Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

JÜRI PARIJÕGI „TERASPOISS“ kokkuvõte (0)

4 HEA
Punktid
JÜRI PARIJÕGI „ TERASPOISS
 
Raamat räägib poisist nimega Jaan. Romaani tegevused leiavad enamasti aset lastekodus, kojanaise kodus, erikoolis ja üliõpilase juures. Peategelase Jaani kujunemislugu on väga haarav ja liigutav.
Jaan kaotas oma ema jutustuse alguses ja tema isa oli juba ammu surnud. Algul oli tal väga raske ja ta lootis, et kannatused on ainult uni. Hiljem ta siiski mõistis aga püüdis mitte teist nägu teha. Jaan oli sunnitud elama kojanaise ja kojamehe juures. Ta aitas neil kõiki töid teha. Õhtul käis aga linna peal lehti müümas. Kahjuks jäi ühel päeval kojamees väga haigeks ja poemüüja rääkis kojanaise pehmeks , et nad läheksid linnavalitsusele kurtma ja raha nõudma. Nagu ikka, linnavalitsus ei andnud raha ja nii pidigi Jaan lastekodusse minema.
Jaan otsustas minna üliõpilasele külla ja ta jäi sinna mõneks ajaks elama aga kui üliõpilane ei olnud kodus pidi Jaan lastekodusse minema. Kui ta sinna jõudis hakkas Krõhva kohe Jaaniga mölisema ja nad hakkasid kaklema. Jaan jäi peale . Hiljem nägi Jaan kuidas Krõhva ja teised poisid Häiret kiusasid. Jaan astus vahele ja lükkas Krõhva vasta seina samal ajal kui juhataja tuli sisse. Krõhva ajas kõik Jaani süüks aga Jaan ei vaielnud vastu ja pidi seisma ühe tunni nurgas . Kui ta lõpuks voodisse sai siis ta voodinaaber Väino ütles, et Jaan on nagu terasest , teda ei murra mitte miski. Nii saigi Jaan omale hüüdnimeks Terasest poiss (Teraspoiss).
Ühel päeval tuli üliõpilane teda vaatama ja kohe järgmisel päeval läks Jaan lastekodust ära. Ta läks üliõpilase juurde elama. Ta otsis küll tööd jooksupoisina aga ei leidnud. Ta müüs ikka õhtul ajalehti. Suvi lõppes ja ta läks kooli. Ta oli väga tubli aga üks päev kui õpetajal oli halb tuju hakkas Jaan tembutama ja ta saadeti erikooli. Ta oli üpris kurb aga siis sai aru, et asi polegi nii hull. Ta leidis paar head sõpra: Kodja ja Nirk. Kodjaga käisid nad õhtuti koos lehti müümas aga Nirgile meeldis varastada. Oli tavaline kooli päev kui üks õpilastest avastas, et tal on raamatud puudu. Jaan mõistis kohe ja otsis Nirgi üles kuid nad jäid vahele ja neid hakati peksma. Enne kui nad olid laksu saanud tunnistas Jaan üles ja kõik sai korda. Tulid spordi võistlused kus nad võitsid korvpallis ning rahvastepallis. Võrkpallis aga kaotasid. Jaan tahtsid üks õhtu Kodjaga välja minna ja läks teda otsima kui leidis Emajõe äärest ühe uppuva tüdruku kelle ta päästis ja hiljem selle tüdruku isa võttis Jaani tööle ja kõik sai korda.
Mulle väga meeldis see raamat. Romaani sõnavara oli kergesti mõistetav ja huvitav. Samuti olid raamatus kirjeldatud huvitavaid tegelaskujusid. Jaan oli noormees , kes sattus raskustesse aga ei vandunud alla vaatamata kõikidele muredele.
JÜRI PARIJÕGI-TERASPOISS-kokkuvõte #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 139 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor zobzter Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

JÜRI PARIJÕGI-TERASPOISS
3
doc

JÜRI PARIJÕGI „TERASPOISS“

ning Jaan läks teda Emajõe juurde otsima, et äkki ta õngitseb kala, kuid poissi ei olnud seal. Poisi asemel oli seal üks tüdruk, kes hakkas uppuma ning Jaan päästis ta ära. Sellest, et ta tüdrukut aitas, sai ta palju kasu. Tüdruku isa lubas ta enda juurde tööle võtta ning kõik kiitsid teda. Peale selle sai ta rahalise preemia (50 krooni), mille eest ta emale risti tahtis osta. TEGELASTE ISELOOMUSTUSED Jaan ehk teraspoiss ­ Ehtne terasest poiss, sest ta oli alati valmis kõiki kaitsma ning aitama. Väga aus ning julge poiss. Ema ja isa olid surnud. Üliõpilane magister härra Pärn ­ Hästi sõbralik, hoolis Jaanist ja Jaani emast väga. Töökas ja tark mees. Käitus Jaaniga nagu Jaan oleks sama vana, kui ta ise on. Jaanile oli ta kindlasti väga hea sõber, sest nad said kõigest rääkida. Kojanaine ­ Väga lahke ja sõbralik Jaani vastu. Hoolis poisist väga. Töökas ja suhteliselt vana oli ta ka.

Kirjandus
Teraspoiss-Jüri Parijõgi - kokkuvõte
3
doc

"Teraspoiss" Jüri Parijõgi - kokkuvõte

ning Jaan läks teda Emajõe juurde otsima, et äkki ta õngitseb kala, kuid poissi ei olnud seal. Poisi asemel oli seal üks tüdruk, kes hakkas uppuma ning Jaan päästis ta ära. Sellest, et ta tüdrukut aitas, sai ta palju kasu. Tüdruku isa lubas ta enda juurde tööle võtta ning kõik kiitsid teda. Peale selle sai ta rahalise preemia (50 krooni), mille eest ta emale risti tahtis osta. TEGELASTE ISELOOMUSTUSED Jaan ehk teraspoiss ­ Ehtne terasest poiss, sest ta oli alati valmis kõiki kaitsma ning aitama. Väga aus ning julge poiss. Ema ja isa olid surnud. Üliõpilane magister härra Pärn ­ Hästi sõbralik, hoolis Jaanist ja Jaani emast väga. Töökas ja tark mees. Käitus Jaaniga nagu Jaan oleks sama vana, kui ta ise on. Jaanile oli ta kindlasti väga hea sõber, sest nad said kõigest rääkida. Kojanaine ­ Väga lahke ja sõbralik Jaani vastu. Hoolis poisist väga. Töökas ja suhteliselt vana oli ta ka.

Kirjandus
Raamatu- Teraspoiss- kokkuvõte
1
doc

Raamatu ,,Teraspoiss'' kokkuvõte

Teraspoiss Teraspoiss algas sellega, et Jaani ema suri. Isa oli tal juba varem surma saanud. Kui Jaani ema matused olid, siis Jaan mõtles, et ta näeb und. Kuid varsti ta mõistis, et see on ilmsi. Jaan läks matustelt koos üliõpilasega viimastena minema. Üliõpilane härra Pärn viis Jaani enda juurde diivanile istuma ja pakkus talle teed. Jaanile meeldis üliõpilane, sest härra Pärn kohtles teda kui täiskasvanut. Jaan nuttis üliõpilase õlal ja nad said headeks sõpradeks. Kuu pärast Jaani ema surma võeti Jaanilt korter ära. Jaan kolis oma asjadega lahkete naabrite kojanaise ja kojamehe juurde. Osad asjad viis ta aga üliõpilase juurde, sest nad said üliõpilasega hästi läbi. Jaan aitas kojanaisel koristada, puid lõhkuda ja vett lüüa. Kuid Jaanil tekkis uus küsimus: "Mida ma oma eluga peale hakkan?" Ta läks üliõpilase juurde ja üliõpilane ütles talle, et ta peab hakkama varsti ise oma elu korraldama ja seadma. Seda, mida

Eesti keel
JÜRI PARIJÕGI-TERASPOISS
4
txt

JÜRI PARIJÕGI „TERASPOISS“

hel htul, kui Jaan mtles koos Kodjaga ue minna, ei olnud poissi kodus ning Jaan lks teda Emaje juurde otsima, et kki ta ngitseb kala, kuid poissi ei olnud seal. Poisi asemel oli seal ks tdruk, kes hakkas uppuma ning Jaan pstis ta ra. Sellest, et ta tdrukut aitas, sai ta palju kasu. Tdruku isa lubas ta enda juurde tle vtta ning kik kiitsid teda. Peale selle sai ta rahalise preemia (50 krooni), mille eest ta emale risti tahtis osta. TEGELASTE ISELOOMUSTUSED Jaan ehk teraspoiss Ehtne terasest poiss, sest ta oli alati valmis kiki kaitsma ning aitama. Vga aus ning julge poiss. Ema ja isa olid surnud. lipilane magister hrra Prn Hsti sbralik, hoolis Jaanist ja Jaani emast vga. Tkas ja tark mees. Kitus Jaaniga nagu Jaan oleks sama vana, kui ta ise on. Jaanile oli ta kindlasti vga hea sber, sest nad said kigest rkida. Kojanaine Vga lahke ja sbralik Jaani vastu. Hoolis poisist vga. Tkas ja suhteliselt vana oli ta ka.

Kirjandus
-Teraspoiss- kokkuvõte
2
doc

" Teraspoiss " kokkuvõte

Teraspoiss (kokkuvõte) Ayur Kala 7.klass Tartu Erakool Teraspoiss oli poiss kelle pärisnimi oli Jaan. Tema vanemad surid, isa siis kui ta oli väga väike ja ema siis kui ta oli 12 aastane. Üliõpilane Pärn koos kojarahvaga hoolitses tema eest kui ta vanemad mõlemad surnud olid. Üliõpilane Pärn oli Jaani jaoks teistsugune kui teised inimesed, sest tema kohtles Jaani kui omasugust meest. Ühel päeval kui poetädi tuli juttu ajama oli ta välja mõelnud, et kuivõrd Jaan on võõras poiss ja teda on vaja ka toita, siis võiks minna abi paluma. See ei olnudki paha mõte ja jaan läks koos kojanaisega linna abiraha paluma. Kui linna ame

Eesti keel
Eesti lastekirjanduse KT
10
docx

Eesti lastekirjanduse KT

● “Vaeslapse käsikivi” 11. Missugused on lastele mõeldud rahvalaulu liigid (5 liiki)? ● Hällilaulud ja äiutused ● Ahellaulud (sh nn lõputa laulud ● Hüpitus- ja mängituslaulud ● Töölaulud ● Mängulaulud 12. Esitage näide liisusalmi kohta. Üks kits läks üle vee, Kandis kaasas palju prahti, Sina oled sellest mängust lahti! 13. Jüri Parijõgi „Teraspoiss“. Selgitage jutustuse pealkirja tähendust. Jaan oli poiss, kes vaatamata oma elus ettetulevatele raskustele suutis hakkama saada, ta käitus paljudes olukordades palju mõistlikumalt kui mõni täiskasvanugi. Ta kunagi ei kaevanudki kellegi peale, vaid oli kui terasest poiss, kes kannatas kõike. Tooge välja Jaani kolm olulist eeskujulikku omadust ja lisage näide teosest (situtasioon), kus see omadus avaldub.

Lastekirjandus
Külmale maale - Eduard Vilde romaan
8
docx

Külmale maale - Eduard Vilde romaan

"Külmale maale" E.Vilde Jaan, kes oli haige, kuulas nukralt orelimängu. Ta laskus väsinult istmele ja orelimängu tõttu läksid ta silmad niiskeks. Ta palvetas kaua, tänas selle eest, et tema noort elu kaitstud oli. Ta palus ja tänas, tänas ja palus, kuni ta meel vagusaks jäi. Kui tal enam midagi paluda ei olnud, ega mellegi eest tänada, ta vajus kössi ja püüdis jutlust kuulata. Kuid Jaani mõtted olid hajevil ja ta oli väsinud, ning ta jäi lõpuks jutlustuse ajal magama, ta ei olnud ainus magaja. Kuid õpetaja ei pannud seda neile pahaks. Jaan ärkas alles siis, kui orel uuesti mängima hakkas, tal oli häbi magama jäämise pärast. Kui kogu kirikurahvas välja läks, hakkas Jaani pea värsekst õhust ringi käima, ta toetus vastu kirikut ja ootas selle möödumist. Jaani ette seisis Virgu Anni, alguses ei öelnud kumbki sõnagi, vaikides teretasid üksteist. Siis aga tüdruk kurblikult ütles, et Jaan on nõrgaks jäänud, ja et Jaanil on pealagi juustest paljaks jä

Kirjandus
Rehepapp ehk november
4
docx

Rehepapp ehk november

IMKATS Rehepapp e november Andrus Kivirähk on sündinud 17.augustil 1970. Ta on eesti kirjanik ja õppinud Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud. Aastast 1996 on ka Kirjanike Liidu liige. I - Rehepapp e Rehe-Sander, Koera Kaarel ja ta sulane Jaan, kratt Joosep, Kupja-Hans, Räägu Rein, Räägu Liina, Luise, hinged, Vanapagan, Muna Ott, Imbi ja Ärni, Timofei, Kiltri-Lembit ja tema pere, nõid, kubjas, Õuna Endel, Ints, mõisapreili, lumemees, naaberküla Villu, katk M - kabajantsik - võrukael; suli, kelm sigudik - noor, kasvav siga K ­ Vana Eesti küla, kus on mõis, talud ja mets. A ­ Novembri kuu T - Koera Kaarli sulane oli seepi sisse söönud ja talle kutsuti Rehepapp teda läbi vaatama. Järgmisel päeval kattis Räägu Reinu tütar Liina laua hingedele, kuna oli hingedepäev. Pärast sai ta Luisega kokku. Ta ostis talt kleidi hõbeprossi eest. Õhtul tulid vaimud kohale. Vaadati hõbevara üle ning

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun