mahlakalt ja kandvalt, kuid kõrges pisut pingutatud. Kõige väljenduslikum on aga oboe laulvates ja aeglastes meloodiates. Tänapäeval kasutatakse palju ka altoboed e. Inglissarv. See on oboest suurem ja madalama kõlaga. Kõla lehtri ots meenutab lehtri kuju ja ka huulik on piklik. Mõlemat valmistatakse tavaliselt eebenipuust. Eesti tuntumad oboemängijad on Kalev Kuljus ja N.Rõõmusaar. FAGOTT on puupuhkpillide madalaim pill. Sünniajaks määratakse 16saj,mil ta kasvab välja pommerite perekonnast.Pill on Utähe kujuline, 2 poole meetrine,kokkusurutud toru.Pill on tavaliselt valmistatud vahtra puust . Heli avasid on 2530. Ka temal on 2kordne lesthuulik, aga suurem.Hääleulatus B1f2. Fagotti tämber on üsna omapärane, sest madalas registris kõlab pilt pisut torisevalt.Kesmises registris juba pehmelt, kuid tuhmilt. Üleval kõlab ta kandvalt
PUUPUHKPILLID Termin ``puupill`` märgib tämbri karakterit ja pilli ehitust, mitte materjali. (vanasti valmistati neid ka puust). Põhimõtteliselt kujutavad puupillid endast silindrilist (flööt, klarnet) või koonuselist toru (oboe, fagott, saksofon). Puupuhkpill kujutab endast aukude ja klappidega toru. Neid avades ja sulgedes saab muuta helikõrgusi. Heli tekitatakse puhumise teel. Heli tekitamiselt jagunevad pillid kaheks: heli tekitatakse huuliku avasse puhumise teel – flöödid ja heli tekitatakse lesta abil. Lesthuulikuga pillid jagunevad ühekordse lesthuulikuga – klarnet, saksofon ja kahekordse lesthuulikuga – oboe, fagott – pillideks. Kromaatilist mängu võimaldavad puupillidel ülepuhumine ja toru lühendamine.
Oboel on 16-22 ava, on kõlalehter. Oboe tämber nasaalne- Pingeline kõla kõrges registris, madalas registris on mahlakas kõla( orkestri häälestaja) Tuntuim mängija on Kalev Kuljus Klarnet Klarnet on kõige suurema mänguulatusega, eelkäiad pärilt idamaalt. Valmistatakse puidust ja tehismaterjalist. Klarnetil on kuni 28 ava, ükstorst. Klarnet on nii soolo kui ka jazzi pill. Kuulsamad mängijad on Tooma Valivoo ja Hannes Altrov. Fagott Fagott on kõige madalama heliga puupuhkpill, tehakse vahtra ja palisandrist. Fagott on tavaliselt punast värvi. Fagotil on väga pikk kõlatoru üle 2,50meetri. Riputatakse kaela. Fagottil on 25-30 kõlaava, kahekordne lesthuulik., 2 trosti ja huulik on ühendatud kõlatoruga S-kujulise peenikese metall toruga. Fagotti mängitakse sümfooniaorkestris. Tuntumad mängijad on Andrus Leppnurm ja Peeter Sarapuu. Saksofon Saksofon on noorim esindaja. Leiutas Adolphe Sax 19
Oboe Konspekt 8. klassi muusikaõpetusest Sünnimaa on oboel Prantsusmaa. Esiisaks on keskaegsed salmeid. Sajandite jooksul pill täiustus. 17. sajandil lisandus klappmehhanism. 18.-19. sajandil suurenes sõrmeavade hulk. Oboel on kahekordne lesthuulik. Pilli pikkus on u. 60 cm. Ulatus on b-g3 Kõla on nasaalne, pisut pirisev. Keskmises registris kõlab mahlakalt ja kandvalt. Kõrges registris pingutatult. Kõike väljendusrikkam on pill laulvates, aeglastes meloodiates. Kasutusel on ka altoboed ehk inglisarved. Inglisarv on tavalisest suurem ja madalama kõlaga. Huulik on pikendatud. Kõlalehtri ots meenutab pirni. Mõlemad pillid on valmistatud eebonipuust. Kuulsaimad eesti mängijad: Kalev Kaljus, Nils Rõõmussaar.
5Hz) 2. Tugevus dB 120dB (valulävi) 3. Kestvus, vältus 4. Tämber Puhast, ilma kaasvõnketa heli pole olemas. (seda saab teha vaid elektrooniliselt siinusheli) Pilli tämbrit mõjutavad: 1) Ülemtoonide arv 2) Ülemtoonide kõrgus (järjekord) 3) Ülemtoonide intensiivsus Keelpillid on kõige ülemtooniderikkamad. Klarnetil domineerivad paarituarvulised ülemtoonid. Tämber sõltub heli tajumisest (atakk, hingamine). Oboe, fagott madalad ülemhelid, põhiheli hästi kuulda. Flööt on ülemhelide vaene. Helispekter Ülemtoonide rida PILLIDE JAOTAMINE A 1) Häälestuvad Vastavalt spekter on 2) Mittehäälestuvad harmooniline ja mitteharmoonliline B Mängimiseviisi järgi: 1) Keelpillid Poogenpillid, näppepillid 2) Puhkpillid 3) Löökpillid 4) Klahvpillid
põhitoonidega. Enamasti kasutatakse tänapäeval klarnetit, mille põhitooniks on b. Klarneteid tehakse puust. Pillivabrikutes toodetakse aga ka eboniidist klarneteid. Neid pille tehakse isegi klaasist. FLAGOTT Fagoti kõla on ninahäälne, natuke kurva ja natuke naljaka maiguga. Fagotil ja oboel on ühised eellased. Esimesed kaasaegsed fagotiga sarnased pillid valmistas Nürnbergi pillimeister S. Schnitzer XVI sajandi lõpul. Fagotte valmistatakse vahtrapuust. Fagott koosneb kolmest üksikust torust. Kokkupanduna moodustavad need suure tüseda pillitoru, mille ülemine osa on kahekordne. Fagoti kaksiklesthuulik sarnaneb oboe omaga - selleks on kaks vähese kumerusega vastastikku asetatud pillirooplaati. Peenikese S- kujulise toru kaudu on nad ühenduses suure pillitoruga. Sellele on lugude mängimiseks tehtud augud ja paigaldatud klapid. 6 VASKPUHKPILLID TROMBET
.................................................. 7 4.2. Ühekordne lesthuulik ehk trost...................................... 7 4.3. Kahekordne lesthuulik ehk topelttrots............................. 7 4.4. Flööt.................................................................... 7 4.5. Oboe.................................................................... 7 4.6. Klarnet.................................................................. 7 4.7. Fagott................................................................... 8 4.8. Saksofon................................................................8 5. Kokkuvõte........................................................................ 9 6. Kasutatud allikad................................................................10 Sissejuhatus Käesolev referaat on koostatud puhkpillidest. Peamiselt leidsin materjali internetist, kasutasin muusikaõpikut ja Laste ja Noorte Entsüklopeediat.
orkestripilliks. Vanim partituur, kus on kirjas oboe partii, pärineb aastast 1659. Oboemängija paneb õhusamba pillitorus võnkuma kaksiklesthuulikuga, milleks on kaks teineteise vastu asetatud pillirooplaati. Kaksiklesthuulik kinnitub väikese torukese kaudu pillitoru külge. Pillitorul on augud ja klapid - nende abil õhusamba pikkust reguleerides saab pillimees muusikapalasid mängida. Oboe Klarnet Fagott Klarnet Klarnet on kolmas liige sümfooniaorkestri puupillide rühmas. Tema hääl võib ulatuda peaaegu niisama kõrgele kui flöödil, aga ta võib nii flöödist, oboest kui ka inglise sarvest madalamalt heliseda. Klarneti kõrged toonid sillerdavad ja kilkavad, madalad toonid pehmed ja salapärased. Klarnet pärineb vanadest idamaadest. Aegade jooksul muutusid klarneti-laadsed pillid paljude Euroopa rahvaste igapäevasteks muusikariistadeks
Kõik kommentaarid