuletus, ülistus- või kiidulaul. Pastoraal on karjaseluuletus. Selle kirjutatakse maaelu looduslähedases, enamasti ka ilustavas laadis. Poeem on pikem mitmeosaline värssteos, milles põimub mitmesuguste sündmuste kujutamine vaimsete otsingute ja elumõtetuse teemaga. Sonett on 14 värsist koosnev lüüriline luuletus. Värsid jagunevad salmidesse 4+4+3+3 järgi. Stiilikujundid on mitut liiki kõnekujundid(epitee...
Väikelinn Chicago? Kirsten Boie ,,Väikelinn Chicago?" on saksa kirjaniku Kirsten Boie teos. Originaal on ilmunud aastal 1999. Tõlge on ilmunud aastal 2001. Raamat on Avita kirjastuse Teraviku sarjast. Teose on saksa keelest tõlkinud Nele Lopp Teoses räägitakse 13.-aastasest poisist Niklasest ja tema probleemidest uue õpilase Karliga. Karl tundub algul Niklasele lahe poiss, kuid aja jooksul taipab ta, milline Karl tegelikult on. Karl varastab Niklaselt tema asju ja tekitab talle palju pahandusi. Süzee kokkuvõte: Koolivaheaeg on lõppenud ja Niklase klassi tuleb uus poiss Karl. Õpetaja paneb Karli ja Niklase koos töötama, sest nad elavad üksteisele lähedal. Kui Karl järgmisel päeval Niklase juurde tuli tegid nad kodutöid ja kuulasid Niklase õe CD-plaate. Kui Karl ära oli läinud, plaati, mida nad kõige rohkem kuulasid, enam ei olnud...
Karl August Herman K.A.Herman on Eesti üks tuntumaid laulu kirjutajaid.Tema elulugu on pikk ja keeruline. Karl August Hermann sündis aastal 1560 Jõgeva maakonnas väikeses külas nimega Võhma- Nömme.Esimesed 1-3 klassi käis K.A.Herman koolis Annikvere alkoolis.Pärast selle lõpetamist soovis ta minna veel edasi õppima ,kuigi isa soovis, et ta oleks läinud sepa juurde õpipoisiks.Siis läks Karl August Põltsamaa Kooli kus oli 4-9 klassi.Seal oli ka õppemaks mida ta isa maksis esimesel aastal, järgmisel aastal maksis ta ise.Tegi suvel tööd ja kogus raha.Aga kui said kõik 9 klassi lõpetatud ei jätnud ta jonni ja tahtis saada haritud meheks.Ta tahtis minna Venemaale Peterburgi riiklikusse kontservatooriumisse.Ta kogus terve aasta otsa raha, ning ta puhkpilliorkester aitas teda.Tegi kontserde ning andis pileti raha Karl August Hermanile.Aga teda ei lastud sisse, sest ta ei osanud piisavalt hästi orelit mängida.Aga...
Järg muinasjuttudele ehk mis juhtus pärast õnnelikku lõppu Saabastega kass ärkas hommikul hirmsa peavaluga ega leidnud voodi kõrvalt oma saapaid. Punamütsike oli juba ballile lahkunud. Nende tütar Lumivalgeke magas veel koos oma norskava konnprintsiga. Saabastega kass mõtles, et võib-olla kodustatud kuri hunt viis nad oma kuuti. Ta laskis teenritel järgi vaadata. Seal neid ei olnud. Et mitte oma kuninglikku pead rohkem vaevata, läks ta lossi targa, Väikse Nõia juurde. Nõid parajasti ketras ühega nendest keelatud vokkidest. Saabastega kass kiitis teda, et ta nii tubli on. Väike Nõid küsis: ,, Kas sul asja kah oli või tulid lihtsalt mind tüütama?" Kass vastas: ,, Mul on probleem. Mu saapad on kadunud ja ma ei tea kust neid leida. Äkki sina, tark, hea Väike Nõid oskad mind aidata?", küsis ta nurrudes. ,,Mine seitsme maa ja mere taha, seal on su kossid. Astu lossist välja ja muudkui põhja poole. Põhjapoolusest mitte kaugel on...
annaabi.ee 
