"Minevikuta mälestused" (0)

Sarnased õppematerjalid

4

docx

Minevikuta mälestused kokkuvõte

"Minevikuta mälestused" Liiisa-Ly - peategelane, kes põgenes kodust , lootes unustada mälestused, mis talle haiget tegid Sirlen- oli Liisa-ly parim sõbranna, kes teda pettis teda tema poisiga Mehto-poiss, kellega ta lahku läks ja kelle pärast ta kodust jalga lasi Andrei-Poiss kellesse ta hiljem tõeliselt armus Maur-esimene inimene kelle autole ta hääletades sai Loviis-temast sai liisa-Ly sõber Mailis- ammune Liisa-Ly sõbranna , kelle juures ta ka mõned päevad ööbis Andrus- Mees, kes raamatu alguses Liisa-Ly auto peale võttis ning hiljem ka koju viis

Kirjandus

22

rtf

Andrus Kivirähk - referaat

...............................................21 Sissejuhatus Mina valisin enda referaadi teemaks Andrus Kivirähi. Ma valisin ta sellepärast, et ta on üsna tuntud kirjanik ning ma olen tema raamatuid lugenud ja need on mulle meeldinud. Andrus Kivirähk on 40-aastane Eesti kirjanik ja ajakirjanik. Andrusel on naine, ning kolm last. Ta on sotsioloog Juhan Kivirähi ja Tiina Kivirähhi vend. Andrus on kirjutanud selle ajaga palju raamatuid ning näidendeid, minu lemmikuteks on ,,Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed'' ning ,,Rehepapp''. Viimasest teen ma ka oma referaadis juttu. Referaadis teen ma juttu ka Andruse elust, mis on olnud hästi huvitav. 3 Kivirähk linnulennult Tulevane klassik Andrus Kivirähk sündis 17. augustil 1970.aastal. Tema esimesed lood ilmusid kirjanike leksikoni andmetel 1984. Lõpetas Tallinna 32. Keskkooli 1988

Kirjandus

38

pdf

Vaba-Sõltumatu Kolonn

9. 2 Kirjavahetus Ain Saarega 03.03.2010. 4 oktoober3. Samal õhtul said esimesed ülesanded ära jagatud. Mäletan veel, kuidas Argo Männimetsa vanal trükimasinal sai läbi kopeeri kutseid trükitud, viis kutset korraga''4 Foto 1. Kutse 21. oktoobri üritusele Võru kalmistule Vabadussõjas langenute 5 mälestamiseks. Argo Männimetsa mälestused ühtivad enamasti eelnenud kirjeldusega Kolonni algusest, kuid on ka mõningaid erinevusi. Ka tema sõnul sai kogu Kolonn tõesti alguse Ain Saare juures kohvitamisest ning aja veetmisest. Argo mäletab, et enne aktsioonide käima lükkamist sai otsustavaks kuupäev. Alles pärast kuupäeva leidmist valiti eesmärk. Eesmärgiks said Vabadussõjas langenute hauad, kuid algsihiks olevat siiski olnud punaarmeele nii öelda hambaid näidata

Ajalugu

16

odt

Prima talvearvestus - Eesti kirjandus, Vene kirjandus

Ekke Moor oli keelatud raamat. Kolmas periood oli 1944 ­ 1960 ehk Rootsi minekust Gailiti surmani. Tehti palju teoste kordustrükke, kuid mitte näitekirjandust, sest puudus Eesti publik. 1951 avaldas ,,Üle rahutu vee", mis oli väga gailitlik teos. See räägib ühest seltskonnast, kes põgeneb Eestist ning nende eludest. On palju erinevaid inimesi ­ aus kalur, politseinik, ärimees. Aastatel 1951 ­ 1959 avaldas viimased teosed, kolmeosalise proosa ,,Kas mäletad, mu arm". Need on mälestused ja lood Eestist, kus näiteks 9 meest on Põhja-Rootsis puid langetamas ja räägivad oma mälestusi. Pilet 2: ,,Ekke Moori" või ,,Toomas Nipernaadi" analüüs ,,Toomas Nipernaadi" Zanr: Romaan novellides ­ koosneb seitsmest novellist. Tegu on pitoreskse ehk kelmiromaaniga ja vagabondromaaniga. Aeg, koht: 1900 alguses Lõuna-Eestis Pea- ja tähtsamad kõrvaltegelased: Tähtsaim oli Toomas Nipernaadi. Ta oli pikk kõhn mees, umbes 40-des aastates

Kirjandus

33

odt

11. klassi kirjanduse eksam

1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus 2. Vabalt valitud teose analüüs. 3. Rühmitused Noor- Eesti 1904-1915 Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Aino Kallas, Kristjan Raud, Villem Grünthal Ridala, Bernhard Linde, Johannes Triik Sisu: laiapõhjaline, pearõhk kirjandusel. Avaartikli 1. albumis kirjutas Gustav Suits: "Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks/.../Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Väljaanded: 5 albumit I 1905, II 1907 (keskendub ilukirjandusele), III 1909 (sensatsioon, jahmatab avalikkust, keskendub kunstile, essee "Ruth" J.Randvere, prantsuse sümbolistid, C.Baudelaire "Raibe" tõlkis J.Aavik), IV 1912, V 1915. 1910-11 ajakiri (6 nr). Oma ajast ette rutanud, mistõttu väljaandmine lõpetati- Eestis polnud veel nii palju kõrgelt haritud lugejaskonda. Peale 3. numbri ilmumist arvustati rühmituse taotlusi ja loomingut taunivalt mitmel pool. Samanimeline kirjastus

Kirjandus

35

docx

Nüüdiskirjanduse kordamisküsimused eksamiks 2018

Seda toimimist näeb läbi 20.saj. Nende tegurite hulka kuuluvad ka traagilised minevikusündmused (katastroofid, sõjad, kultuurivahetus jms). Teatud juhtudel on neist katkestustest keelatud rääkida või raske rääkida. Nt oli kollektiivne mälu represseeritud nõukogude perioodil. Traumakirjanduse kaudu saab isikliku kogemuse ja kollektiivse kogemuse vahelised suhted esile tuua. Tekstide aluseks tõestisündinud lood, isiklikud mälestused või arhiivimaterjal. 4. Kaugema ajaloo kujutamine nüüdiskirjanduses (Meelis Friedenthal ,,Mesilased", Tiit Aleksejevi ristisõja-romaanid, Indrek Hargla Melchiori-lood) Ajalugu ja jutustamine 21. saj kirjanduses: Eemaldumine postmodernistlikust suhtest minevikku, mis väljendub selles, et ajalugu on narratiiv. Otsitakse võimalust ületada "lõhe" narratiivse vormi ja ajaloolise aktuaalsuse või materiaalsuse vahel (ehk: jutustuse ja sündmuse vahel)

Kirjandus

31

doc

aforismid

kerge märgata, kuid raske parandada. · Inimesed usuvad meeleldi seda, mida nad tahavad · Rumalad ei andesta ega unusta, naiivsed andestavad ja unustavad, targad andestavad, aga ei unusta · Ärge kunagi selgitage. Teie sõbrad ei vaja seda ja teie vaenlased ei usu seda niikuinii · Asjad, mida keegi meilt kunagi võtta ei saa, on pisarad ja naer · Hea uni ei saa alata enne, kui halb uni möödas on · Head mälestused raiu marmorisse, halvad kirjuta liivale · Õnn on kui tänavapoiss, kes naeratab korra ja kaob · Armastus on siis, kui näed kedagi,aga tunned seda kõhus · Kui ma valetasin, ei tähenda see veel seda, et ma pole aus, aga võib-olla sa ei väärinudki tõde · Kui tõde on raske öelda siis vaiki,aga ära valeta · Hoia mälestust,sest selle päralt on tulevik · Siin maailmas on kõik olemas, aga mitte alati sinu jaoks

Eesti keel

25

doc

Eesti kirjanduse kokkuvõte

." Viivi Luik "Seitsmes Rahukevad" Tegevus algab 1950. aasta sügisel ning lõpeb järgmise aasta kevadel. Selleks ajaks on sõda lõppenud, kuid järelmõjud kestavad siiani. Teos tugineb Viivi Luige mälestustel, kui ta oli umbes 4-5-aastane tüdrukutirts ning ta elas Viljandimaal. Tüdruk jutustab sõjajärgse maaelu viletsusest, metsavendadest, kolhoosielu absurdsusest. 1949. aasta märtsiküüditamisest polnud veel kuigi palju möödas. Teoses on kuulda eri keeli. Kirjeldused ja lapse mälestused on kirjakeeles, kuid mõningad kõned tüdruku ema ja vanaemaga on murdekeeles. Seega on romaani raske lugeda. Jutustaja mälestused lapsepõlvest on pärit viletsast ja vaesest maakeskkonnast. Tema elu oli täis hirme, sest ei olnud teada, kas sõda on lõppenud või jätkub. Sellise lapsepõlve juurde ta parema meelega ei naaseks. Autor kirjeldab üksikasjalikult esemete ja asjade täpsust. Kuidas miski maitses, lõhnas. Ta kartis maja naksumist ja lennukeid

Kirjandus

Meedia

Kommentaarid (0)