Retsensioon - Slash 19.02.2013 (0)

Kontserdi retsensioon
19.02.2013 käisin Helsingi Hartwall Areenas kuulamas kontserti, kus esines koosseis nimega Slash ft. Myles Kennedy & the Conspirators. Ansabel koosnes 5 inimesest: Saul „Slash“ Hudson ( soolokitarr ), Myles Kennedy( vokaalid ), Todd Kerns(bass), Brent Fitz( trummar ) ja Frank Sidoris(rütmikitarr). Peamiselt esitati lugusid Slashi uuelt sooloplaadilt, aga kuna Slash sai tuntuks tänu oma esimesele bändile nimega Guns N’ Roses , siis esitati mitmeid lugusid ka sellelt ansamblilt. Kontserdi meeleolu oli võimas, rahvas lasti bändile väga lähedale ja sellest piisas väga heaks meeleoluks. Alustati kiiremate ja kuulsamate lugudega, et rahvas käima saada, seejärel esitati vaiksemaid lugusid ning lahkuti jälle kuulsamate lugudega.
Nagu ka kontserdi nimeski näha, siis kontserdi põhiesinejaks oli kitarrist Slash. Olles mõni päev enne kontserdi lõpetanud tema eluloo lugemise, olin ja siiani olen lummatud tema mõttemaailmast ja teoste originaalsusest. Kuulates tema teoste kitarriosa ja esinemisi, tundub, nagu saaks kitarriga öelda rohkem, kui sõnadega. Ka kontserdil, kuulates tema lugusid, tõestab ta, et vanu ja igavesti mängitud lugusid saab siiski alati erinevat moodi mängida, avades niiviisi oma mõttemaailma ja püüdes anda edasi sõnum läbi kitarri , näidates, et iga väiksemgi nüanss loeb. See on andnud ka mulle innustust pille õppida. Kõige paremini on minu arvates selle väite tõestuseks lugu „ Sweet Child O’ Mine“. „Guitars are like women. You'll never get them totally right.“ (Slash, 2005). Minu jaoks oli kontsert väga erakordne, sest olin eelnevalt kuulnud ainult kiidusõnu ansambli varasematest kontsertidest, kuid ei osanud isegi nii paljut oodata: bändi kokkumäng oli ideaalne, isegi pikalt improviseeritud osad tundusid, nagu oleks neid eelnevalt pikalt harjutatud. Ka laulja hääletämber kõlas kontserdil paremini, kui stuudios salvestatud paladel, mis on üsnagi haruldane. Kindlasti väärivad äramärkimist ka helioperaatorite töö. Isegi hea tehnikaga on väga keeruline saada kõiki helisid kooskõlas paika tugevuselt ja kõlalt, olles sellega korduvalt tegelenud . Sellel kontserdil olid kõik helid kuulaja kõrva järgi ideaalselt paika pandud, selgelt oli kuulda kõikide pillide ja laulja osasid nii, et vajadusel sai neid peas ka eraldi kuulata. Samas kõlas see kõik väga ühise ja kokkumängituna.
Kindlasti võib esmapilgul tunduda, et selline hullus ühe artisti järele on ajutine, kuid kahtlen selles. Ma tunnetan tema mängimisviisis midagi, mis muudel artistidel puudub. Kuna see oli esimene kord, kui teda esinemas nägin, ja julgelt saan tunnistada, et see oli ka parim kontsert, mida elus näinud olen, siis kindlasti ei jää see mulle viimaseks kontserdiks, kus Slash esineb. Pärast kontserdilkäimist võin julgelt tunnistada, et Slash on mu iidol muusikamaailmas ja tänu temale kitarr mu lemmikpill .