Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Etenduse analüüs “Hea põhjatuule vastu” (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Etenduse analüüs
Teatri Vanemuine etendus “Hea põhjatuule vastu” kahes vaatuses. 27.01.2015 Vanemuise väikeses majas .
_________________________________________-____
Lavastaja : Rein Pakk
Lava ja kostüümid : Annika Pakk
Muusikaline kujundus: Ardo Ran Varres
Valguskujundus: Imbi Mälk
Osades:
Emmi Rothner - Elina Pähklimägi
Leo Leike - Andres Mähar
Bernhard Rothner - Jüri Lumiste
Etenduse juht: Meelis Hansing
Esietendus 27. septembril 2013 Vanemuise väikeses majas
______________________________________________
Käesolevas analüüsis on lähtutud sellest, et etendus on terviktekst , mille moodustavad lava-, heli- ja valguskujundus, mäng ja sõnaline tekst ning mis kooskõlas kõnetavad etenduse külastajat, loovad tõlgendusvõimalusi. Tähelepanu on pööratud etenduse tegelase hingeelule, lavakujundusele, helile , ruumile, etenduses sisalduvale loole, tegelastele, lõpuks on sõnastatud analüüsi kirjutaja interpretatsioon.
______________________________________________
Lavakujundus
Lava on jaotatud kaheks, sest näidendis on kaks osapoolt. Ühel poolel mängib üks, teisel pool teine. Ühe poole ruumikujundus on kaasaegne, modernne : puhtas valges toonis mööbel. Mööbliks on voodi, öökapp, lamp, vaip, kontoritool, laud, sülearvuti .
Et need just valges toonis on, võib tähendada positiivset meelestatust, avatust uutele asjadele, võibolla uudihimule. Teine pool lavast on sisustatud pigem antiikse pruuni mööbliga. Sisustus on üsna robustne , ent konkreetne.
Heli
Etenduse algul on kosta klaviatuuriklõbin. See annab vaatajale märku, et keegi on kellelegi kirja kirjutanud. Iga kord kui üks või teine tegelane lavalt lahkub , kostub lühike meloodia , mis on valitud vastavalt tegelase meeleolule või situatsioonile .
Valguskujundus
Valgus kustub täpselt siis, kui üks tegelastest lõpetab monoloogi või kui ta lahkub lavalt. Ilmselt võib ka valguse kohta öelda, et see käib vastavalt tegelase olukorrale, kas siis põleb või läheb kustu.
Lugu
Etendus räägib sellest, kuidas kaks üksteisele täiesti võõrast, satuvad vahetama meile, sest naistegelane Emmi tahtis saata ajakirjatoimetusele kirja, kuid kirjutas aadressi korduvalt valesti ja saatis kirju hoopis võõrale mehele, kelleks on teine peategelane Leo. Nende vahel kujuneb alguses küll teravmeelne kirjavahetus , kuid see-eest lõpuks armastusest pakatav netiromanss, mis lõpeb keerukalt, sest nad pidid lõpuks kokku saama, kuid seda ei juhtunud.
Tegelased
Emmi Rothner (osatäitja Elina Pähklimägi), kes on üks kahest peategelasest. Kannab etenduse jooksul seljas lõheroosat ja valget kleiti . Kuna mõlemad on heledas toonis riided, siis ilmselt see tähendab tegelase positiivsust ja avatust. Kuigi valget kleiti kandis ta siis tihedamini, kui rääkis Leoga või kui oli kuhugi minemas. Ilmselt tahtis ennast selles kleidis tunda pidulikuna ja ilusana. Kui Emmi tegi Leoga veinijoomise õhtu, kandis ta hoopis punast, lilledega kitlit. Arvatavasti tahtis ta ennast selles tunda seksikalt ja atraktviiselt. Emmi soengud olid erinevad - kord lahti, kord olid üles sätitud. Jällegi, soengus sõltusid ta meeleolust. Tigeda ja rahutuna näppis ta neid ja keerutas ümber oma sõrme. Emmi tuba oli see valge ja modernne, kuid naiselik .
Iseloom oli tal rahutu , ärritus üsna kiirelt, rääkis kiiresti. Liikumine sõltus tujust . Tegelast ennast mängis ta pühendumusega ning süvenenult. Iseloom areneb ja muutub etenduse kulgemisel.
Leo Leike (osatäitja Andres Mähar) on psühholoogia professor, kes on loomult tasakaalukas, konkreetne, enamasti tõsine. Riietus on ühesugune: pruun ülikond , mille pintsakut ta seljast ära võtab ning tagasi paneb. Liikumine on rahulik, vahest ärev ja vihane , kui seletab midagi või loeb Emmilt saadud kirja ette jne. Kõneviis on konkreetne. Jutt, mida räägib, on läbimõeldud. Tegelane on muutuv. Näidendi alguses on ta üsna kinnine ja konkreetne, kuid lõpus räägib oma tunnetest väga avameelselt ja emotsionaalselt.
Bernhard Rothner (osatäitja Jüri Lumiste) on tegelane, kes pole kordagi etenduse ajal laval. Teda polnud füüsiliselt kohal, sest see polnud selles loos oluline, kuid tema kirjutatud kiri Leole oli küllaltki tähtsa ja asjaolusid muutva sisuga.
Üldinterpretatsioon
Kuidas lahendada ja käsitleda olukordi , kui tegemist on netiromanssiga. Miks on kahe inimese vaheline suhe nii mõistatuslik ja keeruline, eriti läbi interneti. Inimesed loovad oma personaalse fantaasiapildi kellestki, keda nad pole näinud, kuid teavad nende iseloomust ja käitumisest nii mõndagi.
Etenduse analüüs-Hea põhjatuule vastu #1 Etenduse analüüs-Hea põhjatuule vastu #2 Etenduse analüüs-Hea põhjatuule vastu #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-03-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor adeler Õppematerjali autor
"Hea põhjatuule vastu" etenduse põhjalik analüüs

Sarnased õppematerjalid

Üldine Teatriajalugu I
38
doc

Üldine Teatriajalugu I

See tagas ka Vegale hea hariduse, ta õppis mitmes ülikoolis. 1583. aastal algab tal 4-5 aastane armusuhe näitlejanna Elena Osarioga. Elena jätab ta rikkama mehe pärast maha ja Lope närvid ütlevad üles, seejärel laseb lendu kuulujutte Elena ja tema pere kohta. Elena isa on teatriomanik, ta kaebab Lope kohtusse ning viimane saadetakse Valenciasse 1588. aastal asumisele. Asumisel kirjutab ta palju, ka dramaturgiat. Samal aastal abiellub ühe aadliku tütrega (16) vastu tolle isa tahtmist. Paar nädalat pärast pulmi asub koos võitmatu Hispaania armadaga teele Inglismaale ­ oli üks õnnelikke, kes elusalt tagasi Hispaaniasse jõudis. 1594. aastal ta naine sureb, 1595. aastal saab loa tagasi Madriidi minna. 1598. aastal abiellub uuesti, seekord jõuka aga ihnsa lihuniku tütrega, kellega tal oli 3 last. Enne seda abielu oli tal liit veel teise naisega, kellega tal 4 last. 1612

Üldine teatriajalugu
Kirjanduse eksam erinevad PILETID
33
rtf

Kirjanduse eksam erinevad PILETID

denise läks tagasi ja saavutas selle mida keegi teine polnud lihtsa töölisena saavutanud ­ temast sai osakonna juhataja. Ta muutis Daamide Õnne teissuguseks andes juurde lasteosakonna. Kui ta oli saavutanud selle mis ta tahtis, soovis Denise lahkuda, mis teistele jäi arusaamatuks. Ta tahtis loobuda oma elust, kuna ta armastas Mouretit. Mouret oli hulluks minemas Denisei eitavadest vastusdest, kuid ta ei jätnud teda. See oligi põhjus miks Denise minema minna tahtis ta ei suutnud enam vastu panna Mouretile, keda Denise ka ise väga armastas. Viimasel päeva õhtul palus Mouret Deniseil, et ta tuleks läbi tema kabinetist. Denise läks. Mouret palus teda, et ta jääks, kuna ta oli hea tööline ja seda tahtsid ka teised aga Denise tahtsi siiski lahkuda, lahkuda sealt kus elas tema armastus, suruda alla oma tunded. Kuid see ei õnnestunud. Katkend raamatust. "Minge siis!" hüüdis Mouret ja pisarad valgusid talle silma. "Minge selle juurde, keda te armastate..

Kirjandus
Suuline exam
69
doc

Suuline exam

Hiljem hakkas eestihuvilisi haritlasi koondama 1838. aastal Tartu ülikooli juurde asutatud Õpetatud Eesti Selts (ÕES), mille üks asutajaid ja kauaaegne president Faehlmann oli. ÕES oli esimene eesti keele ja rahvaluule ning eestlaste ajaloo uurimiseks asutatud teaduslik ühing. Nagu mujal Euroopas, oli ka siinsete haritlaste hulgas tekkinud sügavam huvi rahvaluule mütoloogiliste ja kangelaseepiliste ainete vastu. Lootuses üles ehitada omarahvuskultuur asuti rahvaluule alusel looma uut kirjandust, mis pidi tõendama rahva kultuurivõimelisust. Eesti kirjanduses oli Faehlmann esimene, kes hakkas rahvaluulet kasutama kirjandusteoste alg materjalina kindlatel rahvuspoliitilistel eesmärkidel. Arsti, eesti keele uurijat ja kauaaegset Õpetatud Eesti Seltsi esimeest Fr. R. Faehlmanni ei saa pidada kirjanikuks selle sõna otseses tähenduses

Kirjandus
Kirjanduse eksami küsimused
59
doc

Kirjanduse eksami küsimused

Ilukirjanduse funktsioonid: emotsioonid, silmaringi laiendamine, meeleolustik, faktid, keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" ­ Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõgiromaan: tegelased kattuvad erinevates osades, palju erinevaid osasid. 2. Vabalt valitud teose analüüs. Erich Maria Remarque "Triumfikaar" Peategelaseks on saksa emigrant Ravic, endine haigla peaarst ja geniaalne kirurg. Ta elab illegaalselt Pariisis ja opereerib salaja prantsuse doktorite Veberi ja Durant' eest, et elatist teenida. Ta elul pole viga midagi, võrreldes sellega mida paljud teised pagulased läbi peavad elama. Ometi on tal pidevalt igav, ta ~40aastane elu tundub olevat end ammendanud ja mees ei igatsegi midagi ergemat.

Kirjandus
Kirjanduse eksam 10 klass
53
doc

Kirjanduse eksam 10 klass

Selle ajajärgu varaseimat sõnaloominugt pole sälinud, seega peetakse alguseks Homerose eeposeid. Palju kahtlusi H. olemasolus ja tema autorluses: 18 saj väitis saksa teadlane Wolf, et H ei ole teoste autor, kuna kreeklastel polnud siis veel kirjaoskust, teos täis vasturääkivusi ning on kokku pandud erinevate inimeste poolt (H lõi suurema osa). Talle vaidles vastu aga Nitzsche. Mõlemal mehel oli oma koolkond, toetajad. Selleks ajaks oli uuritud juba muid rahvalaulikuid. Selgus, et on veel pikemaid eeposeid peast osatud. Väidetavalt oli H ühe osa oma elust pime. Kindlat sünnilinna ei teata (7 linna väidavad, et just seal sündis). Esimest korda uuemal ajal pöörduti antiigi poole renessansi ajastul ( 1416. sajandil; Shakespeare, Boccaccio; võeti üle maailmavaadehumaansus, harmooniline areng). Teine kord klassitsismi ajal (17.18

Kirjandus
11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted
99
doc

11. klassi kirjanduse eksami konspekt + raamatu kokkuvõtted

Ernst armub tüdrukusse ja toimub kiire sõjalaulatus. Ernsti päevad tsiviilisikuna kutsuvad temas esile kehtiva korra vihkamise (mis tegelikult on juba hoopis varem tekkinud) ja veendumise jätkuva sõja mõttetuses, mis juba on praktiliselt kaotatud. Ernst ei saagi oma vanematest midagi kindlat teada. 15 päeva möödudes (ühe päeva on ta lisaks võtnud) naaseb ta oma rügemendi juurde Nõukogude Liidu territooriumil. Rindel tuleb Ernstil valvata nelja partisanist vene sõjavangi, kelle vastu Ernst on aga liialt heatahtlik, uskudes nende headusse ja süütusesse. Nende vabadusselaskmisel haarab üks partisanidest relva ja laseb Ernsti maha. Probleemid: #Tegelik tõde saabub liiga hilja! ­ peategelase maha laskmine. #Kas ja kuidas suudab armastus sõjatingimustes säilida? ­ peategelase elus on armastust, aga Remarque väidab: ,,Väike isiklik õnn uppus üldise häda ja ahastuse põhjatus mädasoos." 4 3

Kirjandus
Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

.................................................................................................................................................. 43 3.2.2. Tallinna kohvikute ja restoranide džässorkestrid ..................................................................................... 44 3.2.3. Tähtsamad Tallinnas tegutsenud poolelukutselised juhumänguorkestrid ................................................. 46 3.2.4. Tallinna džässilike juhumänguorkestrite analüüs...................................................................................... 46 3.3. Džäss väljaspool Tallinna ................................................................................................................................... 53 3.3.1. Keila.......................................................................................................................................................... 54 3.3.2. Narva.........................................

Muusika ajalugu
Kirjanduse eksam
58
doc

Kirjanduse eksam

Ideaalide ja tegelikkuse vastuolu tõi nende luulesse traagilist elutunnetust. "Tarapita" - kirjanduslik rühmitus, mis tegutses aastatel 1921-1922. Rühmitusse kuulusid Artur Adson, August Alle, Johannes Barbarus, Albert Kivikas, Jaan Kärner, Johannes Semper, Gustav Suits, Aleksander Tassa, Friedebert Tuglas ja Marie Under. Rühmituse sünd ja tegevus langeb kokku elulähedusotsingutega kirjanduses. Tarapitalasi mõjutasid "Clarté" põhimõtted (sõja, vägivalla ja ülekohtu vastu võitlemine) ning saksa ekspressionism ning sellest sündinud ajaluule. "Siuru" eeskujul korraldasid nad kirjanduslikke ringreise, et tutvustada oma programmi ja uudisteoseid. Rühmitus andis välja ajakirja "Tarapita", mida ilmus kokku seitse numbrit. "Tarapita" hääbumine on seotud rühmitusesiseste vastuoludega ning Eesti Kirjanikkude Liidu loomisega 1922. aasta sügisel. 4.Saaremaalt pärit kirjanikke Peeter Süda - Kärla pastor. "Väike varanduse vakk ehk Saaremaa vägimees Suur Tõll

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun