Kuulsuse narrid retsentsioon Kirjanik Eduard Bornhöhe jutustuse ainetel valminud telelavastus ''Kuulsuse narrid'' on alati vaatajatele jätnud hea esmamulje. E.Bornhöhe on veel kirjutanud kuulsust kogunud seiklusjutu ''Tasuja'' ''Kuulsuse narride'' lavastajaks on Ago-Endrik Kerge. Telelavastus tekitas minus kohe pinget, nagu tahaks teada mis edasi saab. Stsenaarium räägib kahest allakäinud mehest üks endaarust luuletaja, teine endaarust leiutaja. Mehed on mõlemad ka napsulembelised ja just see toobki nad ühel päeval kokku. Telelavastuse sündmustik on humoorikas, kaasakiskuv, kohati ka igavavõitu. Mind häirisid kohati eriefektid, millele oldi kõvasti rõhku pandud. Tegelaskujud olid humoorikad ja peategelased Salomon Vesipruul osas Jüri Krjukov ja Jaan Tatikas osas Urmas Kibuspuu olid hästi välja mängitud. Kostüümide kohapealt nii palju, et kostüümid olid suurepära...
''Etüüd punases'' A.C.Doyle Mina lugesin läbi Arthur Conan Doyle raamatu ''Etüüd punases'', kus detektiiviks oli Sherlock Holmes. Talle oli kaaslaseks endine sõjaväearst Watson ja ka detektiivid Lestrade ja Gregson, kes püüdsid kõigest väest seda juhtumit ära lahendada, kuid sattusid alati valedele jälgedele. Gregson'i ja Lestrade'i oli raamatus kujutatud natuke üleolevate, kuid Sherlocki suhtes austavad, ullikestena. Watson see eest oli kujutatud üpris tasakaaluka kujuna, kes oli alatihti pahviks löödud Sherlock Holmesi teadmistega. Sherlock Holmes oli äärmiselt üleolev tegelaskuju. Tal oli põhjust olla üleolev, sest ta eksis väga harva oma arvamustega. Näiteks suutis ta teoses kohe ära arvata mõrvari pikkuse, jala numbri ja hämmastaval kombel teadis ta öelda, et mõrvar on näost punane. Tal oli teadmisi igast valdkonnast nii palju, kui ta ise seda vajalikuks pidas ja kui ta midagi uut ebavajalikku teada sai, püüdis ta uut teadmist ...
JÜRI PARIJÕGI ,,TERASPOISS" Raamat räägib poisist nimega Jaan. Romaani tegevused leiavad enamasti aset lastekodus, kojanaise kodus, erikoolis ja üliõpilase juures. Peategelase Jaani kujunemislugu on väga haarav ja liigutav. Jaan kaotas oma ema jutustuse alguses ja tema isa oli juba ammu surnud. Algul oli tal väga raske ja ta lootis, et kannatused on ainult uni. Hiljem ta siiski mõistis aga püüdis mitte teist nägu teha. Jaan oli sunnitud elama kojanaise ja kojamehe juures. Ta aitas neil kõiki töid teha. Õhtul käis aga linna peal lehti müümas. Kahjuks jäi ühel päeval kojamees väga haigeks ja poemüüja rääkis kojanaise pehmeks, et nad läheksid linnavalitsusele kurtma ja raha nõudma. Nagu ikka, linnavalitsus ei andnud raha ja nii pidigi Jaan lastekodusse minema. Jaan otsustas minna üliõpilasele külla ja ta jäi sinna mõneks ajaks elama aga kui üliõpilane ei olnud kodus pidi Jaan lastekodusse minema. Kui ta sinna jõudis hakkas Krõhva kohe Jaan...
VAHETUSLAPS Raamat räägib 13-aastase Austria poisi Ewald Mittermeieri ühest suvest,kus nende perre tuli vahetuslaps Inglismaalt. Koolis hüütakse Ewaldit Elsiks(eesnimede esitähtede järgi,ta täielik nimi on Ewald Leonhard Stefan Isidor Mittermeier).Ewaldile ei meeldi see üldse.Ta on hea õpilane ja tunnistusel on tal tavaliselt ühed-kahed(Austrias on ``1`` väga hea ja ``5`` on puudulik).Ainult inglise keelega on poisil probleeme.Ewaldi ema käis koolis õpetajaga sel teemal rääkimas,aga õpetaja polnud nõus niisama hinnet paremaks panema.Ta soovitas saata poiss Oxfordi laagrisse,et Ewald saaks seal inglise keelt õppida.Waldile(nii hüüti Ewaldit kodus) tundus see mõte talumatu.Aga ta vanemad olid ranged ja harjunud tegema nii,nagu nende meelest lapsele parem.Waldil oli 15-aastane õde Sybille,keda lihtsalt Billeks kutsuti.Ta teadis täpselt,kuidas antud olukorras vanemaid meelt muutma panna.Ta hakkas vennale rääkima,...
TÕELINE SÕBER ON SEE ALLES VARANDUS Sõber teda vajam e k õik. S õbrad on nagu tähed. Me ei pruugi neid tihtilugu näha, kuigi teame, et nad on ikka ja alati ole mas. Milline on õige sõber? Õiget sõpra saame alati usaldada. Ta ei valeta sulle, ta hoiab sinu suuri ning väikseid saladusi, ta on s õbralik , ta usaldab sind, ta peab sind m e eles, ta suhtleb sinuga tihti, temaga on lõbus. Seda loendit v õib lõputult jätkata. Üldsegi, tõeline sõber peaks ole ma nii ideaalne, kui üks ini mene olla saab, kuid samas mitte nii ideaalne, kui ...
Alexandre Dumas vanem · 18021870 Päritolu · Alexandre Dumas Davy de la Pailleterie · Vanaisa aadlisuguvõsast · Dumas' isa läks oma isaga tülli ja võttis naise perekonnanime · Dumas' isa oli Napoleoni armees kindral · Kolmas laps · Raske majanduslik olukord · Dumas Pariisis jurist Orleans'i hertsogi juures · Läks teatrisse · Tuntus draamakirjanikuna Pere- ja eraelu · Poeg A. Dumas noorem, abieluväline tütar · 1840 abielu näitlejanna Ida Ferrier'ga · Naistelemb · Maetud Pariisi koos teiste kirjanduse suurkujudega (Rousseau, Hugo, Voltaire) Loometöö · Loetuim prantsuse kirjanik maailmas · Teater, draamakirjanik · Ajaloolised seiklusromaanid "Krahv Monte-Cristo "Kolm musketäri" 1844 "Kakskümmend aastat hiljem" · Sõber ja rivaal Victor Hugo Loometöö · 1832. a koolera epideemia · Dumas reis Euroopas: Austria, Holland,...
aga ma ei ole Erki odakaar ei jäta märki vaatan naiste kauneid kintse neljasadat jooksen sörki tasa võbelevaid tisse pooltteist kilti katta ma oda lendab minu sisse suudan vaid jalgrattaga armunoolena mind tabas kui ma ainult oleks Erki seda kümnevõistlusvärki kohtunik tal võttis sabast lausa kinnisilmi teeks mõõtis kaheksakend meetrit kuid ma pehme nagu keeks teine katse tabas Peetrit Kasutatud kirjandus: www.wikipedia.org www.google.ee www.elu24.ee www.naisteleht.ee www.n2dalaautor.wordpress.com www.kroonika.ee "Ruttu Tuttu! Isade Unejutte"
,,Kaelkirjak" Milos Macourek Moraal ja analoogiline situatsioon: Ära lenda kõrgemale, kui tiivad kannavad. Kõigile pole antud nö võimeid, mis meid eriliseks, teistest paremaks või isegi võrdseks teevad. Proovida võib alati, aga siiski, tuleb endale teadvustada piire, mille ületamine on mõttetu ja puhas ajaraisk. Sest see, mida sa tahad, ei juhtu ju niikuinii. Jah, ime võib sündida ja siga lennata, kuid jääda tuleks siiski reaalsuse piiridesse. Kõike ja kõiki tuleb võtta nii nagu nad on. Maailma enda ümber tuleb aksepteerida, hoides seda võrdsena ja kõigile avatuna. Sest, nagu teada, oleme me kõik ju erinevad ja midagi head ja halba leidub kõigis. Ilu on vaataja silmades nagu okas kritiseerija pilgus. Kõik tuleb hoida tasakaalus ja võtta seda nii, nagu see kord loodud on. Ei tohiks võrdsustada individuaalseid tulemusi ja saavutusi, vaid tuleks hinnata me...
Lilli Promet 1922-2007 Lilli Promet Click to edit Master text sty · Sündis 16.veebruar 1922. aastal Petseris. Second level · 1935. aastal asus Riigi Kunsti Third level Tööstuskooli õppima keraamikat. Fourth level Fifth level · Ajakirjandustöö Noore Hääle toimetuses. · Algus luule kodumaast, armastusest, kirest. · Hiljem huvi proosa vastu. · 1946. aastal sündis koos Ralf Parvega poeg Ralf Parve Juunior. Esimesed raamatud 1958 "Ainult puhtast armastusest" õrn ja romantiline. "Püha kunsti jüngrid" isa mälestuseks. "3 x pakitud kohver" koos Ralf Parvega. Järgnevad aastad: 1961 Novellikogu "Roosa kübar" novellid, miniatuurid ja jutustused. 1962 "Meesteta küla" rääkis möödun...
India Vabariik ? Bh?rat Ganar?jya Pealinn: Delhi Rahvaarv: 1,016 miljardit (kasvab suure hooga) Keeled: hindi, inglise Religioonid: 80% hinduism, 14% moslemid, 2.4% kristlased, 2% sikhid, 0.7% buddistid, 0.5% dzaiinid?, 0.4% muu Parim aeg külastamiseks on oktoobri ja märtsi vahel. Aprillis ja mais võib tasandikel temperatuur küündida üle 40 kraadi. Mussoon hakkab üldjuhul juunis ja kestab septembrini. Ajavahe Eestiga on 3 ja pool tundi. Majandus ja riigikord Ametlikult on India demokraatlik parlamentaarne riik. Majandus on sihuke riiklik-tsentraalse planeerimisega-kapitalistlik, ühesõnaga ei liha ega kala. Kõrgelt on arenenud tarkvara progemise tööstus, eriti Bangalore kandis. Üldjuhul kasvab India elanikkond (ligemale miljard) märksa kiiremini kui majandus, sellest ka üldine vaesus. Sellest hoolimata on India elanikud küsitluse andmetel ameeriklaste järel maailma õnnelikumad. Vot mis tähendab hindu religioon ja soe kliima. India, äärm...
,,Vihurimäe" Emily Bront Lugesin Emily Bront armastusromaani ,,Vihurimäe". Raamat rääkis härra Lockwoodist, kes tuli Rästapessa rentnikuks ning sai teada Vihurimäel ja Rästapesas minevikus toimunud huvitavatest sündmustest. Ta tutvus Vihurimäe ja Rästapesa omaniku Heathcliffi, tema minia Cathy, Josephi, Zillahi, proua Deani ja Hareton Earnshaw`ga. Majapidajanna Ellen Deani lugudest avanes talle keeruline armastuse ja vihkamise keerdkäik. Lugu rääkis alates Heathcliffi lapsepõlvest kuni selleni, kus temast sai kogu vara omanik. Läbi raamatu oli väga palju tegelasi. Heathcliff oli orb, kelle härra Earnshaw oli poisikesena lapsendanud. Earnshaw`l oli veel kaks last: tütar Catherine ja poeg Hindley. Catherine ja Heathcliff said parimateks sõpradeks, kuid poisid üksteist ei sallinud. Vanemaks saades saadeti Heathcliff majast minema. Catherine abiellus Edgariga...
Kõrboja peremees Kõik sai alguse sellest, et Villu lõi Eevi pärast, kellega tal laps oli mehe maha. Selle eest läks ta mõneks ajaks vangi. Koju saabudes sai ta teada, et ka Kõrboja peretütar, Anna on kodus. Annaga olid nad lapsepõlves head sõbrad olnud ja Anna pärast oli Villu oma ühe silma peast jooksnud. Nüüd kui Anna oli sirgunud preiliks ja linnas õppinud ei tahtnud lihtne Villu teda näha. Ta ei tahtnud üldse kedagi näha, sest kõik oleksid talle vangisistumist meelde tuletanud. Selle asemel hakkas teda huvitama Katku, tema isa talu. Varem ei huvitanud see teda üldse. Nüüd tahtis ta ise töös kaasa lüüa ja Katkul midagi paremaks muuta. Villu oli väga kangekaelne ja sellepärast juhtuski, et ta hakkas Kivimäel kive õhku laskma. Ta tahtis Kivimäe kividest tühjaks teha, et sinna põllud rajada. Teised ütlesid talle, et ärgu ta seda tehku, sellest sünnib ainult tü...
,,Tasuja" I osa Oli 13. sajand. Harjumaa põhjapoolses osas Tallinna lähedal seisis üks talu, mis oli teedest kaugel ja metsa sees. Talu hüüti Metsa taluks, sest et ta oli nii metsa sees. See talu oli maamehe Tambeti oma. See mees oli pärisperemeheks saanud nii, et(sellel ajal olid ju peaaegu kõik Eestlased orjad)Tambeti isa, Vahur, kes oli väga tugev, oli Tallinna piiskopi ori. Ta põgenes metsa. Piiskop leidis Vahuri üles ning tahtis teda piitsutada. Siis tuli metsast välja karu ning piiskop nõudis enda päästmist ningVahur sai vastutasuks tükike metsamaad endale.. Ta ehitas metsa sisse väikse maja. Osake maaalast oli põld. Tambetil oli poeg Jaanus. Tambeti naine suri kahe aasta eest. Tambet ehitas ilusa ja suure maja. Tambet hakkas hoolimata Vahuri keelust saksa keelt õppima. Jaanus õppis Tallinna Mustamunga kloostris. Tambet ja Jaanus läksid ratsutades Lodij...
3706. Lapsed on kodu peegel 3707. Vaidlus on üsna ohtlik asite võite võita, kuid ühtlasi kaotada sõbra 3708. Kui räägid pidevalt üksinda on sul alati õigus 3709. Naeruga parandatakse iseloomu 3710. Mustad kahtlused ei sobi suure armastuse kõrvale. 3711. Truudust murtakse selleks, et truudust proovida 3712. Raamatud on nagu peegel. Kui vaatab sisse eesel, ei saa sealt peegelduda ingel. 3713. Me harjume hästi kõnelema, kui loeme sageli neid, kes on hästi kirjutanud. 3714. Kirjandus on uudised, mis jäävadki uudisteks. 3715. Armastust karta tähendab karta elu ja need, kes elu kardavad, on juba kolmveerandi võrra surnud. 3716. Armastus, on täpselt nagu sõda selles suhtes, et kuigi sõduril on õnnestunud laupäeva õhtuks kolm nädalat terve nahaga pääseda, võib ta pühapäeva hommikul paugu südamesse saada. 3717. Esimesele armastusele annab võlu meie rumal usk, et see iialgi ei lõpe. 3718
Sport kui elustiil Sport on mänguline, kehaline või vaimne tegevus ja meelelahutus. Igal inimesel on võimalus valida endale kõige sobivam viis, kas siis rahvasportlasena, tippsportlasenavõi siis lihtsalt spordihuvilisena, seljuhul võib öelda, et mingilmääral tegelevad spordiga kõik. Osad spordivad seepärast, et saavutada hea enesetunne, teised tahavad saavutada sellega vormika keha, kolmandad aga püüavad jõuda sealjuures tippu. Oma eesmärkide saavutamiseks tuleb teha tükk tööd, sest ükski tulemus ei tule iseenesest ega üleöö. Mõnele on eesmärgiks teha sporti, et hoida normaalset kehakaalu ja mitte haigestuda. Õige toitumise ja piisava trenni tegemisel võib saavutada ka raskemast inimesest keskmise kehakaaluga inimese. Küll aga on ka neid, kellele on eesmärgiks jõuda tippu, seljuhul muutub sport eluviisiks. Jälgima peab siis oma päeva üles tõusmisest magama minekuni. Sinna vahele peab mahtuma ...
Elu on õppimine Õppimine on kõige alus. Õppimise all mõtlen ma kõige õppimist, mitte ainult koolitükke. Elu algab meil õige väheste oskuste ja teadmistega. Iga väiksem asi, mida teeme ja õpime jääb mällu kogu eluks. Kogu õppimine tundub justkui loomulik areng, koos kasvamisega. Aastate möödudes on lausa raske tunnistada, et ma seda või teist varem ei teadnud või ei osanud. Tähtis on ka juurde õppida. Suured inimesed kutsuvad seda enesetäiendamiseks. Täiendatakse ennast nii teadmiste kui ka oskuste vallas ja mõned teevad seda ka veel täiskasvanuna. Sellepärast polegi paika pandud vanusepiire. Kui on jaksu, tahtmist ja pead, pole vanus mingi piiraja. Hindan neid inimesi, kes seda teevad ja tulevikus kasutan ka ise kindlasti seda võimalust, et õppida midagi hoopis teistsugust. Aga hetkel, kui hakkan lõpetama põhikooli, õpin seda, mis tähtis nüüd ja praegu. Tihtipeale tunduvad pal...
Kalevipoeg Esimene lugu Esimene lugu jutustab sellest, kuidas Kalevipoeg leiab endale naise. Põhja piiril Tara tammemetsa ääres elasid kolm venda. Suureks saades rändas üks Venemaale ja hakkas kaupmeheks, teine läks Turjamaale ja sai seal vapraks sõjameheks. Kolmas vend, Kalevipoeg, aga istus põhjakotka selga ja lendas Viru randa. Sinna rajas ta oma riigi ja sai selle maa esimeseks valitsejaks. Läänemaal elas üks noor lesknaine. Ühel hommikul karja ajades leidis ta metsast kana, tedremuna, varesepoja. Kodus pani ta muna kana alla hauduma, varesepoja viskas aga kirstu taha. Aja möödudes läks perenaine vaatama ja nägi et kanast oli kasvanud ilus neiu, kelle nimeks sai Salme ja tedremunast teine tütar Linda. Varesepojast kasvas aga orjatüdruk. Aeg läks ja Salmel hakkasid käima kosilased. Kosjas käis kahvatu kuu ja põlevsilmne päike, kuid Salme saatis ...
Tegelased : · Ann Ann on 14-aastane türuk, kes elab oma vanematega koos.Talle meeldib oma sõpradega väljas käia. · Kärt Kees ( Kärtsu )- Kärt on Anni ema, kellel on oma tütre ees palju saladusi. Ta hoolib ja tahab oma last kaitsta. · Kristjan Kees Kristjan on Anni isa, kellega tüdruk väga palju aega ei veeda. · Reena Reena on Anni parim sõbranna, kellega ta ühe poisi pärast tülli läks. · Gregor Gregor on üks Marteni sõber, ta on poiss kellele Ann meeldib, kuid Ann ei taha muud kui lihtsalt olla sõber. · Marten Anni klassivend , kellel on nii palju taha, et ta tervet baari tühjaks osta saab. · Silvia üks hea sõbranna Annil, kellega Ann pidudel käib · Kätlin sõbranna, kes Annile oma probleeme usaldab, ta elab Pärnus
HAMLET Kuninga ihukaitseväelased näevad lossi valvates vaimu, kes on kadunud kuninga sarnane. Nad otsustavad Hamletile sellest rääkida, mille peale viimane lubab järgmisel ööl valvuritega kaasa minna. Öösel kõneleb Hamlet oma isa vaimuga, kes räägib pojale enda tapjast (siiani usuti, et kuningas suri ussi hammustusse), kelleks osutub praegune kuningas. Hamlet tõotab kätte maksta. Samal ajal arvatakse, et Hamlet on hull, sest ta saadab Opheliale veidraid armastuskirju. Lossi saabuvad rändnäitlejad, kellel Hamlet palub esitada üht näidendit, kus mõrvatakse kuningas sarnaselt Hamleti isa mõrvale. Vahepeal saadavad kuningas, kuninganna ja Polonius Ophelia Hamleti järele luurama. Poloniuse tütar kuuleb Hamleti monoloogi elust ja surmast ning hakkab uskuma juttu printsi hullumeelsusest. Sama päeva õhtul esitataksegi näidend, mida soovis Hamlet. Poole etenduse pealt tormab kuningas õudust tun...
Põrgupõhja uus vanapagan Alustaksin pealkirjast. See, mille järgi pealkiri on võetud on küll igaühele selge. On võetud talu nimi "Põrgupõhja" ja sinna asus elama ju "Vanapagan". Uus on ta sellepärast, et ka eelmist peremeest hüüti ju vanapaganaks. Arvan, et see pealkiri on hästi valitud. Paljudel teostel on sellised lihtsad pealkirjad, millest igaüks kohe aru saab, või ei saa üldse aru. Sellest pealkirjast saad sa aga tõsiselt aru alles siis, kui oled ka ise raamatut lugenud. Järgnevalt annaksin väikese ülevaate teose tähtsaimatest tegelastest. Jürka oli vastuvaieldamatult selle teose peategelane. Paljudes raamatutes on peategelased läbinisti head. Nad on targad ja oskavad igast olukorrast edukalt välja tulla. Jürka oli aga teistsugune. Ta oli küll jõult võimas, aga mõistuselt kehv. Sageli tekkis tal probleeme hea ja halva eristamisega. Tal oli ka küllalt raske aru saada sellest, kuidas tema enda haritud maa li...
Märt Avandi 10.C Jaanika Orav Märt Avandist Ta on 26. veebruaril sündinud eesti näitleja. Lõpetas Rapla Ühisgümnaasiu mi 1999.aastal ja Kõrgema Lavakuntstikooli 2004. aastal. Lavarollid Endla teatris 2006: "Vargamäe kuningriik" Indrek 2006: "Liblikas ja peegel" mees 2007: "Karge meri" Eerik Lamm 2007: "Kajakas" Trigorin, Boriss Aleksejevits, kirjanik 2007: "Kangelane" Andrus Kuusk 2008: "Pomminmäng" seersant Henderson Rollid Eesti Draamateatris 2002: "Suur kosjasõit" Lõoke 2002: "Liilia" Liilia 2004: "Asjade seis" 2008: "Pikk päevatee kaob öösse " Edmund Tyrone 2009: "Mängud tagahoovis ehk Because" Asaf Saharov 2009: "...
Eeskujud õpetavad Inimese käitumist ja iseloomu mõjutavad eelkõige eekujud, kelleks on kõik inimesed, kellega noores eas kokku puututakse. Kõige rohkem mõjutavad sind ema ja isa. Nende käitumine ja suhtumine sinuga mõjutab sind palju. Nad õpetavad alati häid kombeid ja käitumist ja ütlevad alati, et tuleb korralikult käituda ja mitte teha igasugu lollusi. Isegi kui on õpetatud vanemate poolt, et ei või mingeid asju teha, vahest ikkagi tehakse seda. Eeskujudeks on ka muidugi paljud teised, aga kõige ligemal peale ema ja isa on vanavanemad ehk vanaema ja vanaisa. Nemad õpetavad mind olema veel korralikum ja paremini käituv inimene. Nad õpetavad ka muidugi selliseid tegevusi, mida vanemad ei õpeta. Vanemad ja vanavanemad on eeskujuks kõige nooremas eas. Nooremas eas on ka muidugi veel teisigi eeskujusid, näiteks vanemate õed ja vennad, enda õed ja vennad ja ka sõbrad, kes...
Eduard Vilde "Pisuhänd" kokkuvõte 1. Määrake autori pooldav või eitav suhtumine üksikutesse tegelastesse. Milles see avaldub? 2. Kuidas on Vilde kasutanud remarke tegelaste iseloomustamiseks? 3. Iseloomustage tegelasi (pöörake tähelepanu nende · käitumisele; · kõnelaadile; · suhtumisele teistesse; · teiste tegelaste suhtumisele temasse; · välimusele; · vaimsele tasemele): Vestmann, Sander, Piibeleht, Laura, Matilde. 2. Tooge näiteid · karakteri-, · situatsiooni-, · sõnakoomika kohta teoses. Vastused 1. Autoril on eitav suhtumine Sandrisse. See avaldub selles, et lõpus jääb ta kõigest ilma ja saab häbi ning alanduse osaliseks. Minu_arust kuulub autori pooldav suhtumine Piibelehele, sest midagi ei saa ära anda ilma midagi vastu saamata. Piibeleht saab pea kõikide osaliste toe...
Anton Hansen Tammsaare "Kõrboja peremees" Katku Villu on istunud vanglas üle aasta selle eest, et lõi külakakluses maha mehe, kes teda pussiga (mitte püssiga!!) ründas. Taas kodus, asub kõvasti tööle, tööd on ta õppinud vanglas armastama. Varem on Villu tegelenud sellega, millega parajasti tahtmist on olnud. Kord huvitunud rauatööst ja masinatest, ehitanud uhke töötoa. Ajanud puskarit ja saadud raha eest ehitanud keldri, uhkema kui kusagil mujal. Katku on väike talu viletsate maadega. Vaid Kivimäel on parem muld; seal vili kasvaks, kuid kive on seal rohkem kui ülearu! Villu asub neid lõhkuma, seda ei mõista aga isa, peab seda tühjaks tööks. Naabertalu Kõrboja suur kuid lohakil. Peremees Rein on unistaja, mitte teoinimene. Tütar Anna on olnud aastaid võõrsil, nüüd on ta koju kutsutud. Isa tahab talu temale anda. Jaanilaupäev. Pidu Kõrboja järveäärsel kiigeplatsil. Anna ja ...
Diana Leesalu Maarja Jürgens Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium 8. klass Aprill 2010 Sisukord Lk 2...............................................................Sissejuhatus, elulugu Lk 3...................................................Loomingust, ,,2 grammi hämaruseni" Lk 4................................................................."Mängult on päriselt" Lk 5.........................................................Intervjuu Diana Leesaluga Lk 6..............................................................................Kokkuvõte Sissejuhatus Diana Leesalu on noor Eesti kirjanik, kes on oma kahe raamatuga,"2 grammi hämaruseni" ja ,,mängult on päriselt", pälvinud paljude noorsoo esindajate tähelepanu. Samuti on ta tunnustatud kirjanik Doris Kareva poolt. Elulugu Diana Leesalu sündis 1. novembril aa...
,,Oliver Twist'' C.Dickens Charles Dickens C.Dickens sündis aastal 1812 sünninimega Charles John Huffam Dickens. Ta oli Inglismaa üks suurimaid kirjanike, luues nii mõnedki unustamatud tegelased. Dickensi lapsepõlv oli raske. Rahamurede tõttu pidi ta koguaega kolima ühest kohast teise. Kui ta oli 12 aastane, saadeti ta isa võlavanglasse. Ta pidi mõneks ajaks koolist ära minema ja astuma tööle ühes laos. ...
Meelis (Enn Kippel) Meelis oli Sakala maavane ma Le mbitu üheksaaastane poeg. Lehola küla rahvas elas hästi. Neil oli küllalt loo mi ja vilja. Rahvas elas keset ürgset loodust õnnelikult, ka Meelisel oli õnnelik lapsepõlv. Ühel kaunil päeval oli Meelis koos vana karjuse Ivoga loo mi karjatamas. Poiss ronis kuuselatva ja n ägi sealt kõrgelt lähenevaid raudrüütleid. Raudrüütlid tulid koos preestriga. Lisaks ristiusule tulid rüütlid rahvast röövi ma. Pärast pikka ja verist lahingut v õtsid nad kaasa kõik linnuse õuele aetud veised ja lambad ning vilja ja söögivarud. Selleks, et Le ...
Marie Under Marie Under sündis 27. märtsil 1883 kooliõpetaja perekonnas. Hariduse sai ta Tallinna saksa tütarlastekoolist. Underit on nimetatud eesti luule hingeks, eesti suurtest naisluuletajatest on temaga võrreldav Betti Alver. Ta luule väljendab intensiivset siseelu nooruse vaimustunud hümnidest, läbi küpsemise kahtlustest kuni valulise kirgastumiseni. Oma esimesed koolitüdrukuvärsid kirjutas Marie Under 14-aastaselt, saksa keeles. ...
1. Mida tegi Loviis, kui Ronja sündis? b) laulis 2. Millist nime kandis kuristik, mis Mattise lossi kaheks jaotas? b) Põrguauk 4. Kes sisenes keldrisse, kui Ronja oli salakäigus Birkini jõudnud? a) Kolu Per 5. Mida tõi Ronja Birkile kui Borkakantsi röövlite toit oli lõppenud? a) kotikese jahu ja herneid 6. Kes lausus (karjus) sõnad: "Ära pane kätt ussipoja külge!" b) Mattis 8. Kuhu asusid elama Ronja ja Birk? b) Karukoopasse 9. Kes pugesid Birki ja Ronja peidupaika, kui nad käisid vajalike asjade järel? a) hallvanakesed 10. Mille üle tekkis Ronja ja Birki esimene tüli? a) noa kadumise pärast 12. Mis nime pani Ronja esimesele koduloomale? Kes oli see loom? 1a) Lia 2f)Hobune 13. Kelle mõtted on seatud sõnadesse: "Küllap kannan seda suve endas elupäevade lõpuni."? c) Birk ja Ronja 14. Kes ootas Ronjat ja Birki Karukoopa juures, kui nad olid metsmarduste käest pääsenud esimesel korral, teisel korral? 1b) Väikejõmm 2c) Loviis 15...
Ükskõiksus on kuritegu Kuritegu, mis see on ? Iga külje pealt erinevas tähenduses, igaühe jaoks erinev mõiste. Kuritegu on millegi toimepanek seaduse vastu. Ükskõiksus selle kõrval vaid inimeste emotsionaalne seis. Kas saab inimese emotsionaalne seis olla seaduse vastane kuritegu ? Me kõnnime igapäev ühte rada, elurada. Iialgi ei suuda me vaadata homsesse ja näha ette asju, mida võiksime oodata. Iga viimnegi päev on meie jaoks tähtis, tähtis oma sündmuste ning eesmärkide poolest. Meid on palju ühesuguseid, kahe jala ja kahe käega. Ümbritseme teineteist igapäev sisimas täis emotsioone ning näidates ja elades neid üksteise peal välja.Igaüks meist kingib kellegile midagi igapäev oma hoole ja armastusega, oodates sarnast tegu ka vastu saada. Kunagi ma kuulasin ära oma lähedasi, kes seda vajasid ning aitasin neid, tehes kõik mis minu võimuses oli. Ma tegin seda teades, et kunagi vajan ka mina endakõrvale kedagi, kes ulatak...
,,Eesmärk on see, mis annab elule tähenduse." (Theodore Parker) Igal inimesel peaks olema oma eesmärk, kuhu jõuda, mida saavutada, see annab elule mõtte, rõõmu nii selleni jõudmisel kui ka saavutamisel. Aga kuidas püstitada eesmärk? Arvatavasti on ka selliseid inimesi kellel pole eesmärki. Üks selline inimene olen ka mina. Mul on lihtsalt mõned väikesed ideed või lootused, aga ei pea neid oma elu eesmärgiks. Olen kuulnud sõpru rääkimas oma eesmärkidest ja sellest, mida nad teevad selle heaks. Neil on eesmärk, millele vaikselt rajavad ka oma elu. Aga kuna minul puudub selline kindel siht, siis see tekitab minus ebakindlust. Ma ei ole eesmärki suutnud seada kuna ei oska, kõike mida olen proovinud püstitada, tunduvad võimatud, liiga kaugel, liiga rasked ja seepärast olen need mõtted maha surunud, et oleks kergem, muretum. Leian millegi pärast ainult põhjuseid, et mitte jõuda sihtpunkti. Tunduks nagu kardaks midagi....
Mida võiks teha miljon krooniga? Nii mõnelgi ,,lotokolmapäeval" olen kadestanud neid värskeid miljonäre, kes peavõidu on endale saanud, raha kulub ju alati ära. On neid, kes satuvad halvale teele ja kaotavad seeläbi kõik. Seepärast vast öeldaksegi, et raha on kõige kurja juur. Aga leidub ka inimesi, kes oskavad rahaga mõistlikult ümber käia ning värskelt võidetud miljoni lausa mitmekordistada. Kui aga rahasummade kasvatamine pole eesmärk, mille poole püüelda, siis mida võiks teha miljon krooniga? Nagu mu ema on alati öelnud, kõige targem otsus on raha investeerida haridusse. Mina nõustun sellega täielikult. Inimene õpib kogu elu, aga sureb ikka lollina. Miks siis mitte kogu õppimisprotsessist viimast võtta ja arendada ennast nii palju kui võimalik? Juba põhikoolis endast maksimumi andmine garanteerib sissesaamise korralikku gümnaasiumisse, misläbi pole ülikooli pääseminegi midagi ületamatut. Ja siink...
,,Jevgeni Onegini" sisukokkuvõte Puskini "Jevgeni Onegin" räägib sellest, kuidas suure viivitamisega võib armastus eest lipsata. Onegin oli inimene, kelle elu seisnes ainult pidudel, ballidel, teatrites käimisest. Ta ei tahtnud abielluda, vaid olla vaba, sest arvas, et see oleks täielik õnn. Lõpuks ta mõistis, et õnn on just see, kui oled seotud ja sul on oma kaasa. Kord kutsus Lenski, Onegini ja Tatjana sõber, Oneginit Tatjana poole ja Tatjana armus Oneginisse. Tatjana tegi Oneginile kirja, milles tunnistas, et armastab teda, kuid Onegin ainult salvas teda. Onegin kiusas Lenskit ja tantsis ühel peol Olgaga, Lenski tüdrukuga. See solvas Lenskit ja ta kutsus Onegini duellile, kus Onegin Lenski püssiga maha lasi-võitis duelli. Onegin oli masenduses ja lahkus, läks reisima. Vahepeal abiellusid nii Tatjana kui Olga. Reisilt tulles nägi Onegin Tatjanat ja tema külmust nähes kirjutas talle kirja, et kahetseb kun...
...........................................................................................8 Artiklid.............................................................................................................................9 Luuletused........................................................................................................................10 Katkend intervjuust..........................................................................................................11 Kasutatud kirjandus.........................................................................................................12 ELULUGU VIIVI LUIK on sündinud 6. novembril 1946 Viljandimaal, Eestis. 1954-1965 õppis Risti Algkoolis, Kalmetu 8-kl koolis ja Tallinna Kaugõppekeskkoolis. Alates 1965. aastast töötas ta raamatukoguhoidjana ja arhvaarina. Alates 1967. aastast oli ta kutseline kirjanik Tallinnas. Kirjanike Liidu liikmeks sai ta 1970. aastal.
Ita Ever on eesti näitleja. Tema õige nimi on Ilse Ever. Ta on sündinud 1. aprillil 1931. aastal Paides. Ita kolis oma vanematega Võrru ja kui tüdruk oli 4 aastane lahkuti väikelinnast pealinna. Ilse pandi Tallinna Liivalaia tänavale lasteaeda. Keegi ei osanud arvata, et Itat ootab ees teatritee. Ta luges saime ja laulis. Koolis võttis osa isetegevusolümpiaadidest. Ita käis alguses Tallinna 14. algkoolis ja hiljem Tallinna 8. algkoolis. Edasi õppis ta Tallinna 4. keskkoolis. Ilsest sai Ita just keskkooli ajal, kui nad sõbrannadega raamatuid lugesid. Nad arvasid, et peaksid endale lõbusamad nimed otsima. Pilvi Ojamaa, Ilse sõbranna, valis ühe romaani järgi tüdrukule nimeks Ita. Nimi jäi Ilsele ruttu külge. Pärast keskkooli, läks Ever kolmeks aastaks Moskva Teatriinstituuti GITIS-e õppima, kuigi algselt oli tal soov Tartusse arstiks õppima minna. 1953. aastast on Ilse Draamateatri näitleja. Samal aastal abiellus ta Eino ...
Tallinna Reaalkool FATU HIVA Thor Heyerdahl (1914-2002) 1.Andmed raamatu kohta pealkiri, autor, ilmumisaasta, kirjastus. Raamat ,, Fatu Hiva ´´ anti välja 1974-ndal aastal New American Library poolt. Raamatu autor on Thor Heyerdahl, kes oli Norra etnograaf ja seikleja. Tõlgitud eesti keelde raamat Andrus Marani poolt, välja antud Eesti Raamatu poolt aastal 1988. 2. Tegevusaeg raamatus? Autor kirjutab oma aastapikkusest elust Markiisaarestiku Fatu-Hiva saarel. Heyerdahl võttis noore mehena nõuks 1937. aastal koos naisega pöörduda tagasi loodusesse. Raamat ise aga on kirjutatud mitu aastakümmet hiljem. 3. Tegevuskoht-manner, riik, piirkond-võimalikult täpselt. Uuri kaardilt, kus see koht on, lisa kaart ja näita seal piirkond. Fatu hiva asub Vaikses ookeanis Markii saarestikus Prantsuse-Polüneesias, kuulub Prantus...
Kes on edukas inimene? Paljud inimesed usuvad, et edukas inimene on see, kellel on palju raha, suured autod ning mitmeid maju. Tänapäevases maailmas on tõusnud esiplaanile finantsiline pool mida rohkem on inimestel raha, seda edukamad peavad nad olema. Aga õnneks on igas asjas ka teine pool: inimesi ei mõõdeta nende rahakoti paksuse järgi, vaid hoopis muude väärtuste järgi. Kuna enamus inimesi on liikunud üle oma arusaamades, et mida rohkem on raha, seda edukam ta on. Seetõttu on inimesed hakanud ohverdama oma eraelu, et saada suuremat palka ning tunnustust teiste poolt. Sellised inimesed rügavad päevad-ööd tööd teha ning ei mõtle tagajärgedele. Nende palk on ainult tõusuteel, aga sealhulgas hakkavad ka sõbrad ning lähedased inimesed kaduma nende juurest ning tekivad tutvused, keda huvitab ainult nende rahakoti paksus. Selliste kahepalgeliste inimestega kaotavad nad oma isiksuse ning muutuvad nendesugusteks. ...
Jumala ja minu vahel on kõik läbi Arvustus Autor: Katarina Mazetti Raamat ,,Jumala ja minu vahel on kõik labi" anti välja aastal 1995 Stockholmis ning see raamat kuulub noorsookirjanduse alla. Rootsi keelest on eesti keelde on selle tõlkinud Vladimir Beekman aastal 2000. Eestikeelne teos on välja antud kirjastuse Avita poolt. Raamatus on väga hästi kirjeldatud noorte elu ja nendevahelist läbisaamist. Arutletakse noorte elu üle ning, et miks mõni asi on nii ja teine asi jälle teisiti. Katarina Mazetti on Rootsi kirjanik, kirjutab peale raamatute ka ajakirjadele artikleid. Ta sündis 29. aprillil 1944. aastal Stockholmis. Kirjaniku enimmüüdud raamat on 1988. aastal kirjutatud ,,Här kommer tjocka släkten!." Peategelase Linnea jutustuse kohaselt toimus tegevus aasta vältel. Sündmused toimusid koolis ja ka väljaspool seda. Tähtsamad tegela...
Eks sina püidnud püssilani, Ajanud neid hangulani. Kas sind, kas sind, eidekene, Kas sind püiti püssilani Ja sind aeti hangulani Eks sind rahal kositud, Eks sind kullal kuulutatud Raha alla laulatatud. Pildid Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Kasutatud kirjandus www.vikipeedia.ee Edward Langaste "Eesti rahvaluule"
Noore Wertheri kannatused (Lotte silmade läbi) 13.juulil Ma ei saa nii jätkata! Ma näen Wertheri silmades sädet, sädet mis ootab minu armastust! Jah, ma tean, mis juhtub sädemega-lahvatab leegiks. Aga Sina ju tead mu kihlusest Albertiga. Teda, jah mul on valus seda isegi öelda, kartes, et Werther võib mind kuulda- Albertit ma tõeliselt armastan. Ma pean selle suhte lõpetama enne, kui Werther haiget saab. 16.juulil Ma ei suuda, ma ei suuda Wertherit maha jätta! Ma kardan, mis see võib Wertherile teha. Sisimas ma tean, et mida kauem ma viivitan, seda valusam on Wertheril. Ma olen osanud Wertherit säästa, ma näen, kui tal on valus. Just siis kui tal on valus, hakkan mängima klaveril tema lemmiklaulu. See laul, justkui vabastaks teda tema mõtetest ja ta muutub tagasi Wertheriks... 30.juulil Albert on tagasi! Ma olen õnnelik, et minu armas...
JAAN RANNAP Jaan Rannap tahtis saada viiuldajaks, aga sai lastekirjanikuks! Mida tähendab Teie jaoks EV presidendi poolt antud Valgetähe IV teenetemärk? Ma võtan tunnustust kui tähelepanemist töö puhul, mida me oma koleegidega tegime, lastekirjanduse arendamisel. Kui kaua te olete ajakirjas Täheke töötanud? Teie raamatute kangelastest elab Nublu päästeametis päris omaette elu. Olete Nublu tegemisega kursis? Ikka olen. Nublu teenib ju sisulist eesmärki, milleks päästeamet teda kasutab selgelt tuletatakse Nublu kaudu lastele meelde,et tikkudega ei tohi mängida, suitsetamine on üks paha asi ja muid ettevaatusega seotud asju ka. Millised raamatud peaksid Teie arvates koolilaste kohustusliku kirjanduse nimekirjas olema? Rääkides kõige nooremast lugejaskonnast, siis Sipsikut peaks küll iga laps lugema. Hea on Ellen Niidu ,,Triinu ja Taavi lood", kus ei teki niisugust probleemi, et laps ei saa aru. Hiljem il...
ARUTLUS 7 miljardit inimest Rahvaarv meie maal aina kasvab ja kasvab. 31.oktoobril 2011 ületas maailma rahvaarv 7 miljardit. Meil on vedanud, sest Eesti riik kuulub ,,kuldse miljardi" alla, kuid mis saab neist, kes sinna ei kuulu? Inimesi sünnib siia maailma järjest rohkem. Sündivus levib maailmas ebaühtlaselt. Mõnes piirkonnas on sündivus üle igasuguse mõõdu ning teises piirkonnas jällegi ei sünni inimesi piisavalt rahvuse säilimiseks. Mõnel pool paneb rahva kiire juurdekasv, aga muretsema, sest rahvastiku tihedus kasvab. Seal kus aga rahvastiku tihedus kasvab kiiresti, aga toitlus olukord ei parane, jääb populatsioon tervikuna nõrgemaks. Paljud eestlased arvavad, et meie riik vaevleb töö puuduses, inimeste elu on kehv ja et riik ei suuda oma probleemidega toime tulla. Tegelikult kuulume me nö ,,kuldse miljardi" hulka. Need riigid, kes sinna kuuluvad on arenenud, jõukad...
Mina ja raamatud Raamatud on selleks, et edastada oma mõtteid ja sõnumeid maailmale. Lugemine on üks levinuimaid ajaveetmis viise/harrastusi maailmas. Raamatuid leiab igale maitsele. Miks on raamatud nii levinud? Miks mina raamatuid loen? Raamatud on väga levinud ajaveetmis vahendid. Neid loevad miljonid kui mitte sadu miljoneid inimesi. Samuti on neid kirjutatud väga palju ja nende seast peaks leidma igaüks omale sobiva, mida lugeda. Raamatuid on kasutatud sadu aastaid harimise mõttes. Kui raamatuid lugeda areneb su fantaasia ja kujutlusvõime. Kõik lapsed kes käivad koolis või käisid on kindlasti mõne raamatu läbi lugenud. Raamatuid kasutatakse koolides, kuna see arendab ka sõnavara ja kirjutamisoskust (lausete ülesehitust jpm). Paljud arvavad ka, et raamatud on halvad ja tervisele kahjulikud. Eks nad ikka ole kui lugeda vales kohas, vale valgusega ja asendis. Tänu sellele võib su silmanägemine halv...
Kiusamine Tundub, et kiusamine ja vägivald on nähtused, millega aina rohkem lapsi tänapäeva koolis kokku puutuma peab. Kiusamine võib toimuda nii füüsilisel kui ka sõnalisel teel. Uuringud on näidanud, et narrimine, togimine ja norimine- see kõik algab kiusaja kodust. Sageli saavad kiusajateks need lapsed, keda kasvatavad nõudlikud ning ranged vanemad. Samuti on probleemiks see, kui vanematel jääb töö kõrvalt vähe aega tegeleda oma lastega, kuid iga laps vajab vanemat, kellele oma muredest või rõõmudest rääkida. Enamustel lastel on olemas toetav perekond, kuid on ka neid kel seda pole. Siis jäävad laste mured tahaplaanile, nad muutuvad agressiivseks ning hakkavad end teiste peal välja elama. Kiusajate arvamus endast on kas liiga hea või liiga halb. Nad otsivad teiste tähelepanu, aga ei oska ise sõpru leida, ega olla sõber. Kiusamine võib koolis kergesti üle kasva...
"Paddington 16:50" Agatha Christie Elspeth McGillicuddy tuleb sotimaalt, et külastada tema vana sõpra Jane Marplei. Tee peal, ta nägi kuidas naist kägistatakse mööduvas rongis. Ainult Miss Marple uskus tema lugu kuna pole mingit tõestust juhtunust. Esimene ülessanne oli tuvastada kuhu laip võis olla peidetud. Mõrva faktide, rongi ajaplaani ja kohaliku geograafia võrdlemine viitas Rutherford Halli krundile: see oli eraldatud ümbritsevast ühiskonnast, rongitee ümbruses jne. Miss Marple pöördus palvega tuttava poole, Lucy Eyelesbarrow, kes oli professionaalne majapidajanna, ning tunnustatud oma kokkuhoidlikuse organisatoorsete oskuste poolest. Lucy nõustus võtmast positiooni Rutherford Hallis, et leida laip. Elspeth McGillicuddy tuleb sotimaalt, et külastada tema vana sõpra Jane Marplei. Tee peal, ta nägi kuidas naist kägistatakse mööduvas r...
KEVADTEEMALISI LUULETUSI Pahane tuju Kortsusest kangast Ja mustadest toonidest Maailm täna koosneb Pilvedki kasutult Taeva peal ripuvad Head sest ei tasu loota Tuju on miinustes Nagu ka külmusest Pakatab lumine õu Kevad peaks tulema Ainult ta hilineb Hiljaks jääb vettinud show Liiliad Õrnad kui kristallid Lilled õitsevad Valmivad nad varmalt- Kaunid liiliad Tuul ei enam saa Viga neile teha Sest on Kevad käes Päike haarand reha Sinust Mänglend läbi jäise tuule Jooksnud üle põllumaa Peitnud ennast seal, kus pime Varjand ennast kaua sa Aga mureks pole põhjust Talv sai läbi - suvi nüüd silmapiirile on kerkind kuuldes sinu abihüüd Päikse käes sa jälle naerad tantsid, jooksed, naljatled Kuid ma tean, et siiski vaevab miski sinu mõtteteid Ma ei taha teada tõde Ma ei nõua valesid Ütle mulle ainult ühte- Miks sa õigust varjasid Miks sa naersid tahtes nutta Mi...
Kuidas käituksin Katku Villuna? A. H. Tamasaare teoses on kirjeldatud talupoja, Katku Villu, elu ja dilemmat Kõrboja Anna ja Eevi vahel. Kõrboja Anna tahtis Villut oma tallu peremeheks kuid Villu ei saanud tulla kuna tal oli vallaslaps Eeviga. Villu ei suutnud otsustada kelle juurde ta jääb, sest mõlema otsusega oleks ta Annele või Eevile haiget teinud ning seega tegi Villu enesetappu. Kuidas käituksin Katku Villuna? . Katku Villu oli ühest silamst ilma jäänud Annaga metsas olles. Hiljem jäi ta teiset silmas pool pimedaks ja paremast käest ilma, plahvatuse tagajärjel. Villulu tegeles salaküttimisega, sala viinaga ja puskari ajamisega seega ei huvitanud teda talutööd. See oli ühks mitmetest põhjusest miks tedea külas naeruvääristi. Isegi Villu isa tõi alati eeskujuks vabadussõjas hukkunud venda Juhanit ega tahtnud Villule maad pärandada. See kõik alandas tema enesehinnangut ja aitas suitsiidile kaasa. ...
SÕPRUS Ammustest aegadest ette on nähtud: kui Päike on taevas, siis kustuvad Tähed Ent ometi küsimärk tekkind mu pähe, mis tegi nii taevataat, kas valgust liig palju? Ma otsima vastuseid rännates läksin, täis tundmata lootuseid, nooruse äikest. Ma rändasin kaua, ent vastust ei saand ma leida ka hauast kus sõbrand on läind. Nüüd vanana raugana alles ma tean, et vastust ei leitama rahvas veel pea See saladus ongi, mis sütitab tuld ja edasi viibki me täitmata und. On asju, mis olid, on olnud ja jäävad nüüd saladussoiku, kui sajangi peale... Ma otsisin kindlust, kuid pärisin tuult. Ja kaotasin sõpru, veel rohkem kui muud - nüüd kahetsen aega, mis asjatult kadus, ent vahest mu pea veits õpetust vajas. Kui nii, siis on kahju, et varem ma`i mõistnud, et elus on sõpru, kes rikkusest üle. Kui sõpru sul jagub, siis ära neid kaota, sest...
Lumepoiss Yety Elas kord üks poiss nimega Ken, ta oli kümne aastane ja elas Canada Goose Bay linnas koos oma isaga. Ükskord läks Ken mäkke suusatama. Kui ta oli juba väsinud , kukkus ta auku. Ken karjus appi, kuid keegi ei tulnud. Poole tunni pärast ta minestas, sest oli väga külm. Kui Ken ärkas, oli ta koopas. Ken ehmus väga , kui kuulis samme. Ta karjus : ,, Kes seal on?" ,, Ära karda," vastas hääl , ,, ma pole kuri." Välja ilmus Yety ja küsis : ,,Mis on sinu nimi?" ning lisas, ,,Minu nimi on Yety." Ken vastas : ,,Minu nimi on Ken." Järgmisel päeval tuli Ken Yetyle külla, aga seekord koos isaga. Kui isa nägi Yetyt tegi ta temast pilti ja jooksis koju, et pilt interneti üles panna. Yety ja Ken jooksid Keni isale järgi, sest Yetile ei meeldinud, et temast pilt tehakse, sest kui pilt üles panna kõik inimesed tahaksid teda näha, aga Yetyle meeldib vaikus. Kui nad jooksid Keni isale järgi, ei mä...
Dramaatika, Draama- ehk naitekirjandus on uks kirjanduse pohiliigist luurika ja eepika korval. Sellest et draamateosed on mratud eeskatt laval esitamiseks, tulenevad Dramaatika Pohiomadused a)Dialoogivorm b)Olevikus kulgev tegevus c)Tegevuse pingeline areng Teatriparasusega on seotud ka draamateose valine ehitus: a)Vaatused b)pildid c)Stseenid Euroopa draamakirjandus kasvas valja Vanas-Kreekas, veini ja viljajumala dionyssuse pidudel Dramaatika kolm phizanrit: a)Tragoodia b)komoodia c)Draama Tragoodiat iseloomustavad: a)Lahendamata konfliktid b)Loppeb kangelase surmaga voi mone muu katastroofiga c)Pinge tekkimine d)Tegelased on kindla eesmrgiga Tragoodia Teosed: August Kitzberg,"Libahunt"; Shakespeare,"Romeo ja Julia" Komoodiat iseloomustavad: a)inimeste norkuste naeruvaaristamine Naljaliigid: a)Huumor b)Satiir c)iroonia Komoodialiigid: a)Karakterkomoodia b)situatsioonikomoodia c)sonakomoodia Komoodiateosed:"Urgmees";"Kapsapea";...
KURESSAARE PÕHIKOOL. REFERAAT. ,,VIIETEISTKÜMNE AASTANE KAPTEN" Koostaja: Nemo Usin Juhendaja: Merike Olo 2010/02/23 SISUKORD. 1.Peategelased... 2.Raamatu lühikokkuvõte... 3.Autorist... 4.Arvamused.../Minu arvamus... 5.Pilte raamatust... PEATEGELASED. Dick Sand-viiesteistkümne aastane kapten prõua Weldon-Pilgrimi omaniku naine väike Jack-prõua Weldoni poeg sugulane Benedikt-Jacki ja prõua weldoni sugulane Herkules,Akteon,vana Tom,Bat ja austin- viis neegrit kes leiti uppuva laeva pardalt Negoro-paha mees/Pilgrimi kokk Harris-ka paha mees keda nad kohtasid Aafrika rannikul Kapten Hull-Pilgrimi algne kapten Nan-prõua Weldoni abiline Dingo-koer kes leiti uppuva laeva pardalt RAAMATU LÜHIKOKKUVÕTE. Kahemastilisel pilg...
Keidi õudne lugu Oli kord nii, et otsustasime Liina ja Leraga õhtu koos veeta ning vaime välja kutsuda. Kuigi me seda ei osanud, tahtsime siiski proovida. Istusime siis kõik rätsepaistes, ringis maas. Keskel oli küünal ja ümmargune peegel. Muidugi ma ei saa öelda, et me ei kartnud, kuid uudishimu oli nii suur, et hirmule vastu seista. Võtsimegi siis üksteise kätest ja panime silmad kinni. Me olime päeval mõelnud lause, mida vaimu kutsumiseks öelda. Lera lausus sõnad : ,,Valge vaim, näita end meile.. Valge vaim, näita, et sa oled siin..". Ta kordas seda lauset kolm korda järjest. Ootasime veidi ja avasime silmad. Küünlaleek oli kustunud, kuid peeglis küünal veel põles, küünla peegelpildis polnud leek kustunud. Me ei suutnud seda uskuda, sest nii pole võimalik. Liina tõusis püsti ja tahtis tuld põlema panna, aga küünal, mis ennist püsti seisis kukkus ümber ja hakkas tüdruku poole kiir...
Ühiskond ning röövimine Väga palju juhtumeid on seotud asjade röövimisega ja lõhkumisega. Kuid miks see on ikkagi nii, et kui ühed inimesed näevad vaeva, teenivad raha ning ostavad endale näiteks kalli auto, siis tuleb lihtsalt teine inimene ja kas siis lõhub või varastab sinu kalli ja hinnalise auto ära. Ajalehtedes ning televisioonis räägitakse viimasel ajal palju asjade röövimisest ja lõhkumisest. Röövitakse küll poode ning panku. Oli üks mees, kes oli küllaltki vaene. Temas kiirgas enesekindlust ning ettevõtlikust, niisiis otsustas ta teha oma poe. Ta oli seda poodi juba oma kolm aastat pidanud, kui oma üllatuseks ning pettumuseks avastas ta et tema armsasse poodi oli öösel sisse murtud ning palju asju oli ära viidud. Kuid ma arvan, et see pole ka õige, kui üks tubli töökas mees on pannud poodi kõik oma aja ja raha s...
20 aastat hiljem Villu on 20-aastane. Teda on terve elu kasvatatud nii, et temast tuleks Kõrbojale sobiv peremees. Anna ja Eevi on mõlemad Villu kasvatamisega palju vaeva näinud. Annal on korduvalt kosilasi käinud aga ta on kõigile ära öelnud, sest väikse Villu isa oli ainus, keda ta enda kõrval oleks näinud. Anna tahtis hoolitseda Villu eest, samamoodi nagu ta teeks ka oma pojaga. Anna saab Eeviga väga hästi läbi. Eevi on Annale väga tänulik selle eest, et ta 20 aastat tagasi teda pojaga Kõrbojale elama võttis. Eevi aitab majapidamistöödega, isegi teeb enamiku neist ise, et Anna samal ajal saaks Villut kasvatada ja harida. Aga Villule see mõte ei meeldi üldse, et tema elu on ette määratud. Südames tahab ta minna maailma avastama, kuid välja näitas ta muudet mitte Annale ja Eevile pettumust valmistada. Ta ei tahtnud olla ka oma isasarnane põikpäine. Anna oli teda juba aastaid ...
Kalevipoeg F. R. Kreutzwald Eessõna Autor soovitab meenutada unustusse jäänud mälestusi Eesti ilust. Juttu on ka elust selle haprusest ja muredest. Kreutzwald räägin veidi ka oma elust ja soovib, et kuulataks tema lugsuid Kalevipojast. I Esimene lugu jutustab sellest, kuidas Kalevipoeg leiab endale naise. Põhja piiril Tara tammemetsa ääres elasid kolm venda. Suureks saades rändas üks Venemaale ja hakkas kaupmeheks, teine läks Turjamaale ja sai seal vapraks sõjameheks. Kolmas vend, Kalevipoeg, aga istus põhjakotka selga ja lendas Viru randa. Sinna rajas ta oma riigi ja sai selle maa esimeseks valitsejaks. Läänemaal elas üks noor lesknaine. Ühel hommikul karja ajades leidis ta metsast kana, tedremuna, varesepoja. Kodus pani ta muna kana alla hauduma, varesepoja viskas aga kirstu taha. Aja möödudes läks perenaine vaatama ja nägi et kanast oli kasvanud ilus...
Pipi Pikksukk (rootsi keeles Pippi Lngstrump) on Astrid Lindgreni raamatute tegelane. Tema tielik nimi on Pipilota Viktuaalia Rullkardiine Piparmnta Eefraimittar Pikksukk (rootsi keeles Pippilotta Viktualia Rullgardina Krusmynta Efraimsdotter Lngstrump). Esimene raamat Pipist ilmus 1945. Selle pealkiri oli "Pipi Pikksukk" ja selle oli illustreerinud Ingrid Vang Nyman. Eesti keeles ilmus see raamat 1968 Vladimir Beekmani tlkes kirjastuses Eesti Raamat originaalillustratsioonidega ja 2008 ilmus sellest raamatust juba 4. trkk. Pipi elab tavalises Rootsi vikelinnas Segasumma suvilas. Ta elab ksinda, ilma hegi tisksvanuta. Tema isa on Eefraim Pikksukk, neegrite kuningas Kurrunurruvutisaarel. Pipi ema on surnud. Ise tleb Pipi selle kohta: "Minu isa on neegrikuningas ja ema on ingel taevas, mitte igal lapsel ei ole niisugusi vanemaid". Pipi on silmatorkava vlimusega. Tema juuksed on seotud kahte patsi nii tugevasti, et need hoiduvad peast eema...
1999) · "Oliver Twist", eesti keeles ka "Oliver Twisti seiklused" (18371838; eesti keeles 1927, 1964, 2001, 2002, 2006) · "Jutustus kahest linnast" (1859; eesti keeles 2000) · "Jõululaul" (eesti keeles 1999, 2001) · "Parimad tondijutud" (eesti keeles 2005) · "Lugu, mis nõuab mõistvat suhtumist." (Novell.) Raamatus: "Kinnimüüritud tuba. Kuulsaid jutte: hirmu, õudust ja põnevust." (Novellivalimik.) Kasutatud kirjandus : http://en.wikipedia.org/wiki/Charles_Dickens http://ilmareestikeel.blogspot.com/2010/11/charles-dickensi-elu-ja-looming.html http://et.wikipedia.org/wiki/Charles_Dickens
Referaat rahvajuttudest Kuningapoeg ja kuningatütar Eesti muinasjutt Sisukokkuvõte: Elas kord kuningas, kes oli endale terve elu last tahtnud. Suureks õnneks sündis kuningale poeg, kes oli tugev kui karu. Ühel päeval läks poeg lai ilma seiklusi otsima. Tee viis teda kuldlossi juurde. Ta oli kuulnud hirmuäratavaid legende lossist, kuid otsustas siiski sisse minna. Sealt leidis ta vangis oleva kuninga ja kuninga naise, päästis nad ja läks kuningatütart üheksapealise merekoletise käest. Kuningapoeg võitles vapralt, päästis kuningatütre ja tänutäheks läks viimane talle naiseks. Kahe tegelase iseloomustus: Kuningapoeg oli väga vapper ja heasüdamlik. Ta oleks võinud ju kuninga, tema naise ja tütre päästmata jätta, aga siiski otsustas ta neid aidata. Kuningapoeg oli samas ka kohusetundlik. Ta oli lubanud vanematele, et naaseb koju kolme aasta pärast ning seda ta t...
lavakujunduse vm kohta. 43. Riim - häälikute kokkukõla, samakõlaliste sõnade kunstikavatsuslik kordamine reavahetus, mis ; aitab värsse omavahel siduda ning kujundab stroofe. 44. Romaan - ulatuslik jutustav kirjandusteos, mis on tavaliselt kirjutatud proosas (värssromaanid on haruldased 45. Romantism - kunsti, kirjanduse ja vaimuelu suund. 46. Seikluskirjandus - seikluslik, põneva sündmustikuga kirjandus. Seikluskirjanduse vanimad liigid on pastoraal- ja rüütliromaanid 47. Sonett -13. sajandil Itaalias loodud luulezanr, mis arenedes jagunes riimipaigutuse üldskeemi järgi kolmeks. 48. Stroof - luuletuse sisu terviklik osa ning vormi põhiline väljendaja. Kõige tavalisemad on kahe- ja neljarealised stroofid. Kuid kasutatakse ka kolme-, viie-, kuue-, seitsme-, kaheksavärvilisi jne stroofe. Värsside arv stroofis on piiramatu, sõltudes luuletaja taotlusest. 49
Mahtra sõda Mõisasundijad: Kupja-Prits, Vinter, rehepapp Kupja-Prits Kupja-Prits ehk Pärtli Prits oli mõisa sundija ja talupoegade kohta pealekaebaja. Ta käitus talupoegadega väga julmalt ja karistas neid palju. Tegelikult oli temagi kunagi olnud samasugune talupoeg, keda oli sunnitud täitma kõiki kohustusi, mis ette anti. Kuid pikk "pugemine" mõisnikule andis tulemust ja ta sai ametikõrgendust. Prits oli väga kahepalgeline, alles mõni aeg enne kupjaks saamist kirus ta mõisahärrat nagu kõik talupojad, kuid peale kupjaks saamist karistas ta aga julmalt sääraseid kirujaid. Ta kaebas kõik teomeeste "laisklemised" parunihärrale ära ja irvitas nende üle, kes tema kaebamise tõttu mõisa tallis julmalt ihunuhtlust said. Ta karistas oma alamaid piitsalöökidega, kui nad millegagi hakkama said. Kubjas ei sallinud vasturääkimist ning vihkas seda, kui tema üle naerdi. Kui Kaie leiba süües ...
Mereteemaline kirjand Kunagi, kui ma läksin paadiga merele kalu püüdma, juhtus üks huvitav lugu: Hommikul, kui üles ärkasin, tundus tulevat tavaline suvepäev. Ma käisin söömas, pesin hambad puhtaks ja läksin õue. Lõuna ajal tuli isa mu juurde ja tegi ettepaneku minna paadiga sõitma. Esialgu ma kahtlesin, kas minna, sest väljas oli üsna tuuline, aga päike paistis ja olin nõus minema. Hakkasime paadi juurde minema ja muidugi võtsime süüa ka kaasa. Nägin, et isa pani millegipärast vihmausse ka kaasa, aga ma ei teadnud, miks. Paat oli umbes 0.5 kilomeetrit läbi kadakase karjamaa minnes. Liikusime aeglaselt, sest pidime jälgima, et rästikuid poleks. Kui kohale jõudsime, siis nägin, et paadis oli juba 2 õnge ees. Siis taipasin, et läheme paadiga merele kala püüdma. Me panime päästevestid selga ja hakkasime Orissaare poole aerutama. Umbes poolel merel me peatusime ja valmistasime õnged ette, et kala püüdma hakata. ...
Ajalooline jutustus käsitleb ajaloost võetud ainestikku, mida autor kasutab küllaltki vabalt. Sündmused toimuvad kindlas ajaloolises keskkonnas. Algriim-sõnade algushäälikute korgamine värsi (või muu mõttelist tervikut väljendava ühiku) piires. Anekdooti iseloomustab kokkusurutud sõnastus ja vaimukas teemaarendus. Lõppeb tihti puändi ja vabastava naeruga. Ballaad on pikem jutustav luuletus, mille aineks mingi erakordne, enamasti sünge või kurva lõpuga sündmus. Dramatiseerimine on proosa või luuleteksti muutmine draamatekstiks Dramaatika e näitekirjandus on üks kirjalnduse 3 põhiliigist Draama on dramaatika põhizanr, teda iseloomustavad dialoodivorm, olevikulusus, tegevuse keskendatus ja pingeline arendus ning tegelasvahelised vastuolud. Epiteet on omadussõna, kirjeldavpoeetiline täiend, mis tõstab esile midagi olulist. Elulood on elukäigu kirjeldused, omamoodi minevikumälestused Haiku on jaapani klassikaalne väike luulevorm. Haiku koosn...
Miks inimesed üksteisele andestavad Andestamine on üks anne,igal inimesel peaks see olema.Kuid kui inimene on piisavalt haiget saanud ei suuda ta enam andestada.Andestada ei ole lihtne,kuid see pole ka võimatult raske.Tegelikult on andeksand Jumala tohutu varandus meie jaoks. See on meie pääsetee, ja pealegi ainus. Mis lootust meil oleks ilma selleta? Elada eksimatult? Inimesed andestavada üksteisele armastusest.Kui kellestgi väga hoolid andestad talle.Kuid ka kõigel on piirid,ka andestamisel.Kui oled palju haiget saanud siis sa lihtsalt ei suuda andestada. Sõprus on üks asi mida inimesed peavad hoidma.Sõpradele andestad ükskõik mida nad ka ei teeks,kuid kui sõber on tõeine ei tee ta midagi sellist mida peaksid talle andestama.Andestamine võib tunduda lihtne kuid see ei ole seda kui inimene on sulle haiget teinud ei taha sa talle andestada. On olukordi kus isegi perekond ei suuda andestad ja see on kohutav....
,,KOLM MUSKETÄRI" D'Artagnan oli noor poiss, kes läk kodust minema. Isa andis talle kaasa Trevillele antava soovituskirja poisi kohta, mis temalt aga poole tee pealt varastati. De Treville'le D'Artagnan sümpatiseeris, kuid ta ei teadnud, kas ta on tema või teise mehe poolt. Athos sai lahingus raskelt haavata. D'Artagnan läks kuninga jutule, kes soovitas teda kolmele musketärile. D.A tegi juhuslikult, kõigile kolmele musketärile midagi, mille tõttu nad leppisid võitlemis aja. Kell 12,1 ja 2. Esimesele lahinugle tulid teised aga jalameesteks. Kuid kolm musketäri ja D.A leppisid ära ning siis võitlesid hoopis kaardiväelastse vastu ja nad võitsid. Kuningale avaldas see muljet ning ta kutsus nad enda poole. Kuid neli meest sattusid jamasse, kus nad haavasid süütut meest ja panid peaaegu Pariisi põlema ning kuningas Louis 4. Sai sellest teada. Ta oli vihane kuid halastas poiste peale. D'Artagnani juurde tuli ühel päeval ü...
Salme Reek näitleja Salme Reek sündis mardipäeval, 10. novembril 1907. aastal Pärnus, Julia (neiupõlvenimega Erberg) ja Juhan Reegi perre esimese lapsena. Kui Salme sündis, oli tema ema kahekümne ühe ja isa kahekümne viie aastane. Mõlemad vanemad olid pärit vaestest lasterikastest peredest. Oma emast ja isast rääkis Salme alati suure aupaklikkusega, häbenemata nende päritolu. Pärnus elasid nad Kuke tänaval ühes kitsukeses toas, hiljem asendus ühetoaline kahetoalisega. Kuna toad olid väikesed, polnud lastele eraldi tuba anda. Peres oli kolm last: Salme, Hilda (1911-1990) ja Oskar (1922-1939). Lapsena meeldis Salmele hoovivärava alt välja tänavale vaadata ja inimesi jälgida. Koolist koju tulles kiikas ta sageli akendest sisse ja jälgis salaja inimeste askeldamist. Nii mõnigi Reegi lavakuju kandis argielus nähtud prototüübi tunnusjooni, mälestused väiksena nähtust ja kogetust andsid hiljem toitu näitleja fan...
Marie Under Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich (Priidu) Under (18431930) ja Leena Under (sündinud Kerner) (18541934). Neil oli 5 last Evangeline (18801932?), Gottried (18811882), Marie (18831980), Berta (18851974) ja Christfried (18871934). Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna.Marie õppis 4aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14aastaselt luuletama.Ajavahemikul 49 eluaastani õppis Marie väikelastekoolis, mis asus Väike Roosikrantsi tänaval. Seal õpetati lastele lugemist ja kirjutamist, rehkendamist, laulmist ja käsitööd. Õpetamine oli tasuline, mille eest sai ka päevas korra süüa. Kaua ta seal käia ei saanud, kuna vanematel ei olnud selle tasumiseks raha. Aastatel 18931898 õppis ta Cornelia Niclaseni tütarlaste eraalgkoolis. Kool oli nelja, vahel ka viieklassilises, saksa keelne. Lõputunnistus jäi saamata arvatavasti raha puudusel, kuigi Mar...
Ekstaas Ah! Ta varivaikselt astub sulgundtõrges. Toredaim on elamine maine Pilk sissepoole silmad kaugel kõrges. ja vägev vere surematu püüd! Maa kuum ta sammest. Ülal külmad tähed. Mind võidab Rõõmu ihar, hõiskav hüüd! Ma iial polnud kaaluv ega kaine. Mu vastaspoolne teisik, kuhu lähed?... Ees sünge valvur langetamas piiki: Ju jalgel maas kui kähar vahulaine võid astuda võid jääda Nimetuse riiki. mu kleidi valkjasroheline siid ja kahisedes langevad kõik rüüd, Visioon sest riidetult on siiski kaunim naine. Veel viimse õhtukiire liblik õlal, Miks lõhnab ka nii helgelt heliotroop? nüüd koidukargust ootab meelekoht. Kas muutub täna minu elulugu? Ta ikka olnud iseenda oht. Ah, mina olen juba seda sugu, Nü...
Henrik Visnapuu Henrik Visnapuu -- (18891951) luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik. Luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses alates aastast 1908. Osales kirjanduslikes koguteostes "Moment Esimene" (1913), "Roheline Moment" (1914) ja "Looming" I (1920), äratas tähelepanu futuristlike ja ekspressionistlike esinemistega. Visnapuu oli M. Underi kõrval rühmituse "Siuru" kesksemaid luuletajaid. Armastus ja looduslaulude kogu "Amores" (1917) musikaalsus ja käibetõdede eitamine viis eesti luule uuele tasemele. Peale selle ilmumist kujunes eesti esipoeediks. Järgmised värsikogud "Jumalaga, Ene!" (1918), "Käoorvik" (1920), "Hõbedased kuljused" (1920) ja "Talihari" (1920) süvendavad Visnapuust ettekujutust kui lõhestunud hingega rahutust otsijast ("Valit värsid", 1924). Kogus "Ränikivi" (1925) on põhiteemaks vastuolu tegelikkuse ja ideaali vahel. Visnapuu esseistlikest töödest on oluline kogumik "Vanad ja vastsed poeedid" (1921). ...
Kas Tiina oli libahunt? Teose põhjal kirjutatava kirjandi ,,Libahunt" A. Kitzberg, seisneb probleem selles, et kas Tiina oli hunt või ei olnud? Jah, mõnesmõttes ta tõesti oligi hunt, kuna Tiina ise tunnistas, et ta on seda. See juhtus jaanipäeval, kui teised inimesed hakkasid teda süüdistama selles, et ta on libahunt. Kuid samas ta ka ei olnud, kuna ta läks vihakseks kui talle seda seal öeldi. Ta elas ka metsas huntidega koos 5aastat, selle järgi võib järeldada, et ta oli kriimsilm. Kuid kui ta oleks libahunt, siis talle ei meeldiks loomad. Talle aga meeldisid. Ta tänas lapsena ka peale sööki jumalat. Ka selle põhjal võib öelda, et ta polnud metsakutsu. Inimesed arvasid ka sellepärast, et ta on metsahall, kuna ta ema oskas inimesi ravida ja libahundiks said vaid siis kui nõid sinu ära loitis. Arvati, et Tiina ema needisgi Tiina ära. Kuigi tegelikult ta ema tohterdas inimesi ...
" Ma suudan hüpata üle lompide" Alan Marshall Tegevusaeg : 20.sajand. Tegevuskoht : Austraalia, Turalla. Tähtsamad tegelased : Alan, Ema, Isa, Joe. Põhiprobleem Alan oli ühest jalast halavatud ning ta pidi liikumiseks kasutama karke, kuid sellele vaatamata tahtis ta teha kõike seda, mida teised poisidki, kuid ta võis see juures saada haiget või ennast vigastada. Minu arust oli see peamiseks probleemiks, et ta üritas hakkama saada asjadega, mis käisid talle natuke üle jõu. Alan'i iseloomustus Vapper, enesekindel, tahtejõuline, iseseisev, püüdlik. Tsitaat "Kui sa ei anna alla, ei saa sa kunagi lüüa."
annaabi.ee 
