10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-12-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
53 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kodukant2
Õppematerjali autor
muud oskused, mida, lisaks kõnele, on vaja,et elus hakkama saada. Mängud õpetavad lapsele, kuidas näiteks hoolitseda teiste eest. On ju paljude väikelaste mänguasjadeks igasugused nukud, kelle eest peab hoolitsema: riidesse panema, toitma ja kõike muud, mida tegelikus elus teha tuleb. Samuti on erinevad teadmisi ja ruumilist mõtlemist arendavad mängud, kus teatud kujund tuleb panna vastava kujuga auku. Nii arendavad mänguasjad ja mäng last ja seeläbi toimub nö teadmatu õppimine. Teiseks õppimisetapiks on muidugi kool. Teadliku õppimise käigus omandatakse erinevaid teadmisi näiteks loodusteadustest, ajaloost ja matemaatikast, mis arendavad meie üldist mõtlemist. Kuidas aga meelde jätta kogu see materjal, mida järgmiseks kontrolltööks või eksamiks vaja on? Selle küsimuse vastuse otsimiseks tuleb suunata pilk mälu struktuuri ja mäluprotsessidesse. Mälu koosneb erinevatest struktuuridest: lühimälu ja pikaajaline mälu.
vajaksid mõlemad eraldi lahti seletamist. Õpihoiakud Hoiak on püsiv valmisolek reageerida teatud kindlal viisil ja on seega inimese isiksuse juurde kuuluv nähtus. Õppimise tulemust mõjutavad meie hoiakud õppimise suhtes ja arusaam enda võimest õppida. Meie hoiakud mõjutavad motivatsiooni. Kui see hoiak on õppimise suhtes positiivne, on meil kergem olla motiveeritud õppima. Kui see on aga negatiivne, siis puudub meil ka motivatsioon õppimiseks. Kui inimene arvab, et õppimine on tema jaoks raske, siis ta ei pruugi seda üritadagi. Samas unustab ta, et kui ta on õppinud midagi enda jaoks huvitavat, siis pole see sugugi raske olnud. Probleem on selles, et huvipakkuvate asjade omandamist ei peeta tihti õppimiseks, kuigi ka see on õppimine. Kui inimesel on huvi millegi suhtes, on selle õppimine hulga kergem. Õpihoiakuid liigitatakse ka pindmiseks (pinnapealseks) ja süvitsi minevaks (sügavaks). Pindmise
28.09.2014 ÕPIOSKUSTE TÕHUSTAMISE ARUANNE 1. Minu õpikäsitlus: mis on õppimine? milline olen õppijana? Mis on tugevusteks ja nõrkusteks minu õpihoiakutes ja -harjumustes? Õppimine on minu jaoks teadmiste ja oksuste omandamine kui ka tegelikult enamus inimeste jaoks. Muidugi õppimine võib olla ka kellegi jaoks suurt pingutust nõudev kohustus või vastupidi, võib pakkuda suurt avastamisrõõmu, kus uued teadmised ja oskused innustavad otsima üha uusi arenguvõimalusi.Mina isiklikult katsun endas leida motivatsiooni õppimiseks. Mulle meeldib õppida ja uusi teadmisi saada. Raskuste või probleemide korral julgen abi paluda kaaslaste käest ja usun, et nad aitavad mind. Olen seadnud endale reaalsed eesmärgid. Loodan, et suudan neid ka täide viia. Õpin tasa ja targu
SISSEJUHATUS Õppimise edukus sõltub õppija oskusest õppida. Oskus õppida on tihedalt seotud õpiprotsessi teadvustamise, enesehinnanguga kui ka motivatsiooniga. Õpilane õpib oma õppimist juhtima: seadma eesmärke, õppimist kavandama, jälgima oma õppimisprotsessi, kontrollima ja hindama oma õpitulemusi ning oma tegevust korrigeerima. Selles töös käsitlen õppimise teooriat ja seletan samuti mis on õppimine minu jaoks õppija rollis. 3 ÕPPIMISE PÕHIMÕTTED Õppimine on suunatud tegevus, mille tulemusel leiavad õppija käitumises aset suhteliselt püsivad muutused muutused oskustes, teadmistes ja hoiakutes. Õppimine ei piirdu vaid koolipingis omandatuga, vaid leiab aset juba ka millegi korduva läbitegemisel vilumuse suurendamisel, sügavatel läbielamistel või pingsal mõtlemisel
Mis on minu jaoks õppimine? Sellele vastamiseks tuleb küsida, mis see õppimine üldse on. Õppimine on minu jaoks eneseleidmine, eneseteostamine ja kindel tugi kiiresti arenevas maailmas. Me õpime oma vigadest ja ka oma edusammudest. Me õpime ja areneme kogu elu: kellele tuleb see lihtsalt, kellele raskelt. Olen püüdnud oma minevikust kaasa võtta kõik hea, olen selle hea nagu kalliskivid karpi kogunud ja püüan edasi minna. Tänu oma ilusale lapsepõlvele olen kaasa võtnud palju positiivseid kogemusi ning tugeva enesehinnangu. Minu moto on: Ma olen tubli;
et minu vanemad oleksid andnud mulle preemiat mingi asjana, selle eest, et sain koolis hea hinde. Leian, et selline lähenemine õigustas ennast. Selle tulemusena õppisin ma õppimise pärast, mitte selle tagajärje pärast - mis ma saan selle eest, et olen hea hinde saanud. Sõnalist kiitust vajame me kõik, ka täiskasvanuna ja seda teadsid ka minu vanemad. Tänu kasvatusele olen ma õppinud hindama elukestvat õpet ja pean pidevat enesearendamist endastmõistetavaks. On loomulik, et õppimine toimub alati ja igas situatsioonis, see on elukestev protsess. Praeguseks on möödas järjekorras juba 12. täiskasvanud õppija nädal, mis tuletab kõigle meelde, et inimene tõesti saab õppida kogu elu. Kui vaadelda õppimist täiskasvanuna ja püüda siduda seda aega mõne kasvatusteadusliku paradigmaga, siis oleksid need hermeneutika ja kognitiivne paradigma. Igal inimesel ja igal kultuuril on võimalik maailma erinevalt interpreteerida niisugusest
endast väga palju. -Normaalne haridus. Eriti midagi ülearust polnud, pigem jäi nagu midagi puudu. Kas riik toetas/ toetab õppimist ja sportimist Teie kooliajal? Tooge näiteid! (erinevad huvialaringid, trennid jne) - Ma ei mäleta, mida ta toetas. Erilisi huviringe polnudki. Sportimiseks pidid omal vahendid olema. - Minu ajal oli ju kõik tasuta! Koolis tegutsesid huviringid, kuid mina käisin Pioneeride majas matkaringis, näiteringis, fotoringis. Tasuline oli klaveri õppimine muusikaklassis. - 1970-80-nendatel aastatel olid huvialaringid õpilastele tasuta, samuti suvelaagrid, õpilasmalev. Klassiekskursioonideks ja teatriskäikudeks saadi toetust kohalikust sovhoosist ja metsamajandist. - Toetas ikka, lastel olid trennid ja ringid tasuta. Kas õpilase- õpetaja suhe oli Teie arvates üksnes ametialane või hoopis sõbralik, üksteist mõistev, toetav? - Olenes õpetajast. Enamasti omasid õpetajad täiskasvanu autoriteeti. - Rohkem ametialane
närvisüsteemiga inimesed. On tähele pandud, et nad pööravad rohkem tähelepanu ülesande eelnevale tundma õppimisele. Inertsid lähtuvad varasemast planeeringust, ka kehtestatud reeglitest. Labiilsed inimesed töötavad aga kiiremini mäluliste ülesannete puudumisel. Arvatakse, et nad suudavad kiiremini läbi töötada neile tulevad infot. Samuti on nad võimelised kiiremini ümber lülituma ja proovima erinevaid lahendusvariante ning võtteid. Katseeksitus meetodiga õppimine on õppimine, kus otsitakse lahendusi millegi tegemisel selle asemel, et mõelda eelnevalt palju, mida teha. Kognitiivne psühholoogia on tunnetega seoses.Keeruliste õppimisnormide puhul pandi tähele, et oluline pole niivõrd mitte uue info omandamine vaid info kasutamine.Õppimist arutluse abil kasutatakse juhul, kui mingi ülesande lahendamine ebaõnnestub meile tuntud viise kasutades. Seega mängib olulist rollim kogemused ja seosed, mida suudetakse luua. Unustamine algab kohe koos meeldejäämisega
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid