Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Toomas Nipernaadi (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis takistab või soodustab tema soovi täitmist?
  • Kuidas tegelane lahendab probleemi?
"Toomas Nipernaadi "
1.Mida ta arvab?
Mina arvan, et Nipernaadi tahab veeta oma suve võimalikult muretult ning talve üleelamiseks energiat koguda. Ta käib ukselt uksele, küsib ulualust ning sehkendab naistega .Esineb kord maamõõtjana, kord sookuivatajana, pärlipüüdja või sulasena. Arvan, et ta tahab inimesi otsekui unest äratada, tekitada neis igatsust millegi ilusama järele.
2.Mis takistab või soodustab tema soovi täitmist?
Seda soodustab kindlasti see, et Toomas on väga osav luiskaja ja fantaseerija , kes oskab rääkida kõigest nii ilusti, et tuleb teda kuulama ning uskuma jääda. Minu arvates ka see, et ta tihti oma asukohta vahetab- ta ei jää ühe naise juurde kunagi liiga kauaks .Nipernaadi unistuslik maailm vastandub inimeste tavalisele rutiinilisele maailmale. Seal valitseb rumalus, väiklus, upsakus, põikpäisus ja vaikelu.Aga nii on inimesed harjunud elama ja olema, harjumusi on raske muuta.
3.Sõnasta tegelase probleem.
Toomas Nipernaadi talved on kulunud seltskonnale ja kirjutamistööle. Suverännakutel kohtub ta liigagi tõsimeelsete inimestega, kes on kinni omas maailmas, aga sellega harjunud. Nad ei oskagi paremat tahta, ammugi mitte unistada. Toomas Nipernaadi raputab inimesi tardumusest ärkama, pannes neid oma elu nägema uute silmadega , uue ja kaunima nimel eesmärke seadma, rutiine lõhkuma.Toomas Nipernaadi tahab endagi ellu muutusi, vaheldust(vähemasti suvel), sellest maksimumi võtta. Naised armuvad temasse ning mõnigi kiirustab mehega kaasa. Nipernaadi veedab naistega lõbusasti aega neile maast ning ilmast lugusid vestes ja kannelt mängides .
4.Kuidas tegelane lahendab probleemi?
Toomas Nipernaadi avab oma rännakutel inimeste südameid ja silmi, muudab sellega nende saatust. Ta teeb seda piiritu sõnaosavusega.Ta ei jää ühe koha peale kunagi liiga kauaks, ajab seal omi asju, jookseb tüdrukutega ringi ning lahkub, kui tunneb, et aeg on käes. Ta lõpetab sekeldused ühes paigas, tõuseb siis nagu taevasse , et maanduda teises kohas, et seal jälle otsast peale hakata.Ta ei sea endale mingeid piire .
5.Minu arvamus peategelasest.
Mina arvan, et Toomas Nipernaadi on mees, kellele saab küllalt seltskonnast ja oma perega oldud ajast, seepärast otsib ta põnevust teiste piigade juurest. Ta on romantiline unistaja , kellele meeldib armuda üha uuesti ja uuesti.Kui asi juba tõsiseks läheb, võtab ta jalad selga. Samuti on ta suure luiskamisvõimega mees, kes räägib maad ja ilmad kokku, et mõni tüdruk tema külje alla poeks.Luisata oskab ta aga hästi. Kõik jäävad teda kuulama, neile meeldib see, mida T.N neile pajatab.
Nipernaadi on suvel vaba poissmees, kes teeb, mida tahab, elab, kus soovib, on, kes aga olla tahab.Ometi on ta ka ise oma saatuse vang, kelle elu on surutud kindlatesse raamidesse-T.N on kirjanik, kelle talved kuuluvad tööle ja seltskonnale, suviti ona tal õigus olla vaba ja rännata oma unistuste maal nelja tuule poole. Toomas on rahutu hingega rändur , kellele meeldib elada meie eestimaa loodusega ühes rütmis, aga muretult ja vabalt.Ta astuks nagu kõige tavalise vastu, tuima korrapärasuse ja kohustetäitmise vastu, mis ahistab.
Toomas Nipernaadi #1 Toomas Nipernaadi #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-10-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 30 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor lepatr11nu Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Kirjanduse eksamipiletid
54
docx

Kirjanduse eksamipiletid

Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida ­ Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenin

Kirjandus
Kirjanduse eksam erinevad PILETID
33
rtf

Kirjanduse eksam erinevad PILETID

PILET NR1 - ILUKIRJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS, SEOS TEISTE KUNSTILIIKIDEGA (SELLE JAOTUS) Teaduskirjandus Publitsistika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised väitkirjand (ajakirjandus) eeskirjad tekstid tekstid artikkel uudis päevik kaardid telekas essee kuulutus juhised gloobus internet uurimustöö reklaam spikker skeemid arvuti referaat artikkel reklaam plakatid telefon koomiks kuulutused e. grafiti reportaaz fisid tatoveering kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõnad( lühike, terviklik, hinnanguline ja

Kirjandus
Kirjanduse eksami piletid
53
doc

Kirjanduse eksami piletid

1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema ­ nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirjanik toormaterjali ­

Kirjandus
Kirjanduse eksam
58
doc

Kirjanduse eksam

Sisu: 1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega..................+2 3. Kirjanduslikud rühmitused (4)..................................................................+3 4. Saaremaalt pärit kirjanikke..........................................................................4 5. August Kitzbergi draamalooming.............................................................+4 "Kauka jumal".........................................................................................+5 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast....................................................+6 7. Edvard Vilde draamalooming...................................................................+6 "Pisuhänd"...............................................................................................+7 8. Fjodor Tostojevski elu ja looming + "Idioot"...........................................+8 Lühike sisukokkuvõte "Idioot".......................................................

Kirjandus
11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted
99
doc

11. klassi kirjanduse eksami konspekt + raamatu kokkuvõtted

1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus

Kirjandus
Kirjanduse eksami küsimused
59
doc

Kirjanduse eksami küsimused

kirjanduse eksami küsimused 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus. Seos teiste kunstiliikidega. Ilukirjandus ehk belletristika. Tekstid jagunevad: teaduskirjandus (teatmeteosed, uurimustööd, referaadid), publitsistika (artiklid, uudised, intervjuud, reklaamid), ilukirjandus (novell, sonett, tragöödia, draama, ...), tarbetekstid (telefoniraamatud, õpikud, viidad, kalendrid), graafilised (skeemid, joonised, tabelid), elektroonilised tekstid (e-mail, msn, sms, reklaam netis). Ilukirjanduse alaliigid: proosa, lüürika(luule), ja näitekirjandus(dramaatika). Ilukirjanduse funktsioonid: emotsioonid, silmaringi laiendamine, meeleolustik, faktid, keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" ­ Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõgiromaan: tegelased kattuvad erin

Kirjandus
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017
82
doc

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017

Niminovell Vastu hommikut peegeldab konkreetset aega - 1924.a. detsembriülestõusu mahasurumist. 4 inimest - revolutsionäär Soiden, pops Rabakukk, teenijatüdruk Aane ja poisiohtu Tanil ööl enne surmaotsuse täideviimist. Igaüks analüüsib elatud elu. Mehine Soiden leiab, et tema elu on elamata jäänud ja idee, mille pärast ta võitles, pole seda väärt. Rabakukk on lihtsameelsus ise ega saa millestki aru, Aane ja Tanil on süütult surma mõistetud. ROMAANID: TOOMAS NIPERNAADI (1928) Ilmus 3 osa kaupa kõigepealt Loomingus, seejärel omaette raamatuna 1928. Romaan sai kiiresti tuntuks ja tõlgituks. Koosneb 7 novellist, peategelane romantiline seikleja - on eesti kirjanduses täiesti uus kuju, kuigi maalilmakirjanduses on hulkuriromaane ka enne kirjutatud. Süzheeks on peategelase rännak mööda Eestimaad varakevadest hilissügiseni. Esimese novelli muretust parvepoisist saab lõpuks resigneerunud intelligent. Palju

Kirjandus
Tõde ja Õigus II Terve tekst
291
doc

Tõde ja Õigus II Terve tekst

I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h

Eesti keel




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun