50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-11-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
14 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
EioleSinuAsi UnustaÄra
Õppematerjali autor
peab jõudma arusaam loodushoiu vajadusest. Loodusressursside ja nende kasutamise üle tuleb hakata pidama samasugust arvestust nagu peetakse rahas mõõdetava kapitali üle. Kas mürgitame õhu ja vee, jätame oma lapsed ja lapselapsed ilma puhta õhu ja veeta? Ida-Virumaal lüüakse juba häirekella puhta joogivee pärast, meie pinnavesi on suures osas reostunud. Ma ei tea, mida eestimaalased nelja põlvkonna pärast süüa ja juua soovivad. Kas nad eelistavad hamburgereid või einestavad restoranis? Aga ma olen kindel, et nad eelistavad head vett halvale, keemiliselt puhast toitu saastunule. Ei ole õiglane, kui meie lapsed ja lapselapsed peavad puhast vett ostma poest, kuna põhjavesi on maavarade kaevandamisest ja kemikaalide kasutamisest rikutud. Nii meie endi kui veel sündimata eestlaste tervis ei sõltu niivõrd pensionisammaste kõrgusest, vaid sellest, kuivõrd suudame kasutada ja säilitada looduskeskkonna tuge oma heaolu tagamiseks.
Eestil on mõlemas komitees seitse liiget, komiteede koosseisu uuendatakse iga nelja aasta tagant. Eesti esindaja Euroopa Kontrollikojas on Kersti Kaljulaid. Eestist on Schengeni viisaruumi täieõiguslik liige. Leping võimaldab nüüdsest säästa minuteid piirikontrollis, annab kõigile siinsetele elanikele õiguse ületada enamiku Euroopa riikide piire igal ajal ja meelepärases kohas piirikontrolli pelgamata. Lõpeb tobe olukord, kus piirilinna Valga paljud elanikud peavad puukuuri või sauna minekuks riigipiiri ületama. See on Euroopa, mille riigid ja rahvad usaldavad üksteist. Need riigid ja rahvad on üksteisele kindlad partnerid ja liitlased. Siinkohal peab meenutama, et Schengeni alaga liitumine ei tähenda ainult piirikontrolli kadumist. See tähendab ka elektroonilise andmevahetussüsteemiga liitumist ning politsei- ja piirivalveametnike lähedasemat koostööd teiste liikmesriikide kolleegidega, mis tagab selle, et
Miks tegeleda asjadega ise, kui ,,suuremad vennad" on juba kõik tarviliku ära teinud? Liitu kuuludes oleme maksnud lõivu suverräänsuse näol. Mina arvan, et jah, riigi iseseisvust on piiratud ning Eesti Vabariik on astunud kunagise Nõukoguse Liidu haardest Euroopa Liidu lõugade vahele. Vahe kahel liidul on vaid tingimustes ja vabadustes. Siiamaani oleme me hästi hakkama saanud ning iseseisvalt oleks päris raske rääkida kaasa ka meid puudutavates sätetes. Inimene või inimkond siiski peab alluma mingile kindlale liidrile. Veel 20 aastat tagasi oli selleks NSV Liit, tänapäeval USA ning Euroopas Euroopa Liit. Ilma juhita liiguksid inimesed edasi rohkemate tülidega ning minu arvates on ,,suurema venna" olemasolu vajalik, et tagada kord, olgu siis hinnaks kasvõi tükike iseseisvust.
Sissejuhatus Olla eestlane Euroopas kui maailmakodanik? Kas see võiks olla meie väikese rahva jaoks olulisem, kui olla eestlane oma kodumaal? Me kipume unustama oma rahvust ja traditsioone ning oleme muutumas rohkem eurooplasteks, kui jäämas eestlasteks. Minnakse teistesse riikidesse tööle ja õppima, sulandutakse sealsetesse kultuuridesse, võetakse omaks võõrad keeled ning hakatakse unustama, kust on pärit meie juured. Nüüd, kus piirid on avatud, on kiirenenud erinevate rahvuste segunemine. Meie, eestlased, olles väike ja palju kannatanud
Eesti näitel võib selgesti aru saada, et need kaks tulevad lainetena vaid siis, kui olukord nõuab. Rahvustunne ja patriotism on mänginud maailma ajaloos suurt rolli. Tänu nendele on tekkinud palju riike ja ühtsustunde hääbumise tõttu neid maailmakaardilt kadunud. Aga kas tänapäeval on vajalik olla rahvuslikult meelestatud? Heites pilgu eesti ajaloole ja käsitledes muistset vabadusvõitlust, võib aru saada, et rahvustundest või patriotismist polnud sel perioodil juttugi. Eestlased elasid killustatult muistsete maakondade alusel ja puudus igasugune ühtekuuluvustunne. Rahvusluse tõusu võib märgata alles 19. sajandil, kui algas eestlaste ärkamine. Hakati rõhuma meie põhiväärtusele eesti keelele. See pani aluse rahvuslikuks tegevuseks. Alustati esimese emakeelse ajalehe väljaandmist, milles pöörduti esmakordselt armsa eesti rahva poole. Rahvustunde tõusule
Olgem eestlased, kuid saagem ka eurooplasteks. Peale taasiseseisvumist oleme meie, eestlased, ikka ja jälle endale rusikaga vastu rinda tagudes end kultuurrahvaks ja Euroopasse kuuluvaks tunnistanud. Kuid ka selline suhtumine on ikka õige!? Kuna meie vanavanemad või vanemad on ise võidelnud eesti vabaduse eest, siis oleks õige eelistada eestlaseks olemist. Olla eestlane tähendab hoopis midagi muud, kui olla eurooplane. Kuna eestlasi on piisavalt vähe ja nende hulk ei ole just piisavalt silmatorkav, siis on uhke olla üks vähestest eestlastest. Olla eurooplane tähendab minu jaoks hoopis midagi muud. Pärast Euroopa Liitu astumist on paljud eestlased soovinud saada eurooplasteks ja on seda ka oma mõtetes. Kuid mina eurooplaseks olemist ei eelista, kuna eestlane olla on uhke ja hää. Eestlastel on juba ammusest ajast teadatuntud loosung, milleks on '' Olgem
psühholoogilisi lahkumiskulusid. Näiteks Eestist minnakse peamiselt tööle Soome ja Rootsi, kuid ka Saksamaale, Inglismaale, Iirimaale jne. Need on piirkonnad, kus töötasu on suurem kui kodumaal ning elamiskulud suhteliselt väikesed. Loomulikult on meie riigi kodanike mõjutanud ka geograafiline lähedus. See küll alatiseks lahkuvat migranti ei puuduta, kui on oluline neile, kes soovivad säilitada sidemeid kodumaaga või plaanivad näiteks naaberriigis töötada ajutiselt. Ajutine migratsioon, s.t mingi aja välismaal töötamine ja seejärel koju tagasipöördumine, toob sageli ka kodumaisele majandusele kasu, eriti kui inimesed töötavad välismaal lühikest aega saamaks kõrget palka, mida nad kulutavad aga Eestis. Lühemat või pikemat aega välismaal töötamine toob endaga kaasa töötajate oskuste ja teadmiste suurenemise, mida nad hiljem saavad rakendada Eesti tööturul. Kui kaalumisel on
Euroopa Liidu Plussid ja miinused Eesti kuulub Euroopa Liitu alates 2004. aastast. Seal kehtivad omad seadused ja määrused ning sinna kuulub 27 Euroopa riiki. Sealt tulenevalt on tollel Liidul kahtlemata ka omad plussid ja miinused sellise pisikese riigi nagu Eesti jaoks. Peale Eesti liitumist Euroopa Liiduga oleme me saanud mitmeid toetusi nii hariduse, noorte, loodushoiu ja muude taoliste projektide tarbeks. Euroopa Liit maksab igale oma liikmesriigile iga aasta teatud summa raha, kuid riik ise peab miinusena maksma iga aasta liikmemaksu ning mida suurem ja rikkam riik on, seda suurem on ka summa. Samuti sai Eesti kaela endale väga kopsaka suhkrutrahvi, mida makstakse siiani. Siin oleks mõttekoht, et kas see toetus korvab nii trahvi kui ka iga aastase liikmemaksu. Mulle tuleb sellega meelde vanasõna seitse korda mõõda ja üks kord lõika, mis tolles kontekstis tähendab seda, et raha on küll tore saada , aga kas inimesed sellele m�
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid