Anna Ahmatova Anna Andrejevna Ahmatova vene luuletaja • Sündis 23. 06. 1889 Odessa lähedal aadliku perekonnas, lapsepõlv Tsarskoje Selos • Isa Andrei Andrejevitš Gorenko – kolleegiumiassessor, ametnik Venemaa Keisririigi Riigikontrollis • Ema Inna Erazmovna Strogova • Esivanem khaan Ahmat – pseudonüüm Ahmatova • I abielu luuletaja Nikolai Gumiljoviga (1910), poeg Lev, 1918 lahutus II - Vladimir Šileikoga III – Nikolai Puniniga Haridus • Marija gümnaasium Tsarskoje Selos • Funduklejevi gümnaasium Krimmis • Õppis õigusteadust (õigusajalugu, ladina keel) • Peterburgi naasmisel õppis kirjanduslugu Looming • 1912 - "Õhtu“ – armastusluule, “Laul viimsest kohtumisest” • 1914 - "Palvehelmed“, luuletused A. Blokile • 1917 - "Valge parv" • 1921 - "Teeleht" • 1922 - "Anno Domini MCMXXI" • 1940 - "Kuuest raamatust" •...
Jerome David Salinger ,,Kuristik rukkis" Tähtsamad tegelased: Holden Caugfield (16 a vana, jõi palju)- peategelane Mr. Spencer ajalooõpetaja D. B. Holdeni vanem vend Robert Ackley koolikaaslane Stradlater Holdeni toakaaslane Allie - Holdeni noorem vend, kes on surnud Phoebe Holdeni noorem õde Antolini Holdeni endine õpetaja Holden, peategelane visati Pencey erakoolist välja, sest ta ei saanud neljas aines hakkama.Kui ta läks võistlustele siis unustas ta enda varustuse metroosse. Tänu sellele oli terve tema tiim vihane. Holden jälgis mängu künkalt ning peale seda läks Härra Spenceriga rääkima. Holdeni hädine ja rohtudest haisev õpetaja vestles temaga õppeedukusest ja eksamitulemustest. Holden läbis edukalt vaid inglise keele eksami. Härra Spencer luges holdenile ta ebaõnnestund ajaloo eksamitöö ette. Holden tundis end külaskäigu ajal ebamugavalt ning ta lahkus esimesel võimalusel jättes mr.Spenceriga h...
novembril 1958. aastal Tallinnas • Luuletaja, tõlkija, toimetaja • Tallinna 7. Keskkool (1966-1977) • Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond (1977-1979) • Poliitilise surve tõttu jättis pooleli • 1979. aastal alustas tööd korrektorina kultuurilehes Sirp ja Vasar • 1982. aastast Kirjanike Liidu liige • 1983. aastal lõpetas TÜ kaugõppes cum laude inglise filosoofina • 1992-2008 töötas UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina • 1997-2002 oli Sirbi kirjandus toimetaja • 2009-2010 ajakirja Meie Pere peatoimetaja • 2011-2013 ajakirja Sirp kirjandustoimetaja • Kirjandusrühmituse Wellesto liige ja asutaja Looming • Esimene avaldatud luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis „Trükitähed“ • Laiema avalikkuse ette jõudsid tema luuletused 1974. aastal ajakirjas Noorus • Valik luuletusi ilmus 1976. aastal kogumikus „Viis tüdrukut ja kaheksa poissi“ • 1978. aastal avaldati tema esikkogu „Päevapildid“
Akmeism Millal ja kus akmeism tekkis? •19. sajandil •Venemaal Akmeismi tunnused •sümbolismi müstilisuse ja abstraktsuse vastandus •lihtsus ja arusaadavus •reaalse elu kujutamine •müstika eitamine •kasutati maalilisi kujundeid •rõhutati esteetilisi väärtusi, selgust, konkreetsust ja individuaalsust Tuntumad esindajad •Anna Ahmatova (23. juuni 1889 - 5. märts 1966) •Nikolai Gumiljov (3. aprill 1886 – august 1921) •Ossip Mandelštam (15. jaanuar 1891 – 27. detsember 1938) Anna Ahmatova •hõbedase ajastu hing •suurim vene poetess •akmeist •tähtsaimad luulekogud: • „Õhtu” • „Palvehelmed” • „Valge parv“ Nikolai Gumiljov •vene luuletaja •akmeist •kirjanduskriitik •tõlk •asutas Poeetide Tsehhi •näide loomingust: • „Varahommik“ • „Portselanist paviljon“ Ossip Mandelštam •vene luuletaja •esseist •akmeist •tähtsamad teosed: • „Kivi” • „Tristia” Tuntumad teosed Anna Ahmatova Anna Ahmatova luulekogu „Palvehelmed“ Anna Ah...
Trollide restoran Elas kord kolm trolli, kelle nimed olid Miku, Maku ja Muku. Nad elasid tavalises trollide linnas nagu teisedki. Iga päev vedelesid nad diivani peal televiisori ees, hamburgerit või mõnda teist rämpstoitu näksides. Nad olid sellise eluviisiga rahul. Nii mööduski päev päeva järel, kuid ühel päeval tuli kõige noorem troll oma vendade juurde ning lausus nagu alati oma viriseva häälega: ,,Kõik! Ma rohkem ei suuda! Vedelema siin nagu laiskvorstid ega tee suurt midagi." Kaks trolli, kes olid temast laisemad ja vanemad,vaatasid teda naljatleval pilgul ning vanem ütles: ,,Ma olen sinuga muidugi mõnes mõttes nõus, kuid mida me siis hakkame tegema?" Nüüd siis ka teleri ette naelutud keskmine troll heitis pilgu oma vendadele ning pomises hamburgerit täis topitud suuga: ,,Ma tean, mida me võiksime teha. Me saaksime avada oma kiirtoidu restorani Trollburgeri või Mc'Donalds'i sarnast. Müüksime seal hambu...
Etenduse analüüs Teatri Vanemuine etendus “Hea põhjatuule vastu” kahes vaatuses. 27.01.2015 Vanemuise väikeses majas. _________________________________________-____ Lavastaja: Rein Pakk Lava ja kostüümid: Annika Pakk Muusikaline kujundus: Ardo Ran Varres Valguskujundus: Imbi Mälk Osades: Emmi Rothner - Elina Pähklimägi Leo Leike - Andres Mähar Bernhard Rothner - Jüri Lumiste Etenduse juht: Meelis Hansing Esietendus 27. septembril 2013 Vanemuise väikeses majas ______________________________________________ Käesolevas analüüsis on lähtutud sellest, et etendus on terviktekst, mille moodustavad lava-, heli- ja valguskujundus, mäng ja sõnaline tekst ning mis kooskõlas kõnetavad etenduse külastajat, loovad tõlgendusvõimalusi. Tähelepanu on pööratud etenduse tegelase hingeelule, lavakujundusele, helile, ruumile, etenduses sisalduvale loole, tegelastele, lõpuks on sõnastatud analüüsi kirjutaja interpretatsioon. ________...
Arvamuslugu koolitulistamisest Mullu oktoobris vapustas tervet Eestit Viljandi Paalalinna koolis juhtunu. 15-aatane nooruk tulistas saksa keele tunni ajal õpetaja Ene Sarapit, kes saadud vigastustesse hukkus. Inimesed olid šokeeritud, sest kool peaks olema turvaline keskkond õppimiseks ning koolis pole tavaline, et keegi haarab relva ja laseb inimese maha. See sündmus on pannud avalikkuse küsima, kuidas sellised sündmused juhtuvad ja kas neid on võimalik kuidagi ära hoida. Ameeriklastel on palju kogemusi koolitulistamisega, seega peaksid nad oskama niigusuguseid sündmusi ära hoida. Eestis juhtus koolitulistamine esmakordselt, kuid seda tragöödiat oleks saanud ennetada. Tavaliselt jätab mõrvar endast maha niidiotsi, mis võiksid kavandatavale teole viidata. Tihti eelneb niisugustele sündmustele vaimustus relvadest, vägivaldsetest filmidest ja videomängudest. Vaimsete häiretega ja kuritegelike kavatsuseg...
Friedrich Reinhold Kreutzwald Jelizaveta Vakarjuk Natalja Rudtsenko
Tallinn, Narva) • Sundmobilisatsioon Saksa armeesse • Eestist lahkus Läände u 70 000 eestlast … • 1944 – saksa väed taanduvad, kogu Eesti nõukogude okupatsiooni all • metsavendlus • 1945-1949 – pidev inimeste arreteerimine, haarangud metsades • 25.-26. märts 1949 – teine massiküüditamine (Siberisse saadeti 20 000 inimest) • 1949ndate teisel poolel peatus Eesti kirjanduslik ja kultuuriline areng • kolhoosid Kirjanduselu 1940ndatel • Eesti kirjandus jagunes kolmeks: • pagulaskirjandus • tagalakirjandus • Eestis ilmunud kirjandus Tagalakirjandus • 1942-43 – loodi ENSV Riiklikud Kunstiansamblid (sinna koondusid näitlejad, kirjanikud, jt). Direktoriks oli Johannes Semper. Kokku anti umbes 1500 kontserti. • 1943 – Moskvas asutati Eesti Nõukogude Kirjanike Liit. • Tagalas anti välja umbes 240 eestikeelset raamatut. • Moskvast eestikeelsed raadiosaated Eestis ilumunud kirjandus
"Videvik" Stephenie Meyer Stephenie Meyer on sündinud 24.detsembril 1973 Hartfordis ja ta on Ameerika Ühendriikide kirjanik. Stephenie esimene teos oli vampiiriromaan "Videvik", mis ilmus 2005. aastal ja tegi autori kohe tuntuks. Järgnevatel aastatel kujunes selle põhjal välja Romaanisari "Videvik". Tegevus toimub põhiliselt Forksis, kui Isabella "Bella" Swan kolib raamatu alguses Arizonast oma isa Charlie juurde. Bella ema on abielus elukutselise pesapalluriga ning mees peab ameti tõttu tihti reisima. Tütar sai aru, et ema teeb see õnnetuks kui ta ei saa oma mehega olla ja nii ta otsustas teha otsuse, et kolida isa juurde. Kuna Bella jaoks oli ta ema nagu parim sõbranna, siis ta tegi seda tema pärast, et ta oleks õnnelik. Bella saab oma isaga hästi läbi ja tihti valmistab ta isale maitsvaid toite. Kool on uus, kuid üsna kiiresti võetakse ta omaks ja tema uuteks sõpradeks saavad Jessica, Angela, Mike,Eric ja Ta...
