Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Filmi analüüs, Ludwig van Beethoven (0)

1 Hindamata
Punktid
Filmi analüüs
Ludwig van Beethoven oli üks Viini klassik. Ta oli esimene helilooja , kes tõi intstrumentaalmuusikasse võitlus meeleolud, mis esinevad kõige jõulisemalt tema sümfoonia suurteostes. Beethoveni noorus oli karm, tema isa oli esimeseks klaveri- ja viiuliõpetajaks, ning püüdis vormida temast imelast, nagu seda oli Mozart .Esmakordselt andis Ludwig kontserdi 7-aastaselt. Vanemad surid, kui poiss oli üheksateistkümne aastane ja nii sai temast perekonnapea.Tema kuulmine hakkas halvenema just siis, kui temast oli saamas suurim helilooja, ning kehvenes üha, kuni ta jäi täiesti kurdiks.Beethoven ei suutnud ise kontserte mängida, kuid ta ei loobunud muusika komponeerimisest. Sel ajal valmisid tema parimad ja kuulsaimad teosed. Elatus kontserditest, muusika tundidest ja oma teoste kirjutamisest saadad sissetulekust. Võitis kiiresti kuulsuse suurepärase klaverikunstniku, kui ka heliloojana. Beethoveni elu oli väga raske, kurdistumise tagajärjel, kuid ta ei alistunud sellele. Ta on öelnud „Kõik mis on raske on kaunis, suursugune , sisukas, sest raskused sunnivad vaeva nägema“. Kõige kiuste saavutas ta endale seatud elu eesmärgi.Beethoveni unistus oli saada Mozarti õpilaseks, kuid nad kohtusid vaid korra ja siis lausus Mozart põhjapaneva lause „Pöörake sellele noorukile tähelepanu, kunagi paneb ta kogu maailma endast kõnelema“.Beethoveni eluarmastus oli tema vennanaine, kellega tal oli poeg Karl, kuid sellest ei teadnud mittekeegi.Osavalt oskas varjata oma tundeid ja tihtis näitas välja oma pahameelt.Enne surma kirjutas ta testamendi, kus ta palus inimestel endale andestada, et ta ei kuulnud , mida nad räägivad. Sageli oli mõelnud võtta endalt elu, kuid tema peas oli liiga palju muusikat, mis vajas üleskirjutamist ja maailmaga jagamist. Südant lõhestav, et Beethoveni loos kõige ilusamad helid, aga ta ise neid ei kuulnud, kui vaid enda peas.
Beethoveni ja Mozarti võrdlus:
  • Beethoven oli klassitsismi viimane ja romantismi esimene helilooja.
  • Beethoveni teoseid on vähem võrreldes Mozartiga, kuid need on pikemad .
  • Mozart kirjutas oma teoseid ilma mustanditeta.
  • Beethoven elas rahaprobleemideta, kuid Mozart kulutas kõik oma raha lõbustustele ja oli pidevalt rahaprobleemides.
  • Beethoveni elu oli sünge ja pingeline , kuid Mozarti elu oli lõbus ja muretu , kuni tema isa surmani.
  • Mozart komponeeris oma esimesed palad 5-aastaselt, Beethoven andis esimese kontserdi 7-aastaselt.
  • Beethoveni muusika iseloomulikeks joonteks on selgelt välja kujunenud karakterid, jõulised filosoofilise alatooniga konfliktid ja pateetilisus ja heroilisus.
  • Beethoven oli oma aja muusika maailmas üks mässajaid.
  • Mozart oli abielus, kuid Beethoven ei abiellunud mitte kunagi.

Minu lemmikuks kujunes Mozart, kuna ta ei olnud igav inimene ja ta loos muusikat iseenesest mängleva kergusega. Ta ei talunud alandusi ja solvanguid. Avaldas alati oma arvamust ja ei kartnud välja näidata oma tundeid. Suutis luua oma lühikese elutee jooksul hämmastavaid heliteoseid.
Filmi analüüs-Ludwig van Beethoven #1 Filmi analüüs-Ludwig van Beethoven #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-09-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor marellelaiv Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Ludwig van Beethoven
5
doc

Ludwig van Beethoven

REFERAAT Ludwig van Beethoven(1770-1827) Mary-Liis Moorbach Kullamaa Keskkool 11 klass Elulugu Beethoven sündis Bonnis Jõulukuu 16. päev aastal 1770. Juba teisel päeval ristiti ta ja pandi nimeks Ludwig. Beethoveni noorus oli karm, pere oli pidevalt majanduslikes raskustes. Tema vanaisa oli Belgia maalt pärit. Vanaisa oli olnud õukonna kapellmeister, isa õukonnakapelli laulja. Selle läbi noor Ludwig vanaisa ja isa läbi juba muusikalises ringkonnas oli sirgunud, ei ole siis imeks panna, kui toonide riik ja võim talle juba kõige õrnemas lapsepõlves tuttavaks sai. Beethoveni isa oli tema esimeseks klaveri- ja viiuliõpetajaks ning püüdis temast teha imelast. Ta pidas oma esimese kontserdi 7-aastselt. Esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonna organist Christian Gottlob Neefe, kes lasi end Ludwigil teenistustel asendada. Täna temale sai Beethovenist klavessiinimängija õukonnas

Muusikaajalugu
Viini klassikud
5
doc

Viini klassikud

VIINI KLASSIKUD Sissejuhatus Sellel klassitsismi arenguetapil kerkisid esile kolm heliloojat -- Haydn, Mozart ja Beethoven Toona polnud kogu Euroopa muusikapildis neile tähenduselt võrdseid heliloojaid Neid kolmekesi koos on nimetatud ka Viini klassikaliseks koolkonnaks FRANZ JOSEPH HAYDN (1732-1809) * Sündis 31.märtsil 1732 Alam-Austrias Rohrau külas * See paljurahvuseline piirkond (austerlased, ungarlased, slovakid, horvaadid) on hiljem andnud Haydni helikeelde palju rahvamuusika mõjutusi * Kodune õhkkond muusikalembene, tõllasepast isa laulis ja mängis harfi * Lisaks Josephile (2

Muusika
Ludvig van Beethoven
7
ppt

Ludvig van Beethoven

Ludwig van Beethoven Krislin Maansoo 10b Elulugu Ludwig van Beethoven on sündinud 17. detsember 1770. aastal. Ludwig van Beethoven oli saksa helilooja, aga ka üks Viini klassikutest. Beethoveni noorus oli karm, pere oli pidevalt majanduslikes raskustes. Beethoveni isa oli tema esimeseks klaveri- ja viiuliõpetajaks ning püüdis temast teha imelast. Esmakordselt andis Ludwig kontserdi 7-aastaselt. Esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonna organist Christian Gottlob Neefe Beethoveni loomeprotsess oli aeglasem ja vähem mahukas kui Haydnil ja Mozartil, kuid tema teosed on arendatumad ja pikemad . Iseloomulikeks joonteks on: selgelt välja joonistatud karakterid, jõulised filosoofilise alatooniga konfliktid, pateetilisus ja heroilisus. Teda peetakse oma aja üheksmuusikamaailma mässajaks.

Muusika
Beethoven
9
rtf

Beethoven

Tartu Karlova Gümnaasium Ludwig van Beethoven KOOSTAJA:ENDA NIMI JUHENDAJA: JUHENDAJA NIMI TARTU 2008 SISUKORD: SISUKORD.....................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS................................................................................................................................3 LUDWIG VAN BEETHOVEN...............................................................................................................4 VIINI PERIOOD...............................................................................................................................5 BEETHOVEN LÄHEMALT....................................................................................................................6 LOOMING...................................................................................................

Muusikaajalugu
X klass kokkuvõte
8
docx

X klass kokkuvõte

Basso Continuo asemele tuli väljakirjutatud klahvpilli-partii, mis sai ansamblis juhtivaks. Ka keelpillikvartett oli levinud koosseis. Kujunes välja klassikaline orkester, kus oli esindatud keelpilli-, puupuhkpilli- ning vaskpuhkpillirühm. 19) VIINI KLASSIKALINE KOOLKOND Viini klassikaline koolkond või lihtsalt Viini klassikud on nimetus märkimaks klassitsismiajastu kolme silmapaistvamat heliloojat. Nendeks olid Franz Joseph Haydn, Ludwig van Beethoven ja Wolfgang Amadeus Mozart. Nad olid kõik eri põlvkondadest, töötasid Viinis eri aegadel ning puutusid isiklikult väga vähe kokku. Toona polnud kogu Euroopa muusikapildis neile tähenduselt võrdseid heliloojaid. 20) FRANZ JOSEPH HAYDN Helilooja sündis Austrias tõllassepa pojana. Tänu ilusale lauluhäälele võeti ta 8- aastaselt Viini Toomkirikusse kooripoisiks. Seal sai ta oma põhilise hariduse. Samas koolis õppis ka tema noorem vend Michael, kellest sai samuti helilooja

Muusikaajalugu
Ludwig van Beethoven
6
doc

Ludwig van Beethoven

Ludwig van Beethoven (16. detsember 1770 Bonn ­ 26. märts 1827 Viin) oli saksa helilooja. Ta on üks Viini klassikutest. 1.Elulugu 2. Periodiseering 3.Looming Beethoveni noorus oli karm, pere oli pidevalt majanduslikes raskustes. Beethoveni isa oli tema esimeseks klaveri- ja viiuliõpetajaks ning püüdis temast teha imelast. Esmakordselt andis Ludwig kontserdi 7-aastaselt. Esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonna organist Christian Gottlob Neefe, kes lasi ka Ludwigil end teenistustel asendada. Tänu Neefele sai ta õukonnas klavessiinimängija koha. Bonni ülikoolis vabakuulajana läbis ta filosoofia, kirjanduse, prantsuse, itaalia ja ladina keele kursused. 19-aastaselt sai temast perekonnapea. Beethoveni loomeprotsess oli suhteliselt aeglasem ja vähem mahukas kui Haydnil ja Mozartil, kuid tema teosed on arendatumad ja pikemad

Muusika
Klassitsism
4
doc

Klassitsism

sümf", ,,41.sümf", ,,Jupiter") *kirj ka viiuli-, puhkpilli- ja klaverikontserte *palju vaimulikku muusikat ka (,,Reekviem" jäi pooleli surma tõttu) (hulga motette, vespreid, litaaniaid ja 19 missat) *ei ole teada,miks ta suri ja miks ta maeti vaeste ühishauda 2.Ludwig van Beethoven(1770-1827) *Sündis Bonnis. Beethoveni isa oli tema esimeseks klaveri- ja viiuliõpetajaks ning püüdis temast teha imelast. Ta pere oli majanduslikes raskustes pidevalt. *Esmakordselt andis Ludwig klaverikontserdi 7-aastaselt *Õppis Bonni ülikoolis vabakuulajana. *Muusika iseloomulikeks joonteks on: selgelt välja joonistatud karakterid; jõulised filosoofilise alatooniga konfliktid; pateetilisus ja heroilisus. 1. 1770­1792 Bonni periood (kujunemisaastad). 1787. aastal kohtus Viinis Mozartiga. Kirjutas sel perioodil umbes 50 teost. 2. 1792­1802 Viini I periood (varane looming). Elas vabakunstnikuna Viinis, kus aasta jooksul õppis Haydni juures. Elatus

Muusikaajalugu
Muusikaajalugu-suvetöö-Keskaeg renessanss ars nova-barokk Händel Bach Beethoven Mozart
7
odt

Muusikaajalugu, suvetöö. Keskaeg,renessanss,ars nova, barokk,Händel,Bach,Beetho ven,Mozart

kirjutatud üliõpilastele. 13-aastaselt oli tal juba töökoht Salzburgi peapiiskopi õukonnas, kus töötas ka tema isa. Bologna Filharmoonia Akadeemia võttis 14-aastase Mozarti oma liikmeks pärast hiilgavalt sooritatud ülirasket eksamit ning Rooma paavst andis talle "kuldkannuse rüütli" aunimetuse. Mozarti varakult õitselelöönud anne arenes väga jõudsalt. Tal oli ainulaadne töövõime. Kui ta oli 20-aastane, oli ta jõudnud luua rohkem teoseid kui Beethoven oma elu jooksul kokku. Näis, et ta loob muusikat iseenesest, samasuguse endastmõistetava kergusega, nagu lind laulab. Mozartil ei õnnestunud kogu elu jooksul saada võimetele vastavat töökohta. Õukonnamuusikutes oldi harjunud nägema peremehele kuulekaid teenreid. Mozart oli esimene helilooja, kes niisuguse olukorraga ei leppinud. 1781. aastal andis ta peapiiskopile kirjaliku lahkumisavalduse. Sellele vastati solvangutega

Muusikaajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun