Vanem rahvalaul *varane vokaalmuusika tekke aeg kauge minevik, e.m.a regivärsiline laul *tekkis u 2000 aastat tagasi liigid: töö-ja tavandilaul, laste-ja hällilaulud, kiigelaul tekst jaguneb värssideks, igale tekstisilbile üks siplnoot algriim- sõna algussilbi häälikute kordamine värsireas parallelism- ühe mõtte kordamine ja täiendamine läbi mitme värsirea. vanema murdekeele kasutamine pikad tekstid, sündmuste aeglane kulg viis *heliulatus suhtleliselt väike(3-5 astet), helikõrgused ontoneeritakse tihti ebamääraselt regilaulud on ühehäälsed. Lõuna-Eestis burdooni(pidev mitmehäälsus). Setumaal mitmehäälsus(ülemine hääl killõ, alumine hääl torrõ) esitus *eeslaulja ja koori vaheldumine, koori liitumine eeslauljaga värvi viimastel silpidel *lauldakse ilma pilli saateta *sageli improviseeritakse teksti esituse käigus *esitajateks rohkem naised uuem rahvalaul ulatuslik levik 19 sajandil Liigid *tantsulaulud, sõja ja nekrutilaulud. Uus te...
Whitney Houstoni meenutuskontserdid- We will always love you MUUSIKA RETSENSIOON Mina käisin Whitney Houstoni meenutuskontserdil- We will always love you. Kontsert toimus 18.-dal aprillil 2012. Kontserdil kõlasid Whitney Houstoni lauldud kuulsamad laulud Eesti oma andekate lauljate esituses. Lauldi selliseid hitte nagu ,,I Will Always Love You", ,,I Have Nothing", ,,I Wanna Dance With Somebody", ,,Greatest Love of All", ,,How Will I Know" ja paljud teised. Eesti lauljad kes seal üles astusid olid andekad ja kogenud lauljad, tõsi küll, et mõni oli
Kontsert ise algas kell 19:00 ja minu kohale jõudes oli üllatus suur, kuna saalis oli rahvast kogunenud üle ootuste rohkem. Raske oli leida tühjasid istekohti. Kontserdikuulajatest olime ilmselt ühed noorimad, sest valdav osa kontserti kuulama tulnud inimestest olid pensionieas inimesed. Ilmselt tulid nemadki meenutama oma noorusaegu, kuulates ühe sel aja suurima staari muusikat. Kuna ennem olid kokkupuuted Barbra Streisandi muusikaga väikesed puhtalt seetõttu, et ei ole eriline tema muusika austaja, siis seetõttu kuulsin suurt osa esitatud lugudest esmakordselt. Samas olin mõnda esitatud lugu ikkagi kuulnud. Terve kontserdi ajal oli tunda ja kuulda, kuidas rahvas nautis kontserti täiega. Aplodeeriti tugevalt ja käituti kontserdile vastavalt. Enim meeldis mulle endale Hele Kõrve poolt esitaud lugu ,, The Way We Were". Hele Kõrve hääl sobis sellesse laulu ideaalselt ning samuti oli kogu esitus väga professionaalne
ALO MATTIISENI VIIS ÄRKAMISAEGSET LAULU Alo Mattiisen sündis 22. aprill 1961 Jõgeval ja suri 30. mai 1996 Tallinnas. Ta oli eesti helilooja. Tunnustused: - 1988 ja 1989: Eesti NSV muusika-aastapreemia - 1996: Eesti Vabariigi kultuuripreemia Alates novembrist 2006 on Alo Mattiiseni elu ja tegevusega võimalik tutvuda ka Jõgeval Betti Alveri Muuseumis Alo looming on mitmekesine. Ta on kirjutanud laule, filmimuusikat, teatrimuusikat, instrumentaalteoseid, suurvorme, telefilmide ja telelavastuste muusikat. Kõige rohkem on ta kirjutanud laule: kokku 86. Mõned tuntuimad neist on "Ei ole üksi ükski maa", viis ärkamisaegset laulu ja "Emale"
Pink Kõige meeldejäävam kontsert, kus käinud olen, on kindlasti pop-rock artisti Pink kontsert Tallinnas. Vaatama sellele, et kontsert toimus ligi neli aastat tagasi Tallinnas Saku Suurhallis, mäletan endiselt emotsioone ning meeleolu selgelt, nagu oleks üritus aset leidnud alles eile. Julge ning omapärane Pink on kuulunud minu lemmikartistide hulka juba alates lapsepõlvest. Kui sain sõbrannadelt teada, et too Eestisse esinema tuleb, olin lausa sõnatu! Kohe teatasin uudisest ka vanematele ning sain nende nõusoleku. Kontserdile läksingi koos enda kahe parima sõbrannaga. Alecia Beth Moore, rohkem tuntud oma lavanime Pink järgi, on üks Ameerika kuulsamaid laulja-laulukirjutaja ning muusik. Ta avaldas oma esimese albumi ''Can't Take Me Home'', mis oli R&B mõjutustega, 2000. aastal LaFace Recordsi all ja see saavutas müügiedu. Tema teine stuudioalbum ''Missundaztood'', mis oli rohkem pop-rock suun...
klaverit. Oma heliloomingutega tegeles ta juba kooli ajal. Aastatel 1954-57 õppis Pärt Tallinna muusikakoolis muusikateooriat, tema õppejõuks oli sel ajal Veljo Tormis (kes oli tol hetkel kõigest 5 aastat vanem Pärdist). Kuus aastat hiljem lõpetas Arvo Pärt Tallinna konservatooriumis Heino Elleri kompositsiooniklassi. Lisaks kõikidele koolidele oli ta ka aastatl 1958 kuni 1967 helirezissöör Eesti Raadios. Eestis sai Pärdi muusika kiiresti tuntuks, nii näiteks võttis konservatooriumi professor Bruno Lukk tollase II kursuse tudengi klaverile kirjutatud kaks sonatiini ja ,,Partiita" kohe oma repertuaari. Tavapärased õpilastööd Pärdil tegelikult puuduvadki - kõik kirjutatu jõudis kiiresti kontserdilavale. Konservatooriumi lõpetamise ajaks oli Pärt juba ka väljaspool Eestit heliloojana tuntud. 1962. Aastal saavutasid tema lastekantaat "Meie aed" ja
Peterburis suurenes tema huvi eesti rahvamuusika vastu- Kreek oli aktiivne rahvaviiside koguja ning uurija. Alates 1911. aasta suvest osales ta Eesti Üliõpilaste Seltsi korraldatud ja Oskar Kallase juhitud rahvalaulude kogumisretkel, 1914. aastal kirjutas ta üles esimesed rahvaviisid, samal aastal hakkas ta esimese eestlane rahvaviise fonograafiga salvestama. Musikaalses tegevuses on oluline koht tema pedagoogitööl. Alates 1917. aastast töötas Kreek eestis muusikaõpetajana, esmalt Rakvere Õpetajate Seminaris siis Tartu Kõrgemas Muusikakoolis ja viimasena Haapsalu Õpetajate Seminaris Haapsalus. Samuti andis ta muusikatunde ja juhatas orkestreid ka teistes Haapsalu koolides, tegutses koori- ja orkestrijuhina ning juhatas maakondlikke laulupäevi ja laulupidusid. Tema muusika kõlas nii raadiotes kui kontsertsaalides. Kreek jõudis koguda umbes 1800 rahvaviisi, koos koopiatega teistelt kogujatelt on tema kogus ligi
heli – keha või aineosakese võnkumine harmooniline, muusikaline heli – korrapärane võnkumine müra – korratu võnkumine heliallikas – võnkuv keha või kehaosake (keelpillidel keel, puhkpillidel lest/huuled, puhkpillidel korpus/membraan/plaat, elektronpillidel elektrivool, inimhäälel häälekurrud) võnkumine levib õhus või mõnes muus elastses keskkonnas piki- või põiklainena (liikumise ülekanne) võnkesagedus – arv, mis näitab, mitu võnget toimub 1 sekundi vältel (1 Hz = 1 võnge) heliallika võnkesagedus sõltub tema massist, nt keele pikkus ja jämedus helisagedusi võrdlev mõõtühik on oktav amplituud – maksimaalne võnke ulatus liitheli – heliallikas võngub nii oma terves ulatuses kui ka osadena (enamikud tajutavad helid) põhiheli – määrab heli koostise ülemheli – võnkesagedus on põhisagedusest täisarv korda suurem osaheli – lihtvõnkumine / põhiheli koos ülemhelidega (II osaheli = I ülemheli) osahelide tekkimine – keele võnkumine poolte kaupa ann...
