Lepo Sumera 8.05.1950– 2.06.2000 Elulugu O Alustas kompositsiooniõpinguid Tallinna Muusikakeskkoolis O Jätkas neid 1968-1973 aastail Tallinna Riiklikus Konservatooriumis O 1979-1982 täiendas ta end Moskva konservatooriumis Töökohad O Eesti Raadios (1971-1980) O Eesti kultuuriminister O Eesti Heliloojate Liidu esimees O Tallinna konservatooriumi kompositsiooniõpp ejõud O Kompositsiooni ja muusikateaduse kateedri juhataja Looming O Hakkas kasutama komponeerimisel arvutit O Rajas Eesti Muusikaakadeemia elektronmuusika stuudio O Loomingu olulisim osa on tema kuus sümfooniat O Tema looming on kontrastiderohke Teoste loetelu O 6 sümfooniat O "In memoriam" O Tšellokontsert O Klaverikontsert O "Seenekantaat" Tänan kuulamast!
Bethoveni sümfooniad Belov Jevgeni 11-1 Sümfooniad · Beethoveni orkestrimuusika tähtsaim zanr on sümfoonia, neid on tal kokku üheksa. · Beethoven toob oma sümfooniatesse mitmeid uuenduslikke jooni. · Beethoven pikendas sümfooniate kestust. · Kui Mozarti sümfooniatest vältasid vaid vähesed üle kolmekümne minuti ning tihtipeale oli nende pikkus lausa alla kümne minuti, siis Beethoveni kuuenda ja seitsmenda sümfoonia esitused kestavad umbes 40, kolmanda sümfoonia omad 50 ja üheksanda sümfoonia esitused umbes 70 minutit. 9 sümfooniat · 1. sümfoonia, C-Duur (op 21; 1800) · 2. sümfoonia, D-Duur (op 36, 1802) · 3. sümfoonia, Es-Duur "Eroica" (algselt "Bonaparte") (op 55; 1803 1804) · 4. sümfoonia, B-Duur (op 60; 1806) · 5. sümfoonia, c-moll "Saatusesümfoonia" (op 67; 1808) · 6. sümfoonia, F-Duur "Pastoraalne", (op 68; 1808) · 7. sümfoonia, A-Duur (op 92; 181112) · 8....
Mida rohkem, seda uhkem? Mida rohkem, seda uhkem? Ma arvan, et me kõik oleme kuulnud sellist ütlust. Küsimus on juba see, et kas päriselt ka on nii, või on see kõigest tühipaljas väljend? Arvan, et paljuses asjades loeb loomulikkus ja see, et asi on maitsekas. Absoluutselt kõigega annab üle pingutada, seda ka muusika ja väljanägemisega. Kui kõike on liiga palju ning oskusest selle kõigega ringi käia puudub siis näeb asi ikka väga võlts välja. Ehe näide liiga liialdavast ja ebaloomulikust ajastust on barokk. Sõna barokk ise on tekkinud sõnast „barocco“, mis tähendab portugali keeles lopergust ja korrapäratut pärli. Barokkmuusika on väga pingeline ja tundeline ning sisaldab palju kaunistusi. Nendeks on näiteks thrillerid, tremolo ja improvisatsioon. Selle ajastu muusika
August Gailit 1891-1960 Anete Oja ja Getriin Meister 9.A Võru Kesklinna Kool Elulugu · Sündis Valgamaal Sangaste mõisa läheduses Kuiksillal · Isa lätlane, ema saksastunud eestlane · Üles kasvas Laatre mõisas · Peres viis last · 1899 Valga läti kihelkonna- ja linnakool · 19051907 Tartu linnakool · 19111914 töötas ajakirjanikuna Lätis · 1916 Tallinna Teataja toimetuses Elulugu · 19171918 Postimehe toimetuses · Võttis osa Vabadussõjast sõjaväeametnikuna ja sõjakirjasaatjana · 19221924 elas Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias · Seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas · 19321934 oli Vanemuise direktor · Kuulus kirjanike rühmitusse Siuru · Tallinna Kirjanike Ühingu juhatuse liige · 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi August Gailit ja Henrik Visnapuu Henrik Visnapuu, August Gailit, Marie Under, Friedebert Tuglas, Art...
Tema looming ühendab nii klassikalise ooper tunnusjooni, kui ka romantismi suuri ideaale Tema meloodiaannet iseloomustab klassikaline selgus ning romantiliselt emotsionaalne väljenduslaad Ta oli produktiivne looja: 38 muusikalist lavateost Viljakaks valdkonnaks kujunes koomiline ooper – “Sevilla habemeajaja” Giuseppe Verdi Itaalia kõige aegade kuulsaim ooperihelilooja – ooperikuningas 26 ooperit Tema muusika on kaunilt meloodiline, ooperid jagunevad lõpetatud numbriteks Erilist tähelepanu on pööranud ansamblitele ja kooristseenidele Tema tegelaskujud on psühholoogiliselt keerulised ning elutruud isiksused Suur rõhk libretodedel Richard Wagner
Regilaul Karel Hinno Karel-Sander Kljuzin Mis on regilaul? • Regilaul ehk regivärsiline laul on eesti vanemate rahvalaulude keskne liik. • Välja kujunenud pika aja jooksul rahva eluolu ja keelega. • Kõlasid: kalendripühadel, pulmades, tööde alustamise ja lõpetamise ajal ja pikkadel õhtutel. Põhitunnused • Regilaulul on kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus. • Regilaulus on esikohal sõnad, muusika lisab tekstile ilmekust. • Regilaulu teksti iseloomustab algriim ja mõttekordus ehk parallelism. • Värsivormiks on regivärss - lõppriimita neljajalaline kvantiteeriv trohheiline värss. • Regilaulu viis on lühike ja väikese ulatusega. • Regiviis on valdavalt ühehäälne. • Regilaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi. • Lauljad olid põhiliselt naised, mehed mängisid rohkem pilli. • Regilaulu esitajat kutsuti laulikuks, kaasitajaks või leelotajaks
KLAVERIMUUSIKA Soolopill Uus žanr – väikevormid 19. saj esimese poole kõige iseloomulikumateks klaveriminiatuurideks olid nokturn, ballaad aga ka tantsulised palad nagu valss, masurka, polonees. Ühendab meloodilisus ja lüüriline karakter. Kontsertetüüd. Franz Schubert. Fryderyk Chopin Fryderyk Chopin oli 19. saj tuntumaid klaverivirtuoose. Lõi uue klaverifaktuuri. Sulandas pedaliseerimise. Chopinile on iseloomulik klassitsistlike ja romantiliste väljendusvahendite tasakaalustus. Väikevormid sooloklaverile. Etüüdid, valsid, masurkad, nokturne. Valssidel ja prelüüdidel laiendas žanri piire. Ferenc Liszt Ungari helilooja (1811-1886) Rajas uue interpretatsioonisuuna – klaverile kõlajõu andmine Pianistina oli pidevalt ringreisidel „Lisztomaania“ – tohutu populaarsus ...
19. Sajandil tekkinud lavamuusika meelelahutuslik žanr – operett Eelkäijad olid Prantsuse koomiline ooper ja vodevill Tavaliselt lõbusasisulised Kergesti meeldejääv meloodia Tantsul ka suur roll – seltskonnatantsud tavaliselt Varaseim suund – Prantsuse operett – Jacques Offenbach Hilisem - Klassikaline Viini operett – Johann Strauss noorem Uus-Viini operett – Ferenc Lehar ja Imre Kalman Klassikalise Viini opereti tüüpilised rollid on kaks tegelase paari Operetižanri rajajaks peetakse Jacques Offenbachi, „Orpheus põrgus“ Tants kankaan Klassikalise Viini opereti rajaja on Johann Strauss noorem – valsikuningas – „Ilusal sinisel Doonaul“ Kirjutas 16 operetti Meloodiliselt meeldejääv ja hea rütmi elegants Ahelvalss – pikk valsside popurii „Nahkhiir“, „Viini veri“
KAMMERLAUL 19. Saj muusikažanr – kammerlaul ehk Lied, salongikultuur kodune seltskondlik musitseerimine kodanlikes peredes. Oluline tunnusjoon on soolohääle ja saatepartii ühtne läbikomponeeritus ja terviklikkus. Saateinstrument klaver. Oluline oli dünaamikamuutus. Saade oli tehniliselt keerukas. Franz Schubert Austria helilooja. Kirjutas üle 600 laulu. Schuberti elu oli raske - emotsionaalsed läbielamised ja kannatused. Koondas laule tsüklitesse.
Tõnis Mägi Tõnis Mägi Tõnis Mägi on eesti laulja, helilooja ja näitleja. Ta on üks mõjukamaid ja tähelepanuväärsemaid inimesi eesti rock- muusikas viimase 40 aasta jooksul.Ta on mänginud kitarri ansamblites Juuniorid ja Rütmikud, laulnud ansamblites Kärjed, Laine, Muusik Seiff, 777 ja Ultima Thule. Tema laul “Koit” valiti aastal 2009 saates Eesti otsib lemmiklaulu saate võitjaks. Teda on tunnustatud Valgetähe IV klassi teenetemärgiga, muusikaauhinnaga “Panuselutöö eest“ ja Riigivapi III klassi teenetemärgiga. Elulugu Tõnis Mägi sündis 18. novembril 1948 Tallinnas, Tõnismäel. Ta mõlemad vanemad olid muusikahuvilised, mistõttu huvitus ta muusikast juba väiksena. Ta käis Tallinna 22. Keskkoolis kus ta esines juba algklassipäevil koorisolistina. Pärast keskkooli lõpetamist asus ta tööle tehases Punane RET. Tõnis Mägi kohtas oma esimest naist Virvet, kui ta oli veel üliõpilane. Hiljem oli ta abielus Laine Mäega, kellega tal sündis tütar Li...
Imagine dragons 22.04.2014 Basic information Las Vegas, Nevada, United States ● Alternative rock ● 2008–present ● Members ● Left to right: ● Daniel Platzman (drummer) ● Ben McKee (bassist) ● Dan Reynolds (vocalist) ● Wayne Sermon (guitarist) ● International success 1st hugely succesful single: "It's Time" (2012) ● peaked at No. 15 on the Billboard Hot 100 ● ● Record - longest run on the 2012 Alternative Top 10 charts International success 2 1st album – Night Visions - September 4, 2012 ● ● No. 1 on the Billboard Alternative and Rock Album charts Most popular songs Demons ● Radioactive ● Bleeding out ● It's time ● On top of the world ● ● Present 2014 - Second album ● Perfectionists ● no rush ● Influences ● Arcade Fire, ● Nirvana, ● Muse, ●...
(Kool) (nimi) (klass) TANTSULAVASTUS JAZZ-BALLETI KLUBI Retsensioon Tallinn 2017 “Jazz-balleti klubi” tantsulavastus toimus 26.01 kell 19.00 Estonia Kammersaalis. Muusika ning arranžeeringu autoriteks on tuntud jazz-muusikud Toivo Unt ja Daninius Pulauskas ning etenduse juhiks oli Anton Osul. Toivo Unt oli lavastuse muusikaline juht, kes on Eesti ja endise Nõukogude Liidu tuntumaid kontrabassimängijaid. Ta on osavõtnud erinevatel jazzfestivalidel kogu maailmas ja ta on teinud koostööd nimekate välisartistidega nagu näiteks Ted Curson, Joe Lee Wilson, Igor Butman, Antti Sarppila, Frank Marocco, Judy Niemack, Joan Collaso,
Džäss ehk džässmuusika (ka jazz-muusika, inglise keeles jazz) on muusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumise tagajärjel. Džäss kasvas välja USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime'i. Euroopasse levis džäss 1920. aastail. Sestpeale sai ta kogu maailmas kerge muusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika ja lööklaulude ilme kujundajaks. Džässi arenguloos eristatakse kolme põhijärku: traditsioonilist džässi, svingi ja nüüdisaegset džässi. Džässi ei saa täpselt noodistada, ta toetub bluusi heliredelile (madaldatakse III ja VII astet) ja armastab erilisi kõlavärve. Ajalugu: 1890-1910 Džässi ajaloo alguseks peetakse 19. sajandi algust, sest just siis loodi džässi eelkäija Ragtime
docstxt/14914923580015.txt
Beyonce Esinemise link: http://www.dailymotion.com/video/x14skh2_beyonce-live-at-the-rock-in- rio-brazil-13-09-2013-hd-part-1-55-min_music Aasta 2013 esines Beyonce Rios, Brasiilias. Beyonce on üks mu lemmikutest lauljatest, sest ta on väga inspireeriv ja tugev naine üleüldse. Tema täispikk nimi on Beyonce Giselle Knowles. Beyoncé isa Mathew Knowles on edukas plaadiprodutsent ning ema Tina Beyincé on kostümeerija ja juuksur. Oma eesnime sai Beyoncé oma ema neiupõlvenime järgi, sest perekonnanimi Beyincé hakkas välja surema. Beyoncé õppis Texases Neitsi Maarja algkoolis, kus ta käis tantsuringis, õppides seal nii balletti kui ka džässtantsu. Seal avastati tema lauluoskus, kui tantsuõpetaja hakkas laulu ümisema ja Beyoncé lõpetas selle, lauldes kõrged noodid puhtalt välja. Oma laulakarjääri alustas ta bändis „Destiny`s child”. Seal oli veel ka selline kuulus laulja nagu Kelly Rownalds. 1993. aastal ...
õigel ajal kell 16:00 ja oli kohe näha, et kõik liikmed nautisid seda, mida nad tegid, mis muutis kõik palju nauditavamaks. Lõpus tuldi publikule vastu ja esitati veel üks boonus lugu, mis oli väga hea otsus esitajate poolt. Kokkuvõttes jäin kontserdiga väga rahule. Kahjuks ma ei käi eriti mitte kuskil sellist muusikat kuulamas, seega ei oska tuua võrdluseks mõnda teist kogemust, aga esimese korra kohta oli väga hea. Suurepärane aasta algus kõikidele klassikalise muusika armastajatele ja soovitan ka kõikidele teistele minna sellistele üritustele, kes veel pole käinud.
Mida rohkem, seda uhkem Kui mõelda lausele ’’mida rohkem, seda uhkem’’, tekivad erinevates valdkondades erinevad ideed. Samuti on ka igal inimesel omamoodi vaade asjale. Kui aga mõelda sellele lausele muusikaga seotult, siis oleks kõige paremaks näiteks barokkajastu, et mõte lahti seletada. Barokkajastu on muusika ajaloos üsna suure tähtsusega, kuna sellel ajal muutusid teosed keerukamaks ja muusika üleüldiselt arenes oma täiuseni. Väga palju tekkis ka uusi žanre ja ka suurvormid nagu ooper, oratoorium ja kantaat. Tekkis ka uus amet – õukonnamuusikud. Barokki kunstiliikides oli iseloomulikuks liialdamine ja elementide rohkus. Ajaloos on ka inimesed natukene liialdanud sellega, et hea välja näha. Pandi endale uhkeid riideid ja hulgaliselt ehteid, eriti naised. Samuti olid ka väga populaarsed hiigelsuured parukad. Mida suurem parukas, seda uhkem inimene
Raul Ojamaa ja Kostja Tsõbulevski ning sellel lõid kaasa mitmed külalismuusikud nagu Mari Jürjens, Kristjan Kallas, Marten Kuningas ja Martin Kuut. Hetkel on ta pühendunud uuele materjalile, sealhulgas Martti Helde filmi "Skandinaavia vaikus" heliriba loomisele. Pedaja üksi loodavat muusikat võib kirjeldada kui segu ambient’ist, akustilisest folgist ja new age’ist, kus loodushääled kohtuvad hõljuvate kõlamaastike ja helimustritega. Mehe enda sõnul on tema muusika inspireeritud eelkõige inimestest tema ümber, loodusest, tunnetest ja olemisest üleüldse. Kontserdil nautisin Mick Pedaja harukordselt mõnusat ja omapärast muusikat. Ma isiklikult ei ole varem Micku kontsertidel käinud ega osanud midagi oodata. Esineja tundis ennast laval väga mugavalt ning suhtles publikuga vabalt. Muusikat mängis ta kas arvutist või ise kohapeal kitarril. Dekoratsioonideks oli lava ette maha pandud patju, kus said pealtvaatajad mõnusalt istuda
BASTILLE (UK) WILD WORLD TOUR Briti indie-popbänd Bastille on hetkel oma uue albumi “Wild World” maailmaturneel ning seda käidi 6. märtsil 2017. aastal Saku Suurhallis ka eestlastele tutvustamas. Kontsert hakkas peale kella 21.00, kuid enne seda soojendasid bändi NOËP ja Matt Wills. NOËP on üks mu lemmiklauljaid ning tema oli üks põhjuseid, miks ma sinna kontserdile üldse läksin. NOËP’i kontserdile pole ma varem sattunud, kuid tema lauludega olin väga kursis. Ta esitas seal nii oma uusi kui ka vanu laule. Tema kõige esimeseks ja tuntumaks singliks on "Move", mis saavutas rahvusvahelise kuulsuse ning väga paljud välismaa asutused tunnevad ta vastu suurt huvi. Matt Wills on 23-aastane Suurbritanniast Kentist pärit muusik ja laulukirjutaja. Temast polnud ma varem midagi kuulnud ning ta väga ei meeldinudki mulle. Ta esitas tuntud pop-laule kitarri saatel, mida ta ise mängis. Oma muusikalisteks eeskujudeks peab n...
2018 Carmen põhineb Merimee samanimelisel novellil Carmen, mis jutustab loo armastusest, valedest valikutest, armukadedusest, vabadusest, mustlastest ja paljust muust. Georges Bizet’ "Carmeni" artistid olid erinevatest rahvustest ning erineva kooli ja lavakogemusega. Lauljaid on peale kohalike artistide ka Venemaalt, Ungarist, Lätist, Prantsusmaalt ja mujaltki. Artistid andsid lavastusele üsna ebatavalise, kuid enamvähem meeldiva olemuse. Kavalehel väidab Madia, et tema eesmärgiks oli muusika, artistide, lavakujunduse, valguse ning kostüümide dünaamiline ühendamine. Kõige sümpaatsem osa oli minujaoks see, kuidas Vanemuise lava, mis tavaliselt kipub liiga pisikeseks jääma, on lavastaja ja kunstnik suutnud lavale luua hämmastavalt tõepärase ja haarava Hispaania pärastlõunaõhustiku. Carmeni tegelaskuju kehastunud Aleksandra Kovalevitš oli minujaoks vägagi usutav. Telerist olen näinud, et tavaliselt mängivad Carmenit suurema
Andres Mustonen ja Hortus Musicus Üldinfo ● Hortus Musicus on Eesti vanamuusikaansambel, mille asutas 1972. aastal Andres Mustonen. ● Omal alal üks vanimaid katkematult tänini tegutsevaid ansambleid maailmas. ● Musitseerimist iseloomustab stambivaba, loominguline suhtumine meist ajaliselt ent mitte sisuliselt kaugesse muusikasse. ● Esitatakse muusikat lääne varasest heliloomingust nüüdisautorite teosteni. ● Muusika kannab endas neidsamu väärtusi, mida hinnatakse vanema, tasakaalustatud muusika juures - vormi puhtus ja selgus, harmoonia ja ilu lihtsates asjades. Üldinfo ● Esitatakse gregooriuse koraale, orgaanume, keskaegseid liturgilisi draamasid, hümne ja motette, franko-flaami koolkonna muusikat, Itaalia Trecento-meistreid, 16. sajandi ranget polüfooniat, prantsuse šansoone, itaalia madrigale, frotollasid ja villanellasid, süite renessansiaegsetest
BAROKK, BAROKIAJASTU MUUSIKA 17. saj – 18. saj I pool Barokiks nimetatakse stiili ja ajajärku Euroopa kultuuris 17. sajandil ja 18. sajandi I poolel (1600-1750). See oli õukondade ja aadlike kõrgaeg ja ajastule andis tooni nende priiskav, elunautiv ja väliselt toretsev elulaad. Kõik loomulik näis barokiaegsele inimesele tühine ja põlastusväärne. Kiriku lõhenemine ja poliitilised pinged lisasid ajastule rahutust. Kunst ja muusika (kunstmuusika – heliloojate looming), mis elas peamiselt kiriku, õukondade ja aadlike toel, väljendasid ajastu laadi. Renessansiajastu kunst ja muusika otsisid tasakaalu ja harmooniat, barokk tõi selle asemele pingestatud dünaamika, kontrastid, teatraalse väljenduslaadi, liialdused. Ülistati kangelaslikkust, suurte tegude paatost, liikumishoogu, esinduslikkust. Ajastu nimetus tuleb portugali keelest, kus barroco tähendab ebakorrapärast, lopergust pärlit. 18
arengule muutus inimese ettekujutus maailmast. Kesksel kohal ei olnud enam Jumal ja usk vaid inimene. Jõudsalt kasvasid linnad, arenes kaubandus ja avanesid kaubanduslikud mere- teed. Koos linnadega kasvas ka jõukate kaupmeeste, käsitööliste jm linnakodanluse klass, kes astusid järjest enam kiriku ja feodaalide võimu vastu. Hakkas levima humanistlik mõtlemine, mille ideaaliks oli vaba, haritud, harmooniline inimene (ld humanus - inimesele omane). Kirjandus, kunst ja muusika muutusid järjest ilmalikumaks .Eeskujuks hakati võtma antiikühiskonda ja -kultuuri (Itaalias toimusid esimesed väljakaevamised, avastati antiikmaailma suursugusus). Sellest tuleneb ka ajastu nimetus renessanss, mis tähendab antiikkultuuri ideaalide taassündi. Renessanss on valdavalt vokaalmuusika ajastu. Alates 14. sajandist saame rääkida heliloojatest, sest aina enam hakati seostama teost kindla autoriga
Georg Friedrich Händel 1685 - 1759 Saksa helilooja. Händel on kõrvuti Bachiga barokkajastu muusika suurkuju. Ta oli oma elu ajal väga kuulus. Tema looming on olnud eeskujuks paljudele järgmiste põlvkondade heliloojatele ja mitmed tema oratooriumid on jäänud kontserdilavadele nende loomisajast tänase päevani. Händel sündis 1685. aastal Saksamaal Halles õukonna kirurgi jõukas perekonnas. Kuigi eakas isa oli poja muusikukarjääri vastu, lisandusid juurastuudiumile siiski muusikaõpingud ühe tollase tipporganisti juures. Händel õppis orelit, klavessiini, viiulit ja kompositsiooni
KESKAJA ILMALIK MUUSIKA Muusika, mis kõlas keskajal väljaspool kirikuid ja kloostreid, pole enamasti meieni jõudnud, kuna seda ei pandud kirja. Kirjaoskust vajasid eelkõige vaimulikud, et panna kirja kirikutekste ja laule, seetõttu ongi rohkem säilinud vaimulikku muusikat. Teada on, et laulmine ja pillimäng olid keskajal väga levinud ja võib vaid oletada, et muusika oli mitmekesine ja huvitav. Ilmalik laul levis pikka aega suuliselt, esimesed üleskirjutused on pärit 11.-12. sajandist. Üsna omapärased on laulud, mida laulsid ja panid kirja vagandid – rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud. Nende laulud matkisid kiriklikke laule ja olid seetõttu samuti ladina keeles, kuid sisult olid need sageli üsna siivutud. Peamiselt olid need armu- ja joogilaulud.
FRYDERYK (FRÉDÉRIC) CHOPIN (1810 Zelazowa Wola 1849 Pariis) Päritolust: Chopini isa oli prantslane, ema poolatar (vaesunud aadliperekonnast). Vanemad olid haritud ja intelligentsed, ema oli ka muusikaliselt andekas; Chopinil oli oma aja euroopa eeskujulik kasvatus ja haridus. Pärast Chopini sündi kolis pere Varssavisse. Klaveriõpingutega alustas juba lapsena; tal oli väga hea õpetaja, kes tutvustas Chopinile ka Bachi HTK-d (C. kirjutas selle käsitsi ümber). 1822 hakkas õppima muusikateooria aineid Varssavi kons.-i direktori juures, peagi sai too aru, et Chopin on geniaalne muusik ning võttis ta kons.-i vastu. C. õppis seal pianistina 18261829. Viimasel aastal kirjutas Teise klaverikontserdi f-moll (Esimene klaverikontsert on loodud hiljem). 1829 kontsertreis Viini, kus võeti hästi vastu; sel ajal oli Viin veel viimaseid aastaid maailma muusikapealinn, hiljem oli selleks Pariis. 1830 novembris lahkus Chopin jäädavalt...
Beethoveni sümfooniad Nii oma eluajal kui ka pärast surma hinnatud eelkõige kui suurepärane sümfonist. Eeskujuks paljudele 19. saj. heliloojatele (näit Schubert, Berlioz, Brahms). Beethoveni eluajal sai sümfooniast esinduslikeim žanr, looja isiklik filosoofiline eneseväljendus, kontserdikavade peateos. B. sümfoonilise stiili mõjutajad: *Haydni ja Mozarti sümfooniad * 18. saj. teise poole ooper, eriti Gluck * Prantsuse revolutsiooni vaimsus ja vaimustus, eriti sellest tulenev mässumeelsus, heroilisus ja romantiline maailmavaade Isikupärasem stiil avaldub alates Kolmandast sümfooniast Es-duur „Eroica“ (1803- 1804). Kaudselt pühendatud Napoleonile, seega esimene kangelassümfoonia muusikaloos, tähistab ka heroilise stiili kõrgaja algust B. loomingus. 3. sümfooniale iseloomulik tsükliosade mõõtmete kasvamine ning kõikide vormiosade täitmine pingelise arenduseg...
ja kirjanikutalent, näitlejaanne, teda huvitasid keeled. Tudeeris Varssavi Lütseumis. Suvevaheaegadel viibis ta sageli koolikaaslaste juures maal, kus tutvus Poola rahvamuusikaga, mängides ise ka rahvapille. Chopini köitsid rahvatantsude rütmid ja meloodiad. Õppis kompositsiooni Varssavi Kõrgemas Muusikakoolis. Chopin pühendus koolis klaverikompositsioonile. Muu hulgas kirjutati tema eksamilehele, et "Frederic Chopin on muusikageenius". Chopin oli romantistliku muusika üks silmapaistvamaid esindajaid maailmas. Teda on peetud ka klassikuks romantikute seas. Ta oskas suurepäraselt kaasata oma loomingusse poola rahvusmuusikat. Chopin poetiseeris ja dramatiseeris tantse nagu polonees ja masurka. Chopin kirjutas tantsulisi klaveripalasid kontsertteostena. Uuendas mitmeid zanre: nokturn, etüüd, prelüüd, polonees. Prelüüdid esinevad tema loomingus iseseisvate paladena. Kirjutas 24 prelüüdist koosneva tsükli. Chopini etüüdid on
Miniuurimus ,,Eesti klahvpillimängija Margus Kappel“ Töö sisu: • Margus Kappel on Eesti klahvpillimängija ja helilooja. Samuti mängib ta kitarri, basskitarri, trummi, kontrabassi. Klaver ja kitarr on aga talle kõige südamelähedasemad. Seda on ta maininud muusika.ee-s intervjuud andes. • Margus Kappel on sündinud 07.septembril 1956.a Tallinnas helilooja ja organisti Johannes Kappeli (1907-1982) ning laulja ja tšellisti Lydia Kappeli (1924-2016) pojana. Margus Kappel lõpetas 1971. aastal Nõmme Lastemuusikakooli ja 1975. aastal Tallinna Muusikakeskkooli. 1980. aastal lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi klaveri eriala dotsent Ada Kuuseoksa õpilasena.
Josep Maria Carreras i Coll on sündinud 5.detsembril 1946.aastal, Barcelonas. Ta on ooperilaulja. Ta on tuntud esitades Verdi-t ja Puccini-t. Ta tegi oma debüütesinemise ooperi laval üheteistkümne aastaselt. Tema vanemad olid Josep Carreras i Soler ja Anatonia Coll i Saigi. Isa oli politseinik ja ema pidas väikest juuksuri salongi. Jose oli emaga väga lähedane ning ema oligi see, kes veendis teda lauljaks hakkama. Teismelisena jätkas ta muusika õppimist ja võttis ka eraldi laulutunde. Esialgu oli tema õpetajaks Francisco Puig ja pärastpoole Juan Raux. Oma isa ja venna soovitusel, kes väitsid, et tal oleks vaja niiöelda „varu karjääri“, sisenes Jose Barcelona Ülikooli keemiat õppima. Kaks aastat hiljem lahkus ta koolist, et keskenduda rohkem laulmisele. 1970-dal aastal julgustas Juan Raux teda minema proovidele, et saada Liceau esitenoriks. Ta sai osa sinna etendusele
Bolzano ja Trento Haydni okestri peadirigent Arvo Volmer. Kontsertmeistri rollis oli Arvo Leibur, kes vastutas viiuli koosseisu üle. Orkester oli paigutatud nii, et kõige ees lava suhtes oli dirgent ning tema ümber olid erinevate pillide koosseisud. Lava kummasegi äärde olid paigutatud viiulimängijad, keskel asusid tšellomängijad ning nendest lava tahapoole jäid kontrabassi- ning puhkpillimängijad. Kõik pillimängijad olid riietatud vägagi peenelt ning viiskalt. Muusika oli väga selge, puhta kõlaga ning väiksemagi peensuseni lihvitud. Tegu oli oma ala proffesionaalidega, millest oli ka väga hästi aru saada. Kontsert oli väga hariv. Kuna eelnevalt oli orkestrimuusikast jäänud igav ning suhteliselt ükskõikne mulje, siis peale selle ürituse külastamist on öelda selle kohta ainult positiivseid sõnu. Minu lemmikuks palaks osutus Heino Elleri "Kodumaine viis", millega ka kontserti alustati. Ma
Vanimad trompetid pärinevad 1500. aastast eKr või vanemast ajast, kuid need olid klappideta torupillid. Pronks- ja hõbetrompeteid on leitud Tutanhamoni hauakambrist. Samast ajast pärit trompetisarnaseid pille on leitud Skandinaaviast ja Hiinast. Neid mängiti, puhudes õhku läbi suletud huulte. Niimoodi tekkiv sumisev hääl tekitas trompeti sees olevas õhusambas seisulaine. Peruust on leitud umbes aastast 300 pärit trompeteid. Esimesi trompeteid ei kasutatud tänapäeva mõistes muusika tegemiseks, vaid märguandevahenditena sõjalistel ja religioossetel eesmärkidel. Ehitus Trompeti toru on silindriline. See tagab särava, selge ja valju heli. Toru sisediameeter on väiksem huulikuava pool ja suurem kõlalehtri pool. Tegelikkuses on toru silindriline vaid keskosas. Ligikaudu võib toru jagada kolmeks võrdseks osaks: esimene osa on kooniline, aga laienemine on aeglane, teine osa on silindriline ning kolmas taas kooniline.
,,My Heart's in the Highlands" Arvo Pärt analüüs Arvo Pärdi muusikapalas on tempo suhteliselt aeglane. Tempo jääb ka natuke venivaks. Pala rütm on korduv ja kõikuv. Kordab pidevalt ühte ja samat kohta. Muusikateos on päris meloodiline, pidevalt helid kõiguvad alt üles ja ülalt alla. Selle teose dünaamika on tugev ja pikk. Muusikapala on väga harmooniline ,helide kooskõla ja laul on ideaalne. Pala helilaad on duur helilaadis. On hästi madal ja tõsine. Teose tämber on hästi tõsine, kurb ,meeleolukas ja madal. Teos on sümfooniline ning põnev. Minu arvamus Teos meenutab pimedat ja tumedat sügis- või talveöhtut, kus üks naine või tütarlaps on kurb ning jutustab oma kurva lugu edasi. See on üpris tõsise sisuga ,kuid samas see on vägagi meeldiv. Tekitab minus päris imelikku kõhedust. Miski muudab...
Muusikaarvustus Kolmapäeval, 29. novembril, käisin kuulamas Liisi Koiksoni värske albumi „Coffee For One” kontserdit, mis toimus Teaduspark Tehnopoli auditooriumis. Kontsert oli žanri poolest elektrooniline jazz popmuusika sugemetega. Esinejateks olid Liisi Koikson ja tema bänd, mis koosnes Raun Juurikast (süntesaator), Raul Ojamaast (elektrikitarr), Tiit Kevadest (trummid) ja Marti Tärnist (basskitarr). Esitusel olevad laulud olid inglisekeelsed ning need loodi Liisi õpingute ajal Londonis. Laulud olid inspireeitud tunnetest, mis valdasid naist suures linnas üksi elades ning tegutsedes. Tehnopoli auditoorium Veenus, kus kontsert toimus, oli üsna väike ja seetõttu polnud seal ka rahvast palju, aga minu arvates oli see just hea, sest kontsert tekitas kuidagi sellise intiimsema tunde, kuna puudus see suur rahvamass. Lihtsam oli ka sisse elada kontserdisse, kuna puudus see ümbritsev suur sagimi...
eesti rahvaviise ning tema eeskujuks sai samal ajal Moskvas õppinud Ester Mägi 1956-1960 oli Tallinna Muusikakooli õpetaja, tema õpilaste seas olid ka Kuldar Sink ja temast vaid viis aastat noorem Arvo Pärt 1956-1969 oli ta ENSV Heliloojate Liidu nõustaja, 1974- 1989 samas esimene asetäitja Aastast 1969 oli ta vabakutseline helilooja Veljo Tormis oli Eesti Heliloojate Liidu liige 1956. aastast Tormis oli Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor 1997. aastal oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professor HELILOOMING Suurima osatähtsusega tema loomingus on koorimuusika ning selle olulisem osa seondub eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste igivana rahvalauluga Tuntumad teosed selles valdkonnas on loits „Raua needmine“ ning tsüklid „Eesti kalendrilaulud“ ja „Unustatud rahvad“ Tormis oli eelkõige koorimuusikahelilooja
Aastal 1822 alustas õpinguid Viinis Aastal 1823 siirdus perekond Pariisi Pariisis õppis ta kompositsiooni Ferdinando Paeri ja Anton Reicha juhendamisel 22. aprillil 1832. aastal külastas ta Niccolo Paganini viiulikontsertit Suurem osa loomingust on kirjutatud klaverile Ta on kirjutanud ka sümfooniaid, etüüde, prelüüde ja kantaate Tema loomingut iseloomustab väga sageli kõrge tehniline nõudmine Ta on hästi tuntud kui programmilise muusika komponist Ta rajas oma muusikalisi ideid tuginedes näiteks luulele või maalile Liszti kompositsiooni stiil süveneb sügavale teema osade liigutuste ühtsuse küsimusele Sel põhjusel on tema kõige kuulsamate ja virtuoossete tööde järgi Liszt arhetüüpne romantilise ajastu helilooja. Ungari rapsoodia nr.2 (https://www.youtube.com/watch? v=0odaG9qi818) Un Sospiro (https://www.youtube.com/watch? v=3JXMdpGpfBU) Consolation nr.3 (https://www
MUUSIKAÕPETUS 10. KLASS KUULAMISTEST KESKAEG, RENESSANSS, BAROKK JA KLASSITSISM KESKAEG Gregooriuse laul Gregooriuse koraal - 'Puer Natus Est Nobis' (Üks laps on meile sündinud) Gregooriuse koraal - 'Veni Creator Spiritus' (Oh tule Looja vaim) Notre-Dame'i ajastu Leoninus - 2-häälne organum 'Viderunt omnes' (Kõik näevad) Ilmalik muusika Walther von der Vogelweide - 'Palästinalied' (Palestiina laul) Keskaegne tantsumuusika Prantsusmaalt - 'Estampie' 13. sajandi motett - 'Alle psallite cum luya' (Kõik laulge-mängige rõõmuga) RENESSANSS Ars Nova (14. sajand) Philippe de Vitry - Motett 'Imprudenter Circumivi" (Mõistmatult petma) Guillaume de Machaut - 'Messe de Notre Dame' (Jumalaema missa), I osa 'Kyrie' Madalmaade koolkond (15.-16. sajand)
instrumentaalminiatuur (valsid, masurkad, polkad jne) tähtsal kohal ka sümfoonia, ooper, ballett, operett uus zanr- sümfooniline poeem (1- osaline poeetiline üht filosoofilist mõtet kandev instrumentaalteos). Rajajaks F.Liszt. 1.Schuberti loomingu üldiseloomustus 2.Schubert loomingus romantilise muusika iseloomulikud jooned- äärmuslikud meeleolud, homofooniline faktuur,pika kaarega laulev meloodia,tempo ja dünaamika kontrastid. 3.Schuberti looming (arvud, näited). 600 soololaulu 2 laulutsüklit- ,,Ilus möldrineiu", ,,Talvine teekond" 10 sümfooniat- ,,Lõpetamata sümfoonia" 19 ooperit- vähem tuntud 250 instrumentaalminiatuuri 7 missat- info tundmatu
Naine saatis Pjotrile korduvalt raha, kuid keeldus temaga kohtumast. See küll kergendas Ts’aikovski rahalist olukorda, kuid põhiprobleemid olid alles ees, kui ta mõistis, et on homoseksuaal. See oli Venemaal sel ajal kuritegu, mille eest karistati Siberisse saatmisega. Kalduvust varjata püüdes abiellus ta ühe oma austajannaga, kuid hukatuslik abielu lõppes lahutusega ja peale seda oli õnnetu helilooja veel hullemas vaimses seisundis. 20.04.12 Muusika kuulamine: Rudolf Tobias – Oratoorium – Joonase lähetamine „Heilig“ Seal on sümfoonia orkester + orkester + solistid + orel ( võimas, algas vaikselt, kulmineerus) Jean Sibelius – „Finlandia“ 1. Vaskpuhkpillid – hirmuäratav, ärritav 2. Puupuhkpillid – kurblik, 3. Sõja situatsiooon Edcard Grieg – Beer Gynt 1. „Hommiku meeleolu“ värske kaste maas.. päike pasitab, lilled õitsevad aasal .. 2
Elvis Presley Elvis Aaron Presley, sünninimega Elvis Aron Presley sündis 8. jaanuaril 1935 Tupelo, Mississippi osariigis ning suri 16. augustil 1977 Memphis, Tennessee osariigis. Elvis Aaron Presley oli USA laulja, sõuartist ja filminäitleja. Teda on nimetatud rock'n'roll’i kuningaks (The King of Rock 'n' Roll). Sageli kasutatakse tema kohta ainult eesnime Elvis. 1950ndatel olid ta hüüdnimed Hillbilly Cat, Boppin' Hillbilly ja Memphis Flash ning ajakirjanduselt natuke halvustav Elvis the Pelvis. Elvise enam kui 20 aasta pikkuse karjääri jooksul, lõi ta rekordeid nii plaadimüügi kui ka kontserdipubliku hulga osas. Paljud neist rekorditest on püsima jäänud tänase päevani. USA singlimüügi edetabeli esimese 40 loo hulka jõudis 120 Elvise singlit, neist üle 20 jõudsid esikohale. Praeguseks on tema plaate maailmas müüdud üle miljardi. Elvis...
uble Kuula YouTube - Trombone demo Vaata ja kuula YouTube - Trombone in glass Metsasarv Omapärase mängimisviisiga: parem käsi asub kõlalehtri sees, vasaku käega vajutatakse klappe Kui toru lahti tõmmata on pikkus üle 3 meetri Kuula YouTube - Mozart : Horn Concerto No 3 In E Flat Major K 447 Allegro Kuula YouTube - French Horn Stefan Dohr...wooooow!!! Tuuba Tuuba on muusikariistadest kõige rohkem seotud kõhukoopaga, see on muusika madalaim soolikas P.de Vries (1910-1993) Vaskpillirühma basspill Tuubamängija on suurekasvuline, tuuba mängimine vajab tohutult häid kopse Kuula Beat Box Tuba - YouTube Vaskpilliansambel ehk brassbänd Erinevatest vaskpuhkpillidest moodustub vaskpilliansambel ehk brassbänd
komponeeris 9-aastaselt. Tartusse kolis Tobias 1904 aastal ning töötas seal pedagoogi, pianisti, organisti, helilooja ja dirigendina. Samuti oli ta kriitik ja muusikaelu orgniseerija. Organiseeris kontsertelu A. Lättega. Samuti toetas ta rahvaviiside kogumist, osales rahvaüritustel ja kirjutas muusikast artikleid. Tobiase loomingus on uued ja julged helikeeled, dramaatiline ja sügav sisu, klassikaliste traditsioonide ühendumine isikupärase ütlemislaadiga, vaimuliku muusika suur osakaal ja polüfooniline väljenduslaad. Oratoorium „Joonase lähetamine“ põhineb piibli alusel, aluseks prohvet Joonase teekond. Teos sai Berliinis valmis 1909.aastal. Esiettekanne kukkus läbi, sest selle esitlemiseks oli vähe raha, koosseis oli väike, tagasihoidlikele esitajatele oli keerulist helikeelt raske mängida, dirigendipuldis olevala Tobiasele ei jätkunud pikka meelt ja kannatust esinajatega harjutamiseks.
juhtivaid romantismiajastu muusikuid. 4.Mis muutused toimusid sümfooniaorkestris 19. sajandil? Paljud pillid omandasid tänapäevase kuju: vaskpillidele lisati ventiilid, puupillidele klapsisüsteem, keelpillidele pikenesid sõrmlauad ja poogen. Võeti kasutusele ka uusi pille: inglissarv, pikolo- ja bassklarnet. Saj keskpaiku lisandus harf ja tuuba. Suurenes orkestri koosseis, lisaks kinnistus 19. Saj kolmene puhkpillide koosseis. 5.Mida tähendab mõiste „programmiline muusika“ ? Programmiline muusika on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse heliteose sisu paremaks mõistmiseks. 6.Iseloomusta sümfoonilist poeemi! Sümfoonilise poeemi keskmeks on ilukirjandusest, ajaloost või mütoloogiast tuntud kangelased või siis mõni kirjanduslik süžee. Seda tuleb mõista kui kirjandusliku teema või poeetilis-filosoofilise idee vaba ja kunstipärast tõlgendust. 7.Mis muutused toimusid 19. sajandil romantilise sümfoonia kompositsioonis?
Isiklik muusikaelamus Käisin eelmisel aasta suvel kuulamas Seelikukütte. Mulle meeldis nende juures see, et nad olid oma esinemise ettevalmistamisega palju vaeva näinud. Ansamblis on 5 liiget. See oli huvitav, et nad olid naised aga riietunud olid mehekostüümidesse. Laulud olid ka väga omapärased. Ei meeldinud see, et muusika oli liiga valju. Rohkem nagu ei oskagi midagi välja tuua. Romeo Õis AM16
Seotud vennastekoguduse tegevusega. Heal tasemel lauldi neljahäälselt Kanepi kihelkonnakoolis, ilmselt lauldi seal ka uusi ilmalikke laule. 4. Esimesed laulupäevad Eestimaal – baltisaksa laulupidude toimumine 1857. Ja 1866 aastal Tallinnas innustas ka eestlasi laulupäevi korraldama. Saaremaal juhatas heatasemelist koori Martin Körberg, kelle eestvedamisel 1863. Aastal toimus Ansekülas Sõrve laulupäev. Hiiumaa esimene laulupüha (Gustav Rinne). 5. Muusika elu 18. Sajand – muutub kohalikke sakslaste kultuurielu väga aktiivseks – baltisakslus. 1784 asutas A. Friedrich Kotzebue esimese teatri, kirjutas ise ka näidendeid. 1795 külastas Tallinnat Tilly ooperiseltskond. 1860 toimub esimene eesti publikule mõeldud ooperietendus Weberi „Nõidkütt“. Karl.F.Karell on eesti esimene kutseline muusik. 6. Muusika elu 17. Sajand – 1632. Aastal avati Tartu Ülikool, kus õpetati ka muusikat
Sancho Panza(mängis:Tõnu Kark) kandis peas potti, rinnal suurt keelumärki, seljas puhvis varukatega valget kampsuni moodi asja ja jalas kandis ta pruune pükse ning valgeid saapaid. Don Quijote(mängis:Rene Soom) kandis peas kiivrit, seljas uhke kraega valget jakki, ühel õlal rebase nahk, käes mustad küünarnukini ulatuvat sõrmeotsteta kindad ning kuldne piik, puusal hõbedased litrid, jalas valged püksid ja valged saapad. Muusikali „Mees La Manchast“ muusika oli väga võimas, tugev ning uhke. Seal lauldi mitmeid laule, need kõik olid väga hästi lauldud. Orkester mängis ka väga hästi. Nendest lauludest, mis lauldi mul oma lemmikut ei olnud, sest kõik olid väga-väga head. Mulle meeldis kõik selle etenduse juures, aga kõige lemmikumad olid näitlejate kostüümid, sellepärast, et need olid nii kihvtid, lahedad ja värvilised. Liisa Maria Vokk 5B
Kontserdiarvustus Käisin 04. mail kell 15.30 Võru muusikakoolis kuulamas kontserti "Klassikaraadio tuleb külla!". Esinesid saatest "Klassikatähed" tuntud pillimängijad: Merike Heidelberg - vioola, Jakob Peäske - fagott ja Georg Mirek King - klaver. Enamik lugudest olid klassikalise muusika zanris. Kontsert algas looga, mida esitasid kõik kolm ning samuti lõppes nii ka kontert - ühiselt. Kava oli koostatud nii, et kuulajal oleks vaheldust ning et fagoti- ja vioolamängija saaksid mõlemad vahepeal puhata. Georg mängis klaverit kõikides lugudes peale ühe. Lugusid oli kavas kokku kaheksa. Esimese loona kõlas Dmitri Sostakovitsi "Valss". Lugu oli esitatud kõigil kolmel pillil. Lugu oli mõõduka tempoga ning algas vaikselt. Pala oli laulev ning romantiline. Vahepeal
Bruno Mars on sündinud 8. oktoobril 1985 Hawaiil Honolulus, kodanikunimega Peter Gene Hernandez. Ta on ameerika laulja, laulukirjutaja ja muusikaprodutsent. Olles läbi lapsepõlve esinenud oma kodulinna kontserdipaikades, kolis ta pärast keskkooli lõpetamist Los Angelesse. Siis võttis ta endale esinejanimeks Bruno Mars nime Bruno oli talle andnud isa ja mõnedki Los Angelese tüdrukud olid talle öelnud, et Bruno ei ole sellest maailmast pärit, ju siis Marsilt, arvas Bruno. Ta asutas produktsiooniettevõtte "The Smeezingtons", mis tegeles teistele esinejatele laulude kirjutamise ja nende produtseerimisega. Kõige rohkem esitas neid laule siiski Mars ise. Marsi muusikat on ära märgitud paljude muusikastiilide ja mõjutuste ühitamise eest. Ta on töötanud koos paljudest stiilidest muusikutega ja nende koostööde mõju oma muusikale tunnistanud. Juba lapsepõlves mõjutasid teda artistid nagu Elvis Presley ja Michael Jackson, keda ta vahel jäljendas...
Kus saab õppida akordioni mängima? Tänapäeval saab akordionit õppida Heino Elleri-koolis, Eesti Akordioniiidus ja Georg Otsa nimelises Tallina muusikakoolis. Sealse õppekava eesmärk on võimaldada muusikaliselt andekatel ja erialaselt perspektiivsetel keskharidusega õppijatel omandada teadmised, oskused ja hoiakud akordionistina üksikesinejana, erinevates muusikakollektiivides, algastme muusikakoolides ja hariduse jätkamiseks muusika erialadel kõrgkoolides. Eesti Akordioniliit on akordioni õpetajaid,-õpilasi ja professionaale ühendav liit. Akordioni eriala õpetatakse Elleri-koolis alates 1945. aastast. Akordioniõpetajatena on Tartu Muusikakoolis töötanud Voldemar Koch, Anatoli Zukov, Elle Käppa, Uno Arro, Endel Jukk. Akordioni eriala valmistab ette orkestrante, orkestrijuhte ja muusikakoolide õpetajaid. Tänaseni on kooli lõpetanud 148 akordionisti.
Tantsupidu Tantsimine on eestlastele omane olnud ammustest aegadest alates. 19. sajandil ei pööratud tantsule siiski nii palju tähelepanu kui laulule ja pillimängule. Selleks, et tantsu kunstinähtuseks pidada, kulus rohkem aega. Huvi tantsukunsti vastu kasvas oluliselt 20. sajandi alguses. Seejuures oli suur mõju traditsiooniks kasvanud üldlaulupidudel. Toimusid tantsulised ühisesinemised. IX üldlaulupeo “Ilopüha” etenduses 1928. aastal ja X üldlaulupeo “Jaaniõhtu” lavastuses 1933. aastal tegid kaasa rahvatantsurühmad. Nii loodi side laulupidude ning tantsu vahel. Üldtantsupeo alusepanijaks võib pidada 1934. aastal aset leidnud I Eesti Mängude tantsu- ja võimlemispidu. Üritusel esines 1500 rahvatantsijat. II üldtantsupidu (II Eesti Mängud) toimus 1939. aastal, esinejaid oli seal juba 1800. II maailmasõja ajal katkes ka nooruke tantsupidude traditsioon. III üldtantsupidu toimus 1947. aastal. Esinejaid ol...
Tallinna Kammerorkester. Eesti heliloojaid dirigeeris Tallinna Kammerorkestri peadirigent Risto Joost ja Sibeliuse sümfooniat Kymi Sinfonietta dirigent Atso Almila. Kontsert esitati ilma vaheajata. Risto Joost on tähelepanuväärne Eesti dirigent ja laulja. Ta on õppinud Eesti Muusikaakadeemias ning magistrikraadi omandanud Stockholmi Kuninglikus Muusikakõrgkoolis professor Jorma Panula klassis, lisaks on ta täiendanud end Viini Muusika- ja Kaunite kunstide Ülikoolis. Risto Joost on juhendanud nii Eesti kui välismaa tipporkestreid ja koore. Ta on Madalmaade Kammerkoori peadirigent ning Tallinna Kammerorkestri peadirigent. Atso Almila õppis Sibeliuse Akadeemias orkestriditigent Jorma Panula ja koorijuht Harald Anderseni käe all. Ta on kunstiülikooli adaibrliuse Akadeemia dirigeerimise ja orkestriala professor. Ta on töötanud mitmelpool Euroopas koos erinevate teatrite ja orkestritega. Tema
LADY GAGA Mina valisin Lady Gaga, sest ta on inspiratsiooniks kõikidele teismeeas tüdrukutele. Ta on humoorikas ja moodsa välimusega naine. Tal on põnevad ja jalustrabavad kostüümid, alustades ,,Bubble Costume-ist" kuni ,,Meat Costume- ini". Lady Gaga (pärisnimega Stefani Joanne Angelina Germanotta, on sündinud 28. märtsil 1986 New Yorgis). Ta on ameerika laulja ja helilooja, hääleulatuselt kontraalt. Gaga on itaalia päritolu internetiettevõtja Josephi ja Cynthia (sündinud Bissett) Germanotta vanim laps[1]. Tal on õde Natali, kes sündis 1992 ja hakkas hiljem moodi õppima. Gaga on öelnud, et kuigi tema vanemad olid üsna jõukad, pärinesid mõlemad siiski alamkeskklassist ja mõlemad töötasid väga palju: ema oli kaheksast kaheksani kodust väljas ja isa samamoodi.Gagat kasvatati katoliiklasena. Alates 11. eluaastast käis ta Püha Südame konvendiks nimetatavas katoliiklikus tüdrukute erakoolis Manhattanil. Ta mä...
Kontserdi retsensioon „Kärla Triip“ 6. august 2015 käisin Kärla pargis vaatamas Kärla Triibu kontserdit. Kärla Triip toimus siis juba kuuendat korda.Kärla Triibu sooviks on ühendada kaasaegne muusika ja rahvuslik identiteet. Kärla Triibu peaesinejad on TRAFFIC ja GENKA. Käisin siis kontserdil esimest korda ja mulle väga meeldis.Kuna elan pargi ääres, siis oli väga lihtne seda vaatama minna. Pilet oli soodne ja rahvast palju, tänu sellele ei saanud lava äärde väga minna kuna see trügimine oli meeletu mis toimus. Kohapeal sai sööki ja jooki ning muud nodi ja nänni osta, kuid kel oli soovi võis oma snäkke ning asju ka kaasa võtta.Oli pandud lauad ja toolid istumiseks
CLAUDIO MONTEVERDI 1567-1643 Alustas Cremonas, kus sai koolituse Madalmaade koolkonna vaimus. Juba 15- aastaselt avaldas ta Veneetsias oma esimese motetikogumiku ning aasta hiljem ilmus temalt kogumik vaimulikke madrigale. 1589.aastal alustas Monteverdi karjääri Mantovas, hertsog Gonzaga õukonnakapellis, mis oli selle aja parimaid. Algul oli ta seal vioolamängija ja laulja, hiljem kapellmeister. 1613.aastal valiti ta Veneetsia Markuse kiriku kapellmeistriks- oma aja ihaldatumasse muusikuametisse, mida ta pidas surmani. 1607.aastal valmis tal 5-vaatuseline ooper “Orpheus”. Selle tellis hertsog Gonzaga oma karnevalipidustusteks. Monteverdi “Orpheus” on ooperižanri esimene tõeliselt terviklik ja väljendusrikas muusikateos.Väikese saateansambli asemel kasutati enam kui 40 mängijaga orkestrit. Erinevate pillidega kujutab Monteverdi erinevaid tegelasi ja olukordi. Lisaks sool...
tundmatu, kes palus laostunud peremehelt luba pühitseda järgmisel ööl maja ülemisel korrusel suurt pidu. Tasuks lubas võõras määratuid rikkusi, kuid ainult tingimusel, et keegi seda pühitsemist pealt ei kuulaks, vastasel korral maksaks see pealtkuulajale elu. Majaomanik nõustus ettepanekuga. Määratud ajal vurasid tõllad ukse ette, maja ülemistes akendes süttis valgus ja trepp nagises, nagu astuks mööda seda suur hulk inimesi. Ülevalt saalist kõlas imeilus muusika ja kogu maja põrus nagu tohutu arvu tantsijate sammudest. Kui kell lõi üks, oli kogu kummitus jälle kadunud. Majaomanik pidi palju raha saama, sest ta alustas - enne üleni võlgades - veel samal hommikul hiilgavamat elu kui kunagi varem. Samal ajal aga suri äkki ta kammerteener, kes kohalekutsutud vaimulikule veel õelda jõudis, et ta kuradi pulma oli salaja pealt kuulanud. Majavalvur aga on nüüdki kuulnud trepil samme, mis teise ja kolmanda korruse vahel hääbuvad.
1. A. Kunileid "Sind surmani" ..sind surmani 2. A. Kunileid "Mu isamaa on minu arm" 3. F. Saebelmann "Kaunimad laulud" kaunimad laulud pühendan sul 4. K.A Hermann "Oh laula ja hõiska" oh laula ja hõiska 5. K.A. Hermann "Kungla rahvas" 6. M.Härma "Ei saa mitte vaiki olla" väga rahulik, 7. M. Härma "Meeste laul" mehed laulavad, 8. M. Härma "Tuljak" Terve vald oli kokku kutsutud... 9. K. Türnpu "Kevade tunne" 10.A.Läte "Kuldrannake" ilmalik, rahulik 11.R. Tobias "Eks teie tea" rahulik, alguses keegi ei laula, jõulumeeleolu 12.A. Kapp "Kantaat päikesele" 13.M. Lüdig "Koit" mehed, naised laulavad 14.M. Saar "Põ...
Tähtsamad teosed al on väga palju teoseid, valdavad on siiski erinevad vokaalžanrid, millest suurem õlmab koorimuusika kõikidele kooriliikidele. Eelkõige ongi ta koori- ja lastemuusi ooja. untumad teosed on näiteks „Jorupill Jonn“ ja „Tige tikker“. Kogumikkudest: „Kümm okaalminiatuuri lastele“ ja „Mina ka“ . Levilauludest on populaarseimad „Muinas maale“ ja „Metshaldjas“ Preemiad • Eesti NSV muusika aastapreemia (1981) • Eestimaa Leninliku Kommunistliku Noorsooühingu preemia (1984)
mängib viiulit, vioolat, plokkflööte ja krummhorni. Olev Ainomäe mängib pommereid, oboed ning šalmeid. Imre Eenma mängib violonet, kontrabassi ning gambat. Valter Jürgenson tromboone, Peeter Klaas gambasid ja tšellot. Ivo Sillamaa mängib nii orelit, klaverit kui ka klavessiini. Jaan Arder laulab baritoni, Joosep Vahermägi on tenor ning Riho Ridbeck laulab bassi, kuid peale laulmise mängib ta ka löökpille. Ansambli repertuaaris kõlab muusika, mis hõlmab 8.-20. sajandi Euroopat. Enamasti ikkagi keskaja ja renessansi muusikat: organumid, liturgilised draamad, gregooriuse koraalid, hümnid ja motetid. Esitatakse ka 20.sajandi heliloojate muusikat, mis on sageli loodud just ansambli jaoks. Hortus Musicus on andnud kontserte pea igas maailma otsas: Euroopas, USA-s, Jaapanis, Iisraelis ning Venemaal. Kontserdi kava oli renessansi ajastus ning see oli väga hästi üles ehitatud. Kontsert
Tallinna Laagna Gümnaasium ESIMESED LAULUPEOD KUNI SÕJANI Referaat Koostaja: Anton Adoson 12. klass Tallinn 2014 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Esimene üldlaulupidu ..........................................................................................................................4 Teine üldlaulupidu................................................................................................................................5 Kolmas üldlaulupidu............................................................................................................................6 Neljas üldlaulupidu..................................................................................................
aastal Münchenis ja suri 29. märtsil 1982. aastal Münchenis. Orff oli saksa helilooja ja muusikapedagoog. Ta sündis Baieris sõjaväelase peres ning sai muusikahariduse Müncheni Muusikaakadeemias.Ta alustas klaveri õppinguid juba 5 aastaselt. Pärast selle lõpetamist töötas Orff Müncheni väikeses teatris kontsertmeistrina. Orff oli abielus 4 korda, kuid ainult esimesest abielust oli tal laps. Alates 1925. aastast kuni oma surmani õpetas Orff lapsi Münchenis Güntheri-nimelises muusika- ja tantsukoolis, mille asutajaks oli saksa koreograaf Dorothee Günther. Carl Orff Tähtsamad teosed C. Orffi erandlik helikeel: Muusikat iseloomustab lihtsad meloodiad, askeetlik orkestratsioon ja vana muusikat inspireeriv vaimsus. Tema looming muud lavalised suurvormid. Orff ise nägi teose esituse juures ette ulatuslikku lavalist vaatemängu tantsude, efektsete kostüümide, dekoratsioonide, valgus- ja püroefektidega
Urmas Alender 60 Urmas Alender on olnud ja on ka praegu üks väljapaistvamaid isiksusi eesti muusikas. Ilma temata oleks võimatu kirjeldada Eesti rokkmuusikat ning selle teket. Alender andis kunstile oma hääle, Eestimaale ja eestlusele südame. Alender suutis kuulajate silme ette maalida pilte nende endi kurbustest ja rõõmudest, kujutades nii kogu eesti rahva hingevalu ja avanemise soovi. Tema tähtsust, mõju ja loomingu jõudu on tunnetada tänapäevani, mis tõttu tema 60 juubeli puhul anti kolm kontserti üle eesti. Käisin 24. novembril Pärnu Kontserdimajas Alenderi juubelikontsertil. Tema unustamatut loomingut esitasid: Ott Lepland, Sandra Nurmsalu, Taavi Peterson, Kärt Tomingas, Riho Sibul ning Tanel Padar. Kuulajaid oli palju ning saal oli rahvast täis. Seda oli ka arvata, sest piletid olid välja müüdud ning nende saamisega tekkis raskusi. Kohale oli tulnud üllatavalt palju noori, mis selgelt näi...
Arvo Pärt Arvo Pärt on sündinud 11.09.1935 Paides, kuid peagi suundus koos perega elama Rakverre. Pärt alustas muusikaõpinguid Rakvere Muusikakoolis Ille Martini klaveriklassis, edasi õppis Heino Elleri juures kompositsiooni. Ta töötas mõnda aega Eesti raadios helirežissöörina ja vabakutselise heliloojana. 1980. aastal emigreerus ja elab nüüd Saksamaal. Arvo Pärt on rahvusvaheliselt tuntuim eesti helilooja. Ta on tuntud eelkõige isikupärase kompositsioonitehnika, nn tintinnabuli-tehnika poolest. Kuid tema heliloomingu võib jagada kahte suurde eriilmelisse perioodi.
SÕMERU PÕHIKOOL Kiss Referaat Ranno Lauri 8. klass Sõmeru 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Koosseis.................................................................................................................. 4 Nimi........................................................................................................................ 5 Esinemine............................................................................................................... 6 Laulud..................................................................................................................... 7 Stuudio albumid..................................................................................................... 8 Ajalugu...........................................................................
Tupac Amaru Shakur Lesane Parish Crooks e. Tupac sündis 16 juunil 1971. Suri aastal 1996 13 septembril tulistamises. Ta on tuntud kui üks parimaid räppareid maailmas. Tupac sündis New Yorkis kuid ta elas Los Angeleses. Oma lauludes ta räägib elust tänavatel ja getos. Juba noorest peast puutus ta kokku palju varguste ja politseiga. Keskkoolis müüs ta narkootikume. Tupaci lähedased on peaaegu kõik kriminaalse taustaga. Ta oli koolis üks populaarsemaid poisse kuna ta oskas hästi riime teha ja tal oli hea huumorisoon. Tupac käis kaasas Jada Smithiga räppimisvõistlustel ja enamus nendest nad võitsid. 1988. aastal kolis perekond ümber Marin Citysse, Californiasse Seal lõpetas Tupac keskkooli ja liitus Ensemble Teatri Kompaniiga. Sealt avastati ta ja palgati Digital Undergroundi Hip Hop bändi taustalauljaks. Digital Undergroundsi grupiga laulis ta filmis ,,Nothing but trouble" laulus ,,Same Son...
mustani välja. Kontrabassimängijat nimetakse kontrabassistiks. Eesti üks kuulsamaid kontrabassiste oli Ludvig Juht (Ludvig Aleksander Juht 23.juuli 1894 Väägvere – 20.jaanuar 1957 Boston). Ludvig Juht võttis juba noorukina Tartus Adolf Helderilt kontrabassi tunde. Ta on ka mänginud Helsingi linnaorkestris ja ka Estonia orkestris. Aastal 1918. hakkas ta ka sooloesinemistega tegelema. Aastal 1921 läks ta elama ja õppima Berliini. Seal ta õppis Berliini muusikaülikoolis kompositsiooni ja mängis ka mitmes Berliini orkestris. 1930. Läks ta londonisse ja mängis seal Savoy orkestris kaks aastat ja läks seejärel õppejõuks Riia konservatooriumis. USA-sse läks ta aastal 1934 ja mängis seal Bostoni sümfooniaorkestris. Sinna jäi ta kuni oma elu lõpuni ning lahkus siit ilmast kui ta oli 62 aastane.
AAFRIKA MUUSIKA PÕHJA-AAFRIKA Egiptus, Maroko, Tuneesia, Alžeeria jäävad ajalooliselt ja kultuuriliselt araabia mõjusfääri LÕUNA-AAFRIKA Sahara kõrbest lõuna pool paiknevas Ghanas, Nigeerias, Mosambiigis, Angolas jm on levinud traditsiooniline põliselanike kultuur. MUUSIKA ON ELU OSA Muusika on elu osa, mis kuulub kõigi tegevuste ja sündmuste juurde (meelelahutus, elulised sündmused, rituaalid). Muusikud ja kuulajad ei ole omavahel lahutatud - see on ühistegevus kõigile hõimu liikmetele. Osaletakse nii laulu, tantsu kui käte plaksutamisega peamiselt vabaõhuüritustel. RÜTM Tähtsaim väljendusvahend on rütm. Korraga võivad kõlada erineva meetrumiga rütmimudelid = polürütmia (paljurütmilisus)
Kontserdiarvustus 19. augustil 2014 toimus Tartu laululaval All Stars Summer 2014. All Stars Summer 2014 esinesid mitmed tuntud artistid, keda oli soov kuulata ja samal ajal sõpradega kvaliteet aega veeta ning saada ka uusi tutvusi. Kui eelmisel aastal ol suurkülaliseks popstaar Mario Bischin Rumeeniast, kelle karjäär sai alguse juba 12 aastat tagasi, siis sellel aastal toimus see veidi teisiti. Välismaalt külalisi ei kutsutud, kõik esinejad olid Eestist. Tuntumad olid sel aastal Demie ja Planeet. Demie alustas oma karjääriga juba aastal 2003, kuid esimene album tuli välja alles 2009. aastal. 2014-nda aasta märtsis astus Demie taas lavale ja tegi remixi Epp Kõivu loost „Linn on minu“, mis on jõudnud erinevate Eesti raadiote top 10-nesse. Veebruaris 2015 võistleb Demie lugu „Kuum“ koos Janice-ga Eesti Laul 2015 poolfinaalis. Lavale astusid ka deejayd. Üritust alustas Marc De Luigi ja edasi tulid Rein-...
12. veebruaril külastasime klassiga Hortus Musicuse kontserti, mis toimus Lühikese jala Väravatornis. Hortus Musicus on Eesti vanamuusikaansambel, mille asutas 1972. aastal Andres Mustonen. Ansambli repertuaaris on enamasti keskaja ja renessansi muusika ning sinna kuuluvad järgmised liikmed: Andres Mustonen (ansambli juht, viiul, vioola, plokkflöödid, krummhornid), Olev Ainomäe (pommerid, oboe, plokkflöödid, šalmei, krummhornid), Imre Eenma (violone, kontrabass, gamba), Valter Jürgenson (tromboonid), Tõnis Kaumann (bariton, löökpillid), Tõnis Kuurme (dultsian, pommer, fagott, plokkflöödid, krummhornid), Riho Ridbeck (bass, löökpillid, trummid), Ivo Sillamaa (orel, klaver, klavessiin), Anto Õnnis
See sama Sind ootan ikka veel, Püha öö millega nad kontserdi lõpetasid ja veel meeldis Sajab valget lund mida esitas Mikk Saar. "Püha öö" mille saksa keele orginaalpealkiri on "Stille Nacht, heilige Nacht“ on maailma tuntumaid jõululaule, mille esmaettekanne toimus 25. detsembril 1818 Austrias Oberndorfis. See laul on tõlgitud rohkem kui 300 keelde, mis teeb temat ühe kõige enim tõlgitud lauluks. Teksti autoriks on Joseph Mohr ning muusika on loonud Franz Xaver Gruber. Preester Joseph Mohr oli tulnud Oberndorfi kirikusse juba aasta varem ja laulu sõnad olid juba kirja pandud 1816. aastal. Laulu algne käsikiri läks kaduma aga leiti hiljem üles ja taastati. Laul on aeglane ja hällilaulu moodi. Kontsert meeldis mulle väga, seal sai ise kaasa laulda, tekitas jõulutunde ja sain suurepärase tundega lahkuda kirikust. See oli kõik väga lõbus. Mõne loo ajal tekkisid külmavärinad ja tekitas häid emotsioone, hea oli kuulata
2009 osales Birgit Õigemeele, Tanel Padari ja Tallinna Poistekoori kontserdisarja "Jõulupuudutus" kontsertidel koos Birgit Varjuni, Getter Jaani, Jaanus Saago ning Marten Kuningaga. Esineti erinevates Eesti kirikutes. Ja muidugi võitis ka tänavu sügisel saate „Laulupealinn“ koos Kärdla toetusel. Tv3 live tuuril esitati väga erinevaid lugusid Artjom esitas selliseid raevukamaid lugusid, Liis aga rahulikemaid. Lood olid kõik nii öelda maailma muusika stiilis. Eriti meeldisid mulle Koidu ja Getteri esitatud laulud „Valged ööd“ ja Getteri enda laul „Me kõik jääme vanaks“. laulude esitamisel erilist kava polnudki. Kõige pealt esitas kaks laulu Teele Viira, siis Triin Niitoja, Rusanna Lints, Artjom Savitski, Liis Lemsalu, Lenna Kuurmaa, Ott Lepland. Ott ja Lenna tegid vahepeal duo, siis laulsid veel Koit ja Getter ning lõpus veel laulsid duos laulu “Valged ööd“ , mida tuli neil rahva soovil korrata.
annaabi.ee 
