50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2015-02-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
25 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
iristagel5333
Õppematerjali autor
Laura Ristla 8T Autor: Jules Verne Jules Verne (8.veebruar 1828- 24.märts 1905) · Raamat on välja antud aastal 1872, romaan on tõlgitud Eesti keelde 1924. aastal. · Jules Verne on kirjutanud umbes 29 teost, raamat ,, 80 päevaga ümber maailma"oli üks kuulsamaid teoseid, mis ilmus algselt ajalehes ,, Le Temps". · Eesti raamatukogudesse ilmus raamat esmakortselt 1994. aastal. · On teada, et autor ei saanud ise kunagi Prantsusmaalt ja selle rannikumerest kaugemale. Peategelased: Phileas Fogg, teener Jean Passepartout, agent Fix, Proua Auda. · Phileas Fogg oli üks suuremaid kõnemehi, väga silmapaistev elegantne härrasmees. Ta oli rikas härrasmees.
Jules Verne Jules Gabriel Verne sündis 8. veebruaril 1828. a. Loire'i alamjooksul asuvas Nantes'i sadamalinnas, kus ta maast madalast tegi tutvust meremeeste eluga ning nakatus igatsusse kaugete randade järele. Jules Verne oli vanim oma pere viiest lapsest. Tal oli 3 õde: Mathilde, Anna ja Marie ja ka üks noorem vend Paul. Juba 12-aastase poisikesena kauples ta enese kolmemastilise "Coralie'le" jungaks ning purjetas ookeani poole, kuid isa sai ta poolelt teelt Paimboeufi sadamast kätte ning tõi koju tagasi. Tema vanaisa ja isa olid advokaadid, seetõttu näis enesestmõistetav, et järgminegi põlvkond astub samale rajale. Ometi kujunes Pierre Verne'i poegade saatus sootuks teistsuguseks
RAAMATU ANALÜÜS K……. 10C 2015 KEVAD 1.raamat "Inimesed parvlevad nimelt vale ümber nagu kärbsed meekoogi kallal ja muinasjutuvestja sõnad lõhnavad nagu viiruk, kui ta tänavanurgal loomasõnniku sees istub, aga tõe eest inimesed põgenevad" lk 8 Läbi aegade see nii on ja ilmselt nii ka jääb. Loodetakse alati paremat ning pigem pigistatakse karmi tõe korral silm lihtsalt kinni. “Kes on kord joonud Niiluse vett, see igatseb Niiluse äärde tagasi.” lk 10 Kui olla eemal oma lähedastest, siis kord tuleb ikkagi koduigatsus näpistama. "Ole ettevaatlik naisega, kes ütleb "kena poiss" ja meelitab sind enda juurde, sest tema süda on võrk ja püünis ja tema rüpp kõrvetab hullemini kui tuli." lk 17 Kui ei suuda lõppude lõpuks “EI” öelda, võib olukord oodatust halvemini lõppeda.
Paraku nod tütred ei hooli põrmugi oma isast ning soovivad vaid rikkusi. Isa Goriot sureb ahastusest oma tütarde pärast. Victorine Taillefer Noor neiu, kes oli hüljatud oma isa poolt kuna isa eelistas tütrele poega. Delphine de Nucigen- isa Goriot" tütar ja Rastignaci armuke Preili Michonneau Vanatüdrukust preili, kes paljastab Vautrini. Eugene de Rastignac Tema on auahne üliõpilane, kes soovib kõrgseltskonda enda ümber. Ta paneb ühe isa Gorioti tütardest endasse armuma. Horace Biancon Noor meditsiinitudeng ja Eugene'i sõber. Cristophe Pansionaadi toapoiss. Sylvie Pansionaadi toatüdruk. Paruniproua Delphine de Nucingen Isa Goriot'i tütar. To kes Eugene'i armub. Krahvinna Anastasie de Restaud Isa Goriot'i teine tütar. Härra Poiret Vanahärra, kes käis tihti pansionaadis lõunatamas. Ta üritas võita preili Michonneau südant. Vikontess de Bauseant Eugene sugulane
muistend- tõestisündinud loona esitatud lühike rahvajutt, mis on seotud kindla koha, isiku või sündmustega. Enamasti lisandub faktidele fantaasia. mütoloogia- 1. Ühe rahva müütide, muistendite, usundite kogum. 2. Müüditeadus, müütide süstemaatilise kogumise ja uurimisega tegelev teadusharu, mis teeb järeldusi kultuuri olemuse kohta ja uurib mõttemallide kujunemist. müüt- religioosse pärimuse liik, põlvest põlve edasi kanduv usulise tähendusega fantastiline lugu, mis seletab maailma olemuslikke nähtusi ja nende teket. Räägib jumalatest, üleloomulike võimetega sangarite, hõimu ja rahva esiisade kangelastegudest, inimkonna tulevikust. narratiiv- ehk lugu. Jutustus toimunust, sündmuste esitamine ajalises järjekorras kas suuliselt või kirjalikult. Üldiselt on igasugusel tegevust edasi andval tekstil, müüdil, muinasjutul, ilukirjandusel, ajalooraamatul, filmil jne, narratiivne ülesehitus.
mittekuuluvaid elemente, hoiakuid, sündmuseid jne. (ühest ajastust pärit ese on asetatud teise aega) pindmine anakronism – mineviku inimesi kujutatakse nagu nad oleks tänapäevast tulnud; esindavad tänapäeva probleemseid hoiakuid jm. remisionistlik võte (ajalugu korrigeeriv, ümberkirjutav romaan) -kõik see tüüpiline modernistlikule kirjandusele ntx steampunk – retro võttes kirjutamine kunagi oli selline suund, kirjutati muidu sünge ajalugu teistmoodi ümber Jean Rhys „Suur Saragasso meri“..ümberkijutis Jane Eyeris naisest pööningul.. st ajalugu vaadatakse feminismi kontekstis vms * Traditsioon on tihti häiritud uue aja mõtetega. Mõned katkestused (sõda, küüditamine vms) kuuluvad traagiliste sündmuste hulka, mis traditsioonilist mälu häirivad. Jätavad mällu nö trauma kogemuse. Sigmund Freud -> see tekitab psüühilise haava, mis eksisteerib nö alateadvuses ja psüühika ei suuda nendega toime tulla.
kuuluvad selle protsessi juurde. See muudab inimeste suhtlusvorme, keelt, inimeste harjumusi, elustiili jne. Meedium ise on ka sõnum. See tähendab, et üldiselt võime jagada kultuuriperioode selle järgi, missugune meedium on mingil ajastu valitsev. See meedium kirjeldabki selle ajastu hoiakuid kõige paremini. Teine silmatorkav joon sajandivahetuse puhul on see, et alates 90ndate keskpaigast muutub Eesti ühiskond üha enam avatumaks mõlemapoolselt eestlased pääsevad maailma ja maailm pääseb Eestisse. Mõned nimetavad seda suhtlust globaliseerumiseks. See on protsess, mis iseloomustab laiemalt lääne kultuuris toimuvat. Selle globaliseerumise üheks suuremaks kanaliks ongi seesama tehnoloogia. Neid maailmaga suhtlemise märke näeme läbi kogu nüüdiskirjanduse ka ja seda juba alates 90ndate algusest. See avatuse psühholoogia on mitmesuguseid teemasid siin esile toonud.
Nipernaadi kasutas suve justkui energia kogumiseks, sest talv oli tema jaoks vananemine. Ta ütles: "Kui tuleb talv, viskab Issand mind pehkimiseks luukambrisse ning enne uut kevadet pole minust vähimatki asja." Ta oli justkui karu, kes tavel magab oma soojas pesaurkas, et kevadel ärgates hakata elu nautima ja järgmiseks uinakuks energiat koguma. Nipernaadi ei olnud vaba isegi selles suhtes, et ta nö "naistega vabalt ümber käis". Tema suhetel naistega olid alati kindlad piirid eesmärgiks ei olnud ju seksuaalne rahuldus, vaid inimese kui sellise, tundmaõppimine läbi armastuse. Sealjuures võis ka tajuda, et ta toda sama inimest juba väga hästi tundis, et ta oli teda juba varem tundma õppinud. Seega võis ta alati aimata millist valet vastava inimese juures kasutada. Naisi ta pettis ja valetas neile, kuid ennekõike tahtis ta neile ikkagi head. Vahel tundus, et naiste armastamine ja piinamine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid