Mulle meeldib vahel üksi olla (0)

Sarnased õppematerjalid

4

docx

Mulle meeldib vahel üksi olla. kirjand.

Mulle meeldib vahel üksi olla Mulle meeldib vahel üksi olla. Arvan,et pole ainuke kes nii arvab. Need inimesed on alati üksi, kes on üksildased, sest neil pole sõrpu ega lähedasi. Üksildus on halb asi, vahel on tunne,et tahad olla üksi, aga mitte terveks eluks. Üksi olemine terve elu on mõtetu, igav ja üksiklik. Vahel on hea olla üksi, siis saan mõtelda oma mõtteid, mida rahva seas mõelda ei saa. Kui olen kuskil välju müra sees sõpradega siis tahaks ka natuke üksi olla, mitte lärmis, kõrvad puhkavad lärmist. Paljudel juhtumitel on ka nii olnud,et oled sõpradega tülis ega taha neid näha enam pikka aega, siis tahad ka nendest eemal olla ehk tahad üksi olla. Kui oled sõpradega palju tööd teinud, siis tahad, peale tööd olla üksi ja end välja puhata. Mulle meeldib ka vahel peale kooli üksi olla,

Kirjandus

9

docx

Koolistressi lahkamine

..............10 Lisad ...............................................................................................................11  Sissejuhatus Sellse referaadis kirjutasin koolistressist, kust ta tuleb ja kuidas võitlema temaga. Stress võib positiivne ja negatiivne. Mitte ainult õpilastel kuid ka õpetajatel ja teistel inimestel võib tekkida stress või stresslik situatsioon. Põhjalikumale sellest on kirjutatud allpool tekstis. Loodan et teile meeldib!  Koolistress Stress on inimese reageering ümbritseva keskkonna mõjutustele. Stress on bioloogiline muutus, mille toovad kaasa tugevad emotsioonid nagu armastus, vaimustus, joovastus, pettumus, viha, hirm, kadedus, mure. Elus me kohtume paljudega erinevatedega stressoritega. Füüsilised ja füsioloogilised: · Kestev füüsiline pingutus · Trauma või haigus · Madal või kõrge temperatuur · Ere või tuhm valgus

Organisatsiooniline käitumine

19

sxw

Lähisuhte vägivald

· ähvardanud Sulle või Su perekonnale haiget teha · ignoreerinud Sinu tundeid Mida rohkematele küsimustele vastasid jaatavalt, seda tõenäolisem on, et oled perevägivalla ohver ja võid selleks saada ka edaspidi.  Keegi ei ole ärateeninud vägivaldset kohtlemist Toetavad laused meeldejätmiseks · Ma pole süüdi selles, et mind lüüakse. · Ma ei ole teise inimese vägivaldse käitumise põhjus. · Mulle ei meeldi vägivald ja ma ei soovi selle toimumist. · Väärin, et minusse suhtutaks respektiga. · Ma ei taha, et minu lastest saaksid inimesed, keslöövad ja keda lüüakse. · Väärin turvalist ja õnnelikku elu. · Ma pole üksi. Ma võin teistelt inimestelt abi küsida. Minu olukorras on valikuvõimalusi ja väljapääse.  Mida saab teha perevägivalla ohver

Ühiskonnaõpetus

28

pdf

konspekt Brain-Powered Weight Loss

...........................................................................................17 Samm VII - Tee ruumi rohkemale liikumisele oma elus...................................................................17 Pointer 18: Liikumine teeb vaimiselt isegi rohkem head kui kehale...................................17 Tic-Toc tehnika.........................................................................................................................18 Pointer 19: Ainus viis olla füüsiliselt aktiivne on aktiveerida käitumine, mis teeb selle teoks......................................................................................................................................18 Activity Commitment...............................................................................................................18 Pointer 20: Väline motivatsioon lükkab hoo sisse, aga selle hoidmiseks on vaja sisemist motivatsiooni............................

Kognitiivne psühholoogia

76

pdf

Nimetu

Autor avaldab tänu juhendaja Heli Rannale ja Kersti Lepikule abivalmi koostöö eest. 3  1. STRESS Stressiseisund on meie elu või tervist ähvardav sündmus nagu näiteks lähedase kaotus, kes on meie jaoks oluline. Stressi võib suurendada kas akuutne oht või millegi pikaajaline kaotus. Samuti võib mõni olukord või sündmus muutuda stressitekitavaks, kui tajutakse ohtu oma eneseväärikusele. Ohust areneb välja stress, mis võib olla lühiajaline, korduv või piisavalt tugev, et säilib kogu eluks.(Dr Ofra Ayalon ’’Aita!’’ lk 13) Stressi all mõistetakse tugevat närvipinget ning keha vastust organismile suure tahtega toimetulekule. Stress on organismi pingeseisund, mis segab tavapärast elu. Stressist tulenevad vaevused võivad ilmneda unehäirete, liigse väsimuse, korduvate peavalude, tüdimuse, üldise halva enesetunde, pideva ärritusseisundi või sisemise rusutuse ja ärevusena.(itk.ee 06.01.2017)

Psühholoogia

3

doc

Kuidas armastus muudab meest, naist?

Mirell Lattik Kanepi Gümnaasium 12. klass Perekonnaõpetus XII Kuidas armastus muudab meest, naist? Armastus muudab inimest, nii positiivses kui negatiivses mõttes, paneb meid erinevalt ja kaaslasele vahel nii arusaamatult käituma. Armastus muudab inimest, nii positiivses kui negatiivses mõttes, paneb meid erinevalt ja kaaslasele vahel nii arusaamatult käituma. Miks naistel on vahel uskumatult paha tuju, isegi siis kui midagi kohutavat pole juhtunudki? Selline tujukus ilmneb siis kui on juba saavutatud turvaline lähedus - on jagatud vastastikust usaldust ja armastust. Paha tuju vallandajaks võib olla ükskõik mis: armastatud mehe hoolimatu käitumine, halb tööpäev, sõnavahetus kellegagi või mõni ebameeldiv seik, kuid selle võib vallandada ka näiliselt täiesti tühine asi. Ollakse tujukas, hellik, abitu, noriv, masenduses, süüdistav ja tõrges

Inimese õpetus

9

doc

Arc de Triomphe

ja rebendite keskel silm silma vastu seisad temaga, suure kiskja Surmaga ­ ja astud temaga võitlusse, relvaks vaid õhuke tera ja nõel ning vääramatult kindel käsi... Kuidas sai talle seletada, mis tähendas, kui siis läbi selle ülima keskendumise silmipimestava selguse ühtäkki tume vari verre lõi nagu kõrk pilge, mis tundus noa nüriks, nõela hapraks ja käe raskeks tegevat, ja kui see nähtamatu, mõistatuslik, pulseeriv Elu korraga võimetute käte vahel tagasi mõõnas, koost lagunes, haaratuna üleloomulikust, mustast keerisest, milleni sa ei jõudnud, mida sa ei suutnud kammitseda; mis tähendas, kui nägu, mis äsja veel hingas ning oli Mina ja kandis nime, muutus äkki nimetuks, tardunud maskiks... Kuidas sai seletada seda mõttetust, mässavat jõuetust... ja mida oli siin seletada?" (Ravic'i mõtted kaotatud patsiendist, Veber) Lk 19 ,,Iial ei ole keegi küllalt karastatud. Võib üksnes paljuga harjuda." (Ravic Veberile)

Eesti keel

67

doc

Ashilevi, Portselansuits

- mürgine, haihtuv.  3 Tegelased: Ike Kioko Kassini  4 . . . . . . . . I  5 S1 Kioko, pärast tuima masinlikku tööpäeva kaupluses, võtab oma tillukese korteri kööginurgas kotist odava veini, istub diivanile, valab pokaali täis ning mekib maitseks. Väljas on pime november, vihmadest sogane ja rikutud. Sedasi ei tea mitmendat õhtut üksi istudes, muusikaks märg vihmasabin ja seltsiks klaas käärinud marjamahla, Kioko ei näe, kuidas tema elu võiks kunagi kuidagi paremaks saada. Keegi koputab uksele. Kioko läheb avab selle. Ukse taga on Ike. Nad jälgivad teineteist, ajast ja sõnavarast välja kukkunult. KIOKO Mine väga perse. IKE Kõik, mis sa ütled, on õige. KIOKO Teed sa nalja?

Teater

Kommentaarid (0)