Libahunt (0)

Libahunt

August Kitzberg
Ühel tormisel õhtul oli ukselävele sattunud perele tundmatu laps. Laps ei rääkinud midagi, kui pere pakkus talle lahkesti süüa ning jättis lapse enda hoole alla.
Kümme aastat hiljem, kui Tiina, Mari ja Margus juba täiskasvanud olid, läksid Mari ja Tiina marjule. Tiina ei saanudki palju marju, sest jäi metsa võlusid nautima. Kui Mari tahtis ära minna, ütles Tiina, et jääb veel marju korjama, et tühja ämbriga tema koju ei lähe. Siis oli Margus tulnud ning nad rääkisid Tiinaga. Mari oli kogu juttu pealt kuulnud, nimelt Margus ja Tiina meeldisid teineteisele ning tahtsid, et keegi nad paari paneks. Vanemad olid aga täielikult selle vastu, sest nad tahtsid et Margus Mariga abielluks.
Keegi ei sallinud eriti Tiinat ning kutsusid teda libahundiks ja nõiaks, sest levisid jutud, et ta nüüdseks surnud ema olevat nõid ja sellepärast ta ka tapetud. Tiina oli mitu korda suure viha ja pettumuse pärast metsa ära jooksnud ning ühel päeval kui ta tagasi tuli, ei võtnud pere enam teda vastu.
Möödusid aastad ning Tiina jäigi kadunuks , Mari ja Margus aga abielus, kuid lapsi nad ei saanud. Ühel õhtul ei läinud Mari, Jaanus ja vanaema magama, sest nad ootasid Margust koju, kes oli juba kaua ära olnud,. Kui Margus koju jõudis, siis mõne aja pärast oli väljas kuulda hundi ulgumist, Mari tahtis, et Margus hunte ehmataks. Margus läks välja ning tegi ühe lasu püssist, mis tabas juhuslikult Tiinat. Tiina suri, kuid oli tänulik, et Margus ta piinad lõpetas.