Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Margus Kappel. Eesti klahvpillimängija (0)

1 Hindamata
Punktid
Miniuurimus
,,Eesti klahvpillimängija Margus Kappel
Töö sisu:
  • Margus Kappel on Eesti klahvpillimängija ja helilooja . Samuti mängib ta kitarri , basskitarri, trummi , kontrabassi. Klaver ja kitarr on aga talle kõige südamelähedasemad. Seda on ta maininud muusika .ee-s intervjuud andes .
  • Margus Kappel on sündinud 07.septembril 1956.a Tallinnas helilooja ja organisti Johannes Kappeli (1907-1982) ning laulja ja tšellisti Lydia Kappeli (1924- 2016 ) pojana.
Margus Kappel lõpetas 1971 . aastal Nõmme Lastemuusikakooli ja 1975. aastal Tallinna Muusikakeskkooli. 1980. aastal lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi klaveri eriala dotsent Ada Kuuseoksa õpilasena.
1980-1986 aastani töötas ta Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis ja 1991-1994 klaveriõppejõuna.
1994. aastast on ta olnud vabakutseline muusik .
M. Kappelit iseloomustatakse, kui emotsionaalset ja tehniliselt väga suutlikku pianisti, kes armastab improviseerida ning, kes valdab hästi erinevaid muusikastiile: ragtime ’i, bluusi, džässi, rock’n’rolli. Hingelähedasemaks peab ta ise: džässrocki, varajast džässi ja boogie woogiet.( muusika .ee) Samuti on ta kirjutanud ka mitmeid džässrockilaadseid instrumentaalpalu(„Elevant“ ; „Vesine kirg“ jt)
Klaverit ja teisi klahvpille on ta mänginud rockansamblites: „Rock Hotel “ ; „Was is Das“ ; In Spe“ ; „ Ruja “ ; „T-Klaas“ ; „Kaseke“ ; „Estonian Dream Band-is“
Džässi on ta mänginud muuhulgas Lembit Saarsalu ansamblis(1978-1980) ning trios, millesse peale tema kuulusid kitarristid Ain Varts ja Riho Sibul .
Samuti on Margus Kappel olnud muusikasõpradele loodud saate „Pillimeeste Klubi“ saatejuht Tallinna TV-s, kus räägiti kaasmuusikutega muusikamaailma telgitagustest.
Jaanus Nõgisto meenutab muusika.ee-s, et kogu 1976-1980 aasta muusika, filmi-, teatri- ja televisioonimuusika on põhiliselt neil kahekesi Margus Kappel-iga kirjutatud.
  • 2013 aastal kaunistasid raadio „Elmar“ kuulajad Margus Kappel-it tiitliga „Eestlaste lemmikpillimees“
2015 aastal anti talle Valgetähe V klassi teenetemärk .
https://et.wikipedia.org
www.muusika.ee
www.mirka.ee
www.huvi.tallinn.ee
Tea entsüklopeedia , Tea Kirjastus 2013
Margus Kappel-Eesti klahvpillimängija #1 Margus Kappel-Eesti klahvpillimängija #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-10-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor LiseteT Õppematerjali autor
Margus Kappel-it iseloomustatakse, kui emotsionaalset ja tehniliselt väga suutlikku pianisti, kes armastab improviseerida ning, kes valdab hästi erinevaid muusika...

Sarnased õppematerjalid

Eesti levimuusika 80ndatel
30
doc

Eesti levimuusika 80ndatel

PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM Laur Juhan Luuk Eesti levimuusika 80ndatel Aastatöö Tertia aste Juhendaja: Mati Põdra 2 Pärnu 2008 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................................................4

Muusika
Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD

Muusika ajalugu
Levimuusika
32
pdf

Levimuusika

mõõdukas kasutamine-laulja Susanne Vega. Eestis hakati folklauluga tegelema kuuekümnendatel aastatel tudengite seas. Seitsmekümnendatel esitasid folklaulu mitmed noored näitlejad. Üheks esimeseks eestvedajaks folklaulu propageerimisel oli Peeter Tooma, talle järgnesid Tõnu Tepandi, Priit Pedajas, Andres Ots, Tarmo ja Toomas Urb, Urmas Alender jt. meie folklauljad on kõige enam esitanud omaloomingulisi laule eesti luuletajate tekstidele, armsamaks sõnade autoriks Hando Runnel, Juhan Viiding, Jaan Kaplinski. Õismäe Humanitaargümnaasium 06.09.06 Koidu Ilmjärv Levimuusika ajalugu 7 4. COUNTRY JA WESTERN Meie sajandi keskel kerkis jazziliku lööklaulu kõrvale countrylaul, mis juba pikemat

Muusika



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun