Karl August Herman (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

3

odt

Karl August Hermann

Karl August Hermann Kunagise Liivimaa Kuningriigi pealinna Oberpahleni külje all sündis Karl August Hermann 1851.aasta 23.septemberis. K.A. Hermann suri 1909.aastal. Ema suri, kui poiss oli kahenädalane. Ei tea, kas just emalt päritud geenidest või lihtsalt kaasaantuna oli tal tahe juba varakult kirjatarkust õppida. Viieselt oskas ta lugeda. Oma lugemisoskust ja naabri Hannale lugemise õpetamist kujutab Hermann väga emotsionaalselt jutukeses''Kullerkupukene''- ''Väike mälestus õrnast lapsepõlvest''.Samas on ta kirjeldanud koduküla

Ajalugu

34

doc

Eesti laulupidu 2009

ABJA GÜMNAASIUM 2009 AASTA LAULUPIDU Referaat Koostaja: Karl Puidet 8a klass Juhendaja: Siirius Sikka Abja-Paluoja 2009 2 Sisukord Koit.............................................................................................................................................4 Kaunimad laulud........................................................................................................................ 4 Väike maa..........................................................

Muusika

14

odt

Muusikaajaloo konspekt 12.klassile

saj E. De 'Cavalieri ,,Hinge ja keha etendus." Lavastamata ooper. Pärit Itaaliast. Passion ­ oratooriumi erikuju, räägib Kristuse kannatustest (Bach ja Händel). Valga Cimze seminar. Ei öeldud orkestrid vaid pillikoorid. I üldlaulupidu ­ seotud laulu- ja mänguseltsidega. 1865 esimesed laulu- ja mängu seltsid Estonia ja Vanemuine, Narvas Ilmarine, Pärnus Endla, Viljandis Koit. I üldlaulupidu toimub Tartus, korraldab Vanemuine. Algataja J. Voldemar Jannsen. Teine tugev korraldaja Karl Robert Jakobson. 15 ilmalikku ja 12 vaimulikku laulu. Enamik tekste Jannsenilt. Paciuse ,,Mu isa maa, mu õnn ja rõõm," 2.soome laul Karl Collan ,,Mu meeles seisab alati mu hiilgav isamaa." A. Saebelmann-Kunileid ­ 2 eesti laulu ,,Mu isamaa on minu arm" ja ,,Sind surmani" ­ Koidula tekstiga. Kokku 822 lauljat, 56 pillimeest, kuulajaid ja vaatajaid oli kuni 15 000. Ühenkoore juhatasid Jannsen ja Kunileid, puhkpille David Otto Virkhaus. Muusika kuulamine: Kunileid ­ Mu isamaa on minu arm

Muusikaajalugu

10

pdf

Muusika arvestus - Impressionism,Neoklassits ism,Hilisromantism,Ekspre ssionism

peamiselt Tartu- ja Viljandimaa lauljad ja pillimehed, publikut oli 15000. Peadirigendid: J. V. Jannsen ja A. Kunileid. Tähtsus: Laulupeod tugevdasid eestlaste rahvuslikku eneseteadvust ning tõestasid nende kõrget kultuuritaset. Andsid tõuke Eesti kooriloomingu arenguks. 8. Esimesed asjaarmastajad heliloojad: Aleksander Kunileid (eluaastad, õpingud, töökohad, ametid, looming žanrite kaupa, tähtsamad teosed) , Karl August Hermann (eluaastad, õpingud, töökohad, ametid, looming žanrite kaupa, tähtsamad teosed). A. Kunileid - (1845-1875) on jätnud jälje eesti muusikaajalukku isamaaliste lauludega. Oli silmapaistev koorijuht ja esimese laulupeo peadirigent. Koorilaulude kogu: ,,Wanemuise kandle healed''. Elatist teenis Venemaal muusikaõpetajana ning suri noorelt Ukrainas. (,,Mu isamaa on minu arm'', ,,Sind Surmani''.) Aleksander Kunileid Eluaastad: 1845 - 1875

Kategoriseerimata

9

doc

Eesti rahvamuusika

Ta oli Aleksander Saebelmann-Kunileidi vend. Õppis ka Peterburi konservatooriumis klaverit. Tuntuimad laulud on ,,Ellerhein" ja ,,Kaunimad laulud". Tema helikeel on väga saksapärane ja mitte nii originaalne. Aleksander Thomson (1845-1917) Õppis Tartu ülikoolis matemaatikat. Tema tuli Peterburist tagasi ja hakkas huvituma Eesti rahvaviisidest. Käis neid kogumas ja kasutas neid oma loomingus. Tema looming on omapärase kõlaga ja rahvuslik. Tuntuim laul on ,,Kannel". Karl August Hermann (1851-1909) Ta on hariduselt keeleteadlane ja muusika alal täiesti iseõppija. Sellest hoolimata oli ta omal ajal üks tähtsamaid muusikaelu tegelasi. Ta oli helilooja, koorijuht ja muusikaajakirjanik. Pärit on ta Põltsamaalt, vaesest lihtrahva perest. Noorena õppis ta Tartu ülikoolis usuteadust. Edasi õppis ta Leipzigis keeleteadust ehk filoloogiat. Tartusse tuli ta 1880 tagasi ja töötas surmani keeleprofessorina. Läbi terve elu pidas Hermann muusikat oma südameasjaks, tegi

Muusikaajalugu

33

doc

Mart Saar ja Cyrillus Kreek.

Kunstmuusika" õpikust. Mõlemad mehed õppisid Peterburi konservatooriumis ning on hiljem töötanud pedagoogina, mõlema kireks oli rahvamuusika. Kuid isiksuse poolest on mõlemad väga erinevad. Referaati uurides saab lugeja ülevaate nende loomingust ja eluteest. 1 .Lapsepõlv 1.1.Cyrillus Kreegi lapsepõlv Cyrillus Kreek sündis 3.12. 1889. aastal Ridala kihelkonnas väikeses Saanika koolimajas. Isa Gustav ja ema Mari Kreek panid pere üheksandale lapsele nimeks Karl Ustav. Isa Gustav Kreek oli õpetaja kohalikus koolis. Enne teda ilmale tulnud lastest tervitasid venna saabumist Louise Johanna, Gerhard Fürchtegott, Wilhelm Traugott ja Adolf Lootus, ülejäänud neli venda-õde olid paraku surnud peatselt peale sündi.Isa armastas muusikat ning õpetas laulu ja pillimängu ka oma lastele. Võib öelda, et Kreekide kodus oli muusika ja musitseerimine igapäevaelu ja lastekasvatuse loomulik ja tähtis osa. 1896

Muusikaajalugu

12

doc

Eesti muusika

Koorihelilooja, eesti rahvusliku koorimuusika rajajaid. Thomsoni looming piirdub ainult koorilauludega, umbes 70-st laulust on säilinud 40. Neist suurema osa moodustavad rahvaviiside seaded, kus ta püüdis meloodia lihtsa harmoniseerimise asemel kasutada juba keerulisemaid võtteid, näiteksimitatsiooni ("Ketra, Liisu"). Mõnes seades järgis ta ka vanu rahvalaulude esitamise traditsioone, nagu näiteks eeslaulja ja koori vaheldumist. · Karl August Hermann (23.09.1851 Võhma - 11.01.1909 Tartu). Hermann oli eesti keeleteadlane, ajakirjanik, helilooja ja muusikategelane. Töötas Tartu ülikooli eesti keele õppejõuna, toimetas ajalehte "Postimees", andis välja esimest eesti muusikakuukirja ning kirjastas hulga koorilaulukogumikke . Hermanni nimega seostub kõik 19. sajandi viimaste aastakümnete muusikaelus ettevõetu: laulupidude

Muusikaajalugu

54

docx

KULTUURI KOOLIEKSAMI TEINE KONTROLLTÖÖ

○ umbes 20 000 liiget; ○ tugeva keskvõimu ihalus. ● 1932. aasta august- I rahvahääletus; ● 1933. aasta juuni- II rahvahääletus; ● 1933. aasta oktoober- III rahvahääletus; ● 1. jaanuar 1934 uus põhiseadus; ○ Riigivanema kandidaadid: J. Laidoner, K. Päts, A. Rei ja A. Larka. 12. märtsi 1934. aasta riigipööre:  ● Päts riigivanemana kehtestas kaitseseisukorra; ● Laidoner sai sõjaväe ülemjuhatajaks; ● Karl Einbund (Kaarel Eenpalu) sai siseministriks ● Valimised lükati edasi ● Vabadussõjalased keelustati; ● Parlament puhkusele; ● 2. oktoober vaikivasse olekusse, edasi valitses ainult riigivanem Vaikiv ajajärk: ● Puhastus riigiaparaadis; ● Tsensuur; ● Riiklik Propaganda Talitus; ● Erakonnad keelati; ● Isamaaliit– liikumine Pätsi toetuseks; ● Kutsekojad; ● 8. detsember 1935

Kultuur

Kommentaarid (0)