ISA GORIOT *Proua Vauquer’i pansionaadis, mis ei ole kõige luksuslikum, elavad inimesed, kes on elus põletada saanud. *elab ka Eugene, vaene üliõpilane, kes tahab saada advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas *isa Goriot, kes armastab oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda *isapoolt hüljatud noor naine Victorine *põgenenud vang Vautrin (Collin) *pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. *Eugene kaitseb ise Goriot pansionaadis kiusamise eest, tema kurva eluloo pärast *Tänu oma nõole hakkab Eugene soojemalt läbi saama Delphine de Nucingeniga, Goriot noorema tütrega *Eugene eirab Vautrin’i soovitust abielluda Victorine’iga, kes peagi tänu Vautrin’ile saab suure kaasavara *Hr Goriot suhtub Eugene’I kui oma poega *Kui Delphine peab tähtsamaks balli kui oma haige isa juurde minekut, avastab Eugene, et kõrgseltskond on südametu *Teine tütar Anastasia jõuab oma isa juurde...
Valdavaks kirjaviisiks sai B. G. Forseliuse ja J. Hornungi kasutusele võetud nn vana kirjaviis 1739, aasta täispiibli alusel ühtlustus kirjakeel Piiblikeel jäi eeskujuks kuni 19. sajandi esimese pooleni Piiblikeele alusel tekkis kõrgstiilne ja lauseehituslike võõrmõjudega raamatukeel Lõunaeesti kirjakeel hakas 18. sajandi teisel poolel vähehaaval taanduma ning põhjaeesti kirjakeel muutus laiemalt kasutatavaks. Kasutatud kirjandus Martin Ehala 2012 „Keel ja ühiskond“ lk 91-93 http://www.koolibri.ee/download/? action=binary&id=2522 (27.09.2015)
Minu koer Minu koera nimi on Pärry.Ta on 4-aastane.Pärry on hooliv ja valvav koer.Ta tahab hästi palju mängida ja närida.Samuti on Pärry suure jahihuviga ja haukuma kalduv.Pärry on must, lühikarvaline taks.Ta jalad ja lõug on pruunid.Pärry sain ma endale oma 6.ndaks sünnipäevaks. Mina annan Pärryle süüa ja juua.Hommikuti ja õhtuti käime pärryga jalutamas ja päeval kui ma koolist tulen,siis Pärry valvab millal mul õpitud saab,sest ta tahab õue mängima minna.Kui Pärry oli väiksem,siis ta jooksis koguaeg mulle kõikjale järele ja näris palju saapaid.Saapaid ta muidugi närib veel. 5
Vanamoodne ses mõttes, et keelekasutus on kaunis ja paigas, täislaused, viisakas kõnepruuk, ei mingit slängi, kõik tegelased on viksid ja viisakad. Lugu on huvitav ja lühike. Kaaned kõvad, paber kvaliteetne, pilte palju ja ilusaid. ... Henno on võtnud kirjeldava stiili, ta ei püüa siin lastele elutõdesid lahti seletada ega jää esitatu üle pikemalt juurdlema. Seletamine jäägu ettelugejatele.” (T.Veenre & M. Adorf, 2005) KASUTATUD KIRJANDUS T. Veenre & M. Adorf (2005) Sass Henno. „Mereröövlimäng” Kasutatud 2.12.2015, allikas http://ekspress.delfi.ee/areen/sass-henno-mereroovlimang?id=69053201 B. Davidjants (2005) Sass Henno kutsub lapsed mereröövleid mängima. Kasutatud 2.12.2015, allikas http://epl.delfi.ee/news/kultuur/brigitta-davidjants-sass-henno- kutsub-lapsed-mereroovleid-mangima?id=51017387 Raamatukoi. Mereröövlimäng. Kasutatud 2.12.15, allikas https://www.raamatukoi.ee/cgi- bin/raamat?24092
Marie Under Egle Erik 2015 Marie Under 27th march 1883 - 25th september 1980 Leena Under (1854-1934) Friedrich (Priidu) Under (1880-1932?) Evangeline (1880-1932?), Gottfried (1881-1882), Berta(1885-1974), Christfried (1887-1934) Marie Under at the age of 4: learnt how to read at the age of 14: started writing poetry 1887-1892 attended “pre-school” on Väike- Roosikrantsi street 1893-1898 attended Cornelia Niclasen’s private middle school for young girls failed to receive her diploma (due to financial issues) After graduation got her kindergarten teacher’s license worked at Risti estate, where she looked after children wrote poetry in her spare time 1902 married to Carl Eduard Friedrich Hacker(1878-1948) -> moved to Kutšino, Moskva suburb Dagmar (1902-1994) Hedda (1905-1988) Hedda’s godfather- painter Ants Laikmaa 2nd august 1904 - “Postimees” published M. Under’s first poem “How … happened” (pseudonym Mutti) 1906 ->...
Imesid Juhtub Harva Autor: Barbi-Katrin Lõhmus Peategelased: Rebecca, isa, Pille ja Taaniel Rebecca on 13-aastane rikka isa tütar, kel on ema surnud. Tüdruk saab kõik asjad, mida ta soovib, kuid ta pole õnnelik, sest isal pole tütre jaoks kunagi aega. Ühel päeval lubas isa tütrega kinno minna, aga sellest ei tulnud midagi välja, kuna isa unustas. Rebecca oli väga nördinud, et isa ei tulnud ja seega otsustas hotellist jalga lasta. Kui isa tütart paaniliselt otsis, tutvus too kodutu Pillega, kellele ostis toitu, uusi riideid ja puhkamiseks hotellitoa. Veel kohtus Rebecca kohvikus Taanieliga ja nad veedavad koos terve päeva. Lõpuks lahutas isa ja tütart ainult maantee. Rebecca ületas selle, kuid sattus avariise ning jäi liikumisvõimetuks.
Igatsen maale, kus on rahu ja vaikust Rahu ja vaikus on inimestele väga tähtis, nii ka minule. Usun, et iga inimene on vahel mõelnud, et tahaks kaugele ära. Lihtsalt me vahel vajame seda, et saaksime rahus ja vaikuses olla ja puhata -see on elu. Kuna suurema osa oma lapsepõlvest olen ma veetnud maal, siis on sealne keskkond mulle üsnagi tuttav. Olgugi, et lapsepõlves maal eriti vaikust olla ei saanud, kui lapsed ringi mõllasid ning kõlasid vaid rõõmsate mudilaste kilked. Mida vanemaks ma saan, seda rohkem on mul tahtmine minna maale, nautida loodust ja selle huvitavaid hääli, elada iga päeva nii nagu see oleks viimane. Igatsen maale, sest tahaks nii väga ärgata hommikul linnulaulu või kuke kiremise peale, tunda ennast värskena ning rüübata hommikukohvi vaadates, kuidas päike tõuseb ning pärast pikka ja tegusat päeva, kuidas päevatäht langeb, et tulla järgmine hommik meid taas pait...
Barokk ja klassitsism 1. Kirjeldada baroki ja klassitsismi ajastu ühiskondlikku tausta Euroopas. Niinimetatud kuldsele ajastule järgneb mõõn nii majanduslikult, kultuuriliselt kui ka poliitiliselt. Hispaania kaotab oma mõjuvõimu Euroopas. Prantsusmaal algas pärast usuvastuolude vaigistamist ühiskondlik poliitiline tõus. Inglismaal sai 1648. aasta revolutsiooni tagajärjel valitsevaks klassiks kodanlus. Saksamaal lõppes 1684. aastal 30-aastane sõda, mis pidurdas sealset kultuuriarengut. 2. Nimetada baroki tunnused. Maailm on lõhestatud ja kaootiline. Võrreldes renessansi elujaotusega on barokk skeptiline ja pessimistlik. Inimest kujutati kui sisemiselt lõhestunud ja moraalselt alla käinud inimest. Levis kujund maailmast kui absurdsest näitelavast. 3. Nimetada klassitsismi tunnused. Klassitsismis on selgus ja korrapära. Emotsioonide asemel ...
Antiikkirjandus 1. Antiikkirjanduse mõiste Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ühiskonnas kujunenud kirjandus. Tähistavad eeposed „Ilias“ ja „Odüsseia“. 2. Vana-kreeka kirjanduse mõiste ja ajajärgud On antiikaja kreekakeelne kirjandus. Tegu on Euroopa vanima kirjandusega. Arhailine ajajärk Atika ajajärk Hellenismi ajajärk Rooma ajajärk 3. Arhailise ajajärgu iseloomustus, peateosed, tunnused, jooned Peamine žanr oli laul Eepilie laul (jumalatest ja heerostest) Vanimad kirjaduslikud mälestusmärgid meie ajani on eeposed „Ilias“ ja „Odüsseia“. Kirjanduseelne periood hõlmab suulist loomingut – kreeka folkloori. 4
Renessansi kirjandus 1. Seletada mõisted grotesk, minajutustus, indulgents, ketser, rüütliromaan, pikareskne romaan. Grotesk - on kummastav kirjutamisviis Minajutustus - minavormis esitatud jutustus Indulgents - katoliku kirikus patu ajaliku karistuse andestamine Ketser - kristluses hereesia pooldaja Rüütliromaan - on Euroopa keskaja ja uusaja kirjandusžanr Pikareskne romaan - oli uusaegse realistliku romaani esimene aste 2. Seletada mõisted humanism, petrarkism, poeem, lindprii, pastoraalromaan, naturalism, itaalia sonett, tees, farss, šeikspiroloogia, realism. Humanism - on inimese ja inimlikkuse väärtustamine Petrarkism - on Petrarca luulekunst ja armastusfilosoofia Poeem - Poeem on pikk lüüriline või eepiline jutustav luuletus
RAHVALUULE HISPAANIA ROMANSID Hiliskeskaeg oli rahvaluule suur õitseaeg Euroopa paljudes paikades. Üks mõjurikkaimaid nähtusi Euroopa kirjandusloos olid hispaania romansid. Kui mujal Euroopas taas avastati rahvaluule peamiselt alates romantismist XVIII sajandi lõpupoole, siis Hispaanias hakati romansse ja muid rahvalaule kirja panema juba XV sajandil. XVI sajandil ja edaspidi ilmus rohkeid romansikogusid ehk romansseerosid. Lüüriliste rahvalaulude kõrval oli hispaania romanss peamiselt eepiline luuletus, milles pajatati rahvusliku ajaloo kõige värvikamatest seikadest. Lisaks keskaegse ajaloo suursündmustele — nagu rekonkista, s.o maa tagasivallutamine mauridelt — oli romansside aineseks sageli ka hispaanlaste (kristlaste) ja mauride vahekord piiri aladel. Teemasid laenati nii vanadest kroonikatest kui ka se...
Valgustus kirjandus 1 Nimeta valgustusajastu sajand ning peamised tunnusjooned, mida väärtustati, milliseid saavutusi kasutati? 18. sajand. Vähenes inimeste usk jumalasse, hakkati väärtustama inimest, arvestati inimeste vajadustega. Harimatus ja vaimupimedus oli häda. Hariduse areng, edasiandmine. Usk inimese mõistusesse, inimloomuse headusesse. 2 Kes oli valgustuse mõiste sõnastaja, mida mõiste sisaldas, kes olid valgustajad? Valgustuse mõiste sõnastaja oli Immanuel Kant. Mõiste sisaldas, et valgustus on inimkonna vabanemine alalisusest. Valgustajad olid filosoofid, ajaloolased, teadlased, haritlased, kirjanikud, kunstnikud. 3 Valgustuse sünnimaa ja selle maa valgustusele iseloomulik. Valgustuse sünnimaa on Inglismaa. Iseloomustab see, et põhiliseks muutus vaatlus ja eksperiment. Suur mõju oli proosal. 4 Inglismaa valgustus - tegelased ja jooned Põhili...
Keskaja kirjandus 1. Keskaja alguseks loetakse missuguse impeeriumi langemist? Lääne-Rooma keisririigi langemist. 2. Keskaja perioodiline jagunemine. Varakeskaeg ja klassikaline keskaeg. 3. Varakeskajale iseloomulikud jooned. Puudus peaaegu täielikult ilmalik kirjandus. Ainuke raamat mida tunti oli piibel. Nimetati pimedaks keskajaks. Laulud liikusid suust suhu. 4. Klassikalisele keskajale iseloomulikud jooned kirjandust loodi põhiliselt rahvakeeles. kujunesid välja kõik keskajale iselookulikud kirjanduslikud žanrid. 5. Kes levitasid kangelaslaule? Saksamaal: Spielmannid Prantsusmaal: Zonglöörid Hispaanias: Hulgaarid 6. Kirjeldada iiri saagasid.
Renessansi kirjandus Renessansiks nimetatakse keskajale järgnevat, antiigist ja loodusest innustatud vaimuliikumist eelkõige Lääne-Euroopas. Renessansi all on mõistetud inimese kui isiksuse vabanemist keskaja kiriku õpetustest. Vallandus inimese individuaalsus, mida hakkasid humanistid ka kaitsma. Humaniste tuntakse kui õpetlasi, kes kirjutasid enamjaolt ladina keeles. Renessansiaegsel kirjandusel oli keskne koht inimesel ja tema tunnetel. Samuti oli oluline ka loodus. Kirjandust iseloomustab eelkõige humanism. Kirjanduse eesmärgiks oli renessansi ajal pakkuda eelkõige rahvale meelelahutust. Inimestele püüti läbi teoste näidata, et nad on vabad oma mõtetes ja tunnetes. Renessansiaja tuntumateks kirjanikeks olid Petrarca, Boccaccio, Erasmus, Rabelais ja Shakespeare. Montaigne kirjutas teose „Essais“ ning just Montaigne esseedest ongi võetud kasutusele termi...
"Toomas Nipernaadi" 1.Mida ta arvab? Mina arvan, et Nipernaadi tahab veeta oma suve võimalikult muretult ning talve üleelamiseks energiat koguda. Ta käib ukselt uksele, küsib ulualust ning sehkendab naistega.Esineb kord maamõõtjana, kord sookuivatajana, pärlipüüdja või sulasena. Arvan, et ta tahab inimesi otsekui unest äratada, tekitada neis igatsust millegi ilusama järele. 2.Mis takistab või soodustab tema soovi täitmist? Seda soodustab kindlasti see, et Toomas on väga osav luiskaja ja fantaseerija, kes oskab rääkida kõigest nii ilusti, et tuleb teda kuulama ning uskuma jääda. Minu arvates ka see, et ta tihti oma asukohta vahetab- ta ei jää ühe naise juurde kunagi liiga kauaks.Nipernaadi unistuslik maailm vastandub inimeste tavalisele rutiinilisele maailmale. Seal valitseb rumalus, väiklus, upsakus, põikpäisus ja vaikelu.Aga nii on inimesed harjunud elama ja olema, harjumusi on raske muuta. 3.Sõnasta tegelase probleem. Toomas Nip...
traditsioonid, rahvalaulud on meil ju naisteluule, ja seegi on arvatavasti oluline, et lapsi on õpetanud ikka naised juba sellest ajast peale, kui reformatsiooniajal hakati üldse eesti keeles õpetama. Ega mehed õpetanud lapsi lugema, naised õpetasid. Ema määrav sõna vahekorras kirjasõnaga on traditsiooniline olnud. See on jäänud ja Eestis on see kuidagi loomulik. Kusagil mujal maailmas ma midagi niisugust ei tea, mujal on see ikka nagu meeste asi olnud.“ (3) Kasutatud kirjandus (1) Eesti teatri agentuur. Eesti autoreid, Madis Kõiv. http://www.teater.ee/teater_eestis/eesti_autoreid/aid-4261/MADIS-K%C3%95IV (30.03.2014) (2) Kaljuni, Linda 2009. Eesti lugu: Madis Kõiv „Suvi Pääbul ja kinnijooks Raplas“. – Eesti Päevaleht, Kultuur: http://epl.delfi.ee/news/kultuur/eesti-lugu-madis-koiv-suvi- paabul-ja-kinnijooks-raplas.d?id=51165799 (30.03.2014) (3) Must, Ann 1991. Madis Kõiv. – Ann Must: http://www
Läänerindel muutusteta Mida ta tahab? Pauli elu on muutunud tühiseks, igaüks seisab oma elu eest. Elu rindel, kus kaevikud on pideva suurtükitule all ning lahinguväli kaetud laipadega, on raske ning väsitav. Igapäevaselt näeb ta, kuidas tema rindekaaslased ja sõbrad surevad või raskeid kaotusi kannavad, see hävitab ta sisemiselt, muudab loomaks. Ta õpib, kuidas tunded alla suruda, instinktiivselt reageerida, et mitte mõistust kaotada ning eluga pääseda. Iga päev võib olla viimane. Lk 20 lõik 8 „Me muutusime karmideks, umbusklikeks, halastamatuteks, kättemaksuhimulisteks, jõhkrateks – ja see oli hea, sest just neid omadusi oli meil vajaka.“ Mis takistab või soodustab tema soovi täitmist? Teose tegevus toimub Esimese maailmasõja ajal, mille käigus hukkus miljoneid inimesi. Raamatu alguses oli sõtta minek vabatahtlik, kuid siiski mängiti meeste südametunnistusega: oma kodumaad oli vaja kaitsta ning rohkem maid vallut...
Kadunud põlvkond Kadunud sugupõlveks (inglise keeles lost generation "kadunud põlvkond") hakati nimetama Esimeses maailmasõjas osalenud ja sellest osavõtmise tulemusena vaimselt ning moraalselt muserdatud noort põlvkonda. Ernest Miller Hemingway - Ta oli nn "kadunud põlvkonna" üks juhtivaid kirjanikke. Olles ise läbi elanud mitmed sõjad muutus ta sõjavastaseks ning see väljendus ka tema loomingus - surm ja vägivald oli Hemingway loomingus pidevad teemad. Hemingway võttis Punase Risti vabatahtliku sanitarina osa Esimesest maailmasõjast. Rindel läbielatu jäädvustas ta romaanis “Hüvasti, relvad!”. Tema isiklik panus Hispaania kodusõjas 1936/37 ei peegeldunud mitte ainult romaanis “Kellele lüüakse hingekella”(1940), vaid leidis kajastamist ka näidendis “Viies kolonn”. Et mõista oma raamatukangelasi, kelle tahtejõudu kirjandusmaailm proovile pani, harrastas Hemingway ekstreemseid hobisid: süvamerekalastamist, härjavõitlust, safareid, kus...
EE S T I K TE I S TE E E L KEELTE SE A S H äälikusüsteem Vokaalharmoonia: mänty-mänd Sõnarõhk: soome-ugri keeltes sõna esisilbil indo-euroopa keeltes liikuv Eesti keeles on muutunud fonotaktika ( foneem/f/) Sõnavara Püsivam kui häälikusüsteem Grammatiline sugu: soome-urgi keeletes ei tunta indo-euproopa keeltes iseloomulikumaid tunnuseid Eesti keeles 85% moodustavad laensõnad. Vorm im oodustus … on püsivamaid struktuuritasandeid. Soome-ugri keeltes käänete arv suur Indo-euroopa keeltes flektiivne vormimoodustus Lausem oodustus soome-ugri keeltes - tagasõnad indo-euroopa keeltes – eessõnad Eesti keele sõnajärg on sarnane saksa sõnajärjega. M urded Eestikeeles 8 peam urret: Lõuna-Eesti Võru Tartu Mulgi Põhja-Eesti Saarte Lääne Ranniku ...
Miks nälg tapab? Artikel "Miks nälg tapab?" on kirjutatud 2011 aasta septembri ajakirjas Tarkade Klubi.Valisin antud kirjutise kuna maailmas on sadu miljoneid inimesi, kes on näljas ning hakkasin huvi tundma, mida nälg teeb inimese organismiga. Inimesi, kes on näljas, leidub maailmas rohkem kui USAs, Kanadas ja Euroopa Liidus elanikke kokku. Nälja tõttu sureb igal aastal rohkem inimesi kui kolme ohtliku haiguse, AIDSi, malaaria ja tuberkuloosi tagajärjel. 2011 aasta augustis kuulutas ÜRO Aafrikas välja näljahäda, mis on nõudnud juba sajade tuhandete elu ning ohustab veel miljonite inimeste elu. Näljahäda tekitajaks on nt põud aga samas ka poliitilised põhjused - ei kiputa eriti välismaalt abi paluma, riikide omavahelised keerulised suhted, sisevõitlused jne. Välismaailm üritab küll aidata, aga abi kõigile ei jätku – toitu jääb väheseks. Nälgib see inimene, kelle kulutatav energia hulk ületab saadava energia hulga. Näljaga kaasneb vi...
Kas tulemus õigustab tegu? Tulemuse saaavutamiseks on vaja näha palju vaeva ja teha pingutusi, et tulemus oleks hea. Kindlasti on kõik inimesed mõelnud, kuidas saada lihtsamalt läbi, aga kõik, mis on kergelt tulnud läheb ka sama kergelt. Tulemus võib-olla hea, aga kui kellegi suhtes on oldud ebaõiglane, kui õigustatud see siis on? Lapsed kurdavad, et koolipäevad on pikad ja väsitavad, nad ei jõua nii palju, kui neilt nõutakse. Tõsiasi on see, et laste koolipäev on võrdne täiskasvanute tööpäévaga. Paljud lapsed ei jõuagi oma hobidega tegeleda, sest neil pole sellist aega.Kõik lapsed tahavad, et neil oleks head hinded. See ongi põhjus, miks lapsed spikerdavad. Oletame, et päevas on kaks kontrolltööd, ajaloos ja geograafias, lisaks veel tunnikontroll füüsikas. Nad ei jõua kõike õppida, lapsed on erinevad ja kõik õpivad erinevalt. Mõni laps on tugevam reaalainetes, mõni humanitaarainetes. Laps ei näe mõtt...
(1828 -1906) -1912) venelane Anton Tšehhov (1860 sakslane Bertolt Brecht (1898 -1904) -1956) EESTI DRAAMAKIRJANIKUD JA NENDE TEOSED “Tabamata ime”, Eduard Vilde (1865 -1933) “Tuulte pöörises” August Kitzberg (1855 -1927) Anton Hansen Tammsaare “Kuningal on külm” (1878 -1940) KASUTATUD KIRJANDUS http://www.miksike.ee/docs/referaadid/9kl_kirjanduse_moisteid_maarja1.htm http://wordties.cst.dk/wordties-estwn/w/full/359078-poeem https://et.wikipedia.org/wiki/Poeem http://entsyklopeedia.ee/artikkel/poeem2
Hasso krull (käsileht) · Hasso Krull on sündinud 31. jaanuaril 1964. · Ta on eesti luuletaja, esseist ja tõlkija. · Krull lõpetas Eesti Humanitaarinstituudis kirjandusteooria eriala. Luulekogu "Mustvalge" ilmus 1986 Max Harnooni varjunime all. Raamat sisaldas sajandialguse vaimus dekadentlikke pastisse, püüdes eristuda tolleaegse luule peavoolust. 2014 avaldas Krull kaheosalise kogumiku "Pesamuna". Selle esimene köide "Pesa" koondab mütoloogia-teemalisi tekste, mis on kirjutatud aastatel 20002012. Teine köide "Muna" sisaldab luulesarju ajavahemikust 19872012, mõned neist varem tervikuna avaldamata ("Osa / tervik" 198789, "Kaksikkirved" 1990). Raamatule "Luuletused 19871991" on iseloomulik tsitaatide ja parafraaside küllus ning seda on peetud murranguaja kirjanduse mõjukaimaks raamatuks. Krulli raamat ...
Kõrboja peremees Pt:1-7 Katku isa- Katku Jüri Katku ema- Anna 1.poeg- Juhan 2.poeg- Katku Villu koer- Neero Kõrboja peremees- Rein Kõrboja peremehe õde- Madli Peremehe surnud vend- Oskar Peretütar- Anna Koer- Mousi töölised(4tk)- Mikk, Jaan, Leena, Liisa 2)Miks ja kui kaua oli Villu vangis? Villu istus aasta aega vangis, kuna tappis künka Oto teibaga ära. 3)Kuidas vangisolek talle mõjus? Ta tahtis ise oma talu eest hoolitseda ja teda hakkas huvitama loodus. 4)Too välja Kõrboja peremehe positiivne ja negatiivne iseloomujoon. Positiivne- töökas Negatiivne- tahtis üle töötada 5)Mis oli Anna perekonnanimi? Anna perekonnanimi oli Kivirist. 6)Millised tingimused Anna isale esitas, enne kui Kõrboja perenaise ameti vastu võttis? Nimi. Nimi: Rein Ta tahtis et isa saaks seal rahulikult enda surmani elada ja et enne isa surma seda maja ei renitaks ja ei müüks ega panditaks. 7)Miks tahtis Villu Kivimäe kivid ä...
1. Tänavuse kirjandusfestivali märksõna on müstifitktsioon. Leia internetist sünonüümisõnastik ja kirjuta, mis on sõna FIKTSIOON sünonüümideks. pettekujutlus, illusioon, meelepete, pettepilt, pettekuju, fantoom, miraaž 2. SALAPÄRANE LUULETUS. Leia internetist lasteluule andmebaasist luuletus, mis sisaldab sõna SALAPÄRASUS. Kirjuta vastusekasti luuletuse autor ja pealkiri. Salapärane kapp - Jaak Urmet Wimberg 3. PSEUDONÜÜMID. Tihti tekitavad loomeinimesed salapära sellega, et eistavad loomingut varjunime - pseudonüümi all. Kuidas nimetatakse Eesti biograafilist andmebaasi, kust võid leida mh kirjanike pseudonüüme? ISIK 4. Kirjuta, milliseid pseudonüüme on kasutanud Carl Robert Jakobson, August Kitzberg, Karl Ristikivi? Carl Robert Jakobson - C. R. Linnutaja August Kitzberg - Riia-Priidu, Pipramäe-Tõnu Karl Ristikivi - Ivo Kari, Pilatus 5. Mõned kirjanikunimed on nii levinud, et tihti ei teatagi, et tegu on pseudonüümidega. Mill...
Virtuaalsed inimsuhted Võiks öelda, et tänapäeval on tehnoloogia areng piiramatu. Nüüdseks oskab juba iga teine inimene arvutit või internetti kasutada ning teha nendega uskumatuid asju, millest poleks aastakümneid tagasi unistadagi osanud. Suheldakse tuttavatega internetiavarustes, tehakse erinevaid aruandeid, makstakse makse, kuulatakse laule ja vaadatakse filme ning isegi loetakse ja kuulatakse raamatuid. See virtuaalne elu on teinud meie kõigi elu tunduvalt lihtsamaks, isegi liiga lihtsaks. Kuid selline tehnoloogia areng paneb tihti mõtlema selle peale, et kas see tõesti ikkagi peaks nii olema. Kõikidel headel asjadel käib pahatihti kaasas ka halvad asjad. Inimesed on muutunud liiga julgeks just virtuaalses maailmas ning sellega kaasnevad ka tagajärjed. Näiteks on tänapäeva noored väga usinad võõrastega suhtlema, kuid nii ei või iial kindel olla, kellega sa tegelikult vestled...
Kodukirjand Kõnelus iseendaga On ju olemas mitmeid võimalusi, kuidas iseendaga kõneleda. Kõik me ju mõtleme igapäevaselt erinevatele probleemidele. Eriti värvikatel inimestel võib mõttemaailm kanduda vägagi suureks nii, et isegi ei suuda ära imestada, mida kõike meie aju on võimalik korda saatma. Minul on enda ja ka paljude mu tuttavate arust väga värvikas mõttemaailm. Ma võin tulla täiesti suvalisel ajal, täiesti suvalises kohas väga imelikkudele ideedele. Näiteks võin ma mõelda, et mul on just nüüd praegu vaja seista pea peal, olles ise tegelikult poe järjekorras või olen ennast just parasjagu nii täis söönud, et sellest ei tuleks midagi eriti head välja. Kuid loomulikult peale geniaalsetele mõttesähvatustele on lausa mu aju kohustatud mõtlema ka probleemidele, mis minu ümber seisab. Viimane probleem minu väikeses ...
Kuidas on mind mõjutanud kirjanduse lugemine? Kuigi ma pole eriti suur raamatute sõber, pean siiski tunnistama, et raamatute lugemine on vahel isegi täitsa mõnus ajaviitmise vahend. Kindlasti on midagi, mis on kirjanduse lugemine mulle andnud. Peamine põhjus, milleks raamatuid lugeda on see, et see avardab silmaringi, muudab maailmavaadet, rikastab sõnavara ning parandab grammatikat. Olen oma elus võrreldes suurte kirjanduse armastajatega väga vähe lugenud. Kuid need raamatud, mille olen ka päriselt läbi lugenud on mind mõjutanud juba sellega, et olen viitsinud ja jaksanud need läbi lugeda. Loomulikult oleneb kõik sellest, milliseid raamatuid loen. Minu põhilised lemmikud raamatute hulgas on noorsookirjandus. Seal on palju päevakohast teemat, mis mind väga köidab. Nii leian palju ühist raamatu sisu ja nende tegelastega. Saan leida lahendusi enda probleemidele ja nendest midagi õppida. Niimoodi sa...
„Ohvrilaev“ Gert Helbemäe „Ohvrilaev“ on 1960. aastal ilmunud Gert Helbemäe romaan, mille peategelasteks ajalooõpetaja Martin Justus ja juuditüdruk Isebel. Oli just alanud koolivaheaeg ning Justuse naine ja tütar Astrid sõitsid maale puhkama. Martin otsustas jääda linna, et kirjutada raamat Sokratesest. Mees kohtub tänaval neiuga, kellel nimeks Isebel. Hoolimata vanusevahest hakkavad nad aina rohkem aega koos veetma. Ühel õhtul, kui nad rannas päikeseloojangut vaatavad, läheb sadamast teele üks purjekas. Justus ütleb nagu muuseas, et laev sõidab Delose saarele ja kolmekümne päeva pärast jõuab laev tagasi ning vahepeal on ilmalik kohus kaotanud oma võimu. Ei ole surma, on ainult elu. Kuna aimasin, et selle lause taga on tõenäoliselt midagi rohkemat, siis uurisin Delose saare ja laeva kohta Googlest ning sain teada, et kreeklaste vana tava järgi ei ...
„Kuritöö ja karistus“ Fjodor Dostojevski Teose „Kuritöö ja karistus“ peategelane on vaene üliõpilane nimega Raskolnikov, kes juba mõned aastad ei õpi ega ka tööta. Tudeng tapab liigkasuvõtjast võlausaldaja Aljona kirvega. Kuna ohvri õde Lizaveta satub Raskolnikovile peale, kui tuba verd täis on ning mees ehteid ja muud kallist vara kaasa otsib, on noormees sunnitud ka Lizaveta elupäevad lõpetama. Raamatu peamõte minu silmade läbi oli see, et isegi, kui kuritöö sooritajale ei saadagi jälile ning ta justkui pääseks puhtalt, ei lase inimese südametunnistus rahulikult elada. Hingepiinad jäävad igale poole jälitama, lõhestavad kurjategija täielikult ning panevad viimaks ikkagi üles tunnistama. Ma ei olegi selgusele jõudnud, kas teos mulle meeldis või mitte. Süzee oli huvitav, kuid alguses ei kutsunud raamat üldse lugema. Jõudsin korraga lugeda vaid mõne...
Pole aega Aeg on midagi abstraktset, millest on kõik täielikult sõltuvad. Aeg on miski, mida kõik tajuvad ning mis on lahutamatu osa meie teadvusest. Alatihti kuuleme sõnu „mul pole aega,“ „ma olen hõivatud“ jne. Mida see siis ikkagi tähendab ning millest on inimeste ajapuudus tingitud? Mina leian, et inimesed ei ela hetkes. Ei mõisteta aega ega selle väärtust. Päevast päeva raisatakse väärtuslikke minuteid ja tunde, mida tegelikult enam kunagi tagasi ei saada. Tuues näiteks jällegi noorte interneti ja nutiseadmete sõltuvuse. Tihtilugu ei panda isegi tähele, kui palju aega röövib internet - messengeri vestlused, facebooki newsfeedi kerimine või instagrami piltide laikimine ning sobiva poosi leidmine snapchatis sõpradele selfie saatmiseks. On levinud ütlus „kes palju teeb, see palju jõuab,“ kuid vähe on neid, kes oskavad aega hästi planeerida. Tõenäoliselt ongi aja p...
„Suured lootused“ Charles Dickens Inglise kirjandusklassiku romaan „Suured lootused“ on kahtlemata üks parim raamat, mida ma viimasel ajal lugenud olen. Kindlasti soovitan teost ka teistele. Raamat räägib orvu Pipi teekonnast džentelmeniks, sõprusest ning armastusest. Pip elab koos õe ja õe mehega. Poiss hakkab käima linnas missis Havishami juures, kes on pisut veider proua. Ta elab pimeduses, valgust tuppa ei lase ning seljas on räbaldunud pulmakleit ja toas kaetud pulmalaud ajast, mil pidanuks olema tema abielupäev. Missis Havishami juures kohtab Pip ka kena neidu Estellat, kellesse poiss ajapikku kõrvuni armub. Peagi tuleb noormehele pakkumine, et teda toetatakse rahaliselt ning kasvatatakse džentelmeniks. Pip ei saa sellisest võimalusest loobuda ning peagi sõidabki Londonisse. Mis mulle kohe alguses juba silma jäi, oli Pipi ja mister Joe sõprus. Nad olid väga läh...
VIIVI LUIK Viivi Luik on eesti luuletaja ja proosakirjanik, kes sündis 6.novembril 1946, Viljandimaal Tänassilmas. Oma haridusteed alustas ta aastal 1954 Risti Algkoolis, edasi läks ta Kalmetu kaheksaklassilisse kooli ja lõpetas Tallinna Kaugõppekeskkoolis aastal 1965. Luige esimene töökoht oli Tallinnas arhivaari ja raamatukoguhoidjana aastatel 1965-1967. Lõpetades töö, algas tema elu kutselise kirjanikuna 1967. aastal. Kirjanike Liidu liige on ta aastast 1970. Peale kodumaa on ta elanud ka Helsingis aastatel 1993-1997, Berliinis aastal 1996 ja aastatel 1998-2003 Roomas. Lisaks on ta nüüdseks juba 42 aastat olnud abielus diplomaat Jaak Jõerüüdiga, kelle töö tõttu ongi ta oma elus mitmetes erinevates kohtades elanud ja sealsete ühiskondade ning kultuuridega kohanenud. Viivi Luige esimene luuletus ilmus välja trükis aastal 1962 Viljandimaa rajoonlehes Tee Kommunismile ja mõned aastad hiljem, 1965 ilm...
Agatha Christie ,,Paddington 16.50" Lili Heleen Mikk 8b 1. Mida tead autorist ja tema teistest teostest? Agatha Mary Clarissa Christie oli inglismaa kirjanik. Ta oli tuntud enda kriminaalromaanidega. Agatha on kirjutanud ka 6 armastusromaani aga neile ei ole tähelepanu eriti pööratud. Teda peetakse üheks tähtsaimaks kirjanikuks kriminaalromaani zanris. Tema teoste kaks kuulsaimat detektiivi on Hercule Poirot ja miss Marple. Ta on kirjutanud 77 kriminaalromaani, ligi 100 lühijuttu ja 20 näidendit. 2. Kuidas nägi mrs. McGillicudy mõrva pealt? Mrs. McGillicuddy sõitis rongiga ja ta nägi vaguniaknast teise rongi kuidas mingi mees naise ära kägistas just siis rong kadus silmist. 3. Kuidas jõudis mõrva uurimine Lucy Eyelesbarrow kätte? Mrs. McGillicuddy läks oma sõbranna Jane juurde ja rääkis talle kogu loo, kuidas ta nägi mõrva pealt. Kui Mrs. McGillicuddy oli lahkunud siis Jane...
Hardo Aasmäe (11. veebruar 1951 – 29. detsember 2014) Hardo Aasmäe oli eesti geograaf, ettevõtja ja poliitik. 1. Ta lõpetas 1969 aastal Tallinna 20. Keskkooli. 2. Ta kaitses 1982 aastal Leningradi Riiklikus Ülikoolis geograafiakandidaadi kraadi. 3. Ta töötas aastast 1974–1977 TRÜ majandusgeograafia kateedris. 4. Ta töötas aastast 1977–1990 ENSV Kergetööstuse Ministeeriumis teadustöötajana. 5. Aastatel 1995–1996 oli ta AS-i Eesti Fosforiit nõukogu esimees. 6. 2001. aastast oli Aasmäe Eesti Entsüklopeediakirjastuse juhatuse liige. 7. 2002. aastast oli ta Eesti Entsüklopeediakirjastuse peatoimetaja. 8. Ta oli Eesti Entsüklopeediakirjastuse suurim aktsionär 25,6% osalusega. 9. Eesti Entsüklopeediakirjastus lõpetas tegevuse pankroti tõttu, suure osa selle varadest oma...
KAPIUKSED VALLA konspekt 1 peatükk- naiselikkus ja mehelikkus o Naine on naine. Mees on „neutraalne“ olend. o Meeste ja naiste vahel toimub hierarhia ehk neil on erinevad võimalused ja vajadused. o „Mees“ ja „mehelikkus“ on kaks erinevat mõistet. o Mees on bioloogiline osa ja mehelikkus on sellele omistatav „õige“ kultuuriline osa. o Omaks võetus väide „Meheks ei sünnita vaid, vaid saadakse.“- Simone de Beauvoir ning „mehed ei nuta“ on vale kuna nutmine on täiesti tavaline ja normaalne nähtus nii naiste kui ka meeste seas. o Mehi seostatakse kehastuselt lipsustatud-ülikonnaga ning poolpalja keha nägemine väljaspool spordisaali võib tekitada tava rahva seas segadust, samas kui naiste poolpaljas keha katab ajakirju kui ka tänavaid. o Meest kujutatakse ette eelkõige mõistusekandjana. o Igal sajandil on oma „õige mehe“ ideaal. Hegemoonilise mehelikkuse diktaat Ajastute muutumis...
Arutlus „ Kaks erinevat peremeest“ Vargamäel oli kaks erinevat kuid ka mingis mõttes sarnast peremeest. Üks kes tahtis rajada Vargamäele oma kodu ja tegi selleks kõvasti tööd ning teine, kes elas juba seal ning soovis saada ainu omanikuks. Kuigi mõlemal olid omad eesmärgid, olid nad sarnased. Nad mõlemad olid üksteise vastu kiuslikud ja tülitsesid tihti. Oru talu peremees Pearu Murakas oli kiuslikuma ja ägedama loomuga. Tema peamisteks miinusteks võibki välja tuua tihedad tülitsemised nii Andrese kui ka oma sulastega ning samas ka tiheda kõrtsi külastamise kombe. Peale viimast oli Pearu peaaegu alati tigedas meeleolus ja sellest tulenevalt sõimas ta ka tihti oma naist ning vahel ka peksis. Temale oli hästi iseloomulik omapärane mng ning kemplemised ning jõukatsumised. (midagi üldist juurde veel vaja kirjutada) Andres, Mäe talu peremees, oli aga rahulikum ja soovis enda perele headja rahulikku elu. Andres rabas terve elu Var...
Raamatu ,,ime" arutlus Raamatu peategelaseks on moondunud näoga 10-ne aastane poiss August Pullmann. August ei ole kunagi koolis käinud oma tervise tõttu. Ema õpetas teda kodus nii palju kui suutis, kuid August ei saanud igaveseks koduõppele jääda. Tal on olnud väga palju operatsioone, kui täpsem olla siis täpselt 27. Pere otsustas ikkagi Augusti kooli saata olenemata sellest, et August seda ei soovinud. Mina isiklikult saan Augustist aru, kui sa pole kunagi koolis käinud ja su nägu pole ,,normaalne" on vägagi raske mitte välja teha lastest, kes sind vaatavad ja sinust selja taga räägivad. Ta sai ennast päris palju proovile panna. Ennast ületades koolis, kuhu ta minna tegelikult ei tahtnud, kuid usun, et see tuli talle ainult kasuks, kuna nüüd on tal palju toredaid sõpru ja kogemusi. Lõpuks meeldis Augustile kool väga ja ta leidis endale palju toredaid sõpru. Kooliaasta lõpus ja raamatu lõpus sai August kooli d...
E. M. Remarque’i sõjaromaan „Läänerindel muutuseta“ (1928/1929) 1. Mida tähendab väljend „kadunud põlvkond“? Kadunud sugupõlveks (inglise keeles lost generation "kadunud põlvkond") hakati nimetama Esimeses maailmasõjas osalenud ja sellest osavõtmise tulemusena invaliidistunud või vaimselt ning moraalselt muserdatud noort põlvkonda.. Raamat kirjeldab sõda ühe 20-aastase nooruki silme läbi, kes ei ole veel ellu astunud, otse koolipingist sõtta läinud ja kõik tema teadmised elust on järsku meeleheide, hirm ja surm. Lisaks rusub peategelast igatsus rahu ja kodu järele, kuid kui ta mõneks ajaks koju pääseb, ei oska ta seal enam kohastuda. Kõik, mis talle varem vähegi oluliseoli mõjunud, ei tekitanud enam ainsatki emotsiooni, sõda oli võtnud kõik vaimse viimseni. Tema mõtted olid sõja ja sõjakaaslaste juures. See kõik aga ei pane neid noori sõdureid tahtma surra, nad väärtustavad elu roh...
Salmon Rushdie HANNA JÕEMETS 11 L Ahmed Salman Rushdie 19. juuni 1947 Mumbai Moslemi perekonnas India päritolu Suurbritannia kirjanik Kooliharidust sai Indias ja Inglismaal Töötas mõnda aega reklaamiagentuuris, samuti töötas teatris ja ajakirjanikuna 1964. aastal sai Suurbritannia kodakondsuse 1975. aastal ilmus ,,Grimus" 2007. aastal ülendas Elizabeth II Rushdie, tema kirjanduslike teenete eest rüütliseisusse ,,Kesköö lapsed" 1981. aastal ilmus Kirjaniku teine raamat Bookeri auhind Rahvusvaheline tuntus ,,Saatanlikud värsid" 1988. aastal ilmus Neljas romaan Kosmiline võitlus hea ja kurja vahel, põimides endasse nii fantaasiat, filosoofiat kui ka farsse Rushdie kritiseeris teoses moslemi naiste kohtlemist Vallandas poliitilise skandaali Ohustas kirjaniku elu Raamat keelati paljudes maades ära 1989. aastal kuulutas Khomeini(Iraani usujuht) välja Rushdiele fatwa Khomeini ütles, et Rushdie on islamit pilkava teosega teeninud ära All...
Raha jõud ja jõuetus Paljud inimesed unistavad suure hulga raha omamisest, kujutlevad, et raha annab võimu ning hingerahu. Nad usuvad raha jõudu ning vaesuse jõuetusse. Ometi on igale analüüsivale inimesele teada, et õnne ei saa osta. Raha võib anda inimesele privileegid, kuid see ei pruugi alati olla nii rõõmustav ja nauditav kui paistab. Tänapäeva korrumpeerunud poliitilises ühiskonnas saab rahaga mägesid liigutada. Sel moel käitudes tunnetavad osalised raha jõudu ja mõjuvõimu. Raha eest saab endale lubada hüvesid, naudinguid ja näilist rahu, allutada inimesi oma soove täitma. Kuid ma usun, et samas tunnevad sedalaadi käitujad oma jõuetust, ilmselt nad ei tunnista seda endale, aga kuskil sügaval südamesopis jääb neid vaevama alandus, et nad ei ole võimelised muutma maailma oma sõnade, tegude ja mõtetega, seega jääb ainsaks relvaks pungil rahakott. On olemas miljonäre, kes omavad teab mitut maja, autot ja firmat, kelle võimuses on kul...
Etendust saatis tohutu menu, niiet tuli anda ka kordusetendus. Seda peetaksegi Eesti Rahvusliku Teatri alguseks. Hilisemast draamaloomingust on teada ,,Kosjakased," ,,Kosjaviinad ehk kuidas Tapiku pere laulupidule sai" ja kõigile tuntud ,,Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola." Koidula näidendites on üks ühine joon eelistatakse armastusabielu ja kiidetakse haridust. Etendus ,,Saaremaa onupoeg" Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Vanemuise_Selts http://et.wikipedia.org/wiki/Lydia_Koidula http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/koidula_maili.htm kirjanduse õpik
Retsensioon Etendus „Puhastus“ Sofi Oksaneni romaani ainetel Etenduse alguses oli laval talumaja ning monoloogi pidas Karol Kuntsel, kes kehastas Hansu. Peale monoloogi lisati ka talule omapärased seinad akendega. Lavale tulid kaks vene sõdurit koos noore naisega, kellel oli kott peas. Nad kõnelesid vene keeles ja sellest ei saanud mina kahjuks midagi aru nagu ka enamus mu klassikaaslasi. Peategelaseks oli Aliide, kes elas rahulikult oma talumajas, kuni tema õuele tuli noor Venemaalt pärit neiu Zara. Ja siis hakkas vaikselt Aliide minevik avalikuks tulema. Nimelt olid nad kunagi peitnud õega keldrisse õemehe, et too ei peaks Siberisse minema. Aliide, tema õde Ingel ja Ingli tütar Linda viidi vallamaja keldrisse ülekuulamisele seoses Hansu, kes oli Ingli mees, kadumisega. Pärast vallamaja keldris toimunud jubedusi ei suutnud Aliide enam oma õele ja õ...
Juhan Liivi luule analüüs Andrea Ärmus 10B 1. I isamaaline- „Kui tume veel kauaks ka sinu maa“ II autobiograafiline- „Helin“ III armastus- „Lilled“ IV loodus- „Tuisk“ 2. I „Kui tume veel kauaks ka sinu maa“- räägib sellest, kuidas sul on tume maa ja raske koorem kanda ning täht süttib su üle ja kõik su mõtted ja meel korduvad su rahva südames. II „Helin“- räägib sellest kuidas oli üks väikene poiss, kellel helin helises südames. See kasvas tal koguaeg suuremaks ja lõpuks ei mahtunud tal see maapeale ära. III „Lilled“- räägib sellest, et on üks imeilus lilleleid ja see lilleleidja on ise sama ilus. IV „Tuisk“- räägib talveilmast, tuisust ja loodusseadustest, et tuisk jookseb võidu tuisuga, aga teine iial teisest mööda ei saa, meeleolu on ühteaegu mõtlik ja ka rahulik. 3. I „Kui tume veel kauaks ka sinu maa...
Betti Alveri luulekogu ,,Eluhelbed" analüüs Betti Alveri luulekogu ,,Eluhelbed" ilmus aastal 1971. Luulekogu põhilised teemad on lapsepõlv, selle meenutused ja igatsus, suhted ema ja isaga, maailma julmus, sõda ja surm. Hirm Leek lambis lööb võbinal siniseks- las, kallis, ma kohendan tahti. Nüüd miski kui kraabiks ja iniseks vist koerad on ahelast lahti. Nüüd luuraks kui tahmased silmad leest, nüüd keegi kui sädemeid puhuks. Ta tuleb! Sa palveta minu eest, oh palveta igaks juhuks! Kas kuuled, kuis vaenlase vastu ööd all helvetis paugutab lokku? Mu päevade aken on puruks lööd ja kardin ei ulata kokku. Ta läheneb. Rinnakul sahiseb liiv, õhk tiniseb kannust tärast... Oh kustuta tuli, löö uksele riiv, oh peida mind Kristuse pärast! Trepp naksub, ta hobused trambivad teel, ma endas ta hingust ju tajun. Oh suudle mind, suudle mind, suudle mind veel! Oh aita ja hoia! Ma vajun! Luuletus ,,Hirm" on kirjutatud 1940. aasta...
Anni Aru 10.a Betti Alveri luulekogu „Eluhelbed” analüüs Betti Alveri luulekogu „Eluhelbed” ilmus aastal 1971. Luulekogu põhilised teemad on lapsepõlv, selle meenutused ja igatsus, suhted ema ja isaga, maailma julmus, sõda ja surm. Hirm Leek lambis lööb võbinal siniseks- las, kallis, ma kohendan tahti. Nüüd miski kui kraabiks ja iniseks vist koerad on ahelast lahti. Nüüd luuraks kui tahmased silmad leest, nüüd keegi kui sädemeid puhuks. Ta tuleb! Sa palveta minu eest, oh palveta igaks juhuks! Kas kuuled, kuis vaenlase vastu ööd all helvetis paugutab lokku? Mu päevade aken on puruks lööd ja kardin ei ulata kokku. Ta läheneb. Rinnakul sahiseb liiv, õhk tiniseb kannust tärast... Oh kustuta tuli, löö uksele riiv, oh peida mind Kristuse pärast! Trepp naksub, ta hobused trambivad teel, ma endas ta hingust ju tajun. Oh suudle mind, suudle mind, suudle mind ve...
1) Iga tegelast iseloomustavaid jooni: Eero – luuletaja/ tundis muret, et ta ei tea oma luule austajaid, kartis, et ta luulet ei loeta – ebakindlus/ ei kuulunud antiurbanistide hulka/ meeldis jälgis valguse langemist majadele- kunstihing/ kartis majavaime– kartlik/ moodne asjadevastasus oli talle võõras/ oli kuulanud vee tilkumise häält kraanikaussi/ tundis piinlikkust oma töö ees/ maal sündinud/ tugeva ilumeelega – sodimise korral tuleb võtta uus blankett/ ei talu ebamäärasust/ ta ei olnud oma luulest vaimustatud, seda hiljem uuesti lugedes/ unistab paremast maailmast/ hajameelne August Kask – armastab täpsust- tegi statistikat selle kohta, mis talle aknast paistis, inimeste sündivuse kohta ka, teretamise kohta, joomise kohta/ luges tihti/ meestejuuksur – armastas oma tööd, ei hoolinud salatoimingutest ega nõidustest – realistliku elukäsitlusega/ luges regulaarselt ajalehte – palju teab, laia silmaringiga/ vastumeelne mõte, et ta pea...
Keisri hull "Keisri hull" on Jaan Krossi kirjutatud romaan, mis ilmus 1978. aastal. Peategelaseks on Liivimaa Võisiku mõisa aadlik Timotheus Eberhard von Bock (17871836), kes erineb tavalisest mõisnikutüübist. Tema päritolu, haridus, erandlik intellekt ning lahinguvaprus on temast teinud keiser Aleksander I sõbra. "Keisri hull" on üks maailmas tuntumaid eesti kirjandusteoseid: seda on tõlgitud vähemalt 16 keelde. Bock sokeerib oma käitumisega aadelkonda, loobudes keisri vallastütre hiilgavast partiist ja abielludes naisega pärisorjade hulgast. Timotheus von Bock oli eetilisusest käituv tegelane Krossi loomingus. Eesmärk oli Bocki jaoks tähtis ning selle saavutamisel ei kohkunud ta tagasi millegi ees. Eesmärgistatus iseloomustab peaaegu kõiki Krossi proosateoseid. Teos on kirjutatud päevikuvormis, märkmeid teeb toimunu kohta väljamõeldud tegelane, Eeva vend Jakob. Romaani aluseks oli Jakob Mätliku päevaraamat. J. Mätlik ise oli Tim...
,,Läänerindel muutuseta" Läänerindel muutuseta on väga draagiline ja kurb film. See film pani mind sügavalt elu üle järgi mõtlema ja seiskas aja. Jäin mõtlema, kui väga on meil vedanud ja millega on inimesed raskel sõjaajal ära teeninud oma olukorra. Need poisid filmist ei olnud süüdi, nad läksid vapralt sõtta, et võidelda võimu eest oma kodumaal, kuid sellega ei saavutanud ükski neist midagi. Sõda muutis neid kõiki julmadeks ja külmadeks ja mattis maha nende kõigi unistused koos nende endiga. Enne sõtta minekut väärtustasid noored oma perekonda, kodu, naeru ja neis kõigis oli elutahet ja elurõõmu. Sõjas olles väärtustasid nad toitu ja puhkehetki, kuid kõige tähtsam neile oli sõdiv sõber kõrval. Nad võitlesid ja astusid välja oma kaaslaste eest ükskõik, kui keeruline oli olukord. Üksteisest leiti sõja ajal elu mõte, põhjus, miks pingutada ja mitte alla anda. Nende jaoks oli vaimne tasakaal ja rahu ka...
Eesti Kirjanike Liidu esimees "OP!" saatejuht Looming "Kolmring" (1989) "Vari ja viisnurk" (1991) "SürWay" (1992) "Neli sada keelt" (1997) Looming Suhted sajandialguse vooludega Sõnade maailm Tekstide kiire muutumine Uusromantiline stiilikiht Angloameerika kultuur ja hard rock Looming Romantilisus Vaev ja ahastus taevas Igatsus rahu järele Luulenäiteid http://www.youtube.com/watch?v=0Dcz_FQu1ok http://etv.err.ee/index.php?05593367&video=1557#. UtWFU_QW1HU Kasutatud kirjandus Eesti kirjanduslugu" Koolibri, 2001 "Varjatud ilus haigus" Eesti Kostabi Selts, 2000 "KünnapRoosteSinijärv", Näo Kirik, 2008 http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/sinijarv_karl http://www.runoajelu.com/eesti/KarlMartin.html http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Martin_Sinijärv Tänan kuulamast!
Edasiõppimisel lähtun enda soovidest Gümnaasiumi lõpetajaid ootab ees valik, kas minna edasi kõrg- või kutsekooli. Enamasti oodatakse neilt kõrgkooli minekut. On ka arusaam, et kõrgema haridustasemega inimesed teenivad rohkem. Kas see on alati õige valik, minna kõrgkooli, et täita vanemate ootuseid? Ei saa ju noor inimene teha valikut vanemate pärast, kes ootavad temalt kindlasti ülikooli minekut ja populaarse ameti õppimist. Ja alati ei olegi keskkooli lõpetanu endalegi veel teadvustanud, mida ta õppida soovib, mis on see eriala, millel töötades on ta ka rahul oma valikuga. Kas ikka on nii, et kui ülikool läbi ja diplom taskus, siis leian kohe meeldiva töö ja hakkan saama suurt palka? Et kõrghariduse omandanud noor oleks tööturul edukas, tuleb tal eelnevalt kindlasti tutvuda erialadega, mis on nõutud ja millel on väljavaade ka tööd saada. Kindlast on oluline eriala valikul ka töötasu, mis selles sektoris makstakse. Oktoobris, 2013 aval...
,,Kärbeste Jumal" William Golding Lugu algab, mil lennuk kukub asustamata saarele. Ainsad ellujääjad on noored poisid. Nad tulevad kokku ja arutavad, mida edasi teha maailmas, mida ei juhi täiskasvanud. Alguses valitakse pealik, kelleks saab Ralph. tehakse seadused ja peatakse koosolekuid, mille kokku kutsumiseks kasutatakse merikarbi puhumist. Kõige olulisemaks eesmärgiks seatakse saarelt pääsemine. Selleks otsustatakse teha mäe otsa lõke, mille suits oleks signaaliks laevadele. Signaali süütamiseks kasutati ühe poisi, kelle nimi on Põssa, prille. Tuleriida kokkutassimise saginas aga juhtus esimene õnnetus mets süttis põlema. Tuli küll vaibus, kuid kadunuks jäi üks väike poiss. Edaspidi hakkas Ralph tegelema onnide ehitamisega. Alates sellest ettevõtmisest ilmnesid ka lahkhelid. Nimelt oli veel üks noormees, kes juhtis suuremat gruppi poisse ja ihkas kõigi ...
Rikas elu, vaene elu Tavaliselt, kui räägitakse rikkusest või vaesusest, siis mõeldakse ikka materiaalset olukorda. Rikkal on palju raha või varandust, vaesel see aga puudub. Aga see, et inimesel on palju varandust, ei tähenda kindlasti alati, et ta elu on rikas. Ja majanduslikult viletsemas olukorras inimese elu ei pruugi olla vaene. Mis siis õigupoolest on rikas elu? Arvan, et armastus ja meelepärane tegevus teeb elu rikkaks. Üksindus ja tegevusetus teevad elu vaeseks. See, missuguseks inimese elu kujuneb, oleneb kindlasti tema väärtushinnangutest, eesmärkidest ja unistustest kõigest, mida oluliseks peetakse. Vaimselt rikas on kindlasti see, kes saab tegeleda sellega, mis talle meeldib. See võib olla töökoht, kus saab end teostada ja ennast arendada. Tahta õppida, avastada uut see rikastab inimest päris kindlasti. Või mõne hobiga tegelemine, millele ei pea tingimata palju raha kuluma. Näiteks, k...
Tuhin tiibades Reet Made Kaarina oli näinud oma sõbrannat Katjat telekast, mis polnud kuigi hea vaatepilt.Seal näidati pronksöö mässu ning Katja oli selle kaasosaline, kuigi tema sõnul oli ta ainult oma poisi Vitjaga kaasas. Kaarina oli niivõrd pettunud, et kirjutas Katjale pika kirja, mille lõpus tuletas talle nende erinevaid lapsepõlve mälestusi meelde, ise kartes et nende kogu sõprus on nüüd läbi. Kuid kirja sai Katja kätte ning läks Kaarinaga rääkima, ilmselt otsima lepitust. Karl-Erik oli leidnud mööblifirma direktorite paberite seast ühe jutu või raamatu käsikirja, luges väikse katkendi ja muutus väga uudishimulikuks. Kui isa seda nägi, oli ta meeletult õnnelik et poiss selle leidis ja rääkis talle, et see ongi tema enda kirjutatud. See oli pakutud isegi noorteajakirja avaldamiseks, aga ei is...
Libahunt August Kitzberg Ühel tormisel õhtul oli ukselävele sattunud perele tundmatu laps. Laps ei rääkinud midagi, kui pere pakkus talle lahkesti süüa ning jättis lapse enda hoole alla. Kümme aastat hiljem, kui Tiina, Mari ja Margus juba täiskasvanud olid, läksid Mari ja Tiina marjule. Tiina ei saanudki palju marju, sest jäi metsa võlusid nautima. Kui Mari tahtis ära minna, ütles Tiina, et jääb veel marju korjama, et tühja ämbriga tema koju ei lähe. Siis oli Margus tulnud ning nad rääkisid Tiinaga. Mari oli kogu juttu pealt kuulnud, nimelt Margus ja Tiina meeldisid teineteisele ning tahtsid, et keegi nad paari paneks. Vanemad olid aga täielikult selle vastu, sest nad tahtsid et Margus Mariga abielluks. Keegi ei sallinud eriti Tiinat ning kutsusid teda libahundiks ja nõiaks, sest levisid jutud, et ta nüüdseks surnud ema...
Kirjaklambritest vöö Maris Niilus Autor Raamatu autoriks on Mare Sabolotny. Tegelased Kati (peategelane): 16aastane neiu, kellel olid halvad kombed ja probleeme käitumisega Kersti: Kati noorem õde Liis & Anni: Kati parimad sõbrannad, kellele ta sai kõike rääkida Juhan: Kati kohtas teda juhuslikult ja armus temasse Merilaas: Kati klassijuhataja Markus: Kati tuttav Sündmustik Jaanipäeval kohtus Kati Juhaniga. Kerstil tuli sünnipäev, Juhan tuli Katile külla. Juulis toimus Pärnus pidu, kus Katile anti tablett, mis ta uimaseks muutis. Markus vägistas ta. Juhan pettis Katit. Sügisel teatas Markus Katile, et tal on HIV. Tuli välja, et ka Katil on see. Kati hüppas parkimismaja katuselt alla. Alles hiljem said kõik aru kui tore ja hooliv Kati oli. J...
John Ronald Reuel Tolkien Jelissei Zahharov 7.klass John Ronald Reuel Tolkien · John Ronald Reuel Tolkien (3. jaanuar 1892 2. september 1973) oli inglis e kirjanik, poeet, filoloog ja · professor. Kõige paremini tuntakse teda "Sõrmuste isanda" trioloogia (ka Sil marilion jne.) järgi. Lapsepõlv · Tolkien sündis kolmandal jaanuaril 1892 Orange Free States, Lõuna Aafrikas, (vanemad Arthur Reuel · Tolkien ja Mabel Suffield) kuhu nad kolisid sellepärast, et Arthurit edutati (Br iti pank). Tolkienil oli vend · nimega Hilary, kes sündis 1894. aastal. · Lapsena hammustas Tolkieni ämblik, mis on ka tema hilisemaid kirjutusi mõ jutanud. Lapsepõlv · Kui ta oli kolme aastane läks Tolkien oma ema ja vennaga Inglismaale j a Johni isa pidi nendega ühinema, · aga ta suri enne Britanniasse jõudmist palavikku. Pärast seda jäi pere il ma sissetulekuta ja nii otsustas · Tolkieni ema oma vanemate juurde elama · minna. Pärast seda kol...
Contra elulugu Contra on eesti kirjanik, tuntud eelkõige luuletajana. Tema kodanikunimi on Margus Konnula. Ta on sündinud Võrumaal, Urvastes 22. märtsil 1974 aastal. Tal on abikaasa ja kaks poega. Ta on õppinud Urvaste Algkoolis, Kuldre 9- klassilises koolis ja Antsla Keskkoolis 1989-1992. Contra on teinud väga erinevaid ja mitmekülgseid töid. Pärast sõjaväe teenistust asus ta tööle lühikest aega (1 kuu) Inglise keele õpetajana Kuldre koolis, seejärel postiljonina Urvastes, kus tegi ka väikese karjääritõusu olles sellest 3a Urvaste postiljoniülem (1966-1999). Pärast seda sai temast vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Samuti oli ta Urvaste valla lehe toimetaja, Tartu Noorte Autorite koondise liige ja Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997. Tema luulele on iseloomulik vemmalvärss ja lorilaulud traditsioonidest. Need on lõbusad ja laululised ning väga leidlike riimidega. Palju kohtab paroodiaid. Contr...
Erika Salumäe ,,Jääda ellu" Lugesin Erika Salumäe elulooraamatut ,,Jääda ellu". Raamatut valides tahtsin lugeda mõne sportlase lugu ja Erika Salumäe raamatut soovisin lugeda veel ka seetõttu, et hiljuti oli uudistes informatsioon, et ta müüb oksjonil ära oma medalid ja meened. Ta on teinud nende pärast väga suurt tööd. Aga kuna tervis vajab ravi, siis ei jää tal teist valikut. Tervis on ikka kõige tähtsam. Erika Salumäe on kahekordne olümpiavõitja, lisaks mitmed-kümned meistrivõistluste medalid ja karikad. Selleks, et seda saavutada on ta pidanud tegema väga palju tööd. Ta on väga tugev, samas aga väga kinnine ja sissepoole elav inimene. Ta ei ava end naljalt kellelegi ja oma muredest räägib vähe. See raamat on aus ülestunnistus kõiges, ta julgeb rääkida oma elust väga avameeleselt nii nagu ta on olnud. Erika Salumäel oli ja on tahet ning usku endasse. Mind üllatas, kui raske oli tema lapsepõlv, et tal ei olnud kedagi...
1927 algavad Looduse romaanivõistlus 1935 Raamatuaasta Raamatuaastat korratakse nüüd praegugi. Elavdatakse kultuuri. 1937-40 Varamu (peatoimetaja Visnapuu) kultuuriajakiri. Haare on laiem, sest kujutavast kunstist räägitakse veidi rohkem. Rajatud selel tagamõttega, et Semper ja Tuglas Tartus teevad asju, mis Toompeal ei tundu meeldivat. 1940 Sirp ja Vasar 1942-43 Ammukaar 1943-44 Sõjasarv Üks võimalus periodiseerida kirjandus 1917 - 1928 (Siurust, ,,Toomas Nipernaadini") 1929 - 1940 (,,Õnnevarjutusest" [Marie Underi ballaadikogu] okupatsioonini) 1940 -1944 (okupatsioonist okupatsioonini) Sõja ajal ilmub raamatuid vähem, sest paberit on vähe. Samas, kui midagi ilmus, siis kohe suure tiraaziga. Teine võimalus periodiseerida kirjandus 1905 1921 (Noor Eestist Tarapitani) -> Uusromantilise kirjanduse tippaeg. Siuru ja Tarapita
Kristlus Mirell Ojassalu Kristlus Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud messias. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Usundi jälgijad : Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga (2001. a andmete põhjal) on kristlus suurim maailmareligioonis. Kristlus on valitsevaks religiooniks Euroopas, Ameerikas, LõunaAafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja LõunaKoreas. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Pühad tekstid...
A.H. Tammsaare ELU JA ARMASTUS Referaat SISUKORD Sissejuhatus lk 3 Teose autor lk 4 Teose sisu kokkuvõte lk 5 Arvamus lk 6 Kasutatud kirjandus lk 7 Sissejuhatus ,,Elu ja armastus" on täpne pealkiri teosele, milles teineteisele vastu seatakse tõsine armastus ja tegeliku elu närusus. Romaan ilmus 1934. aastal ja kuulub kirjaniku viimaste romaanide hulka. Selles kirjeldatakse keskkooli lõpetanud vaese maaneiu tagajärjetut töökoha otsimist linnas ja sattumist üksiku jõuka ärimehe küüsi, kelle juurde ta esialgu palgatakse teenijaks ja kes siis sõlmib temaga lühiajalise abielu. Teose autor
Mumuu kokkuvõte Ühes Moskva kaugeimaist tänavaist elas keegi proua- paljudest teenijatest ümbritsetud lesk. Tema värvikam isik teenijaskonnast oli Gerassim- suure kehaehitusega, sündimisest saati kurttumm. Varem elas ta maal. Tööd tegi ta nelja mehe eest. Kõik tööd ta käes edenesid. Aga siis toodi ta linna ja temast sai kojamees. Vastumeelne oli talle see töö ja uus elamine. Uue töö sai ta poole tunniga valmis. Lõpuks harjus ta ka uue eluga. Tema ülesandeks oli hoida hoov puhas, kaks korda päevas vett tuua kööki, puid tassida ja lõhkuda ja maja valvata, et keegi võõras hoovi peale ei tuleks. Gerassim oli tõsine ja range. Ta sai endale elamise köögi kohale kambrisse. Sinna meisterdas ta ise mööbli. Vanaproual oli suur teenijaskond. Seal olid pesijad, õmblejad, tohter, koguni sadulsepp, kes oli samas ka proua arst ning isegi kingsepp Kapiton Klimov, kang...
Anneli Oidsalu 6 Ajakiri Looming (asutatud 1923) Praegune peatoimetaja Mihkel Mutt Looming 1960. aastatel Anneli Oidsalu 7 Riiklik Kultuurkapital (rajatud 1925) Kirjanduse ja teiste kultuurialade riikliku rahastamise fond, mis jagas autoreile mitmesuguseid stipendiume, toetusi ja auhindu. Anneli Oidsalu 8 Tartu Ülikool Ülikooli juures tegutses Akadeemiline Kirjandusühing Gustav Suitsu juhtimisel, peeti ettekandekoosolekuid, anti välja toimetiste sarja. Ülikooli osa noorte kirjanike koondamisel ja koolitamisel oli tähelepanuväärne. Gustav Suits Anneli Oidsalu professorina Tartu ülikoolis 9 Kirjandusvõistlused Kirjastuse Loodus romaanivõistlus esimest korda 1927, võitis August Jakobsoni (19041964)
Otepää Gümnaasium 10. klass Kätlin Unt LUULEKOGU ANALÜÜS „Mureliku suuga“ Marie Under 2014 Autorist ja üldiseloomustus luule kohta Marie Under (kodanikunimi aastast 1904 Marie Hacker, aastast 1924 Marie Adson) oli eesti luuletaja. Ta sündis 27. märtsil 1883 Tallinnas ja suri 25. september 1980 Stockholmis. Under kuulus kirjandusrühmitustesse "Siuru" ja "Tarapita". Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich Under ja Leena Under. Neil oli viis last. Ajavahemikul 4–9 eluaastani õppis Marie väikelastekoolis. Aastatel 1893–1898 õppis ta Cornelia Niclaseni saksakeelses tütarlaste eraalgkoolis. Pärast õpingute lõpetamist läbis ta lasteaednike kursused ja töötas Risti mõisas lastepreilina. Lühikest aega töötas ta Viru tänava paberikaupade poes kassapreilina. Marie hakkas luuletama 14-aastaselt. Murranguliseks kujunes töötamine ajalehe "Teataja" talituses, kus ta tut...
Kes otsustab minu tuleviku üle? Igaühel on võimalus langetada otsuseid oma tuleviku kohta. Valikud võivad olla rasked, sest tänapäeval on väga palju erinevaid erialasid, millel on veel tuhat erinevat ala eriala mida on võimalik õppida. Näiteks kokk, abikokk, pagar, kondiiter jne..Kõik erialad on sarnased, aga iga ala õpitakse erinevalt. Kes ikkagi otsustab minu tuleviku üle? On see palganumber, lähedased või mina ise? Sageli on nii, et valitakse omale eriala, millel on suur palk, aga töö ise on "nüri". Igapäevaselt ennast sellisele tööle sundida on väga raske, sama on ka õppimisega. Eriala, mis endale ei meeldi on raske omandada. Mina ei kujuta ette ennast programmeerijana. Selle ameti palk on hea, sellel erialal on palju töökohti, aga kui inimene ei oska teha seda tööd ja ei saa midagi aru sellest, siis ei tule ka kuskilt palk. Töötajaid valitakse ikkagi nende oskuste mitte ainult hariduse järgi. Pere mõjutab ka omaja...
Tapamaja, korpus viis 1. Millist informatsiooni saad romaani kohta esimesest peatükist? Esimesest peaktükist saab romaani kohta teada, kuidas autor raamatu jaoks materjali kogus, millet ta täpsemalt kirjutab (Dresdeni pommitamisest) 2. I kuidas aitab Mary'O'Hare Vonnegutil romaani kirjutada? Kuidas aitab Mary'O'Hare arusaam sõjast lugejal romaani mõista? Mary aitab autoril mõista, pigem ehk isegi tuletab meelde, et tegemist ei olnud mitte nö täiskasvanute sõjaga, vaid sõjas olles olid kõik sõdurid alles lapsed. 3. II peatükis algab jutustus, mille loomist esimeses peatükis kirjeldati. Kas lugu jutustatakse ootuspäraselt? Põhjendage. Ei saa öelda, et lugu just väga ootuspäraselt oleks alanud, sest kohe alguses hakati jutustama sellest, kuidas Billy ajas rändas ja oligi juba segadus käes. 4. II 1)kas jutustaja kirjeldab Billyt neutraalselt või erapooletult? Millise mulje jätab Billy inimesena? ...
ANTIIGIST 19.SAJANDINI ANTIIKAEG Aeg (algusajaks peetavad sündmused ja lõpp)- Homerose eeposte loomine; esimeste antiikolümpiamängude pidamine; 800 eKr-500 pKr Antiikkultuur kui Euroopa kultuuri alus: miks? Põhimõtteliselt kõik sai alguse antiikajast(teater; olümpiamängud; uued žanrid) Antiik-Kreeka ühiskonna (k.a haridus ja sport) olemus.- ratsionalism ja mõõdukus; vabadus; hinnati füüsilist väljanägemist(nõrgad vastsündinud visati kaljult alla); haridus oli oluline; olümpiamängud Antiik-Kreeka haridus ja kasvatus. Taheti teistest üle olla(olümpiamängud); koolid allusid riigile; kuulsus ja au Antiik-Kreeka jumalatele omast üldiselt: välimus, iseloom, elupaik- loodusliku ja loomuliku välimusega; elasid Olümpose mäel; inimese moodi nii iseloomult kui välimuselt Eraldi teada: Zeus- peajumal Hera- Zeusi naine ja õde; kõrgeim jumal...
Albert Camus „Katk“ Mina lugesin teost „Katk“, mille autoriks on Alber Camus. Raamatu tegevus on antud edasi kroonika laadis, mis jutustab Oran linna traagilist sündmust. Jutu peategelaseks on doktor Bernard Rieux, kes on selle linna tuntud arst. Peale tema on veel: Cottard, Tarrou, Rambert, Paneloux. Jutu alguses esitab jutustaja küsimuse, et kuidas võtta ajast kõike? Vastuseks leiab ta, et tuleb veeta terve päev hambaarsti ooteruumis ebamugavas toolis, istuda pühapäeva pärastlõunal kodus rõdul, kuulata ettekandeid tundmatus keeles, otsida välja kõige pikemad ja kõige ebamugavamad raudteemarsruudid ja need püsti seistes läbi sõita jne. Kogu lugu saab alguse sellest, et linnas hakkavad rotid surema. Kõigepealt üksikud, kuid mida päev edasi, seda rohkem, lõpuks vedelevad surnud rotid hunnikus tänavate rentslites. Millegipärast ei teinud linnavalitsus aga sellest välja, m...
Juhan Liiv „Rukkivihud rehe all“ Mina lugesin Juhan Liivi luulekogu „Rukkivihud rehe all“, mis on ilmunud 1964. aastal. Selle luulekogu koostas Paul Rummo. Selles luulekogus on 43 luuletust. Juhan Liivi luuletusi võib jaotada: Loodusluule – Juhan Liiv on kiindunud Eestimaa kaunisse loodusesse ning luule, mis on ühtaegu nukker ja luuleline, suudab anda edasi reaalsuselähedast pilti Eestimaa looduse mitmekesisusest ja kaunidusest. J. Liiv vaatles looduse pisiasju, ta kurvastas, kui loodusel oli raske, tundis rõõmu, kui valitses päikesepaiste. „ Üks märtsihommik udune,“ „Tulen, tulen,“ „Külm,“ „Kevade lähenemine“ Juhan Liiv pühendab palju luuletusi aastaaegadele. Enimarmastatud aastaaeg oli sügis, millest ta ka kirjutas. Sügisest on Juhan Liivil kirjutatud nii rõõmsaid, säravaid kui ka masendavaid ja nukraid luuletusi – eks sügis olegi ju mitmepalgeline: kord puistab üle kullase lehesajuga, kord hukutab oma salaka...
annaabi.ee 