Muusikal Inetu 13. märtsil käisin Viljandi Ugala teatris vaatamas muusikali ,,Inetu". Muusikal sarnanes kõigile tuntud ,,Inetu Pardipoja" loole. Muusikal jutustas tolerantsusest, sõprusest ja armastusest. See lugu sellest luigepojast pani mind mõtlema ja traditsiooniline õnnelik lõpp tekitas hea tunde muusikali lõpuks. Esitati vokaalinstrumentaal muusikat ja oli ka koori muusikat. Muusika autor oli George Stiles, kes on Inglismaa helilooja, ning ta on kaasaegne helilooja, kes elab siiani. Osatäitjad: Maaja Hallik, Saara Kadak, Katrin Kalma, Artur Linnus, Marika Palm, Kristian Põldma, Adeele Sepp, Jaanus Tepomees, Klaudia Tiitsmaa, Hendrik Vissel, Imre Õunapuu, Rait Õunapuu, Vallo Kirs, Siim Maaten. Ansambel: Liina Vokk, Kevin Kangur, Mati Tubli, Aveli Paide, Kaarel Kuusk, Merike Paberits, Mihkel kalmet, Peeter Konovalov
21.septembril kell 19.00 esines Estonia kontserdisaalis Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Toomas Vavilovi dirigeerimisel ja rahvusvahelise konkursi " Noor Muusik" laureaadid Mihkel Poll (klaver), Gina Maria McQuinness (viiul, Iirimaa), Heini Laankoski (tsello, Soome). Rahvusvahelisel konkursil "Noor Muusik" täitub käesoleval hooajal 10. tegevusaasta. 1996/97 aastal ellu kutsutud 7-13 aastaste viiuli-, tsello-, ja klaveriõpilaste võistumängimise eesmärkideks on klassikalise muusika propageerimine, noortele muusikutele stiimulite loomine ja rahvusvahelise taseme tutvustamine nii õpilastele kui ka õpetajatele. Konkurss on toimunud kaheaastaste intervallidega ja kujunenud mainekaks konkursiks kogu Euroopas. Kontserdil esitati järgmised teosed : Johannes Brahms (1833-1897).Akadeemiline avamäng op 80(1887) Kontsert viiulile, tsellole ja orkestrile a-moll op 102 Allegro Andante Vivace non troppo
TUNTUMAD TEOSED: HARIDUS: ALBUMID: Esimesed laiemalt tuntud · Muusikaline lagharidus iseõppijana · Crystallisatio teosed: · ,,Lumen et cantus" (ld k valgus 1980. lõpetas G. Otsa nim Tallinna Muusikakooli · Exodus ja laul) flöödi erialal · Flux ,,Päikesevene" · 1984. lõpetas Tallinna konservatooriumis ,,Sümfoon...
suurteostes. Beethoveni noorus oli karm, tema isa oli esimeseks klaveri- ja viiuliõpetajaks, ning püüdis vormida temast imelast, nagu seda oli Mozart.Esmakordselt andis Ludwig kontserdi 7-aastaselt. Vanemad surid, kui poiss oli üheksateistkümne aastane ja nii sai temast perekonnapea.Tema kuulmine hakkas halvenema just siis, kui temast oli saamas suurim helilooja, ning kehvenes üha, kuni ta jäi täiesti kurdiks.Beethoven ei suutnud ise kontserte mängida, kuid ta ei loobunud muusika komponeerimisest. Sel ajal valmisid tema parimad ja kuulsaimad teosed. Elatus kontserditest, muusika tundidest ja oma teoste kirjutamisest saadad sissetulekust. Võitis kiiresti kuulsuse suurepärase klaverikunstniku, kui ka heliloojana. Beethoveni elu oli väga raske, kurdistumise tagajärjel, kuid ta ei alistunud sellele. Ta on öelnud ,,Kõik mis on raske on kaunis, suursugune, sisukas, sest raskused sunnivad vaeva nägema". Kõige kiuste saavutas ta endale seatud elu eesmärgi
Elektrooniline pop Gregor Randla 2012 House Tekkis 1980. aastatel Chicago, The Warehouse Eelkäijad: Disko, jazz, soul, funk, latiino muusika Taktimõõt 4/4 Basstrummiga rõhutatakse kõiki lööke Acid house, hip house, deep house jt. Benni Benassi - Satisfaction Swedish House Mafia - Greyhound Techno Kujunes Detroitis Euroopa technot mõjutas Kraftwerk Tempokam kui house Tavaliselt vokaal puudub Eelkäijad: disko, soul, elektropop Carl Craig - Sandstorms The Prodigy Vodoo People Drum 'n' Bass Tekkis 90. aastate keskel, Inglismaa Eelkäijad: jungle, house, techno
Muusika retsensioon Viljandi Guitar Trio Viljandi Guitar Trio andis 14. oktoobril 2011. aastal kontserdi Pärnus, Endla kohvikus. Mõnusalt palju kultuuri- ja muusikahuvilisi oli kogunenud kuulama kolme kitarritudengit: Jaan Jaagot, Argo Valsi ja Jalmar Vabarnat. Viljandi Guitar Trio liidab endas kolme kitarritudengit, kes õpivad TÜ Viljandi Kulturiakadeemia muusikaosakonnas. Üldjuhul esitavad nad trioliikmete ja Robert Jürjendali autoriloomingut ning sekka ka tuntuimate pärimuspalade kavereid. Pärnus antud kontserdil esitasid nad kvinthäälestuses akustilistel kitarridel huvitavaid palasid. Esitati kvaliteetjazzi väga omapärasel moel. Oli näha, et trio püüab leida alati midagi uudset ja värsket, midagi, mida meie kõrvad pole enne kuulnud. Triot kuulates tekkis minus üsna erakordne nähtus, soovisin veel ja veel kuulata sellist muusikat ja tegin ka seda ...
Esimeses vaatuses on lavakujunduseks klassikaline kuuekümnendate tänavapilt, kust ei puudu ka kohvik ja hotell. Interjöör on lihtne ja lõbus. Teises vaatuses kujutatakse luksuslikku ning moodsat kuuekümnendate stiilis tuba. Ruumis on peeglinurk, baarilett ning suur punane diivan. Interjöör on pompoosne. Kolmandas vaatuses on loodud pilt politseijaoskonna majatagusest ning viimases vaatuses on lavakujunduseks kõrb, allakukkunud lennuk paremal nurgas. Esimese vaatuse muusika on õnnelik ja vallatu. Teises vaatuses muutus muusika dramaatilisemaks ja jõuliseks. Oli ka veidike mänglev. Kolmanda vaatuse muusika on kurblik ning haletsev ja olukord ei muutu ka neljandaks vaatuseks ning etendus lõppeb kurvameelselt. Sain teada, et Puccini oli kirglik mees ning üsna edukas naistekütt. Arvan, et "Manon Lescaut" avaldab ideaalselt Puccini mõttemaailma. Tema teosed sobivad imeliselt ooperimaailma, kuna see väljendab kirglikust neis kõige selgemini
Arvo Pärt sündinud 11. septemberil 1935 Paides Argo Pihtjõe Vle-2 Elulugu Pärt alustas oma muusikaõpet 7-aastaselt Rakvere Muusikakoolis. Juba 1415-aastaselt suutis ta komponeerida. Õppis Tallinna Riiklikus Konsevatooriumis (praegu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) Heino Elleri kompositsiooniklassis. 19581967 töötas Pärt Eesti Raadios helirezissöörina. Ta kirjutas ka muusikat teatri ja filmi jaoks ning konservatooriumi lõpetamise ajal 1963 võis teda pidada juba elukutseliseks heliloojaks. Pärt oli Eesti Heliloojate Liidu liige 19591979 ja taas 2005. aastast. 1980 emigreerus Pärt koos perekonnaga Nõukogude Liidust ning asus pärast peatumist Viinis elama Lääne-Berliini, kus elab tänini. Arvo Pärt on 1991
Argo Pihtjõe VLE-2 Eicca Toppinen Max Lilja Antero Manninen Paavo Lötjönen 1993 a. alusatati metallica lugude mängimist tsellodel. 1995 a. Apocalyptiac sai kutse mängida Helsingis Teatro nimelises klubis. 1996 a. ilmus Apocalyptica debüütalbum "Apocalyptica Plays Metallica by Four Cellos". 1998 a. ilmus album "Inquisition Symphony". 1999 a. lahkus bändist Manninen ja asemele tuli Perttu Kivilaakso. 2000 a. ilmus kolmas stuudioplaat "Cult" 2001 a. ilmutati Live [DVD]. 2002 a. lahkus bändist Max Lilja, et liituda ansambliga Hevein. 2003 a. ilmus omaloomingut sisaldav album "Reflections". 2005 a. ilmus plaat "Apocalyptica", millega tutvustati ka bändi uut liiget, trummarit Mikko Siren'it. 2006 a. anti välja dvd-plaat "The Life Burns Tour". 2006 a. ilmus kümmet tegevusaastat kokkuvõttev CD "Amplified A Decade of Reinventing the Cello". 2007 ilmus abum"Worlds Collide". 10.oktoobril 2007 esines ansamb...
poolt ette kantavat muusikat paremini lahti mõtestada. Neljandaks võttis Wagner iga tegelase jaoks kasutusele juhtmotiivi, mis samuti hõlbustas tegevuse jälgimist. Juhtmotiiv tähendab orkestraalset tegelase iseloomustust , mis läbib kogu teost ja loob seesmise ütsuse, kõik see tingib aga orkestri suure osatähtsusese, viies tegevuse orkestrisse. Ooperilaulja pidi ennast samastama orkestri poolt esitatava muusikaga ja muusika omakorda iseloomustada mõnd inimkarakterit. Muusika koos ooperilauljaga sai terviklikuks looks ja ei kujutanud endast enam rida erinevaid üksteisest eraldisesivaid pildikesi. Muusika aitas publikul paremini mõista, mis laval toimub ja toetas sealset tegevust. Ilma orkestrita oleks peale selle muudatuse jõustumist kogu etendus poolikuks jäänud. Lisaks kõigele eelnevale anti orkestrile suur osa tegevuse edasiviimisel. Orkester ei mänginud enam lihtsalt taustaks vaid neid samu emotsioone, mida anti edasi laulu ja
ta oli enda rolli väga sujuvalt sisse elanud. Ka tema riietus oli väga huvitav. Mis puutub rühmtantsijatesse, siis nende sünkroonsus oleks võinud veidi parem olla, sest oli selline moment kui üks tantsijatest alustast liigutus kui teised olid sellega juba peaaegu poolepeal. Aga siiski olid nad väga armsad. Etenduse üldine meeleolu oli lõbus, kuid oli ka kurbi hetki aga siiski on lõpp õnnelik. Orkestri osas mainiks seda, et alguses arvasin, et muusika tuleb kõlaritest. Ma arvasin nii, sest see muusika oli nii puhas ja veatu, täiesti petlik selles suhtes. Orkester on väga andekas, oli näha, et nad olid palju harjutanud. Dirigendi osas ei oska ma midagi öelda, sest ma ei näinud üthki tema liigutust. Seda sellepärast, et minu istekohalt ei olnud teda üldsegi näha. Mulle meeldis kõige rohkem esimene vaatus, seda sellepärast, et seal oli rohkem tantse kui teises ja kolmandas vaatuses
Kuid Mozarti priiskav eluviis ja ta kontrolliv isa viisid ta masendusse ning ta haigestus ja suri. Tema viimase teose ,,Reekviemi" aitas tal valmis kirjutada Salieri. Kuid Mozart oli oma elu viimastel päevadel võlgades ning sellepärast ta maetigi ühishauda. Rezissöör Milos Forman F. Murray Abraham Antonio Salieri Tom Hulce - Wolfgang Amadeus Mozarti Elizabeth Berridge - Constanze Mozart (Mozarti naine) Roy Dotrice - Leopold Mozart (Mozarti isa) Sellist tüüpi muusika/ajaloo filmid pole minu maitse, kuid see film oli üllatuslikult hea. Samas pidigi hea olema, kuna see film on võitnud 8 Oskarit. Kuid siiski mõned asjad häirisid mind selle filmi juures. Näiteks mind tegi äärmiselt kurvaks fakt, et läbi aegade parim helilooja ei saanud korralikku matust ja ta jättis oma naise võlgadesse ning tihti filmi sisu oli muudetud tegelikkusest. Tänu sellele filmile õppisin ma hindama Mozarti loomingut.
Stiili rajajad Aretha Franklin Diana Ross Roberta Flack Stevie Wonder Ray Charles Põhitunnused Selle muusikazanri tunneb ära tempokate rütmide järgi, mida rõhutavad ka käteplaksud ja äkilised kehaliigutused. Pillid Souli tüüpilisemad pillid on kitarr, basskitarr, trummid, klaver, orel ning teised klahvpillid. Hetkeseis Soul on ajaga pidevalt muutunud ning järgmised põlvkonnad on souli edasi arendanud. Soulijuurtega tänapäeva muusikazanrid on funk, disko, hip hop ja R&B. Soul-muusika isaks peetakse tihti Ray Charlesi, kes ühendas esmakordselt vaimuliku gospeli ja maalähedase bluusi. Muusika näited Algusaeg: http://www.youtube.com/watch?v=dh4v1-QcAzE Tänapäev: http://www.youtube.com/watch?v=QzCBLVnTAdI Eesti näide: http://www.youtube.com/watch?v=gtxgLdkJutQ
Aeg Koht Osavõtjad Dirigendid Repertuaar Korraldajad ja korraldus I 1869 Tartu, 878 esinejat J. V. Peamiselt Vanemuise selts ( Ressovrce´i (lauljad, Jannsen , saksa J. V. Jannsen) , aed pillimehed) A. laulud, laulsid ainult Saebelmann paar mehed. soome laulu II 1879 Tartu, 1272 lauljat Wirkhaus, Jakobson Jannsen, Vanemuise ja pillimeest Hermann nõudis Jakobson, aed vähemalt Kreutzwald pool kava ...
20 saj muusika · Tööstusrevulutsioon, · rahvastiku massiline koondumine linnadesse · maailmasõjad Üldjooned: · Audio ja videosalvestustehnika · Massikultuur · Eristuvad süva- ja popmuusika · Mõiste ,,läänemuusika" saab laiema tähenduse · Stiilide paljusus e. pluraism · XX saj I poolel olid valdavaks stiiliks uusromantism, neoklassitsism, impressionism, ekspressionism · XX saj II poolel muusika stiililine kuuluvus saab olla vaid tinglik · Peamised väljendusvahendid: rütm, tämber Hilisromantism · Romantismi järellainetus · Peamiseks Sks ja Austria · Wagneri helikeelt laiendatakse edasi · Esituskoosseisude suurenemine · Mahler ja Strauss MAHLER · Juudi rahvusest böömlane · Esimese tunnustuse sai dirigendina · Karjääri kõrgpunkt: Viini riigiooperi muusikadirektor
Romantism Romantsim on kunsti suund. Tänapäeval võib kunstiks nimetada kõike seinast seina, aga eelkõige tähendab see viietäheline sõna siiski kas muusikat, teatrit, kino, arhitektuuri, kujutavat kunsti ja kirjandust. Romantism tekkis tänu 1789.aastal Prantsuse revolutsiooni ajal toimunud rahvahulkade vabadusliikumisele ning rahva võitlusele feodalismi ja rahvusliku rõhumise vastu. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, vähene sarnasus tegelikkusega, individualism, kummalised tegelaskujud ja ebatavaline sündmustik. Muusikas oli romantism valitsevaks suunaks 1810.aastast kuni 1850.aastani, avardades ja juhtides tähelepanu teose sisule ja tunnetuslikule küljele. Huvi looduse, rahvuskultuuri, rahvamuusika ning ajaloo vastu andis mitmele zanrile uue ilme. Tolle aja muusikud ja heliloojad kirjutasid palju ballaade. Kujutavas kunstis kestis romantist 19.sajandi alg...
kooriloomingut.1 Biograafia Aastatel 19421944 õppis ta Tallinna konservatooriumis August Topmani klassis orelit ning 19501951 Villem Kapi juhendusel kompositsiooni. Aastail 19511956 tudeeris Moskva Konservatooriumis. 19551960 oli Tallinna Muusikakooli õpetaja, 19561969 ENSV Heliloojate Liidu nõustaja, 19741989 samas esimene asetäitja. Aastast 1969 on ta vabakutseline helilooja. Veljo Tormis on Eesti Heliloojate Liidu liige 1956. aastast. 2007. aasta Eesti muusika päevad algasid ja lõppesid Tormise loominguga. Maestro tippteoste kõrval kõlas tema 1966 kirjutatud ooper "Luigelend" ja Eesti noored elektroonilise muusika viljelejad esitasid Tormise loomingut omas versioonis.2 Helilooming Suurima osatähtsusega tema loomingus on koorimuusika ning selle olulisem osa seondub eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste igivana rahvalauluga. Tuntumad teosed selles valdkonnas on loits "Raua needmine" ning tsüklid "Eesti kalendrilaulud" ja "Unustatud
Võru Kesklinna Gümnaasium Eesti laulupeod Koostaja: Mehis Sokk Klass: 12.a Juhendaja: Signe Rõõmus Võru 2011 Sisukord Laulupeo mõiste ja ajalugu......................................................................................................... 3 Laulupeod arvudes...................................................................................................................... 5 Kasutatud allikad.........................................................................................................................7 2 Laulupeo mõiste ja ajalugu Laulupidu on suure esinejate arvuga muusikapidustus, kus esinevad laulukoorid ja orkestrid. Laulupidude traditsioon on saa...
Kodumaa oli Saksamaa Kodumaa oli Itaalia Sündisid 1813. aastal Õppis Dresdeni Kreuzschules ja Leipzigi Ta ei saanud sisse Milano Kirjutasid libretosid ülikoolis konservatooriumisse, õpinguid alustas V. Lavigna juures Esimene ooper 1832 Esimene ooper 1839 Alustasid muusika kirjutamist noorel Töötas koolmeistrina, muusikadirektorina ja Töötas kiriku organisti abilisena, õpilasena, Algsed teosed olid loodud Shakeaspe kapellmeistrina assistendina; muusikajuhina, senaatorina kirjutiste põhjal Võttis osa Dredeni ülestõusust, mille Oli veendunud rahvuslane ja pooldas Itaalia Väljendasid tolleaegset romantismi l
Väldib funktsionaalset harmooniat ja rütmikujundite kordumisi. Inertsijõudude allasurumine, plahvatuslik intensiivsus, lakkamatu pingeline väljenduslikkus, iga muusikaline mõte on sügava tähendusega. 1899. aastal keelpillisekstett - ,,Selginenud öö" , 1912. aastal Gurre - laulud vokaalne- sümfooniline teos solistile, koorile ja orkestrile. 1 II periood 1910- 1916 atonaalne muusika Puuduvad suurvormis instrumentaalteosed. Heliloojale tundus, et atonaalses muusikas on võimalik kirjutada ainult vokaalseid suurteoseid. Mono-ooper ,,Ootus" 1909. a. - esimene katsetus ekspressionistliku muusikateatri vallas. ,,Kuu" - Pierrot (1912) - melodraama naishäälele ja 8 instrumendile. Kõnelaulu kasutamine (Sprechgesang). Atonaalse perioodi tippteos. 1913.- 1922. aastal loomingu paus. III periood 1923-1951 dodekafoonialine muusika.
Joseph-Maurice Ravel 7. Märts 1875 - 28. detsember 1937 Elulugu · Joseph-Maurice Ravel oli prantsuse impressionistlik helilooja ja pianist · Sündis Prantsuse väikelinnas · Isa oli sveitslane ja ema baski-sealt ka huvi Hispaania muusika vastu Pierre Joseph Ravel Marie Delouart Ravel Joseph-Maurice Ravel Haridus-ja töökäik · 14-aastaselt asub õppima Pariisi konservatooriumisse · Sealsed õpiaastad olid ebahuvitavad ning ta pühendas oma aega rohkem muusikale, eelkõige heliloomingule · Vanemaks saades avastab oma tõelise ande · Ta annab muusikatunde, kirjutab muusikat, kuid sissetulekud on kasinad
aastaga umbes 160 koolmeistri ettevalmistamine, rahvakoolide rajamine, koduõpetuse algatamine, 1684 Forseliuse seminar; August Friedrich Kotzebue kirjanik, riigiametnik, keiser Aleksander I usaldusisik / üle 200 näidendi, luuletused, romaanid, mälestused / 1784 I asjaarmastajate teatri rajamine Tallinnas, muusikaetenduste lavastamine; Carl Friedrich Karell helilooja, viiuldaja, dirigent, organist, ooperilaulja, muusikaõpetaja / tantsuminiatuurid klaverile / esimene eestipäritolu muusik, Pjotor Tsaikovski õpetaja Peterburis; Adam Jakobson Carl Robert Jakobsoni isa, koolmeister, koori- ja orkestrijuht, Torma laulukoori ja pasunakoori rajaja / raamatud Torma mängo-koor, Tallorahva Süddamerömust / Mozarti Reekviemi esmakordneesitamine eesti keeles; Martin Körber Saaremaa muusikategelane, helilooja, õpetaja, pastor / värsi- ja
See oligi kõige tähtsam. Näha oli esinejate silmistm, et nad olid tõesti vaeva näinud ja pingutanud sellise esituse jaoks. Minule isklikult meeldis see väga. Eriti mulle meeldis see vaba õhkkond, kus esineja oli sinuga nagu vana sõber ja viskas nalja. Kohati häiris inimeste rääkimine ja näotu käitumine kui liiguti laudade vahel ringi. Kindlasti ma soovitaksin sellise ülesehituse ja loomuga kontserti kõigile, kel muusika meeldib. See tekitas hea tunde südamesse ja jäi osad lood jäid pikaks ajaks kummitama. Andres Vambola G1C
FREDERYK CHOPIN ( 1810-1849) · Poola helilooja ja klaverivirtuoos(sündinud Varssavi lähedal) · Teda võib võrrelda imelaps MoZartiga. 7- aastaselt kirjutas esimesed kaks poloneesi. · Haridus: Varssavi lütseum, 1826-1829 Varssavi Kõrgem Muusikakool(kompositsioon). · Pärast kooli kontsertreisid Viinis. · Elukohaks 1830a. Viin , 1831 a. Pariisis. · Pariisis toimus vilgas seltskonnaelu. Suhtlus Poolast väljarännanud kultuuuritegelastega. Tutvus Liszti, Paganini, Mendelssohni ja Berlioziga. Tema loomingut hakati hooogsalt kirjastama. · Peamine elatusallikas oli klaveritundide andmine(Pariisi hinnatuim). · Pettumus isiklikus elus: Oli kihlatud Maria Wodzinskaga, kuid tütarlapse vanemad ei kiitnud seda heaks. Kihlus katkestati. 1837 suundus Londonisse. Tutvus Pratsuse kirjaniku George Sandiga, kellest sai tema elukaaslane. 1849a. Suri Chopin tuberkuloosi. LOOMING: · Temast taheti teha ooperiheli...
Konserdiarvustus ,,Minu veetlev leedi" Mina külastasin 3.aprillil Estonia Rahvusooperit ja käisin seal vaatamas Alan Jay Lerneri libreto Bernard Shaw näidendi "Pygmalion" ainetel kirjutatud muusikali" Minu veetlev leedi". Selle teatrietenduse lavastas Ago- Endrik Kerge. Dirigentideks olid Erki Pehk ja Mihhail Gerts. Lavakujundaja oli Liina Keevallik, kelle tööd võis lugeda õnnestunuks. Kuigi kujundus jäi natuke tagasihoidlikuks. Kostümeerija oli Liina Pihlak. Eduard Korotini tantsuseaded olid väga head. Muusikali sisuks oli see, et vanapoisist foneetikaprofessor Henry Higgins sõlmib kihlveo lingvistist sõbra kolonel Pickeringiga, et suudab oma foneetikaalaste teadmiste abil panna Londoni alamklassi aktsenti rääkiva lilleneiu kõnelema kui hertsoginna. Järgneb vaimukas sündmusteahel, kus läbi pisarate ja naeru jõutakse hämmastava tulemuseni. Peategelelasteks ...
Hämmastav hullus Viljandi aidas Käisin Kadri Voorand Trio kontsertil ,,Sina ja mina", mis leidis aset 4. jaanuaril Viljandi Pärimusmuusika aidas. Ansambel, koosseisus Virgo Sillamaa kitarril, Taavo Remmel kontrabassil ja Kadri Voorand häälepaeltel, esitas muusikute koostööl heliteosteks saanud erisugust eesti luulet. Omavahelist klappi selgitasid nad just eesti luule armastamise ja reeglite eiramise sooviga. Kadri Voorand on õppinud dzässlaulu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning Stockholmi Kuninglikus Muusikaakadeemias. Improviseerinud on Voorand terve oma elu, juba noorena rahvamuusikaansamblis oli tema ülesandeks viiulil mängides meloodia esitamise asemel improviseerida. Koos Jussi Kannaste, Mihkel Mälgandi, Eno Kollomi ja Jürmo Eesperega andis Voorand 2009. aastal välja enda loodud lugudest koosneva CD-plaadi ,,Tunde kaja". Virgo Sillamaa on õppinud G. Otsa nim. Tallinna Muusikakoolis, hiljem täiendanud end
Päts, Gustav Ernesaks, Evald Aav, Eugen Kapp ja Villem Kapp on eesti muusikale kinkinud eeskätt palju vokaalmuusikat (koori- ja soololaule, oopereid). Sajandi keskel oli just selle põlvkonna heliloojate saatus väga keeruline ja kirev. Paljud, nagu Vettik ja Päts, veetsid pikka aega alusetult vangilaagrites. Bla bla bla.... Artur Kapp Elulugu Riho Päts sündis 1899. aastal Tartus. Muusikaõpinguid alustas ta seal 1915. aastal eraviisiliselt Mart Saare juures, järgmisel aastal jätkas ta Tartus Rudolf Griwingi muusikakoolis ning 1920. aastast Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. Aastatel 1923-1927 õppis Päts Tallinna konservatooriumis Artur Lemba klaveriklassis, kõrgkooli lõpetas kompositsiooni erialal 1926. aastal. Päts töötas paljudes koolides muusikaõpetajana ning oli aastatel 1940-1941 ja 1944-1950 Tallinna Riikliku Konservatooriumi õppejõud. 1950
Tamm (eestlaul, akustiline kitarr), Erko Niit (elektri-, akustiline- ja klassikaline kitarr), Tõnu Tubli (trummid, löökpillid), Tanel Kadalipp (kontrabass) ja helikujundaja Rainer Koik. Paabeli liikmetest neli on õppinud jazzmuusikat ja üks Sandra Sillamaa pärimusmuusikat. Antud koosseis sündis 2007. aasta kevadel just nimetatud pärimusmuusiku algatusel. Projekt sai hoogsa alguse, kui võideti Põlva rahvamuusikatöötluste festivalil peapreemia. Ansambli muusika on ,,tugev pärimuslik sümbioos, mida on mõjutanud põhiliselt jazz-, pärimus- ning rockmuusika. Muusika sünnib ühisloominguna ja lood koosnevad mitmetest vanadest pillilugudest, regilauludest, omaloomingust, mis kõik on omavahel põimitud." (paabel.com/est/band) Bändi olen siiani kuulnud neljal korral. 2009. aasta ja 2012. aasta kevadeil Kuressaare Linnateatris ning kahel korral möödunud Viljandi pärimusmuusika festivalil. Kõne all olev
RÜÜT RÜÜT Rüüt on ansambel, mille muusikas kohtuvad näitleja, jazzmuusiku ja kahe lõõtsamehe erinevad maailmad ning kombineeruvad kokku ühiseks tervikuks Mängitakse eesti traditsioonilisi pillilugusid või regilaule ning enda loomingut Aastal 2013. sai Rüüt Põlva folkfestil parima kohustusliku loo seade auhinna RÜÜT Rüüdi nimekaim on soolind rüüt Lind on määratud III kategooria kaitsealuseks liigiks. Ansambli ja linnu vaheline paralleel jooksebki just selles et nii lind kui ka eesti pärimusmuusika on väljasuremis ohu all. Rüüdi loodud iseloomustavad Müstiline atmosfäär Keerukad harmoonia-, meloodia-, rütmikombinatsioonid Täpsus Hea teineteise tunnetus JUHAN UPPIN Lõõtsamees Tegutsenud ansamblites Tuulelõõtsutajad, Estonian Folk Orchestra. MAARJA SOOMRE Klaveri mängija Laulja Jazzmuusik Laulnud koosseisudes Pantokraator, Singer Vinger, Rütmiallikal, Estonian Folk Orchestra, Viljandi Gypsy Jazz Coll...
Cabaret Muusikali tegevus toimub Berliinis aastal 1929. Kuigi Weimari vabariik on uppunud majanduslikku ja poliitilisse segadusse, õitseb seal ööelu nii ka kurikuulsas Kit-Kat-Clubis. Äsja Berliini saabunud ameerika kirjanik Cliff Bradshaw armub kohe klubi sillerdav-kahtlasse atmosfääri ja kohalikku tähte, imekaunisse Sally Bowlesi. Kui klubiomanik Max, Sally kiivas armuke naise vallandab ja ta Cliffi juures proua Schneideri pansionis varjualust otsib, arenebfemme fatale'i ja tagasihoidliku kirjaniku vahel kummaline suhe. Vaatajate ees avaneb meelelahutusest sõltuvuses olev ühiskond, mille frivoolsetest ja kergemeelsetest lõbustustest tulvil elu meenutab tantsu kuristiku serval. Sest ,,homne päev" natsionaalsotsialism, tuleb pidurdamatult ja seda ei takista kellegi isiklik õnn ega kunstnikud või väljaspool seisjad. Vanemuises on muusikali lavale seadnud Roman Hovenbitzer Saksamaalt, T...
Franz Schubert Austria Soolo laulud Robert Schumann Saksamaa Klaver ja vokaalteosed Ferenc Liszt Ungari Klaveriteosed Richard Wagner Saksamaa Ooperid Johannes Brahms Saksamaa Sümfooniad Georges Bizet Prantsusmaa Oooperid Frédéric Chopin Poola Klaverimuusika Giuseppe Verdi Itaalia Oooperid ( "Ernani"; "Macbeth"; "Luisa Miller"; "Traviata") Edvard Grieg Norra Klaveriteosed Jean Sibelius Soome Sümfoonia teosed
Indra Metsrand 12B Retsensioon Vaatasin ETV kodulehekülje arhiivist Antonio Vivaldi teost "Aastaajad" . Kontsert oli salvestatud Kadrioru lossis ning kontserdil soleeris Neeme Punder koos Tallinna Kammerorkestriga ja vahetekste esitas Üllar Saaremäe. Algselt oli ,,Aastaaegade" näol tegemist nelja viiulikontserdiga, siis sellel kontserdil oli soleeriv viiul on asendatud flöödiga. Antonia Vivaldi , kes oli barokiajastu üks kuulsamaid instrumentaalmuusika autoreid , tuntuimaks teoseks peetakse kahtlemata tsükklit " Aastaajad". Neid inimesi on kindlasti vähe , kes poleks kuulnud seda teost , kuna teos sai populaarseks juba Vivaldi eluajal ning on palju armastatud ka tänapäeval. Muidugi olen mina nende paljude seas , kes on seda teost kuulanud . Ei saa mainimata jätta , et see teos on mulle isegi meeltmööda. Esimen...
hitte:Hiroshima,One More Night,Innocent Love, Johnny Wanna Live.Järgmisena esines Modern Talking,ta esitas järgmisi laule näiteks:Brother Louie,Sexy Sexy Lover,Cheri Cheri Lady,You're My Heart, You're My Soul jne.Kõik need esinejad tulid kohale vastavalt enne esinemist limusiinidega otse Tallinnast.Lava oli pisike,plats oli suur. Artistid suhtlesid väga palju rahvaga. Valgustus oli suhteliselt hea,ilm oli väga halb vihma sadas,kõige lõpus kui kõik olid esinenud tuli ilutulestik muusika saatel.Muusika saateks oli Queeni repetuaaris laul. Esimesel ja ka teisel päeval oli afterparty. Pidu tomus suures valges telgis. Palju oli igasuguseid müügipunkte:ehete telgid,kohvi telgid-see kõik jättis veidi laada tunnet. Kahjuks afterpartyle minna ei saanud,kuna vend oli jäänud haigeks,seega pidime Tallinna tagasi sõitma, Me polnud sellega arvestanud ja viisime enne festile minekut oma asjad Tõrva,aga kui saime teada,et ei saa ööseks Lõuna-eestisse jääda pidime oma
Esimesed Üldlaulupeod Eesti koorikultuur sai alguse kihelkonnakoolides. Seal tegutsesid laulukoorid ja puhkpilliorkestrid. Eriti tugevad koorid olid Laiusel, Tormas ja Põltsamaal. Koorilaul elavnes veelgi tänu Janis Cimze seminarile, kus koolitati köstreid ja koolmeistreid ( Valgas). Kaks tugevamat pasunakoori tegutsesid Tormas ja Väägveres. David Otto Wirkhaus juhendas neid. Tekkisid esimesed laulu ja mänguseltsid. 1865 aastal Vanemuine Tartus ja Estonia Tallinnas. Vanemuise selts oli ka esimese üldlaulupeo ametlik koraldaja. Esimene Laulupidu 1869 Tartus. Kavas oli 12 vaimulikku ja 14 ilmalikku laulu ja ainult kaks olid eestikeelsed. Autor Aleksander Kunileid oli nende kahe laulu autor ''Mu isamaa on minu arm'' ja ''Sind surmani.'' Osa võtsid ainult meeskoorid ja puhkpilliorkestrid.Naisi ja mehi ei lubatud koos lavale( slp olid ainult mehed). 45 eesti meeskoori ja üks saksa meeskoor. Teine pidu 1879 Tartus. Kolmas 1880 Tallinnas, kuna...
Olav Ehala (1950) Sündinud 1950. Esmajoones on tegemist helilooja ja pianistiga, kuid märkimisväärne on ka tema pedagoogiline tegevus. Lõpetas Tallinna konveravtooriumi Eugenkapi käe all ning alates 91. aastast on ise seal õppejõud. Väga palju on teinud muusikat filmidele ja näidenditele Lavateosed: Nukitsamees, Buration, Jhonny, multifilmid:,, Eine murul,,; ,,Aeg maha,, ; ,,Lotte,, ning filmid: ,,Karoliine hõbelõng,, ,,Don Juan Tallinnas,,. Tihe kööstöö on tal olnud ansambliga, Kiigelaulukuuik See ansambel ongi salvestanud peamiselt Ehala laule. On saanud mitmeid rahvusvahelisi auhindu, preemiaid. Aastal 2006 valiti ta Eesti heliloojateliidu esimeheks. Hüüdnimeks on Olku. Omalajal mängis popansamblis ,,Kristallid,, Tuntuimad Laulud: 1. ,,Rahalaul,, 6. ,,Kallis härra Kuu,, 2. ,,Kodulaul,, 7. ,,Põlev puu,, 3. ,,Vaid see on armastus,, 8. ,,Maa ja ilm,, ...
Hääleliigid Sigrid Orasmäe Sopran Sopran on kõrgeim naishääl. Sopran muutus olulisemaks hääleliigiks ooperi õitsenguga Itaalias. Paljud rollid olid kirjutatud meessopranile. Populaarseks sai naiste esinemine meeste kostüümides levis edasi kõikidesse teatrivormidesse. 18. ja 19. sajandil ooperipartiisid kindlatele artistidele Sopranit ja metsosopranit hakati eristama 19. sajandi teisel poolel. Enne 1850. loodud sopranirollid on kirjutatud metsosopranile. http://www.youtube.com/watch?v=t83c1V4UmBc Metsosopran Metsosopran on madal sopran. soprani ja aldi vahepealne. Mitte kunagi ei ole täiesti selget vahet tehtudkontraaldi, metsosoprani ja madala soprani vahel. 19. sajandil hakati kasutama metsosoprani nimetust, kui heliloojad hakkasid nõudma järjest suuremat hääleulatust. http://www.youtube.com/watch?v=jQSsCrpSGFw ...
RETSENSIOON Mina käisin 31. juulil 2012. aastal vaatamas Red Hot Chili Peppersi konsertit, mis toimus Tallinna Lauluväljakul. Koos peaesineja, Red Hot Chili Peppersiga, oli ka kaks soojendusesinejat: Eestist pärit rokkbänd `'Elephants From Neptune'' ja Suurbritanniast pärinev `'The Vaccines''. Kontsert, koos kahe soojendus- ning peaesinejaga, kestis kokku u. 4½ tundi, kusjuures väravad avati juba kell 16.00. Kontserti ametlik algus oli 19.00 ning lõpp 00.30. Red Hot Chili Peppers on neljaliikmeline rock-bänd, mis on võitnud mitu Grammy auhinda. Bänd on pärit Californiast ja moodustati aastal 1983 Los Angeleses. Hoolimata sellest, et bänd on üle elanud mitmeid probleeme nii äri- kui ka eraelus, on siiski suudetud luua kompaktne saund, mis kombineerib punki, funki, heavy metalit, räppi, popi ja psühhedeelset rocki. Praegused liikmed on Anthony Kiedis (vokalist), Josh Klinghoffer (Kitarr, taustavokaal), Michae...
Luunja Keskkool Referaat Jean Baptiste Lully Koostaja:Marek Sarov 10. klass Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................ 3 Elulugu ................................................................................................... 4 Lapsepõlv ................................................................................................ 4 Teenistus õukonnas .................................................................................... 4 Pereelu .................................................................................................... 5 Surm ...................................................................................................... 5 Looming ..................................................................................
Aleksander Saebelmann-Kunileid (22.11.1845-27.07.1875) Elulugu Aleksander Saebelmann-Kunileid sündis 22. novembril.1845 aastal Pärnumaal Audrus kohaliku köstrikooli õpetaja peres. Esimese muusikalise hariduse sai ta oma isalt, kes mängis orelit ja klaverit. 16.aastasena asus ta õppima Valgas asuvasse Janis Cimze seminari, mille lõpetas 1865.aastal. Seejärel töötas ta 3 aastat Paistus koolimeistrina. Sel perioodil uuenesid tema suhted Carl Robert Jakobsoniga, samuti tutvus ta ka Johann Voldemar Jannseni ja Lydia Koidulaga. Viimane lummas teda oma kauniduse, vitaalsuse ja luuleanniga. Kunileid oli andekas koolmeister, kel tärkasid ka hariduselu uuendamisega seotud ideed. Ta tegeles Eesti koolielu teoreetiliste küsimustega ja oli üldiselt erksa suhtumisega ühiskonnaelus toimuva vastu. Heliloojanime Kunileid sai ta Carl Robert Jakobsoni käest. Kunileidi loomingust o...
Vaatasin ETV kodulehekülje arhiivist Mart Siimeri kantaati ,,Lapsed vaatavad maailma pääle...", mis oli esmaettekanne. Lehari Kaustel dirigeeris ligi sajaliikmelist ühendkoori Coro Consonante ja Collegium Consonante orkestrit. Solistid olid mezzosopran Helen Lokuta ja tenor Raul Mikson. Coro Consonante on oratooriumikoor ja see oratooriumikoor koosneb erinevatest kiriku kooridest.Osalesid ka lisalauljad Eesti Rahvusmeeskoorist, Eesti Filharmoonia Kammerkoorist ning üliõpilased Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast. Collegium Consonante on noortest muusikutest koosnev projektiorkester. Zanriliselt ei suutnud ma seda teost eriti liigitada.. Helilooja Mart Siimer ise on öelnud, et "heliteos on kas suur kantaat või väike oratoorium". See tundus mulle olevat mõnes mõttes palve muusika. Palju oli rõhutatud muusika kõrval ka kirjandust, täpsemalt eesti luulet. Seal oli näiteks Indrek Hirve ja Doris Kareva poolt teose jaoks kirjutatud luuletusi.
Hiljem õppis Johann jr teooriat Joseph Drechslerilt. 1844 tegi ta debüüdi oma väikse orkestriga ning tõusis peagi isast kõrgemaks konkurediks. Peale seda isa ja poja suhted halvenesid. Peale isa surma jätkas Johann Strausside perekonna traditsioonide levitamist nii Viinis kui kaugemal. J.Strauss kirjutas enam kui 500 valsi, polka, kadrilli ja muud liiki tantsumuusikat. Teda tunti kui valsikuningat- selle tiitli päris ta isalt. Õhtu Straussiga rääkis oma muusika ja tantsudega kirglikkust, mis väljendas õnne, vabadust ja usku. Sellises muusikalises ja tantsulises atmosfääris saab inimene avaneda, samm-sammult avada oma loovat poolt, väljendada valu, kurbust,armastust samas unustmamata rõõmu ja huumorit. Õhtu Straussiga eesmärk oli, et vaatajad unustaksid kaheks tunniks väsitava moodsa ajastu, milles elame. Straussi muusika sünonüümiks võimalusele pageda reaalsusest läbi unistuse... Õhtu Straussiga solistid :
võimsaid ordulinnuseid. Suuremaid kirikuis ja kloostreis, kus oli rohkem vaimulikke ja õppinud lauljaid, kõlas jumalateenistusel ka laul ühehäälne gregooriuse laul ning selle pinnal tekkinud varajase polüfoonia vormid. Kirikulaulu edendamisele aitasid kaasa piiskopikirikute ja kloostrite juurde rajatud koolid, kus valmistati ette vaimulikke. Õppekavas oli kirikulaul. 3) Kirjelda ja iseloomusta lühidalt ilmaliku muusika seniseid traditsioone ja edasist käekäiku Eesti aladel. Mille poolest erines ränd- ja linnamuusikute tegevus? V: Rändmuusikud olid lindpriid. Linnamuusikud aga olid palgatöölised. Neil oli kindel aastapalk, millele lisandusid tulud pulmades ja pidustustel mängimise eest. Linnamuusikute sisekord oli tsunftilik: peamuusikul oli tavaliselt 4-5 selli ja kuni 3 õpipoissi. Suuremate kloostrite ja kirikute juures peeti jumalateenistuse järel ilmalikke pidustusi, kus
1980 emigreerus Pärt Eestist Lääne-Berliini, kust ta aga 2005.aastal tagasi Eesti kolis. Arvo Pärdi loomingu võib jagada kahte suurde perioodi. Juba õpinguaastatel loodud teosed äratasid suurt tähelepanu oma teistsuguse helikeele ja ereda isikupärase stiili poolest. Pärdi looming sai kiiresti tuntuks. Tema teoseid mängiti suure menuga Moskvas ja Leningradis. Pärt on olnud esimene suur uuendaja Eesti muusikas, kes katsetas moodsaid kompositsiooni-tehnikaid ja kelle muusika helikeel oli uudne. 1960-70 aastatel oli Pärt meie kõige äärmuslikum helilooja, tema loominguga jõudis mujal maailmas laialt levinud avangardism ka Eestisse. Pärdi selle perioodi muusika on atonaalne (puudub helistik, esikohal teravad kooskõlad). Ta loobus klassikalisest helikeelest ja katsetas uute muusika loomise võtetega. Näiteks hakkas ta esimesena Eestis kirjutama dodekafoonilist muusikat, mille aluseks on oktaavi kõigist 12
Kontserdisaalis 1,2...1,8 s, kõneruumis 0,81...1 s, spordisaalis 2...3 s. 10 Missuguseid ruumiakustika kriteeriume peale järelkõlakestuse veel teate? Mida need iseloomustavad? Kas neid saab prognoosida? Kas teate seoseid objektiivsete ja subjektiivsete ruumiakustika kriteeriumite vahel? Mida tähendab, kui ruumi akustikat peetakse `kuivaks'? Mida see tähendab, kui öeldakse, et heli tämbr on `soe'? `Särav'? Järelkõlakestus, helitugevus, kõne selgusarv, muusika selgusarv. 11 Missugused ehitusmaterjalid on helipeegeldavad? Missugused on põhilised helineeldematerjalid, mida laialdaselt kasutatakse? Kõva pinnaga. Poorsed ja resonantsi põhimõttel töötavad. 12 Mida iseloomustavad materjali helineeldetegurid? Missugused helineeldematerjalid töötavad resonantsi põhimõttel? Mis põhimõttel sumbub heli villaplaadis? Kas klaasvillal ja kivivillal on olulist vahet? Helineeldetegur iseloomustab heli neelduvust
Roman Matsovi käe all ning sai kõrghariduse 1976. 19761978 õppis ta edasi Leningradi Konservatooriumis. 1971 alustas Tõnu Kaljuste dirigenditööd Kammerkoori Ellerhein juures, mille tema isa oli loonud 1974 võttis Tõnu selle koori oma isalt, kellel õpetajatöö rohkem aega hakkas nõudma. 19781980 oli ta Tallinna Riikliku Konservatooriumi koorijuhtimisõppejõud. 19781985 rahvusooperi Estonia dirigent. Ta on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor ja dirigeerimisosakonna juhataja. 1980 saavutas kammerkoor Ellerhein 1. auhinna Béla Bartóki nimelisel rahvusvahelisel koorikonkursil Ungaris. Tänu selle edu tõttu saadud riiklikule rahastamisele sai Kaljuste muuta koori elukutseliseks ja 1981 võeti kasutusele uus nimi ENSV Riikliku Filharmoonia Kammerkoor. Koori tegevuse käigus sai selgeks vajadus stabiilse instrumentaalkoosseisu järele, mis
12. Millal hakkas Eestis laiemalt levima viiul? Viiul hakkas levima Eestis 19. sajandi alguses 13. 5 fakti lõõtspilli ajaloost. 14. 4 fakti eesti muus. kultuurist 13.-16.saj. Seoses ristirüütlite tulekuga 13.saj, kuulutati senised kultuuritraditsioonid paganlikeks. Rahvamuusika sattus põlu alla, seda püüti asendada katoliku muusikaga. Kirikus laulis spetsiaalne munkade koor. Kirikumuusikaga levis ka ilmalik muusika, peamiselt räntruppide näol Saksamaalt. 15. 4 fakti ,, ,, ,, 16.-17.saj. Eestis soodne võimalus Luther reformatsiooniusu tulekuks. 1632. avati Tartu Ülikool. Lutheri kirikud hävitasid ulatuslikult katoliku kiriku vara. Koraalid pärinevad Saksamaalt, rahvalaulu töötlused. 16. 4 fakti ,, ,, ,, 18.saj. Tänu vennaskogudusele jõudsid Eestisse mitmed uued pillid: kannel, flööt, viiul. Levisid ka Vennaste laulud, millest kujunesid välja vaimulikud
Minu meeldivaim muusikaelamus möödunud suvest Minu meeldejäävaim muusikaelamus möödunud suvest oli Kaire Vilgaste esinemine Victoria laeval. Kaire lauluhääl on imeilus ja mulle väga meeldis show, kus ta esines. Ma kuulsin ja nägin Kairet mitu korda laeval esinemas, siis kui ma laeval praktikal olin aga kõige meeldejäävaim oli see kord kui me perega Rootsi kruiisil käisime. Sellel korral vaatasime me show-d esireast ja see oli super hea, Kaire Vilgats oli surepärane aga ka ülejäänud tantsijate grupiesitus oli imetlusväärne. Etendused olid rootsi ja eesti poole sõites erinevad mis tegi kruiisi veel nauditavamaks. Rootsisse jõudes käisime me perega teletornis, mitmedes muuseumides ja mõnes poes. Teletornist oli hämmastav vaade tervele Stockholmi linnale, see nägi väga kaunis välja. Muuseumidest oli kõige põnevam tehnikamuuseum, kus oli ,,NASA The Human Adventure" näitus. Seal oli väljas kõik seonduv kosmose tehni...
ise mängisid. Laval oli ka ekraan kust näidati vahepeal looduspilte,kontserdi tutvustust ja kontsertit neile kes olid tagumises reas. Mulle tohutult meeldis see kontsert,kuna seal esinesid hästi paljud Eesti artistid ja esitasid ka väga häid laule .Samas oli ka hea ,et kontsert oli tasuta,sest paljud kellel pole raha said ka tulla vaatama kontserdit .Esinejadest meeldis mulle kõige rohkem Ott Lepland ,kuna tema muusika on selline noortepärasem ,kuid Tõnis Mägi muusikas mulle meeldib laulude mõte, mis on enamasti seotud eluga.See kontsert jättis minule küll ühe parima kontserdi tunde ,kus ma olen elus käinud .
Klarnet Konspekt 8. klassi muusikaõpetusest Nimed: Johann Denner 1655-1707 (Saksa) 1690. aastal esitas Saksa Meister J. Denner uut pilli, mis sai nimeks klarnet, kuna tema kõrges registris meenutas trompet -clarino oma. Pilli valmistatakse nii puidust kui ka tehismaterjalidest. Pilli pikkus on 68cm. Toru algab peenema, nokataolise otsaga huulikuga. (Klarnetil on ühekordne lesthuulik e. trost). Klarneti ulatus: e-g3. Tänapäeval kasutatakse A- ja B-pille. B-pilliga on parem mängida bemollidega () ja A-pilliga dieesidega () helistikes. Heliavasid on klarnetil 28 ja need on kas augud või klapid. Kõla on klarnetil suhteliselt tume ja soe. Klarnetil mängides kõlavad efektselt glissandod. Väga hea on mängida keerulisi palasid. Kuulsaim klarnetist: Aleksander Rjadov. Eesti kuulsaimad: Hannes Altrov, Toomas Vavilov
Puupuhkpillid Konspekt 8. klassi muusikaõpetusest Puupuhkpillidel tekib heli õhusamba võnkumisel pillitorus. Heli on seda madalam, mida pikem on õhusammas. Piki pillitoru asetsevad augud, mida mängija katab sõrmedega või klappidega, et saada eri kõrgusega helisid. Et tekiks heli, on vaja õhk võnkuma panna ja selleks on vaja kahte asja: huulikut ja trosti. Puupuhkpill ei tähenda materjali nimetust, millest valmistatakse pilli, vaid pilli ehitust ja kõla omadusi. Pille valmistatakse enamjaolt tugevast puidust palisander, kookospalm, raudpuu. Tänapäeval kasutatakse ka sünteetilisi materjale klaas, metall. Puupuhkpillid on: flööt, oboe, fagott, saksofon, klarnet
Oboe Konspekt 8. klassi muusikaõpetusest Sünnimaa on oboel Prantsusmaa. Esiisaks on keskaegsed salmeid. Sajandite jooksul pill täiustus. 17. sajandil lisandus klappmehhanism. 18.-19. sajandil suurenes sõrmeavade hulk. Oboel on kahekordne lesthuulik. Pilli pikkus on u. 60 cm. Ulatus on b-g3 Kõla on nasaalne, pisut pirisev. Keskmises registris kõlab mahlakalt ja kandvalt. Kõrges registris pingutatult. Kõike väljendusrikkam on pill laulvates, aeglastes meloodiates. Kasutusel on ka altoboed ehk inglisarved. Inglisarv on tavalisest suurem ja madalama kõlaga. Huulik on pikendatud. Kõlalehtri ots meenutab pirni. Mõlemad pillid on valmistatud eebonipuust. Kuulsaimad eesti mängijad: Kalev Kaljus, Nils Rõõmussaar.
Flööt Konspekt 8. klassi muusikaõpetusest Tänapäeva flöödil on 15 sõrmeava, mis on varustatud klappmehhanismiga. Pilli hoitakse põiki suu ees. Huulikuks on ovaalne ava, mille nimi on aukhuulik. Pilli ulatus: c1-d4. Flööt on nii soolo- kui ka saatepill. Tämber on õrnalt mahe; Madalamas registris kahisev, nukker. Keskmises registris pehme, helge, kõlav. Kõrges kõlav, terav, kile. Pilli ajalugu ulatub aastatuhandete taha. Tänapäeva pilli isaks võib lugeda Saksa pillimeistrit Theobald Böhm (1794-1881).
Fagott Konspekt 8. klassi muusikaõpetusest Fagott on puupuhkpillide rühma madalaim pill. Sünniajaks ca 16. sajand. Kasvas välja pommerite perekonnast. Tänapäeva fagott on U-tähe kujuline ja u. 2,5m pikkune kokkkusurutud toru. Valmistatakse peamiselt vahrast. Fagotil on 25-30 heliava ja sarnaselt oboele kahekordne lesthuulik. Pilli ulatus on B1-f2. Tämber on omapärane. Madalas registris kõlab torisevalt. Keskmises pehmelt aga pisult tuhmilt. Ülemises registris kõlab kandvalt. Eesti kuulsaimad mängijad: Andres Lepnurm, Peeter Sarapuu
Kontserdi retsensioon 19.02.2013 käisin Helsingi Hartwall Areenas kuulamas kontserti, kus esines koosseis nimega Slash ft. Myles Kennedy & the Conspirators. Ansabel koosnes 5 inimesest: Saul ,,Slash" Hudson(soolokitarr), Myles Kennedy(vokaalid), Todd Kerns(bass), Brent Fitz(trummar) ja Frank Sidoris(rütmikitarr). Peamiselt esitati lugusid Slashi uuelt sooloplaadilt, aga kuna Slash sai tuntuks tänu oma esimesele bändile nimega Guns N' Roses, siis esitati mitmeid lugusid ka sellelt ansamblilt. Kontserdi meeleolu oli võimas, rahvas lasti bändile väga lähedale ja sellest piisas väga heaks meeleoluks. Alustati kiiremate ja kuulsamate lugudega, et rahvas käima saada, seejärel esitati vaiksemaid lugusid ning lahkuti jälle kuulsamate lugudega. Nagu ka kontserdi nimeski näha, siis kontserdi põhiesinejaks oli kitarrist Slash. Olles mõni päev enne kontserdi lõpetanud tema eluloo lugemise, olin ja siiani olen lummatud...
12. Millal hakkas Eestis laiemalt levima viiul? Viiul hakkas levima Eestis 19. sajandi alguses 13. 5 fakti lõõtspilli ajaloost. 14. 4 fakti eesti muus. kultuurist 13.-16.saj. Seoses ristirüütlite tulekuga 13.saj, kuulutati senised kultuuritraditsioonid paganlikeks. Rahvamuusika sattus põlu alla, seda püüti asendada katoliku muusikaga. Kirikus laulis spetsiaalne munkade koor. Kirikumuusikaga levis ka ilmalik muusika, peamiselt räntruppide näol Saksamaalt. 15. 4 fakti ,, ,, ,, 16.-17.saj. Eestis soodne võimalus Luther reformatsiooniusu tulekuks. 1632. avati Tartu Ülikool. Lutheri kirikud hävitasid ulatuslikult katoliku kiriku vara. Koraalid pärinevad Saksamaalt, rahvalaulu töötlused. 16. 4 fakti ,, ,, ,, 18.saj. Tänu vennaskogudusele jõudsid Eestisse mitmed uued pillid: kannel, flööt, viiul. Levisid ka Vennaste laulud, millest kujunesid välja vaimulikud
Kordamisküsimused muusikaloo kontrolltööks Keskaeg Kust on keskaeg saanud oma nime? Keskaja nimetus võeti kasutusele 15. sajandil, kui maadeavastuste tulemusel avardus inimeste maailmapilt ja muutus ellusuhtumine Millisest linnast kujuneb keskajal läänekiriku sümboolne keskus? Roomast. Kes oli see mõjuvõimas paavst, kelle valitsemisajal kasvas Rooma tähtsus ja kes ühtlustas läänekiriku ja selle liturgia? Gregorius Suur Mis kujunesid keskaegse muusika keskusteks, kus tegeldi laulmisega, hiljem noodikirjaga jms. Kloostrid ja kirikud. Mis on missa? Igapäevane peamine jumalateenistus, eelmissa, kuhu kuuluvad sissejuhatavad palved ja sõnaliturgia peamissa, mille keskpunktiks on altarirituaal ja armulaud Mis erinevus on proopriumi ja ordinaariumi tekstidel? Muutumatuid tekste nim. ordinaariumiks. Igal päeval vastavalt kiriku kalendrile muutuvaid osi nim. propriumiks.
detsembril toimus Kehra rahvamajas kontsertsarja ,,Rändajad" teine kontsert. Kontserdi valisin selletõttu, et kontsert asus väga lähedal ning sinna oli abi vaja. Kehra Rahvamaja, kus kontsert toimus, on kõige tavalisem kultuurikeskus, kus on suur saal. Kujundus oli vähene ja lihtne laval olid kaks küünlaalust, kus mõlemal olid 3 küünalt peal. Muid dekoratsioone (kui välja jätta juba olemas olevad jõuludekoratsioonid) polnud. Esinejateks olid laulja Sandra Nurmsalu ja muusikaõpetaja/lauluõpetaja Heli Karu. Sandra Nurmsalu on enamusele tuntud kui laulja, kes saavutas Urban Symphonyga eurovisioonil 6. Koha. Sandra Nurmsalu on pärit Harjumaalt, Alavere külast. Alustas muusikaõpinguid viiulimänguga. Kaua aega on õppinud ka laulmist, esimesena Alavere Põhikoolis Heli Karu juures, Kehra Kunstidekoolis Eve Pärnsalu juures. On ka Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli vilistlane, kus ta alguses õppis klassikalises osakonnas viiulit,
Reggae Reggae on 1960. aastoate paiku Jamaical sündinud muusikastiil. Selle algallikaid ja mõjutajaid on palju: ska, rock-steady, calypso (Trinidadi ja Tobago muusika), zouk (Antillide saarestiku muusika), soul ja lõpuks ka jazz. Vahel koondatakse sama üldnimetuse alla ka teised Jamaica päritolu muusikastiilid nagu ska, rocksteady, dub, dancehall, ragga, reggaeton jt. Iseloomulik on reggae'le rütmikitarri rõhutatud teine ja neljas löök ning basstrummi rõhutatud kolmas löök. Rahvusvahelist võidukäiku alustas reggae Inglismaalt, kuhu ta oli saabunud koos sisserändajatega Jamaicalt ja Bahamast. 1964. aastal äratas lühiajalist tähelepanu
Barokk. Instrumentaalmuusika. 10. klass Vasta õpiku (lk 102 105) küsimustele: 1) Milline pill kujunes 17. saj armastatuimaks soolo- ja ansamblipilliks? Miks? 2) Nimeta heliloojaid, kes kirjutasid 17. saj muusikat klavessiinile! 3) Nimeta veel pille, mis olid barokkorkestris olulisel kohal! Mis liiki pillidega on tegemist? Basso continuo Tõlkes "katkematu bass" On barokiaja iseloomulik improvisatsiooniline harmooniasaade, mis lähtus üleskirjutatud bassihäälest Harmooniapill: klavessiin, orel või lauto Basspill: viola da gamba, kontrabass või fagott Barokkorkester 17. saj kujunes välja kindel orkestrikoosseis barokkorkester Tunnused: Keelpillide ülekaal Basso continuo olemasolu Dirigent puudus (miks?) Instrumentaalzanrid Instrumentaalkontsert 3-osaline teos soolopillile ja orkestrile (tlk "võistlus"); solist saab näidata oma võim...
Rahvamuusika kui üks olemise vorme eesti rahva säilimise tarvis Kati Kõiv Rahvasmuusika on üks suur osa Eesti ja eestlaste kultuuripärandist. Seda tuleks igati väärtustada, arendada, säilitada ning levitada nii Eestis kui ka Eestist väljaspool. Eesti rahvamuusika all mõeldakse sageli ainult vanemat, ajaloolist rahvamuusikat. see on tuttav ja lähedane muusika, mis moodustab loomuliku ja sageli mõnevõrra märkamatu osa elust. Rahvamuusika on kooskõlas inimlike toimingute, vajaduste, võimaluste ja harjumustega, selle muusika kaudu saab end väljendada igaüks kellel vähegi soovi on. Vanema rahvamuusika paremaks mõistmiseks tuleks tutvuda ka selle pärimuse kandjate eluviisiga: talupoegliku elu tavade, mõtteviisi ja uskumustega. Tähelepanu tuleks pöörata mitte ainult muusikale, vaid ka selle kasutamise olukordadele. Näiteks
värskendas rahvalikku vaimu. Tegi suurt muusikavalgustuslikku tööd, tutvustades kõige laiematele hulkadele heas ettekandes head klassikalist muusikat. Härma on põhiliselt koorikomponist - umbes 150 koorilaulu autor. Tema laulud on viisirikkad, lihtsad ja südamlikud; kargemad ja vähem sentimentaalsemad kui nt J. Kappelil. Domineerivad lüürilised loodus- ja armastuslaulud, inspireeritud Anna Haava luulest. Luulekujundid ja südamlik muusika on liitunud lauludes nagu ,,Küll on ilus mu õieke", ,,Kui sa tuled, too mul lilli", ,,Pühendan kõik kallile", ,,Ööbiku surm" jt. Parimad on siiski heroilised laulud. ,,Meeste laul" ning ,,Enne ja nüüd" on kindel eesti kooriklassika. Miina Härma oli esimene Eesti naissoost orelikunstnik, koorijuht ja helilooja. Konstantin Türnpu sündis 1865 aastal Klooga mõisas ning suri 1927.a Tallinnas. Ta oli eesti helilooja, koorijuht ja organist. Nagu ka M. Härma, õppis ka Türnpu Peterburi
MUUSIKA KESKAJA MÕISTED 10.KLASS 1.huglaarid- ringirändavad alamast seisust muusikud 2.Leoninus- keskaja silmapaistev muusik 3.Rolandi laul- tuntuim kangelaslaul keskajal 4.troop- pikk kaunistus 5.müsteerium- salajane jumalateenistus 6.responsoorium- keeruline kaunistatud laul 7.retsiteerimine- kõnelaulu esitamine 8.Agnus dei- JumalaTall, missa 5. Osa 9.proprium- muutuv jumalateenistus 10.früügia- keskaegne helilaad 11.rapsood- rändlaulik Vana-Kreekas 12.dionüüsia- Dionysuse auks tehtud laul või etendus 13.auoidid- kutselised laulikud 14.musikeel- muusade kunst 15.kinnor- keskaegne muusikainstrument 16.perotinos- keskaja helilooja 17.organum- keskaegne kirikulaul 18.vagandid- rändavad üliõpilased ja teenistuseta vaimulikud 19.liturgiline draama- teatraalne stseen jumalateenistuses 20.antifoon- vastulaul 21.sekvents- vaimulik luulevorm 22.sanktus- püha, missa 4. osa 23.ordinaarium- muutumatu jumalateenistus 24.lüü...
annaabi.ee 
