Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tõnis Mägi (0)

1 Hindamata
Punktid
Tõnis Mägi
Tõnis Mägi
Tõnis Mägi on eesti laulja,  helilooja  ja näitleja. 
Ta on üks mõjukamaid ja 
tähelepanuväärsemaid inimesi eesti rock-
muusikas viimase 40 aasta jooksul.Ta on 
mänginud  kitarri  ansamblites Juuniorid ja 
Rütmikud, laulnud ansamblites Kärjed, Laine, 
Muusik  Seiff, 777 ja Ultima Thule. Tema laul 
“Koit” valiti aastal 2009 saates Eesti otsib 
lemmiklaulu saate võitjaks. Teda on 
tunnustatud Valgetähe IV klassi 
teenetemärgiga, muusikaauhinnaga 
“Panuselutöö eest“ ja  Riigivapi  III klassi 
teenetemärgiga. 
Elulugu
Tõnis Mägi sündis 18. novembril 1948 Tallinnas, Tõnismäel. Ta mõlemad 
vanemad olid muusikahuvilised, mistõttu huvitus ta muusikast juba 
väiksena. Ta käis Tallinna 22.  Keskkoolis  kus ta esines juba 
algklassipäevil koorisolistina. Pärast keskkooli lõpetamist asus ta tööle 
tehases Punane RET. Tõnis Mägi  kohtas  oma esimest naist Virvet, kui ta 
oli veel üliõpilane. Hiljem oli ta abielus Laine Mäega, kellega tal sündis 
tütar Liis-Katrin Avandi  (1983). 1988. aastal nad lahutasid, kuid samal 
aastal kohtas Mägi oma järgmist naist Piiat, kellega koos ta peagi Rootsi 
emigreerus. Pärast Piia surma pidi Tõnis Mägi nende ühist last Maarjat 
(1992) üksi kasvatama. Praegu on Tõnis Mägi abielus laulja Kärt 
Johansoniga. Neil on kaks  tütart : Liidia (1999) ja Mirt (2004).
Mingi  ansambel  kus ta olnud on

Document Outline

  • Slide 1
  • Tõnis Mägi
  • Elulugu
  • Mingi ansambel kus ta olnud on
Vasakule Paremale
Tõnis Mägi #1 Tõnis Mägi #2 Tõnis Mägi #3 Tõnis Mägi #4
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-03-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Nikolai Kopli Õppematerjali autor
esitlus Tõnis Mäest, hea kasutada nt. muusikatunnis.

Sarnased õppematerjalid

Eesti levimuusika 80ndatel
30
doc

Eesti levimuusika 80ndatel

.....................................................................9 2.4.Muusikavoolud Eesti NSVs...................................................................................................9 3.Eesti tuntuimad lauljad ja ansamblid..........................................................................................11 3.1.Solistid.................................................................................................................................11 3.1.1.Tõnis Mägi....................................................................................................................11 3.1.2.Jaak Joala......................................................................................................................12 3.1.3.Ivo Linna.......................................................................................................................14 3.1.4.Anne Veski.......................................................................

Muusika
Alo Mattiisen
11
docx

Alo Mattiisen

Ta on kirjutanud laule, filmi muusikat, teatrimuusikat, instrumentaalteoseid, suurvor me, telefil mide ja telelavastuste muusikat. Laulud Kõige rohke m on ta kirjutanud laule: kokku 86. M õned tuntui mad neist on " Ei ole üksi ükski maa", viis ärkamisaegset laulu ja "Emale" · "Ei ole üksi ükski maa" mai 1987. Muusika Alo Mattiisen, sõnad Jüri Leesment. Solistid Kare Kauks, Silvi Vrait, Reet Linna, Ivo Linna, Karl Madis, Priit Pihlap, Gunnar Graps, Tõnis Mägi, Riho Sibul, Hardi Volmer, Henri Laks, Toomas Lunge, Jaan Elgula. Kooripartii laulis Agu Tammeorg. Laul on avaldatud raamatus "Laulge kaasa" nr 7, kirjastanud "Eesti Raamat" 1988 ja CDplaadil "Lähedased laulud". 1993 sai laul Eesti muusika aastapreemia. · Alo Mattiiseni viis ärkamisaegset laulu: 1. "Kaunimad laulud" 1988 (F. A. Saebelman / V. Ruubel / A. Mattiisen / J. Leesment) 2. "Minge üles mägedele" 1988 (K. A. Hermann / M. Veske / A. Mattiisen / H

Muusika
Olav Ehala elulugu
19
doc

Olav Ehala elulugu

aidata ja töötas seetõttu ööd läbi. Tean, et tal olid vahepeal sellepärast isegi tervisehädad. Kui meie ühine õpetaja Uno Naissoo suri, pihtis Olku mulle, et temal on nüüd ka öösel töötamisega lõpp. Aga ma hästi ei usu seda. Alati kui ma temaga juba kakskolm lauset vahetan, on kohe huumorinoodid jutu sees, ega meil sellist tõsimeelset koos konutamist pole küll kunagi olnud. Ants Johanson, kontserdi ,,Päikeseratas" peakorraldaja: Pärast Tõnis Mäe suurkontserti Tartu lauluväljakul mõtlesime, et kes võiks olla veel nõnda rahva hinge läinud muusik, kelle õhtu tooks lauluväljakutäie rahvast kokku. Ega Eestimaal taolisi inimesi just väga palju olegi. Tegin Olkule galakontserdi ettepaneku juba kakskolm aastat tagasi. Oma tagasihoidlikkuses ta toona sellest loobus. Olku muusika on läinud mitme põlvkonna hinge. Tõnis Mägi, sõber ja mõnikord esinemiskaaslane: Olav Ehala on meil praegu ainuke kergemuusika helilooja

Muusika
Levimuusika
32
pdf

Levimuusika

Levimuusika ajalugu 1 LEVIMUUSIKA AJALUGU MUUSIKAÕPETUSE KONSPEKT 8 KLASSILE ÕISMÄE HUMANITAARGÜMNAASIUM KOIDU ILMJÄRV Õismäe Humanitaargümnaasium 06.09.06 Koidu Ilmjärv Levimuusika ajalugu 2 SISUKORD 1. Mis on levimuusika. lk. 3 2. Lööklaul ehk hit, evergreen . lk. 5 3. Folkmuusika. lk. 6 4. County ja western. lk. 7 5. Tin Pan Alley popmuusika. lk. 9 6. Muusika ja äri. lk. 11 7. Rhythm and blues. lk. 12 8. R ock’n’roll. lk. 14 9. 50-ndate aastate

Muusika
Elmo Nüganen
18
docx

Elmo Nüganen

kriitikud. Aga selle peale ütles Nüganen, et ega ta siis ei oleks rahule jäänud, kui publikut poleks olnud ja kriitikud oleks rahule jäänud. ( Kalju Orro, Vastab Elmo Nüganen, Teater.Muusika.Kino, 2002, 8/9, lk 5) 1.13 Nüganen ja Soome Tallinna Linnateatri ,,Kuritöö ja karistus" oli Soome teatrisuve tippsündmus. Linnateater mängis Elmo Nüganeni lavastatud Dostojevski suurteost Tampere teatrisuvel. Etenduses tegi kaasa kuus alles lavakunstikateedri lõpetanud noort. ( Tõnis Erilaid, Elmo Nüganen vallutas oma teatriga Soome, SL Õhtuleht, 12.08.2002, lk 6) 1.14 Nüganeni kursus Elmo Nüganen on olnud kursuse juhendajaks ühele lennule. Vastuvõtukatsetel tuli muusikapalade järgi tantsida, lugeda ette luuletus või proosa, jäljendada loomi, panna oma hääl proovile ja kogu südamest karjuda. Veel tuli teeselda igasuguseid vigastusi. ( Madis Jürgen, Päikesepoiss Nüganen koostab kurstust, Eesti Ekspress, 23.05.1998)

Näitlemine
Eesti Vabariigi ja Eesti Nõukogude Sotsialistiku Vabariigi kultuuri võrdlus
46
docx

Eesti Vabariigi ja Eesti Nõukogude Sotsialistiku Vabariigi kultuuri võrdlus

TALLINNA INGLISE KOLLEDZ Eesti Vabariigi ja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi kultuur Referaat Tallinn 2014 SISUKORD Kujutav kunst 1. August Pulst 2. Eduard Einmann Graafika 1. Felix Rendel 2. Enno Ootsing Skulptuur 1. Ferdinand Sannamees 2. Albert ja Juta Eskel Arhitektuur 1. Karl Burman 2. Karl Tihase ‘’Tõsine’’ muusika 1. Evald Aav 2. Abi Zeider Kerge muusika 1. Leegajas Film 1. Albina Kausi-Üksip 2. Kaljo Kiisk Teater 1. Kaarli Aluoja 2. Kaarel Kilvet Kujutav kunst EV ajal August Pulst oli kunstnik ja muuseumitegelane, kes sündis 14.01.1889 Taali vallas Paikuse taluperes ja suri 22.11.1977 Tallinnas. Ta õppis 1899-1902 Tori-Levi vallakoolis, 1902-1905 Tori kihelkonnakoolis, 1905 -1908 Pärnu Eesti Kooliseltsi progüm

Ajalugu
Urmas Sisask
23
doc

Urmas Sisask

TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Muusikaosakond Koolimuusika eriala Kertu Rein URMAS SISASK Referaat Viljandi 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................... 3 1. ELULUGU .................................................................................................................................... 4 1.1. Emaliin .................................................................................................................................... 4 1.2. Isaliin ....................................................................................................................................... 4 1.3. Lapsepõlv ...............................................................................

Muusikaajalugu
Eesti laulupidu 2009
34
doc

Eesti laulupidu 2009

Paljud heliteosed olid keelatud, samas aga olid nende noodid raamatukogus saadaval ning ebasoovitavaid töid käsitleti sageli isegi loengutes. Moskvas õppis palju eri rahvustest tulevasi heliloojaid. Tormise kompositsiooniõpetaja Vissarion Sebalin nõudis, et tuleb end rahvuslikult määratleda ja vastavalt ka väljendada. Juba Tallinnas oli Tormis hakanud rahvaviise uurima, kodust eemal tugevnes tema huvi nende vastu veelgi. Eeskujuks oli ka samal ajal Moskvas õppinud Ester Mägi. Moskvast naasnuna töötas Tormis aastatel 1956-1960 Tallinna Muusikakoolis. Aktiivse noore õpetajana käivitas ta Loominguringi, kus püüti jõudumööda tutvuda uuema muusikaga, mis nii kontserdisaalidest kui ka õppekavadest puudus. Jätkus ka Tormise folkloorihuvi. Murranguliseks sai Tormise jaoks 1958. aasta suvi, mil ta sattus Kihnu saarele ja nägi muistse kombe järgi peetud pulma. Ürgne regilaul oma tõelises keskkonnas ette kantuna olevat teda tõeliselt rabanud

Muusika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun