Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

''Kuulsuse narrid'' - retsentsioon (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
-Kuulsuse narrid- - retsentsioon #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor rraul Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
docx

"Kuulsuse narrid" - retsensioon

Kuulsuse Narrid retsensioon . Lugu räägib kahest mehest kes on sünnist saati ühe inimese silmis kuulus olnud .Need inimesed on nemad ise .Salomon Vesipruul ja Jaan Tatikas .Salomon on enda arvatates suur poeet .Tatikas on aga endaarvates suur leiutaja ja looduseuurija .Teised inimesesd muidugi seda ei arva . Tegelased on ise väga enesekindlad .Nad arvavad ,et see mida nad teevad on kõige õigem .Salomon oli tõsine ja kirjutas luuletusi .Tatikas oli aga väga kavala olemisega . Jaan ja Salomon kohtusid purjuspäi .Hommikul üles ärgates jäid nad vestlema ,kuid see vestlus pöördus tüliks .Sellest ajast hakkasid nad korralikke käkke keerama .Päris hulluks läks asi ,siis kui Tatika koer oli ära tapetud . Osatäitjatest meeldisid mulle mõlemad .Kirjukov kui ka Kibuspuu .Mõlemad oskasid hästi tatika ja Vesipruuli osa täita . Selles lavastuses naerdakse välja neid inimesi kes arvavad olevat väga osavad ja vaimukad ,Selles asajas milles nad ei ole .Tihtipeale teevad i

Kirjandus
thumbnail
1
rtf

Kuulsuse narrid retsensioon

Kuulsuse narrid Eduard Bornhöhe Selle telelavastuse lavastaja on Ago-Endrik Kerge ja peaosatäitjad olid Salomon Vesipruul - Jüri Krjukov ja Jaan Tatikas - Urmas Kibuspuu. 1892. aastal valmis Eduard Bornhöhel Tallinna narrid ja narrikesed. Kõige olulisem ja ka kõige populaarsemaks saanud teose esimene osa on Kuulsuse narrid. Selles filmis kujutatakse 19. sajandi lõppu ja ehk võibolla 20. sajandi algust. Vaatajatele adresseeritud peamine sõnum oli see, et ei tohiks mingi lolluse pärast oma naabriga sõdima hakata. See jutt räägib kahes mehest : Jaan Tatikast, kes oma arvates oli maailma parim leiutaja ja kes arvas et suudab leiutada masina mis suudab lennata õhus, sõita vees ja maa peal, ning nagu oli arvata ei suutnud ta seda imemasinat leiutada. Ta rääkis Tallinna murdega saksa keelt. Saalomon Vesipruulist, kes oli oma arvates maailma parim luuletaja. Kirjutas (vähemalt enda arvates) palju jutte ja luuletusi. Peaaegu iga päev ronis ta

Kirjandus
thumbnail
2
odt

,,Kuulsuse Narrid'' arvustus

Kristi Malk ''Kuuluse narrid'' Ed.Bornhöhe Mina vaatasin sellist komöödiat nagu Ed. Bornhöhe ''Kuulsuse narrid''. Ma ei olnud seda mitte kunagi ennem vaadanud ja ma mõtlesin, et see on puhas jama, aga ma eksisin. Pool ajast kui ma neid narre vaatasin ma ainult naersin nende kildude ja naljade peale mis seal filmis olid. Mulle meeldisid näitlejad, nad elasid enda rollidesse pühendumusega sisse ja seetõttu oli seda filmi ka väga hea vaadata. Veel meeldis mulle see, et hästi oli välja toodud see vanema aja linnaelu: kuidas inimesed välja nägid, kuidas käitusid, mis tänavatel toimus. Ma arvasin, et ma saan sellest filmist teismoodi aru ja võib-olla ei mõista neid kilde, sest paraku on ta nii vana film, aga enda üllatuseks ma mõistsin neid nalju ja üldse seda mida nad seal tegid väga hästi. See film rääkis kahest mehest kelle nimed olid Jaan Tatikas ja Salomon Vesipruul. Salomon Vesipruul o

Kirjandus
thumbnail
1
docx

Kuulsuse narrid retsensioon.

"Kuulsuse Narrid" Retsensioon Kirjanik Eduard Bornhöhe jutustuse ainetel valminud telelavastus "Kuulsuse Narrid" on alati vaatajale jätnud hea esmamulje. Selle telelavastuse lavastajaks on Ago-Endrik Kerge. Lugu räägib kahest mehest, kes on sünnist saati ühe inimese silmis olnud kuulus, tark, ilus, taibukas jne. Need inimesed on nemad ise ehk Salomon Vesipruul ja Jaan Tatikas. Salomon Vesipruul on enda arvates suur poeet, Tatikas aga seevastu suur leiutaja ja looduseuurija. Seda arvamust teised inimesed kahjuks ei jaga. Tegelased ise on väga enesekindlad. Nad arvavad, et see mida nad teevad on kõige õigem ja paremini ei saakski asja teha. Salomon Vesipruul oli tõsine ja kirjutas luuletusi, Tatikas oli aga väga kavala olemisega. Mõlemad mehed on samuti väga napsulembelised ja viin ongi asi mis nad ühel päeval kokku toob. Telelavastuse sündmustik on humoo

Eesti keel
thumbnail
2
rtf

"Kuulsuste narrid"

E.Borhöhe "Kuulsuse narrid" 1. Jaan Tatikal oli sündides pahemal käel põial puudu. Niikaua kui teda mähkmetes hoiti, näitas ta oma pahameelt valju hääle ja säherduste tegudega. Ta tahtis oma nime inimeste suhu sobitada ja seetõttu ta keelu vastu akna peale ronis ja sealt alla hüppas. Õnneks aga oli just sel silmapilgul seal all vene aednik , kellel pea peal korv täis sõstraid ning Tatikas kukkus sinna sisse. Koolides ta hakkama ei saanud, pidevalt vahetas neid. Esimene kool kuhu Tatikas sisse astus oli odav rahvakool. Seal sodis Tatikas kõik lauad ja pingid igasugu naljakaid vigureid täis. Koolmeistrile need aga ei meeldinud ja ta sai vihaseks ning seetõttu läks Tatikas sealt koolist minema. Järgmises koolis kuhu ta läks, jäid lauad ja toolid küll puutumata, aga selle eest kiskus ta teiste õpilaste õpikute lehti, tegi need pallideks, kastis tindi seest läbi ning loopis teiste päid nendega. Kord aga lendas see koolmeistrile otse s

Kirjandus
thumbnail
1
odt

KUNSTI RETSENTSIOON

Retsentsioon Käisin 15. veebruaril Saaremaa kunstistuudio kunstigaleriis, Erakunstikool ''Annes'', vaatamas moe-ja disainiosakonna kompositsiooniõpetaja Anu Hindi näitust pealkirjaga AEG MAHA III osa. Autor on 49-aastane naine, kes on lõpetanud ERKI moeeriala ja EKA õpetajakoolutse magistriõppe. Enamasti on ta töötanud tekstiilikunstnikuna, kui hetkel töötab EKAS's moe ja disainiosakonna I kursuse vormi ja kompositsiooniõpetajana. Tegu oli Hindi näituse kolmanda osaga, kus kujutatakse omavalmistatud moefotosid ja ehteid. Iga järgneva näitus on autori poolt omandanud uue välimuse. Seekord lisandusid rahvuslike ornamentide ja käsititsi punutud paeltega tekstiililised ehted. Hint intepreteerib Wiiralti teemal, pakkudes ehtena trükitud ja stiliseertud gradmente vasegravüürist ''Põrgu''. AEG MAGA III osas on mustvalgete fotode objektiks ataljee AH disaini valminud autorimudelid, mille vaheluduvatest

Kunst
thumbnail
2
docx

Retsensioon raamatust „Kuulsuse narrid“

Retsensioon raamatust ,,Kuulsuse narrid" Lugesin E. Bornhöhe raamatut ,,Kuulsuse narrid" ja vaatasin koolis ka selle raamatu järgi tehtud telelavastust lavastajalt Ago-Endrik Kerge. Raamat räägib 19. sajandi lõpus, Tallinas elanud kahest mehest, leiutajast Jaan Tatikast ja luuletajast Salomon Vesipruulist. Nende mõlema eripära seisnes selles, et tegelikult ei osanud kumbki absoluutselt seda, mida nad arvasid oskavat. Endi arust on nad maailma kõige suuremad vaimukangelased, kuid kahjuks vaid ühe inimese silmis, ja need inimesed olid nemad ise. Huvitav on see, et mõlemad uskusid pimesi oma annetesse ja kõigis oma ebaõnnestumistes süüdistasid nad teisi inimesi. Alati leidus mõni ettekääne enda õigustamiseks. Jaan Tatika juures oli olnud juba sünnist saati midagi omalaadset, nimelt puudus tal parema käe pöial. Kui Jaan juba käima õppis, ronis poiss keelust hoolimata akna peale ja kukkus sealt välja. Vedas, sest ta maandus otse vene aedniku pea peal

Kirjandus
thumbnail
1
docx

Arvustus „Kuulsuse narrid“

Arvustus ,,Kuulsuse narrid" Vaatasime eesti keele tunnis filmi ,,Kuulsuse narrid" , mis on valminud 1982.aastal. Film on tehtud Eduard Bornhöhe raamatu ,,Kuulsuse narrid" ainetel. Film räägib Jaan Tatikast, kes oli leiutaja ja Salomon Vesipruulist, kes oli kirjanik. Filmis oli küllaltki vähe tegevust, kuid igat tegevust oli näidatud hästi kaua. Mulle tundus see film igavana. Teos oli humoorikas ja seal tehti palju nalja, kuid mina kui uue aja inimene ei saanud neist naljadest aru. Naljad tundusid vanaaegsed ja minu arvates küllaltki totakad. Ma arvan, et vanema põlvkonna inimestele meeldib see film praeguseni ja pakub palju nalja.Filmis oli kasutatud kaameral peegeldamise effekti, mis poolitas pildi ja peegeldas seda teisele poole. Aastaid tagasi võis see olla uus ja huvitav, kuid tänapäeva tehnikaarengu juures on tundub see küllaltki nõme, sest selliseid asju enam ei tehta. Paljudes kohtades ei olnud näitlejate kõnest aru saada, kuna selle

Eesti keel



Lisainfo

Põhjalik retsentsionn telelavastuse ''Kuulsuse narrid'' kohta. Sisaldab ka arvamust ja sissejuhatust

Kommentaarid (1)

M6nksu profiilipilt
Margen Jürgens: aitäh väga hea
18:55 11-11-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun