Hubane õhtupoolik Kontserdimajas (1)

Hubane õhtupoolik Kontserdimajas
Barbra Streisand sündis 24. aprillil 1942 Brooklynis USA-s. Tema 70da sünnipäeva puhul korraldati Eestis kontsertturnee. Ühe nädala jooksul anti kontserte nii Pärnus, Tallinnas kui ka Tartus. Kontserdil „ Happy Birthday Barbra Streisand“ esitasid kuulsa Ammerika laulja ja näitleja lugusid läbi aegade ühed tuntumad Eesti artistid : Gerli Padar , Uku Suviste , Ott Lepland , Nele -Liis Vaiksoo, Kelli Uustani ning Hele Kõrve. Neid saatis Üle-Eestiline Noorte Sümfooniaorkester, mille dirigentideks olid Jüri Ruut Kangur ja Kapsar Mänd.
Kontserti otsustasin külastasin oma klassivennaga seetõttu, kuna saabus 1. mai ja sellega seoses ka kontserdiarvustuse tähtaeg. Kontsert ise algas kell 19:00 ja minu kohale jõudes oli üllatus suur, kuna saalis oli rahvast kogunenud üle ootuste rohkem. Raske oli leida tühjasid istekohti . Kontserdikuulajatest olime ilmselt ühed noorimad, sest valdav osa kontserti kuulama tulnud inimestest olid pensionieas inimesed. Ilmselt tulid nemadki meenutama oma noorusaegu, kuulates ühe sel aja suurima staari muusikat.
Kuna ennem olid kokkupuuted Barbra Streisandi muusikaga väikesed puhtalt seetõttu, et ei ole eriline tema muusika austaja, siis seetõttu kuulsin suurt osa esitatud lugudest esmakordselt. Samas olin mõnda esitatud lugu ikkagi kuulnud. Terve kontserdi ajal oli tunda ja kuulda, kuidas rahvas nautis kontserti täiega. Aplodeeriti tugevalt ja käituti kontserdile vastavalt. Enim meeldis mulle endale Hele Kõrve poolt esitaud lugu ,, The Way We Were“. Hele Kõrve hääl sobis sellesse laulu ideaalselt ning samuti oli kogu esitus väga professionaalne. Korra oli isegi tunda kuidas kehalt jooksis külm jutt läbi ja mida aeg edasi, seda rohkem hakkas mulle kontsert meeldima . Laulu ,, Somewhere“ ajal sain aga tunda äratundmisrõõmu, sest olin antud lugu ennemgi kuulnud. Samuti näidati ja etendati laulude vaheaegadel erinevaid seiku Barbra Streisandi elust. Antud lähenemine oli minu jaoks ühes kontserdis midagi uut, kuid see-eest oli see väga omapärane ning mulle, kui ka publikule see meeldis. Pidevalt oli erinevate situatsioonide lõpus kuulda, kuidas rahvas lagistas naerda.
Kontsert lõpus oli tunda ja kuulda kuidas publik ei tahtnud kuidagi armastatud artiste ära saata. Aplodeeriti maruliselt ning lauljaid kutsuti tagasi tervelt 6 korda. Samuti tundus, et lauljad ise ei tahtnud lavalt ära minna, kuna esitati ka mitmeid lisalugusid.
Kontserdile minnes läksin kerge eelaimdusega, et tuleb järjekordne kontsert, kus saal on pooltühi ja esinejad ei tee oma tööd armastuse ja täie hingega. Õnneks pidin aga seekord pettuma. Kogu atmosfäär terve kontserdi ajal oli väga hubane ja oli tunda et kontserdikuulajad olid tulnud kontserti nautima. Külastaksin taoliseid kontserte ilmselt veel ja veel, kui ainult piletihind ei oleks nii krõbe.