"Minevikuta mälestused" Liiisa-Ly - peategelane, kes põgenes kodust , lootes unustada mälestused, mis talle haiget tegid Sirlen- oli Liisa-ly parim sõbranna, kes teda pettis teda tema poisiga Mehto-poiss, kellega ta lahku läks ja kelle pärast ta kodust jalga lasi Andrei-Poiss kellesse ta hiljem tõeliselt armus Maur-esimene inimene kelle autole ta hääletades sai Loviis-temast sai liisa-Ly sõber Mailis- ammune Liisa-Ly sõbranna , kelle juures ta ka mõned päevad ööbis Andrus- Mees, kes raamatu alguses Liisa-Ly auto peale võttis ning hiljem ka koju viis Liisa-Ly põgeneb kodust, lootes leevendada oma südame valusid. tema poiss pettis teda tema enda parima sõbrannaga ning ta tahtis unustada need haiget tegevad mälestused, tahtis lihtsalt lõbutseda, nautida elu, olla vaba! Ta tahtis iseennast tundma õppida. Reis algas maante ääres hääletades. Esimeseks hääletajaks oli Maur ja hiljem ka juhuslikult sattus Liisa...
"Minevikuta mälestused" Koostas: HelisMarleen Vahtra Autor: Ene Sepp • Sündinud 17. juulil Raplas • Noorteromaani võistluses III koha saanud 2008. aastal raamatuga "Medaljon" • "Minevikuta mälestused" teose ilmumisaasta: 09.09.2010 Raamatu tegelased : • Liisa-Ly • Sirlen • Mehto • Andrei • Maur • Loviis • Mailis • Andrus "Minevikuta mälestused" • Tegevuse toimub suvel, ja mööda Eestimaad • Põgeneb kodust ja hakkab maantee ääres hääletama • Kohtub mauriga, satub hiljem ta peole • Kohtub Loviisega ja Andreiga • Põgeneb Tallinna • Koju sõit Põhiprobleemid ja nende lahendus: • Liisa-Ly soovis unustada mälestused, mis talle haiget tegid • Ta soovis õppida ennast ja elu paremini tundma • Ta soovis meeldejäävat ja parimat suve • Ta põgenes kodust teadmata suunas • Ta kohtus uute inimestega • Oli hetki, kus tal polnud raha jaoli päevi, kus oli kõik olemas • Liisa-ly mõisti...
Saan palju komplimente Tänases infoühiskonnas, kus igapäevaseks nähtuseks on erinevas suuruses tahvelarvutid, imeõhukesed nutitelefonid ning sulgkerged rüperaalid, on kanda kinnitanud eneka-kultuur. Ei, kindlasti pole see viide enesetapule, vaid hoopis noortele, kes armastavad iseennast kangesti pildistada ja neid fotosid maailmaga jagada. Inglise keelest laenatud väljendi “selfie” eestikeelne vaste “enekas” kujutab endast isetehtud portreefotot, mida komplimentide õngitsemise eesmärgil Facebooki, Instagrami või mõne muu sotsiaalmeediavõrgustiku avarustesse sõpradele-tuttavatele kommenteerida ja like’ida üles riputatakse. Iseenesest ei ole ju selles midagi halba, komplimentide saamine tõstab reeglina igaühe tuju ja enesehinnangut, ning tihtipeale on tegemist vaid humoorikalt satiirilse pildipostitusega nende pilkamiseks, kes selfie- hullusega natuke liiga kaugele on läinud. Kuskilt peaks aga siiski joo...
„Külmale maale“ E. Vilde Autorist • Sündis 4. märtsil 1865.a, suri 1933.a • Oli Eesti diplomaat ja eesti kirjanik • Alustas kirjutamist 1880.a • Tema tuntuimad teosed on „Külmale maale“, „Mahtra sõda“, „Pisuhänd“ ning „Tabamata ime“ • Oli kriitilise realismi algataja Eestis ning hiljem novelist Autori pseudonüümid • Gronau, Aidu Raidula, Tiiu Tasane, Annus Aiduraidula, Rein Rihm, Siim Sarjus, Vennaksed Praakmanid, K. Päts, Europas, Pavel Pavlovitš Pulemjotov, Kepivere mõisa perisherra, Parun Haubold-Mordheim-Schimpfenburg, Siim Sõnajalg jt E. Vilde teosed • „Musta mantliga mees“ (1886) • „Kuhu päike ei paista“ (1888) • „Kõtistamise kõrred“ (1888) • "Karikas kihvti“ (1893) • „„Linda" aktsiad“ (1894) • „Külmale maale“ (1896) • „Raudsed käed“ (1898) • „Mahtra sõda“ (1902) • „Kui Anija mehed Tallinnas käisid“ (1903) • „Prohvet Maltsvet“ (1905–1908) • „Jutustused“ (1913) • „Mäeküla piimamees“ (...
Kel võim, sel vesi Postimees 27. veebruar 2015 23:59 Kui tavaliselt seostatakse riikide võimu majanduse või sõjandusega, siis nüüd mängib üha olulisemat rolli keskkond. Ilmekas näide on Hiina oskus oma tahe mängleva kergusega Mekongi jõe jagamisel läbi suruda ning nõrgemad naaberriigid vee pärast tülli ajada. Keskkonnaküsimused haaravad üha suurema tüki riikide välis- ja julgeolekupoliitikast, mistõttu tuleb riigijuhtidel sageli tülikaks peetud teemaga tahes-tahtmata aktiivselt tegeleda. Kliimamuutuse ja jätkusuutlikkuse kõrval on oluliseks teemaks tõusnud vesi. Eestis ei pruugi me küll kraanist vabalt voolava sinise kulla väärtust tajuda (kuigi meilgi on veevarustusega probleeme), aga maailma eri paigus on veest saanud tõsine mureallikas ning isegi konfliktide ajend. Kui esimesed teadaolevad veekonfliktid lahvatasid Sumeri linnriikide vahel juba enne meie aega, siis suuremat tähelepanu on teema saanud üsna hiljuti, kui hakkasid lev...
Betti Alver (Elisabet Lepik) (23.11.1906- 19.06.1989) Faktid luuletaja eluloo kohta Aastatel 1914-1917 õppis ta Tartu Puškini tütarlaste gümnaasiumis ja 1924 lõpetas ta Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumi. 1924–1927 õppis ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust. 1934 oli ta Eesti Kirjanikke Liidu liige. Ta oli abielus luuletaja Heiti Talvikuga.1956. aastal abiellus ta kirjandusteadlase Mart Lepikuga. 1940-ndate teisel poolel ja 1950-ndatel tõlkis ta saksa ja vene kirjandust. Tema tähtsaimaks tõlkeks on Aleksandr Puškini „Jevgeni Onegin“. Ta on tõlkinud eesti keelde ka Kristjan Jaak Petersoni saksa keeles kirjutatud värsid. Teosed „Räägi tasa minuga“ Räägi tasa minuga, siis mu kuulmine on ergem. Räägi tasa minuga, tasa taibata on kergem. Inimrõõmu, hingehärmi tunnen-taban läbi tuule. Ainult surnud sõnalärmi kuuldeski m...
Betti Alver 1906-1989 Elulugu Sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval 1914-1917 Tartu Puškini-nimeline Tütarlaste Gümnaasium 1924 Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasium Tema lapsepõlveunistus oli saada näitlejaks Oli abielus Heiti Talvikuga ja Mart Lepikuga Suri 19. juunil 1989. aastal Tartus Värsse hakkas Alver avaldama 1931. aastast Aastast 1934 oli ta Eesti Kirjanikkude Liidu liige Ta kuulus luulerühmitusse Arbujad 1940ndad tegutses ta tõlkijana Abielud Betti Alver ja Heiti Talvik Betti Alver ja Mart Lepik Luulekogu „Tähetund“ Ilmus 1966. aastal Müüdi läbi hetkega Tõlked Kristjan Jaak Petersoni saksakeelsetest luuletustest Ilmus seoses luuletaja 60-aastaseks saamisega. Alver tuli tagasi oma kesksele kohale Eesti luules. Luule iseloomustus Klassikaliselt vormirange Enamasti oma enda elu ...
Lektüürileht Pealkiri: Taevased ratsanikud Autor: Friedebert Tuglas Lk arv: 17 Kujundus: Mai Einer 1. Ennustamine Millest raamat võiks Millest tegelikult rääkis rääkida See novell, võiks rääkida Tegelikult rääkis poisist, kes taevast ja surnud ratsanikest, oli vaene. Ta varastas oma kes seal ratsutavad koos oma peremehelt kuld-mündid ja langenud hobustega. Ja läks sellega minema tappes kindlasti olid nad väga head ja oma peremehe. Ta ostis uued tugevad ratsanikud, keda uhked riided ja süüa endale ja austatakse ja mälestatakse. tegi muid põnevaid asju, millest ta polnud tead-lik aga tema saatus viis lõ...
Lektüürileht Pealkiri: Merineitsi Autor: Friedebert Tuglas Lk arv: 23 Kujundus: Mai Einer 1. Ennustamine Millest raamat võiks Millest tegelikult rääkis rääkida See novell võiks rääkida Tegelikult rääkis Kaspar mõnest merineitsist ja tema Punasest, kes oli kõige seiklustest või siis sellest tähtsaim ja rikkaim mees, kes kuidas vaene talupoeg kohtub koguaeg pidas pulmi ja sellest merineitsiga ja tema elu kuidas ühtede pulmade ajal, muutub tundmatuseni. tõmmati noodaga merest välja merineitsi. Loo lõpus pääses ikkagi merineitsi tagasi merre aga kaasa võttis ta pillimehe Kurdise, kes leidis merest oma ...
Lektüürileht Pealkiri: Põgenemine Autor: Friedebert Tuglas Lk arv: 7 Kujundus: Mai Einer 1. Ennustamine Millest raamat võiks rääkida Millest tegelikult rääkis See võiks rääkida sellest, See rääkis sellest, kuidas kuidas keegi põgeneb Rander jooksis mingite kellegi eest. Tema mõtetest meeste eest ära. Ta varjus ja tunnetest, mis teda selle ühte suvalisse kuuri ja hetkel valdavad. puhkas seal, hommikul ta ärkas inimeste häälte peale, mehed kes teda taga ajasid olid sinna jõudnud aga õnneks nad ei leidnud Randerit ja ta pääses nende meeste käest. 2.Mõned meelde jäänud laused...
Iris Tagel 6.b „Kadri” S.Rannamaa Kolm olulisemat tegelast: Kadri- 14 aastane, prillidega, lokkis juukseline, viletsaid riideid kandev, natukene halvasti lõhnav tüdruk. Kadri välimus muutus raamatus, ta vabanes operatsiooni jooksul prillidest, saai korralikud riided selga ja halvast lõhnast ka lahti. Iseloomult oli ta sõbralik, tore ja abivalmis. Vanaema Kadri Juhanson- kadri vanaema, kortsuline ja kondine natukene küürus vanadaam. Iseloomult oli ta hooliv ja otsekohene, mõnikord ka pahur. Tädi Elsa- Ilus ja mõistev kirjanik Elsa Sarap, kes oli haiglasse sattunud ning Kadriga sõbrannaks hakanud. Kadri probleemid: selles raamatus on peategelaseks Kadri kellel on jutustuse alguses palju probleeme. Teda kasvatas vanaema, kuna teise maailamasõja aj...
„80 päevaga ümber maailma” Jules Verne 1. Valisin just selle raamatu, kuna ma olin vaadanud oma õdedega joonisfilmi pealkirjaga „80 päevaga ümber maailma” ja see oli huvitav. Soovisin teada saada kas, ka raamat on sama huvitav, või ehk isegi huvitavam. 2. Raamat mille valisin räägib mehest nimega Phielas Fogg kes vedas oma sõpradega 20 000 naelsterlingi peale kihla, et ta suudab 80 päevaga ümber maailma rännata. See raamat on täis seiklusi ja tutvustab ka natukene maailma eri paiku. 3. Teose algusest jäi väga hea mulje. Raamat „80 päevaga ümber maailma” kutsub lugema kuna terve romaan on algusest peale väga põnev. 4. Kuna oli suvi kui raamatut lugesin, siis läks raamatu lugemine üpris kiiresti. Pean tunnistama, et raamatut oli raske käest ära panna ja näiteks sööma minna. 5. Tegelased selles raamatus on vanaaegsed ehk käituvad väga intelligentselt. Raamatu teg...
HANS CHRISTJAN ANDERSEN Kirjandus Diana Korka MTT2 KES OLI H.C.ANDERSEN? * Hans Christjan Andersen sündis Taanis Fyni saarel Odense linnas. * Elas 3.aprill 1805 Odenseses- suri 3.sugust 1875. * Elas 70.aastaseks. * Ta oli kuulus romaanikirjanik, näitekirjanik ja luuletaja. Kuid teda tuntakse eelkõige muinasjuttude järgi. PEREKOND *H.C.Andersen sündis lihtsas peres ja oli ainus laps. *Isa – Hans, kingsepp. Isa oli küll madala haridusega, kuid talle meeldis palju lugeda. *Ema - Anne Marie, pesunaine. LAPSEPÕLV * Hansu kütkestas fantaasiamaailm. Ta tundis kirglikku huvi nukuteatri, kirjanduse, laulu ja tantsu vastu. Ta ehitas endale väikese nututeatri, õmbles nukkudele ise riided ning lisaks luges ta läbi kõik näidendid, mida ta suutis laenata. Ta teadis peast nt Shakespeare näidendeid ning neid etendas oma puust nukkudega. Hans Christian Andersen unistas palju. Tal oli erak...
Mulle meeldib vahel üksi olla Mulle meeldib vahel üksi olla. Arvan,et pole ainuke kes nii arvab. Need inimesed on alati üksi, kes on üksildased, sest neil pole sõrpu ega lähedasi. Üksildus on halb asi, vahel on tunne,et tahad olla üksi, aga mitte terveks eluks. Üksi olemine terve elu on mõtetu, igav ja üksiklik. Vahel on hea olla üksi, siis saan mõtelda oma mõtteid, mida rahva seas mõelda ei saa. Kui olen kuskil välju müra sees sõpradega siis tahaks ka natuke üksi olla, mitte lärmis, kõrvad puhkavad lärmist. Paljudel juhtumitel on ka nii olnud,et oled sõpradega tülis ega taha neid näha enam pikka aega, siis tahad ka nendest eemal olla ehk tahad üksi olla. Kui oled sõpradega palju tööd teinud, siis tahad, peale tööd olla üksi ja end välja puhata. Mulle meeldib ka vahel peale kooli üksi olla, minna bändiruumi ja mängida mõnda instrumenti, mängin seda mis ette jääb, sest muusika rahustab mu närve ra...
Sofi Oksaneni ‘’Puhastus’’ Arutlev kirjand Lugesin Sofi Oksaneni romaani ‘’Puhastus’’, mille tuumaks, nagu kirjeldatud raamatu tagaküljel, on ‘’meeleheitlikest tunnetest sündinud pettus, mis avab ühe suguvõsa painavate kogemuste kaudu Eesti tõrjutudvaikitud lähiajaloo.’’ Raamatu näol on tegemist mitte vaid ühe naise elu, vaid ka ühe riigi, ühe pere ja nende järglaste eluga, mis lugejate ees avaneb. Raamatu peategelaseks on läbivalt Aliide Truu (sünninimega Tamm), kes on oma elu veetnud LääneEestis paiknevas talus, vähemalt nii on läinud. Teine peategelane on aga Zara, kelle nähtavasti vaikne elu Vladivostokis pöörati pea peale, kui temale lubatud läänelik külluslikus ning intriigne elu viis tema hoopistükis Berliini, kus temast sai pidevas narkojoobes prostituut. Ent raamatusse lisab vürtsi fa...
„Ristideta hauad“ Loo kaardistamine Pealkiri: ,,Ristideta hauad,, Kulminatsioon: Taavi põgeneb Peategelased: Taavi Raudoja, Ilme, Roosi Marta Kõrvaltegelased: Osvald, Ignas, Arno, Liisa Sündmused:tegevuse pingestumine 1.Taani saabumine Tallinnasse 2.Tuttavatega kohtumine 3.Roosi Marta juures Taavi peitmine 4.Ilme saabumine Tallinnasse. Taavi kohtumine Ilme ja pojaga. 5.Teeleasumine ranna poole 6.Heinaküünis peitmine 7.Taavi minek Marta koju. Taavi vangistamine. 8.Ilme ja poja ärasõit Soome 9.Taavi vahistamine 10.Taavi viimine tema töökohta Kulminatsioon: Taavi põgeneb Pinge langus: 11.Taavi varjab end 12.Evaldo onu ja onunaise juures peatumine 13.Taavi minek Piiibu Eedi tallu 14.Kohtumine Leonardi ja Eduardiga. Tõe kuulmine. KONFLIKT:Taavi tahtis perega Soome põgeneda LAHENDUS:Tema naine ja poeg olid kinni võetud. TEGEVUSPAIK: Tallinn Autori juhtm...
KOKKUVÕTE Fjodor Dostojevski “Kuritöö ja karistus” Tegelased: Rodion Romanovits Raskolnikov (hüüdnimi Rodja)- endine üliõpilane Pulherija Raskolnikov- Rodja ema Avdotja Romanovna (hüüdnimi Dunja)- õde Pjotor Petrovitš Lužin- Dunja kihlatu Svidrigailov- rikkur, armastab Dunjat Marfa Petrovna- Svidrigailovi naine Sofia- prostituut, Marmeladovi tütar Porfiri Petrovitš- uuria Lebezjatnikov- Lužini korterikaaslane Zametov- politseinik Rasumihhin- Raskolnikovi sõber Zossimov- arst Lizaveta- liigkasuvõtja õde Aljona Ivanova- liigkasuvõtja Ilja Petrovitž- uuria Katarina Ivanovna- Marmeldovi naine Semjon Marmeladov Zahharõts- endine ametnik, joodik. Teos algab juulis. Raskolnikov elab väikeses viletsas üüritoas. Ta on vaesuse tõttu katkestanud õpingud, nälgib ja ei suuda üüri maksta. Nälja tõttu ei tööta mõte enam kohati korralikult. Ükskord kõrtsis kuulis ta pealt, kuidas üks mees rääkis idee: Kas polek...
SUHTLUSE MÕJUJÕUDU SUURENDAVAD TEGURID ELULISUS – teemad nagu elu, surm, lapsed, tervis KONKREETSUS – sündmuse täpne aeg ja koht REAALSUS – tegelik paelub rohkem PÕNEVUS – ootamatu ja intrigeeriv teave KONFLIKTSUS – vastandamine, võitlus, konkurents OMASUS – harjumuspärane on omane ja turvaline HUUMOR – heale naljale reageeritakse alati Kasutatud kirjandus Aava, Katrin 2003. Kõnekunst. Kirjastus Avita Arutlev haridus 2008. Eesti väitlusseltsi õpik. http://debate.ee/files/arutlev_haridus_opik.pdf (26.12.20149 Hage, Maaja 1994. Kõnelema! Tallinn: Kirjastus Koolibri Prits, Maret 2002. Olge sõna peremees. Avaliku esinemise käsiraamat. Tartu: Kirjastus Atlex Tuttar, Janek 2014. Avalik esinemine. http://avalikesinemine.net/avaliku-esinemise- videokursus-kone-osad/(26.12.2014)
Inimloomuse keerulisus Inimloomus on väga keeruline termin. See kujuneb välja mitmete teiste tegurite kaasabil kuid siiski on ta ainulaadne – igal ühel oma jagu. Kirjanik Goethe teose „Faust“ abil saamegi mingi aimduse inimloomusest ja selle keerukusest. Mina arvan, et inimene sünnib siia maailma juba välja kujunenud iseloomuga. On inimesi, kes on kindlad, et inimene sünnib maailma justkui valge lehena ja et kõik, mis temas hiljem head või halba on, on perekonna, keskkonna ja ühiskonna koosmõjud. Ma usun, et kui inimene sünnib, on tema iseloomu kõik algmed juba välja kujunenud. Kindlasti kohaneb inimene ka teda ümbritseva keskkonnaga, aga selline kohandumine ongi inimese muutumine ajas. Raamatu alguses võib mõista Fausti all kui üht väga heatahtlikku vana meest, kes on pühendanud kogu oma elu teiste inimeste aitamisele. Raamatu keskosas saame teada, et tegelikult kui Mefistofeles andis talle võimaluse...
Hamlet- oma aja kangelane Mina arvan, et Hamlet oli oma aja kangelane, esiteks just sellepärast, et kuigi tema isa oli tapetud ning troonil oli tema isa vend, siis tema õilis süda ei lubanud toimuvast lihtsalt mööda vaadata. Asi polnud selles, et Hamlet oleks olnud auahne, ta ei janunenud mitte trooni, vaid õigluse järele. Hamleti isa tappis praegune troonil olev kuningas, kes oli hamleti isa vend. Hamlet sai teada seda oma isa vaimult ning kuna peaaegu mitte keegi Taanist seda ei teadnud, tahtis Hamlet selle teatavaks teha. Ta oleks vabalt saanud kuninga ära tappa, kuid see oleks teinud temast mõrtsuka. Hamlet tahtis aga rahvale näidata tõelist mõrtsukat, kes oli kuningas. Teiseks tooksin selle, et Hamlet ei andnud alla. Peale seda, kui uus kuningas troonile astus, muutusid kõik. Tundes ära kuninga ja kogu õukonna tõelise pale, hakkas Hamlet mängima hullu. Alles siis taipas ta, kui mitme...
Eesti naised ostavad poest üha suuremaid rõivaid. 06.01.2015 Sportimine on tänapäeva ühiskonnas väga tiheda vaatluse all. Sportimine on saanud suureks osaks paljude naiste elustiilis, aga siiski näeme erinevate uuringute tulemusel, et Eestis on palju naisi, kes on üle keskmise kehakaalu. Marika Käsperi sõnul on tegemist üleüldise trendiga, et põhjamaade naised lähevad üha suuremaks. Seda on näha, kuna poest ostetakse üha suurema numbriga rõivaid ning alatihti jäävad järele s ja xs suuruse kandjate rõivad. Tervise Arengu Instituudi (TAI) uuringu põhjal on 45% Eesti naistest ülekaalulised. TAI uuring eesti naiste saledust ei kinnita – 45 protsendi 16 – 64aastaste naiste kehakaal on üle normi, mis tähendab, et nad on kas ülekaalus või rasvunud. Räägitakse palju sellest, et kas viis korda nädalas mõne treeningalaga tegeleda on tervislik või ei tohiks seda kohe kindlasti teha, aga kas kolm korda nädalas on parem –...
Esimesest honorarist toetas puuduses elavaid kirjanikke. Pagemine Juura saarele 1946 – 1947 Raskused, kõledus ja eraldatus. Reis Londonist sinna 2 ööpäeva. Niiske kliima – kopsuhaigusele täpne vastand. Sadas kogu aeg; meri oli jäine isegi suvel; talvel oli kõle, pime ja morn. Majas oli alati külm. Turvas, millega köeti, andis vähe sooja. Maastik koosnes kanarbikust rabast, turbast ja ussidest. Oli vannituba, kuid elekter ja telefon puudusid. Orwellil kaks kirge: kirjandus ja poliitika. Käis ka kalal. Riskis tihti oma eluga vajaduseta. „1984“ sünge nägemus 1984 Juural sageli bronhiidihoogude tõttu voodihaige. Luukereilmega Orwell raevukalt trükkimas. Diagnoos – mõlemapoolne tuberkuloos. Lubati suitsetada, arvates, et suitsetamisest tulenev köha aitab röga lahtistada. Romaani „1984“ kirjutamine sama hästi kui tappis Orwelli. See on tema kõige ambitsioonikam teos, erakordne saavutus, kokkuvõte terve elu kestnud poliitilisest analüüsist
Johanna Ross kirjandusteadlase ja kriitikuna Johanna Ross (sündis 1985.a.) on tugev nii kriitiku ja kirjandusteadlasena. Kirjanduse ja kirjandusteaduse juurde jõudis ta tänu filosoofiale, kus ta võttis kirjanduse kõrvalerialaks ja hakkas käima kirjandusteaduse loengutel. Hiljem alustas ta magistriõpet eesti kirjanduse erialal. Pärast sai ta tööd kirjandusteadlase ja kriitikuna. Talle endale on lugemine ja uurimine põnev ning teeb rõõmu. Oma tööd Johanna Ross kirjandusteadlase ja kriitikuna väga ei erista, vähemalt mitte teadlikult. Talle on öeldud, et ta võiks oma asju kirjutada nii nagu mõnda arvustust, sest need on tunduvalt huvitavamad. Kriitikuna on Rossi tööprotsess lihtne. Alustuseks peab ta lugema raamatu lihtsalt läbi kui tavaline inimene. See on temale kerge tegevus. Tuleb luua omale raamatust esmamulje. Pärast tuleb teha palju tööd, et see analüütilisemale kujule viia. Tuleb välja mõelda miks see esmamulje t...
„Pildikesi seltsimajast” Käisin 7. detsembril Kuressaare Linnateatris vaatamas näitetükki „Pildikesi seltsimajast”. Peaosalised olid Karl Villem Viss, Taavi Sink ja Robin Soolind. Ma ei ole neid kunagi varem näinud mingit tükki näitlemas, sest see oli nende elu esimene näitetükk, kuid siiski nad näitlesid väga hästi välja arvatud see, et Karl Villemil unus korraks ühes kohas tekst ära. Minu lemmik näitlejaks osutus Karl Villem Viss, kuna ta naeratas terve aja laval olles olenemata Rita Ilvese karmist pilgust. Väga meeldis mulle ka üks kloun kelle nime näidendis ei mainitud aga teda kehastas Ekke Kaarel Rand. Ta meeldis mulle, sest ta viskas väga lahedaid kukerpalle kõva põrandaga lava peal. Robin sai ka oma rolliga väga hästi hakkama, sest kui tal oli tüdruku osa tegi ta väga hästi tüdruku häält järgi, ise alguses arvasin et see oli lindistatud. Karl Villem Viss ja Robin Soolind ...
„Kaod nagu nael laastukuhja sisse”lk214 Nagu raamatus Liisu targasti ütles: „ Kaupasid sa teed, aga paate pole näha! ”(lk 29),nii see paljude inimeste puhul ongi. Iga inimene võib kõva tegude mees sõnade järgi olla, aga kas ta seda ka teeb see on iseasi. Tänapäeval on selliseid inimesi minu arvates rohkem, kuna vanasti kõik pidid tegema palju talutöid ja hoolitsema oma talu eest mis nõudis väga palju vaeva. Tänapäeva inimesed on aga harjunud istuma kodus ja vahtima arvuti ekraani taga, samal ajal kui riik maksab neile veel töötuabiraha. Kuid kaua sellisel inimesel elu niimoodi hästi ei lähe, kuna lõpuks talle enam raha ei maksta, ning siis ootab teda ukse taga pankrot. Kuid on ka inimesi kes väga tahaksid teha tööd ja raha teenida, kuid nad ei saa seda teha, sest neil on elu mingil hetkel eluhammasrataste vahele jäänud, ning nüüd on kodutud. Sellist inimest ei taha ju keegi tööle. Taavi oli paadimeis...
“Neetud” Kristel Kriisa Kadre Ruth Peirumaa 7A Tabasalu Ühisgümnaasium 2014 Sisukord 1. Autorist 2. Tegelaste iseloomustus 3. Kokkuvõte I osa 4. Kokkuvõte II osa 5. Peamised probleemid 6. Minu arvamus 7. Raamatust 8. Pildid 9. Kasutatud kirjandus Autorist Kristel Kriisa on pärit Raplamaalt, väikesest külast nimega Varbola. 2000. aastal lõpetas ta Märjamaa Gümnaasiumi ning astus Tallinna Ülikooli. Aastal 2006 sai temast ametlikult inglise keele õpetaja. 2011. aastal sai Kristel Kriisa Tallinna Ülikoolist magistrikraadi kirjaliku tõlke erialal. Praegu töötab ta Jüri Gümnaasiumis inglise keele õpetajana. Kristel Kriisal on ilmunud kaks raamatut: “Neetud” “Piinatud hinged”
,,Kuidas elad, Ann?'' Selles raamatus oli kirjutatud 14-aastase Anni elust. Tema suhted emaga ei olnud just kõige paremad ja ta oli oma klassis üks parimaid õpilasi. Kõik halb algas sellest, et Ann läks keldrit koristama ning leidis sealt ühe suure anuma, kus olid igasugused kaustikud sees ja peale oli kirjutatud: KÄRTSU OMA, EI PUUTU! Ann otsustas lugeda neid, kuigi sisimas ta teadis, et teiste päevikut ei tohiks lugeda, sest teiste asjades nuhkimine ei ole ju ilus. Kui Ann oli oma ema päevikut juba umbes 5 lehekülge lugenud, oli tal väga halb tuju, sest ta sai teada, et kui tema ema oli 17-aastane, siis käis ta linnapeal ringi juua täis. Ann oli oma emas väga pettunud, sest Kärt oli talle mitu aastat valetanud oma elu kohta. Ann sai mõne aja pärast tuttavaks Ritaga, kes oli tegelikult väga tore, aga tema teod ei olnud sugugi nii toredad. Ta jõi ja suitsetas. Ann ei suutnud enam koju minn...
Mari Oeh, kui vaid ometi suudaksin jälle laulda ja naeratada. Aina tööta, muretse ja mälesta. Ainult lapsed suudavad mul tuju paremaks muuta. Ma armastan neid kõiki nagu oma lapsi! Aitan neid ning hoian nende saladusi. Nad usaldavad mind ja see on minu jaoks väga tähtis. Mul on hea meel, et sain kadunud Krõõda heaks midagi head teha, tema soovi täita. Krõõt oli hea hing ning me saime hästi läbi, ta on mulle eeskujuks. Kahju, et temaga nii läks. Kuid olgu veelkord öeldud, tema lapsi armastan ma sama palju kui enda omi. Ma teen kõik selleks, et nemad õnnelikud oleks. Olen valmis kasvõi valetama, maksku mis maksab. Kaitsen neid peremehe Andrese eest, visaku ta mind välja või peksku vaeseomaks, mina oma meelt ei muuda. Rääkides Andresest, siis soovin, et me saaksime paremini läbi. Tema aina heidab mulle ette, et mõtlen ainult Jussi peale ja ei suuda muud teha. Ta võiks aru saada, et see on minu j...
Kirjandusteose analüüs 01.12.2014 „Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus“ Indrek Hargla Tallinn, 2011 1. Teose sisu lühikokkuvõte Keskaegses Tallinnas, täpsemalt 15. mai hilisõhtul aastal 1409, jääb saladuslikel asjaoludel oma peast ilma Gotlandilt pärit kõrge ordurüütel Henning von Glingenstain, lisaks on ohvrile suhu topitud haruldane Gotlandi vana örtung. Kuna tegu oli tähtsa orduliikmega ning esialgsed tõendid näitavad, et mõrtsukas põgenes all-linna nõuab ordu, et Tallinna raad mõrtsuka üles leiaks. Nii hakkab mõrvalugu uurima kohtufoogt Wenzel Dorn ühes linna apteekri Melchior Wakenstedega.Koos kuulatakse üle kuriteoga seotud kodanikke ning ollakse tunnistajaks veel mitmetele mõrvadele. Nii puutuvad Melc...
Liikumine tervendab maailma Samal ajal kui arengumaades ning üldiselt vaesemates maailma piirkondades nälgib päevas surnuks sadu kui mitte tuhandeid inimesi, võitlevad arenunud maad liigse rasvumise ja vähese liikumise vastu. Kuid kuidas leevendada ületarbimist ning juurutada tervislikemaid eluviise? Kuna heaoluriikides ning arenenud maades üldiselt on inimeste peamiseks vajaduseks mugavus. Ning seda igas valdkonnas. Just mugavus on see, mis paneb inimesed sööma rämpstoitu, sõitma isegi lühikesi vahemaid autoga ning üleüldiselt võimalikult vähe pingutama.Igapäevaselt luuakse lisaks olemasolevatele abimeestele järjest uusi, mis võimaldavad teha igapäevatoimetusi veelgi energiasäästvamalt. See on ühelt poolt hea, kuid samas vähendab igasugust liikumist pidevalt. Seetõttu tuleks inimestel hakata oma mugavustsoonist kas või pisut välja astuma. Viimasel ajal saab vähest liikumist tähendada just laste seas. Miljonid arvutimä...
Mis on minu jaoks Euroopa Liit? Sõnastada üheselt Euroopa Liidu mõtet üksikinidiviidi jaoks on üpriski keeruline ülesanne. Euroopa Liit kui laiahaardeline ning mitmete funktsioonidega organisatsioon, mõjutab ka erinevaid inimesi mitmetel eri tasanditel. . Igapäevaselt me justkui ei hooma EL-i mõju me tegevustele, ent kui hakata analüüsima ning juurdlema, siis võib avastada, et nii mõnigi asi on alates Euroopa Liiduga liitumisest muutunud. Nagu ka paljud teised, olen ka mina tellinud internetikauplustest tooteid, mille ostmine tänu EL-i vabadele piiridele, on muutunud märgatavalt lihtsamaks. Lisaks paljud muud mugavused: alustades liimesriikide vahelisest vabast reisimisest ning töötamisest, lõpetades panus meie infrastruktuuri edendamisesse. Eestil, väikese ja suhteliselt noore riigina, oleks iseseisvalt taristu väljaehitamine majanduslikult väga keeruline,...
Leelo Tungal Leelo Tungal sündis 22. juunil 1947. aastal Ruilas ainsa lapsena õpetajate perre. Leelo emaHelmes Tungal arreteeriti poliitilistel põhjustel 1950. aastal ning talle määrati kakskümmendviis aastat vanglakaristust ja viis aastat asumist Venemaal Siberis Inta piirkonnas. Leelotkasvatas senikaua isa Feliks Tungal, kes töötas Ruila koolis kunstiõpetajana. Väiksenameeldis tulevasele luuletajale käia koos isaga võimlemis-, laulmis- ja joonistamistundides. 1.septembril 1954. aastal astus Leelo aga juba ise Ruila 8-klassilisse kooli, esimesse klassi. 1962. aastal suundus Leelo Tungal Tallinna 42. Keskkooli (praegu Kadrioru SaksaGümnaasium), mille lõpetas 1965. aastal. Pärast keskkooli lõpetamist ilmus tema esimene luulekogu ''Kummaliselt kiivitajad kurtsid'' kassetis ''Noored autorid 1965''(17-aastane).Aastatel 1965 - 1966 töötas Ruila 8.-klassilises koolis eesti keele õpetajana.1966 - 1972 õppis Le...
Õpilastel puudub motivatsioon õppida Kas te ei leia, et fakt, et me üldse peame rääkima õpimotivatsiooni puudumisest, on märk sellest et midagi on totaalselt valesti? Mina kui kooliõpilane, näen igapäevaselt seda, kuidas õpilased saabuvad kooli tüdimusega ning lähevad tundidesse vihaga, sest neil puudub tahe õppida. Ma usun, et ei leidu ühtegi väikest last, kes ei sooviks kooli minna, kuid kahjuks aastatega see tahe kaob. Kas see ei ole märk sellest, et meie haridussüsteem on läbimõtlemata ning ehitatud üles õpilaste seisukohtadega arvestamata? Igalpool räägitakse, kuidas kooliaastad peaksid olema inimese elu parimad aastad, kuid miks tahetakse neid aastaid meie jaoks ära rikkuda. Iga inimene on unikaalne ning eriline, kuid ometigi üritatakse iga isiku erilisust rikkuda sellega, et kõiki õpetatakse sama malli järgi. Kunagi mõeldi välja ained, mida inimesed kindlasti õppima peaksid, kuid sellele, k...
Rahas peitub õnn? Raha on tänapäeval inimeste elus üks lahutamatu osa. Me ei kujutaks oma elu ilma selleta enam ettegi. Kahjuks kipume raha isegi üleliia väärtustama. Kas üks pabertükk on tõesti see, mis inimestele õnne toob? Me rügame igapäev tööd teha, et meil oleks võimalikult hea sissetulek, ja et me saaksime võimaldada omale asju, millest alati unistanud oleme. Raha muudab meid vahel isegi pimedaks. Inimesed arvavad, et kui sul pole raha, siis pole sul midagi. Me oleme teiste jaoks tühikoht, kui meil pole võimsat autot ja viimase mudeli nutitelefoni. Tänapäeval oodatakse isegi väikestelt lastelt, et nad kannaksid kalleid firmariideid ja omaksid uhkeid mänguasju. Kas see pole aga ebaõiglane, kui me heidame kõrvale toredad inimesed, ainult sellepärast, et neil pole raha, et omale kõike võimaldada? Tänu rahale ei märka inimesed enda ümber lihtsaid asju, mis võivad nad õnnelikuks muut...
2014. a Tartu NAKi suvepäevadel jõudis huvilisteni isehakanud kirjandusteadlase ja luuleanalüütik Lauriito pedagoogiline loeng “Puud metsa taga ehk seks ja Liiv”. Ette kanti Juhan Liivi luulekatkendeid ning üritati tema loomingut vaadelda kui seksuaaleksperimente ja -perverssusi. Tähelepanu, provokatiivne ja ühekülgne tõlgendus ei sobi banaalse sisu tõttu alaealistele kuulajatele! Loeng on lisatud helifailina: http://www.plaanikomitee.ee/latted2014/029A_140711_1040%20Lauriito%20Merivoo %20ETTEKANNE.MP3 Välja nopitud salmid (koos diagnoosiga): Nad hirmsad on, mu laulud, ja hirmus mu süda sees, nii hirmus nagu mu saatus. Ei, mind mitte iganes! Ülestunnistus Oh, sõbrad, ei lase ma öelda, et oleks nii haige ma. Ja et ma terve oleks, ma seda ei ütlegi ka! Ülestunnistus Sa oled kui salanaine, mu kallis kodumaa. Ja seda küll avalikult ei tohi nimeta. Kodumaa-armastus ...Mina vaatama, vaatma väikest meest: vaata sõbrakest, sõrmepikukest!...
Rahutu noorus J.D. Salinger „Kuristik rukkis“ Romaani „Kuristik rukkis“ on peategelaseks poiss nimega Holden. Ta on kuueteistkümne aastane. Ta on väga isepäine ning omab kohati raskesti mõistetavaid elupõhimõtteid. Holden on maailma vastu väga sõjakas. Tal pole asjad kooliga just kõige paremas korras, õigemini teda visati koolist välja. Aga miks ta elu on just sellise suuna võtnud? Holden on noor mees, kes mässab koolis vastu, seal mitte käimisega ning õppimise vastu, ükskõikse hoiakuga. Teda ei huvita tema haridustee, ega sellega kaasnev tulevik. Holden valetab ennast vanemaks, et saada kätte alkoholi, tubakat ning pääseda kohtadesse, kuhu temavanused veel minna ei tohiks. Milleks on seda kõike vaja, mis kasu sellest saab? Tänapäeva ühiskonna suureks murekohaks ongi sageli noored, kes mässavad riigi, vanemate ja kooli vastu ning ei taha mahtuda piiridesse ning järgida reegleid, mis neile seatud on. Nad teevad ...
KAUR KENDER "KUIDAS SAADA ISAKS" Jekaterina Gusseva 11. klass KES TA ON? Kaur Kender - on eesti kirjanik ja Sündinud 27. mail 1971 Tartus Enamus lapsepõlve möödus Rakveres Tal on õde Kirsi ja vend Heiti Abielus Nastjaga, peres HARIDUSTEE Rakvere Reaalgümnaasi umis Eesti Humanitaar- instituut (semiootika ja kirjandusteooria eriala), aga kõrgharidust HUVITAVAT KAUR KENDERIST Mänginud lühifilmis “Ferdinand” On olnud üks Eesti loetavamaid kirjanikke Raamat “Kuidas saada isaks” on kättesaadav ka pimedatele 5 helikassetil (Eesti Pimedate Raamatukogus) MIKS KAUR KENDER KIRJUTAB? “Sellepärast, et see on maailma parim ajaviide.” K. Kender KELLELE KAUR KENDER KIRJUTAB? “Lugejatele ja sõpradele.” K. Kender ÜLEVAADE LOOMINGUST “ Iseseisvuspäev “ “Y...
SOFI OKSANEN „PUHASTUS“ Romaan „Puhastus“ räägib läbi aja ühest perekonna loost. Teos kirjutab ajast, kui Eestis olid võimul kommunistid, kuidas elas Aliide tol ajal ning teos rääkis ka Zara loost, mis algas Vladivostokist, jõudis Berliini ning lõppes uuesti Eestis. Ajas tagasi minnes, räägib teos kahest õest, Aliidest ja Inglist. Inglil oli mees Hans ja laps Linda ning Aliidel oli ainult ühepoolne armastus Hansu vastu. Aliide armastas oma õe meest kogu oma elu, üritades pidevalt Hansu tähelepanu püüda ja Inglit jäljendada, kuid ta pidi alati pettuma - Hansul ei olnud silmi mitte kellegi teise kui Ingli jaoks. Nii surus Aliide oma tundeid koguaeg maha, olles sisemuses kibestunud Ingli ning isegi Linda peale. Aeg oli tol ajal väga keeruline, kirjeldatud oli Vene okupatsiooni perioodi, kui naisi vägistati ja piinati, inimesi saadeti küüditamisele ja Siberisse ning mehi tapeti. Aliide ja Ingel koos lap...
,,Oscar ja Roosamamma" Karolin Kriiska Eric-Emmanuel Schmitt · Sündis: 28. märts 1960 · Prantsuse kirjanik ja lavastaja · On läbinud sõjaväeteenistuse. Õpetades ühe aasta filosoofiat sõjakoolis · On tõlkinud mitmeid oopereid · 2008. aastal võttis Belgi kodakondsuse · 9. juunil 2012 valis Belgia Kuninglik Prantsuse Keele ja Kirjanduse Akadeemia Schmitti eelneval aastal surnud Hubert Nysseni asemel akadeemikuks. ,,Oscar ja Roosamamma" · Ilmus aastal 2002 · ,,Oscar ja Roosamamma" on ühe jutsustuse osa ning käsitleb kristlust · Tõlkija: Indrek Kof · Kujundus: Ülo Pikkov Oscar on kümneaastane poiss, kes põeb ravile allumatut leukeemiat. Teda ümbritsevad täiskasvanud püüavad halva mängu juures head nägu teha. Ainus, kes julgeb öelda välja tõde, mida Oscar niigi aimab, on haiglas vabatahtlikuna töötav vanem proua, keda kutsutakse Roosamammaks. Ta pakub poisile välja omamoodi mängu, milles nad lepivad kokku, et iga Oscari päev l...
Kuidas on inimene teistele kasulik Mida inimene peaks teiste heaks tegema või saab teha on huvitav küsimus. Inimene peaks olema kindlasti abivalmis ja toeks perele, sõpradele ja tuttavatele. Samas peab olema inimene viisakas ja eeskujuks teistele noorematele. Inimene peab austama teisi ja arvestama, et ta ei ole üksi siin maapeal. Muidugi peab olema igal inimesel mingi eesmärk mida ta elus saavutada tahab. Ning näitab teistele, et elul peab olema eesmärk, et siin toime tulla. Alatihti on kellegil vaja abi või tuge, näiteks su oma pere,sõbrad või keegi kolmas. Pere on siiski kõige tähtsam kuna sõbrad võivad minna ja tulla kuid pere jääb kogu eluks ja seda valida ei saa. Siis peab vahepeal jätma oma mured ja olema abivalmis teistele. Kui sa oled toekas isik teistele siis ka kindlasti ollakse toekas sulle just siis kui sull on abi või tuge vaja. Inimese viisaksus on alati eeskujuks teistele...
Arvustus raamatust „Piiririik“ Teose nimi mida lugesin oli „Piiririik“, autoriks Emil Tode, õige nimega Tõnu Õnnepalu. Teose žanriks on romaan. Teos oli minu jaoks üsna mõttetu sisuga. Raamatu lõppu jõudes ei saanud ma ikka aru kas peategela on mees või naine, nii palju kui mina aru sain siis oli ta homoseksuaal. Kohvikus astus ligi mees ja siis peategelane ütles, et tahaks teda suudelda, ehk siis ta kas oli naine või homoseksuaal. Riietuse järgi mis raamatus välja tuli võiks õelda, et tegemist on siiski mehega aga endiselt tahtis ta kanda leekivpunast parukat ja mingisuguseid sametist pükse mis viitaksid naisele. Minule väga mingisugused rändamisega seotud raamatud huvi ei paku, jättis üsna külmaks. Teose autoriks nagu eelpool mainitud on kirjanikunimega Emil Tode. Tema õige nimi on Tõnu Õnnepalu. Sündinud 13.09.1962 Tallinnas. Ta õppis Tartu Ülikooli bioloogia osakonnas ja on töötanud õpetajana. 1989. aas...
FLRG.01.193 Heidi Järvpõld 01.01.2015 Puritanism in A model of Christian Charity A modell of Christian charity, also known as A City on a Hill, is the kind of Puritan literature example that can fade the suspicious reader’s doubts in the Puritan main ideology and beliefs. At least, this is how it seemed to me. This sermon can be seen as a gateway to the Puritan society’s attitude and mindset as it is one of the most classical examples of the Puritan era literature. Although John Winthrop was the leader of the Massachusetts Bay Colony which was filled with corrupted chiefs, he vigorously emphasizes in his writings the unity of community, love of othe...
XVIII sajandi kirjandus: LUULE SATIIRILINE LUULE 18. sajandi algupoolel levis eeskätt satiiriline1 luule. Inglise luules esindab seda suunda Alexander Pope. Seda viljelesid näiteks ka „Gulliveri reiside” autor J. Swift ja prantsuse filosoof Voltaire, kes läks groteskses2 ja pilavas poeemis „Orléans’i neitsi” Jeanne d’Arci ümber tekkinud ebausu oreooli kallale. Pühak annab Jeanne’ile kaks käsku: päästa Prantsusmaa ja alles hoida oma neitsilikkus. Esimese ülesandega saab neiu hakkama, aga teisega kauniste sõjameeste keskel mitte. (Nt Schiller püüdis oma samanimelise draamaga Jeanne d’Arci taas ülendada.) 18. saj kunstis avaldunud rokokoo3 ilminguid leidus ka kirjanduses. Rokokoo on väljenduslaad, kus teadlikult rõhutati kergemeelsust ja mängulisust, teosed olid enamasti humoristlik-iroonilised4 või satiirilise kallakuga. Sageli loobuti kerguse saavutamiseks klassikalistest luulevormidest. Rokokoo hilise suuna esindajaks võib pidada root...
KESKAEGNE LINNAKIRJANDUS ∙ Hilise rüütlikirjandusega samaaegselt hakkas linnades kujunema oma väljenduses lihtsam ja rahvalähedasem uut tüüpi kirjandus, mis esindas järjest tugevneva ”kolmanda seisuse”, s.o. keskklassi (kaupmeeskonna, käsitööliste) maailmavaadet. ∙ Kirjandus laskus rüütlikultuuri kôrgustest ”maa peale”. ∙ Tärkas protest seisusliku ebavôrdsuse vastu. Nördimust tekitas aadlike ja vaimulike jôudeelu. Linnakirjanduses saigi valitsevaks satiirilisdidaktiline vaim. See tähendab, et pilgati munkade ja kirikumeeste patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust, muid ajastu pahesid. Samal ajal aga ka
1. Loo algul kannatab jutustaja unetuse all, otsides tõelist kannatust, avastab ta, et tunneb end elusamana surevate inimeste keskel. Miks see nii on? Jutustaja tunneb end elusamana surevate inimeste keskel, kuna ta sai nende seas oma emotsioone näidata. Kui Bob, kes oli kulturist, kallistas teda, tundis ta vabadust, ehk lootuse kaotamist. Jutustaja oli siiski õnnelik, et ta füüsiliselt oli terve, erinevalt vähihaigetest. Tema keha ei kandnud vähki ega vereparasiite nagu nende haigete kehad. Tihtipeale mõtlevad inimesed välja pseudohaiguseid, et teised saaksid neid haletseda, kuid just selliste isikutega kokku puutudes saadakse aru, kui suure väärtusega on inimelu tegelikult. Lisaks sellele arvan, et jutustaja uneprobleem seisneski selles, et tal oli vaja ennast kusagil emotsionaalselt välja elada ning toestusrühm võimaldaski tal seda teha. Rühmaliikmed kogesid tõelist kannatust, mida jutustaja tegelikult ei olnud kunagi kogenud. 2. T...
TEGELASED Lamon- mõisa kitsekarjus, Daphini ''kasuisa'' Myrtale- mõisa kitsekarjuse naine Daphnis- kitsekarjuse leitud poeglaps karjamaalt, keda kits toitis Chloe- lambakarjuse leitud tütarlaps, keda toitis äsja poeginud lammas. Heledajuukseline, vasikate silmadega Dryas- lambakarjus, Chloe ''kasuisa'' Napes- lambakarjuse naine Dorkon- veisekarjus, Chloesse armunud, Daphinsit august välja aitanud, karuse lõuaga, valge ihuga nagu rõõskpiim, juuksed heledad nagu suvine Eros- jumal, noor, ilus ja tiivuline KOKKUVÕTE Daphnis leiti karjamaalt tänu kitsele, keda Lamon järgis. Daphinsil oli leituna seljas ja kaasas purpurpunane mähis, kinniseks kuldsõlg ja elevandiluuga pistoda lamas ta kõrval. Chloe leiti nümfide koopast tänu lambale, keda Dryas järgis. Chloel oli leituna kaasas kuldtikandiga juusteniit, kullatus jalavarjud ja kuldvõrud pahkluude ümer kandmiseks. Daphins ja Chloe olid ilusamad kui teised maalapsed. Chloe oli 2a noorem kui ...
„Mis juhtub, kui loobuda traditsioonilisest kooliharidusest?“ Mis juhtub kui kool laiali saadetakse? Kuidas hakkavad käituma õpetajad? Mida hakkavad tegema õpilased? Kas inimesed kaotavad oma loovuse? Inimkond on enamus oma ajaloost tulnud toime ilma haridussüsteemita. Antiik Kreeka ajast kuni keskajani puudus haridussüsteem täielikult. Keskajal kujunes pedagoogika välja niiviisi: Õpetajateks olid meistrid, kes kasvatasid oma õpilasi visalt, see oli noorte endi soov õppida. Eelkõige võttis meister õpilase selleks, et temast hea käsitööline teha. Meister tegeles oma õpilasega individuaalselt, õppides tundma ta karakterit. Selline õpetamissüsteem on ühiskonnale minu arvates sobilik. Ilma karakterita õpetajad, kes on kinni vaid reeglites, õppesüsteemis, ei jätkaks oma tööd vabatahtlikult. Õpetajal peab olema vastav loovus ning tahe õpilastele midagi selgeks teha ning neid parendada. Õpetajad, kellel aga on olemas karakter, keda on huvita...
• Üllad teod, kangelased • Looduse ülistamine ja hingestamine • Rahvuslikkus, rahvaluule muinasjutu maailm • Oluline on vabadus • Mineviku idealiseerimine ROMANTISMI ESINDAJAD KIRJANDUSES • V. Hugo • M. Lermontov • W. Scott • C. Brontë • A. Puškin REALISM (19.saj keskpaik) 19. sajandil leidis realism täielikema väljenduse romaanis, milles kasutati tegelikkuse objektiivset peegeldamist, tüüpilise rõhutamist ning põhjuse ja tagajärje seostamist. Realistlik kirjandus kujutab tegelikku elu ja püüab seda teha võimalikult tõepäraselt. REALISM EESTIS • Eesti realism on hilistekkeline • Puhtrealistlike tunnusjoonte kõrval esinevad ka naturalismi mõjud. Nende kahe voolu vahel ei olegi alati selget vahet tehtud. • 19. sajandi lõpul oli realismi küpsemine eesti kirjanduse kõige olulisem nähtus. See avardas kirjanduse võimalusi elu mõtestamisel ja tõi kaasa uue kunstitaseme. • Arvustava, elu pahupooli ja ühiskonnakorralduse
”Timm Thaler ehk müüdud naer” Autor:James Krüss Tegija:Helina Kase Peamised sündmuspaigad Peamised sündmuspaigad olid: Timmi kodus Hipodroomil Laeval Erinevates riikies Olulisemad sündmused Olulisemad sündmused olid: Timm koos isaga hipodroomil (pühapäevad) Timmi isa surm Leping Tarukiga Timmi rikastumine Timm sai naeru tagasi Hea ja halb tegelane Hea tegelane oli Timm,sest ta oli väga hooliv teiste suhtes. Sain sellest aru kui raamatus kirjutati sellest,et Timm tahab oma isa haua eest hoolitseda ja kasuema koogipoe võla kinni maksta. Halb tegelane oli Hr. Taruk,sest ta võttis Timmil ära naeru ning ta oli omakasupüüdlik. Timm Thaler Timm oli väike omamoodi poiss. Tal oli väga armas naer mis kõigile meeldis. Timmi elu Timm oli alles 3 aastane kui ta ema suri. Ta jäi isaga kahekesi,aga mitte kauaks. Timmi isa leidis endale n...
Milliseid? Põhjenda ja selgita oma sõnadega. 1. „Oma lihtsameelsusest pidasin teda esialgu üsna intelligentseks. Ja nimelt sellepärast, et ta teadis üsna palju teatrist, näidenditest, kirjandusest ja muust selletaolisest värgist. Kui kellelgi on säärastest asjadest hea ülevaade, siis võtab aega, ene kui saad aru, kas ta on tegelikult rumal või mitte.“ (lk. 94) Sellise lause ütles Holdeni õpetaja. Poisile väga meeldis kirjandus ja raamatud. Tal oli väga lai silmaring, seega oli ta tegelikult väga tark poiss, aga tal ei ole püsivust-ta ei viitsinud õppida ja kuna hinnete pärast kukkus ta koolist välja ja kõik arvasid et ta on rumal. „Naljakas küll – sul tarvitseb inimesele ainult midagi arusaamatut ette puhuda, ja ta teeb kõik, mida sa soovid.“ (lk. 137) Et täiesti ükskõik mida inimesele rääkida-kasvõi valet, teeb ta sinu heaks kõik
22.09.2013 Kui pilgud oleks tapvad, oleksin ma praeguseks hetkeks juba surnud. Kurb mõelda, mida peab Tema läbi elama. Ta erineb vaid nahavärvi tõttu sellest ühiskonnast ja Teda koheldakse nagu oleks ta masside viisi inimesi tapnud. Tänavatel kõndides kuuldub igast ilmakaarest vaid sosinaid ja mõnitavaid lauseid. Üpris tundetud inimesed. Ta võib ju väita, et sellega harjub ära. Aga ei, sellega ei harju. See jätab inimese hinge suured haavad, mis ei unune iial. Nii vabastav on unustada enda mured ja probleemid paariks tunniks ja sõpradega kvaliteetaega veeta. Sõbrad on minu elus väga tähtsal kohal. Mida ma ilma Nendeta küll teeks. Kas mõni päev ei võiks mööduda nii, et kõik oleks positiivne. Ma igatsen aega, kus olin 5-ne ja ei saanud asjadest veel täpselt aru. Kogu see hetkeseisund on lihtsalt nii uskumatu. Ajab lausa nutma. 23.09.2013 Sada üks erinevat mõtet tiirlemas peas. Mida õigupoolest tahta, täpselt ei teagi. Alles üleeil...
Raamat infoühiskonnas – milleks? Maailmas on olemas miljardeid raamatuid, kõiki neid pole elu ajal võimalik lugeda, see on ilmselge. Need, mida loeme, jätavad siiski meisse oma jälje. See jälg võib olla positiivne või negatiivne ja kujuneb igaühes erinevalt välja. Lugemisse suhtumist kujundamaks peab seda ka tegema. Paljud aga ei loe, sest tänapäeva infoühiskonnas on huvitavamaidki aja viitmise võimalusi. Neist populaarseim on Internet. Miks eelistada raamatut teistele info saamise võimalustele? Raamatute lugemist tuleb propageerida, et mitte kaotada usku sajandeid eksisteerinud traditsiooni. Tähistamaks eestikeelse raamatu 475. sünnipäeva, nimetati ajavahemik 23. aprillist 2000 kuni 23. aprillini 2001 Eesti raamatu aastaks. Selle aasta põhieesmärk oli tõsta raamatu väärtust Eesti inimeste silmis, asetada see aukohale. Korraldati oksjoneid, annetusi, konverentse ja soodusmüüke ning tehti ...
Milline võiks olla Holdeni elu 20 aastat hiljem? Holdeni elu muutub väga. Tema elu läheb järjest põnevamaks ning huvitavamaks. Ühel päevalt tuli Holdenil mõte sõita külla D. B-le Hollywoodi. Holden rääkis vennale oma elust ning D. B käskis Holdenil kõik unustada ja oma eluga edasi minna. Veel ütles ta, et tee seda mida armastad. Holdenil tuli selle peale suurepärane mõte. Kuna ta oli kiindunud lastesse hakkas ta nendega rohkem tegelema. Holden rajas kooli, kus õpiti vaid seda, mis oli tema arust eluks vajalik. Selles koolis ei tohtinud rääkida koledaid sõnu ja ammugi ei tohtinud neid kuskile kirjutada. Helises telefon. Holden võttis vastu. Teisel pool telefonitoru oli Jane. Jane kutsus Holdeni välja. Kohtudes nad kallistasid ning hakkasid rääkima lapsepõlvest. Neil oli koos nii lõbus ning nad hakkasid iga päev väljas käima. Mida aeg edasi seda lähedamaks nad said ning Holden palus Jane kätt. Jane oli nõus ning...
Hõbevalge kui raskesti seeditav maiuspala Nii minu kui ka paljude teiste lugejate arvates on „Hõbevalge“ näol tegu ühe meisterlikuma käsitlusega Eesti minevikust, kuid teose sisust saavad aru vaid vähesed. Teose mõistmise teeb keeruliseks see, et eeldab rohkesti teadmisi loodusteaduse, arheoloogia, keeleteaduse astronoomia kohta. Tsitaat raamatust, põhjendamaks eeltoodud väidet : „Helm, kui mäletate, on meie muistne sõna merevaigu tähistamiseks, mille me võtsime üle siin asunud Kunda rahvalt. Järgmisena esineb tekstis Dumna ehk nüüdisaegne laialdaselt levinud Damme, iidne toponüüm, mille hiljem võtsid üle lääneslaavlased praeguse Saksamaa ja Poola rannikualadel.“ (lk. 66) Ma usun, et raskeks teeb selle mõistmise ka see, et lugemisel tuleb sisse elada väga kauge aja – umbes 4000 aasta taha. Teos hüpleb edasi- tagasi 1000 aastat siia ja sinna. Raske on sel viisil jälgida tegevuste ja sündmuste kulgemist....
KUNINGAS OIDIPUS "Kuningas Oidipus" on kirjutatud ühe kuulsaima Antiik-Kreeka tragöödiakirjaniku Sophoklese. "Kuningas Oidipust" loetakse autori populaarseimaks draamaks, traagilise ainestiku ülesehituse kõigi aegade ületamatuks eeskujuks. Sophokles näitab oma tragöödias osavalt, kuidas inimesed hukkuvad vahel saatuse poolt ettemääratud põhjustel. Ta näitab ka inimese vabatahet, mis võitleb pimeda saatuse vastu. Kuid sealjuures võidab (Sophoklese järgi) alati jumalate tahe, nende poolt kindlaksmääratud tulevik, millesse uskusid ka vanad kreeklased. Raamatu ainestik onpärit Teeba saagadest, mis jutustavad Kadmose soo (labdaniidide) täielikust hävitamisest nende põlispattude pärast. Teose materjal on pärit Vana-Kreeka müütidest kuningas Oidipuse kohta. Jutt käib noorest kuningast, kellel, hoolimata suurtest püüdlustest, ei õnnestu oma ettekuulutatud saatust muuta. Teose alguses oli Oidipus mässumeelne, täis elutahet ja soovi valitseda ...
Sisukord R a a m a t u s t ü l d i s e l t T e g e l a s e d T e g e v u s t i k T e g e v u s p a i g a d H e l g a N õ u K o o s t a j a Raamatust üld iselt Teoses käsitletakse tänapäeva noorte probleeme: Konfliktid perekonnaga Narkootikumid Kuritegevus Raamat on suunatud noortele vanuses u. 14-17 aastat. Lisaks on raamatus: fantaasiat üht-teist õpetlikku “Kuues sõrm” on Eesti palju seiklusi Lastekirjanduse Teabekeskuse ja Tähtis osa on raamatus kirjastuse Tänapäev sõprusel, usaldusel ja poolt läbi viidud perekonnal. Tihti tekivad noorsooromaanivõistluse arusaamatused ning pärast üks võidutöödest. kõiki läbielamisi mõistetakse üksteist paremini. Tegelased EMA JA ISA VEND ANARI PÄRT Pärdi õde K AR I N A KERLI ...
Kes oli Woland romaanis „Meister ja Margarita“? Woland oli romaanis Meister ja Margarita minu jaoks kõige raskesti mõistetavam tegelane, sest saatan oli alati olnud minu jaoks kurjuse kehastus ja võimeline ainult halvaks. Bulgakovi romaan andis kuradile teise tähenduse ja muutis Wolandi tegelaskuju sümpaatseks. Esimesel kohttumisel Wolandiga on teda kirjeldatud kui välismaalast: neljakümnendates aastates mees, silmad eri värvi, kulmud paksud ja erineval kõrgusel ning hambad kroonitud. Berlioz ja Bezdomnõi pidasid meest spiooniks ainuüksi sellepärast, et ta tundus välismaalane olevat ja rääkis veidrat juttu. Bulgakovi põhiidee oli kujutada nõukogude maailma satiiriliselt. Selle alusel võib oletada, et Wolandi tegelaskuju loomisel oli Bulgakovi inspiratsiooni allikas tol ajal valitsenud Stalin, kes juhtis Moskva inimesi nagu saatan, pannes inimesi, kes on liiga palju näinud või kuulnud hullumajja või vanglasse. Bulgakovi romaani „M...
Renessansi üldiseloomustus Koostas: Diana Korka Maaturismi teenindus Juhendaja: Anu Kivi Renessans *On antiikkultuuri ideaalide taassünd, keskajale järgne, antiigist ja loodusest tiivustatud vaimuliikumine eelkõige Läänne Euroopast XIV-XVI sajandil. Aga alguse sai renessans Itaaliast kus oli see kõige ulatuslikum. * Ajajärgud: Vararenessanss14.saj – 15.saj I pool, avaldus eelkõige prantsuse ja itaalia muusikas Kõrgrenessanss 15.saj II pool – 16.saj 1.veerand, tooni andisid Madalmaad Hilisrenessanss 1520-ndad – 1600, peamiselt Itaalias. Iseloomustus *See oli murranguline pööre, tähistas eelkõige uusaja algust looduses, loomulikkuse, ratsionaalsete teadmiste ning vabamate inimsuhete poole. * 15.saj itaalia kunstis suured muutused- linnriikide kujunemine, erinesid elulaadi ja kultuuri poolest teistest Euroopa kultuuridest. Vastandumine keskajale-1 kindel tunnus- eneseteadvus-keskaega kujutati barbaarse j...
Mis on õnn? Mis on õnn? Ma usun, et peaaegu iga inimene küsib endalt seda, kuid mina arvan, et iga inimese õnn on erinev. Kõik sõltub siiski sellest, milline inimene on ja mis teda õnnelikuks teeb. Mõni võib olla ka kõige väiksematest asjadest õnnelik, teisel aga võib õnne pakkuda midagi suuremat ja rohkemat. Nii palju, kui on maailmas olemas inimesi, nii palju on ka erinevad arvamusi. Seega mõni inimene võib uskuda, et teda teevad õnnelikuks ainult raha ja rikkus, teisi teevad õnnelikuks lähedastega koos olemine. Osad leiavad, et õnne polegi olemas, on vaid eesmärk ja selle poole püüdlemine. Minu arvates teebki selliseid inimesi õnnelikuks oma eesmärgi poole püüdlemine, neile on selle poole püüdlemine huvitavam kui eesmärgi saavutamine ise. Sest, kui sul on võimalus viia oma unistus ellu, siis see teebki sind õnnelikuks. Paljud inimesed arvavad, et nad ei väärigi õnne, kuigi mina arvan, ...
Jaan Kross “Keisrihull” AJASTU, MILJÖÖ Taust – Tegevus algab 1827. aastal, troonil on Aleksandr I(keiser kuni 1825) asendab tema vend Nikolai I. Eesti talurahvas on vaba juba 1819 aastast alates. Aleksandri valitsemise ajal võeti vastu palju reforme, näiteks Talurahva seadus, taasavati Tartu Ülikool jne. Antud ajastul olid siiski alles seisused, seega ei pooldatud erinevate klasside vahelisi abielusi. Seetõttu tauniti ka peategelase Timotheus von Bocki ja Eeva abielu. Samuti oli naistel vähem õigusi kui meestel, olenemata seisusest, sama kehtis ka Romanovite suguvõsale:“noh, ega Maria Fjodorovna ei saa sul Timo vabaks laskma hakata … peale heategevuse pole poeg talle õiendamisruumi eriti jätnud“(lk131). Teos on kirjutatud päeviku vormis, enamus tegevustikust toimub Võisiku mõisas, Kivijalal, vahetevahel ka Pärnus, Põltsamaal ja Tartus. Esineb tihti peale ka ajaloolisi tegelasi: Otto W. Masing, Maria Fjodorovna(keisrite ema), Nikolai,...
annaabi.ee 
