50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-02-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Pille Ülem
Õppematerjali autor
Lektüürileht Pealkiri: Taevased ratsanikud Autor: Friedebert Tuglas Lk arv: 17 Kujundus: Mai Einer 1. Ennustamine Millest raamat võiks Millest tegelikult rääkis rääkida See novell, võiks rääkida Tegelikult rääkis poisist, kes taevast ja surnud ratsanikest, oli vaene. Ta varastas oma kes seal ratsutavad koos oma peremehelt kuld-mündid ja langenud hobustega. Ja läks sellega minema tappes kindlasti olid nad väga head ja oma peremehe. Ta ostis uued tugevad ratsanikud, keda uhked riided ja süüa endale ja austatakse ja mälestatakse. tegi muid põnevaid asju, millest ta polnud tead-lik aga tema saatus viis lõpuks tagasi
Lektüürileht Pealkiri: Merineitsi Autor: Friedebert Tuglas Lk arv: 23 Kujundus: Mai Einer 1. Ennustamine Millest raamat võiks Millest tegelikult rääkis rääkida See novell võiks rääkida Tegelikult rääkis Kaspar mõnest merineitsist ja tema Punasest, kes oli kõige seiklustest või siis sellest tähtsaim ja rikkaim mees, kes kuidas vaene talupoeg kohtub koguaeg pidas pulmi ja sellest merineitsiga ja tema elu kuidas ühtede pulmade ajal, muutub tundmatuseni. tõmmati noodaga merest välja merineitsi. Loo lõpus pääses ikkagi merineitsi tagasi merre aga kaasa võttis ta pillimehe Kurdise, kes leidis merest oma
Lektüürileht Pealkiri Unede kuristik Autor Friedebert Tuglas Lk arv 4 (318) Illustraator M. Einer 1.Ennustamine Millest raamat võiks rääkida Millest tegelikult rääkis Mehest, kes näeb igal öösel Mehest, kelle elu ripub reaalsuse õudusunenägusid. ning olematu maailma vahel, kus ta kohtab salapäraseid ratsanikke. 2.Mõned meelde jäänud laused või ütlused teosest Jk Lause Põhjendus, miks meelde Lk r jäi nr nr 3. Mul oli hirm, liikumatu, Uutmoodi, kuid väga hästi 140 päästmatu, nagu valekoolnul sõnastatud mõte hirmu kirstus. kirjeldamiseks. 1. Üks selle äär näitab tõelist ja Väga hea sõnade 140 teine olematuid maailmu, ning kombinisatsioon, luues sa aeled ahastades nende
Lektüürileht Pealkiri Siil Autor Friedebert Tuglas Lk arv 9 (318) Illustraator M. Einer 1.Ennustamine Millest raamat võiks rääkida Millest tegelikult rääkis Võiks rääkida ühe väikese Räägib ühe pere elust, kes siilipoisi elust metsas. leiavad heinamaalt siili ning teda terve ühe suve kodus kasvatavad. 2.Mõned meelde jäänud laused või ütlused teosest Jk Lause Põhjendus, miks meelde Lk r jäi nr nr 3. Lehmad rohmivad oma Väga sisukas ning 35 pikkade keeltega rohtu, väljendite rikas lause. lambad näksivad siit ja sealt ning tallekese pea viskub kepseldes põõsa tagant õhku. 2. Une-Madis tuli tasaja lõi Lõi hea ettekujutluse une 38 kõigile sulgkotiga pähe.
Lektüürileht Pealkiri Suveöö armastus Autor Friedebert Tuglas Lk arv 12 (318) Illustraator M. Einer 1.Ennustamine Millest raamat võiks rääkida Millest tegelikult rääkis Suveöisest noorte armastusest, Rääkis jonnakast tüdrukust karjamaal ringi jooksmisest ning Maalist ning sulasest Kustast, kes looduse ilust nende ümber. väga soovis tüdrukuga ööd koos veeta. Maali, aga ei lasknud poissi ligi ning korraldas paraja mängu poisile. 2.Mõned meelde jäänud laused või ütlused teosest Jk Lause Põhjendus, miks meelde Lk r jäi nr nr 1. Suvine öö tukkus nagu Väga hea kirjeldus ning 120 hällitades talu kohal, ja seegi sõnastus. magas. 2. Oja kaldal tõmbas tirts Loob hea kujutelu öisest
Lektüürileht Pealkiri: Õitsev meri Autor: August Mälk Lk arv: 221 Kujundus: H.Kersna 1. Ennustamine Millest raamat võiks rääkida Millest tegelikult rääkis Raamat võiks rääkida merest ja Tegelikult rääkis rannakülast ja seal kellestki, kellele väga meri meeldib ja elavast perekonnast ja sellest, mis kui ta üks päev mere äärde läheb, juhtub nende pojaga ja kuidas ta õitseb meri. suureks kasvab. Tema muredest ja rõõmudest ja sellest, kuidas nende maja maha põleb ja kuidas paljud talle lähedased inimesed ära surevad. Lõpus, kui ta elu on jälle korras siis tõesti mer
1.Anton Hansen Tammsaare elu ja loomingu ülevaade · Pärit Järvamaalt Albu vallast Põhja-Tammsaare talust, selle järgi võttis endale nime. · Isa oli rahvuslikult meelestatud; koju oli tellitud ajaleht; isa uuris põhjalikult piiblit- Andrese prototüüp · Lapsepõlves lasi vibu ja ujus, peres oli 12 last kokku, ellu jäi 10 · ise õppis ära viilumängu ja lugemise, isa oli karm ja ema malbe · 8 aastaselt Sääsküla vallakooli, aasta hiljem Prümli vallakooli · käis Treffneri koolis, teenis raha töötades valvurina, andis algklassidele tunde · ta lemmikuks oli Dostojevski ja Tsehhov · Suits ärgitas teda edasi kirjutama, esimene asi ilmus 1900 Postimehes · töötas ka ajalehes Teataja; õige pea hakkab teatriretsensioone kirjutama · 1907 TÜ Õigusteaduskond; Vabatahtlikult asub õppima ka prantsuse ja inglise keelt. Kirjanikest mõjutavad teda Goethe, Shakespeare. Teeb kaastöid
Kirjanduse koolieksam 2011 PILET NR.1 1.KRISTJAN JAAK PETERSONI ELU JA LOOMINGU ÜLEVAADE Kristjan Jaak Peterson sündis 14.märtsil 1801.aastal Riias. Koolis käis ta Riia algkoolis, seejärel Riia 3-klassilises kreiskoolis ning hiljem Riia kubermangugümnaasiumis. Pärast gümnaasiumi lõpetamist astus Tartu Ülikooli usuteaduskonda, hiljem filosoofiateaduskonda. 1820.aastal lahkus ülikoolist seda lõpetamata. Hakkas Riias eratunde andma, tegeles luuletamise ja keeleteadusega. Ta tundis kreeka, ladina, saksa, prantsuse ja vene keelt. Rändas vähemalt 2 korda Riiga vanemaid vaatama. Suri kopsutuberkuloosi 4.augustil 1822. LOOMINGU ÜLEVAADE Petersoni ilukirjanduslik looming ei jõudnud tema kaasaegseteni. Veel 19.sajandi lõpul teati teda kui keeleteaduslike artiklite kaasautorit. 1. Uuris keeli ja kirjutas artikleid. 2. Tõlkis rootsi keelest saksa keelde ,,Soome mütoloogia" ning kirjutas lisaks juurde oma arvamuse eesti muistsete j
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid