50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2014-01-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
utr3k
Õppematerjali autor
Enne, kui kuhugi kanditeerida, on abi, kui uurida põhjalikult kõiki erialasid ning mõelda, millisted ametikohad tulevikus kõrgelt hinnatud on. Abiks valikute tegemisel on kindlasti ka Rajaleidaja.ee lehekülg. Sellelt lehelt saab abi nii kutse- ja kõrgkooli mineja kui ka kooli lõpetanud noor, kes soovib oma elu alustada. Tänavu võib väita, et kutseõppe on noorte seas jätkuvalt populaarne. Statistika näitab, et kutseõppeasutustesse ja rakenduskõrgkoolidesse esitati üle 14 079 avalduse, millest ligi 6600 avaldust on põhikooli baasil ja üle 7400 avalduse keskkooli baasil. Kui seda numbrit võrrelda eelmise aastaga, siis nüüd sel sügisel on sooviavalduste arv 70 võrra kasvanud. Paljudes koolides lükati avalduste vastuvõtmise kuupäev edasi 14.septmbrini, kuna polnud piisavalt soovijaid. Osad erialad jäid üldse avamata. Näiteks Haapsalu Kutsehariduskeskuses oli sel aastal kõige populaarsem eriala sadulsepp ning hooldustöötaja.
üks kõrgelt tasustatavamaid erialasid. Kindlasti on ka väärtustatud eriala Eesti ühiskonnas geenitehnoloogia, sest siin tegeldakse sellega väga aktiivselt. Geenitehnoloogia eesmärgiks on geneetilise informatsiooni kasutamine kõige erinevamatel rakenduslikel eesmärkidel põllumajanduses, toiduainete tootmises, inimeste ja loomade mitmete omaduste muutmises ning haiguste diagnoosimises ja ravis. Palkade poolest ei ole see eriala just väga õiglaselt tasustatavamaid minu arust. Samas on see eriala, kuhu noored väga ei lähe ning ma loodan, et tulevikus oleks sellele erialale rohkem tahtjaid ning suuremad palgad. Väga kõrgelt hinnatud ja väärtustatud valdkond Eesti ühiskonnas on kindlasti majandus. Enim väärtustatud eriala majandus valdkonnast on minu arvates turundus, sest see on tegevus, mille eesmärgiks on viia kokku ostja ja müüja. Sellel erialal tööpuudus on põhimõtteliselt olematu, mõnel juhul on puudu isegi tööjõust. Olen
üht või teist kuigi ei saa ka salata, et tihti mõlgub mõtteis ka loobumine. Tuleb aga tõdeda, et õppimise juures on väga oluline aspekt kindlasti meie õpihoiak. See määrab ära, mil viisil me uusi teadmisi õpime ning kui sügavuti oma tegevuses laskume. Loomulik on see, et kõikidel meil on omad huvid ja kõik alad ja teadused ei saagi ühtemoodi meeldida. Tunnistan, et siiani on mõned õpitavad ained saanud rohkem tähelepanu kui teised. Minu endale meeldivad tegelikult sellised loovad õppeained nagu käsitöö ja kunst loomulikult on ka vahepealsed ained, mis kord meeldivad või siis jällegi mitte. Oma lemmikute hulgast välistaks ma kindlasti matemaatika, sest mul pole arvude peale kuigi hea pea. Minu jaoks tähendab õppimine väga paljugi see on enda teadmiste ja silmaringi avardamine kui ka sammuke tuleviku poole, mingi siht peab slime ees olema, siis on lihtsam sinnapoole suunduda
Neid kordi on olnud üpris palju, kui olen endalt pidanud küsima, miks ma olen õppija. Ei ole ma enam ju kahekümne aastane, vaid enam. Tihti kõmiseb kõrvus üks ja seesama sõna; "Miks, miks, miks?". Mida rohkem ma sellele mõtlen, seda rohkem ma olen veendunud, et see lugu räägib minust kui õppijast. Tõenäoliselt ei tule see lugu eriti pikk, kuna mulle ei meeldi sõnu ,,pliiatsist välja imeda", ma sõnastan võimalik lühidalt ja täpselt . Minu lugu on selline. Viis aastat tagasi tuli mul järsku tahtmine hakata jälle õppijaks, oli ju minu haridustee jäänud keskkooli tasemele. Kuid mida õppida? Otsustasin minna Räpinasse õppima tekstiilitööd, oli ju käsitöö lahutamatu osa minu elust. Esimene aasta ei saanud sisse, proovisin teisel aastal uuesti, jälle ei saanud sisse, kuna konkurss oli suur. Nii lõingi käega ja matsin õppimise mõtted maha, sest vanust tuli ju iga aastaga juurde
Minu eriala valu ja vaev, õnn ja rõõm. Mina olen valinud oma erialaks sekretäritöö. Eriala valik on väga raske otsus, kuna sellega määratakse paika oma tuleviku suundumus. Mõned lähevad eriala õppima juba peale põhikooli, kui nende soovitud eriala ei nõua suuremat haridust. Mina pidin lõpetama ennem oma sekretäritööd õppimist keskkooli. Kuigi ma polnud kindel ka peale keskkooli, kuhu minna ja mida teha. Esialgu see ei pakkunud mulle väga suurt huvi, aga mida rohkem ma seda õpin seda rohkem see mulle huvi pakub. Võib- olla see pole just see, mida ma tahaksin kogu oma elu teha, aga vähemalt ma saan juurde tarkusi ja elukogemusi
Vahel sai neid ka lahti lammutada ning tagasi kokku panna, kuid pettumuseks ei vaadanud kapoti alt kunagi vastu mootor või jahutussüsteemi, selle asemel oli seal vaid näpuotsatäis tühjust. Mõnel uhkemal autol oli plastmassist tükk, mis pidi meenutama mootorit, kuid seda ta polnud ka parima ettekujutuse juures. Veidi vanemaks saades näitas vanaisa mulle, kus kohas mis asub ning väiksena meeldis mulle tihti vaadata kuidas ta ,,putitas" oma vana Suzukit või BMWd. Suureks pidupäevaks minu elus sai hetk, kui juba 6-7 aastaselt sai koduhoovi sõita vanaisa süles uhkusega ise rooli keerates. Veidi veel kasvades aitas huvi rahuldamiseks kaasa ka arvuti, kus enam ei pidanud igaval meeter korda meeter vaibal autot lükkama, vaid sai ise, uhkelt laua taga rooli keerata ja näha, kuidas auto käitub kurvis või sirgel. Nii on ,,autopisik", minus olnud juba väikesena sees ning kasvades aina suuremaks kasvanud. Keskkooli minnes avaldus võimalus ka keskhariduse kõrvalt käia
või loengutes saadud infot, mis ei piirunud ainult teoreetilise jutuga, vaid andis tõeliselt huvitava ja elulise ettekujutuse sellest, milliste probleemidega eripedagoogid või logopeedid kokku puutuvad, mis on meie praeguses süsteemis võimalik ja mis ei ole, mis on nende asjade tagamaad ning kuidas on jõutud teatud lahendusteni, mis on kohati head ning kohati ka mitte just kõige paremad. Kuigi minu antud erialale jõudmise põhjused ja tagamaad võivad näida esmapilgul kohati idealistlikud, ei ole see kindlasti mitte nii. Näen seda eriala kui vahendit, mis teeb mu õnnelikumaks ning võimaldab mul saata midagi korda, mida tahan isiklikult teha ja mis on minust juba praeguse seisuga teinud ,,parema" inimese. Enne erialale kandideerimist mõtlesin hoolega läbi, mida eripedagoogi või logopeedi ameti omandamine ja sellel töötamine endaga majanduslikult kaasa
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST14 MINU KARJÄÄR 3, 5 JA 10 AASTA PÄRAST Essee Õppejõud: Anu Varep, MA Mõdriku 2015 Millises kohas ma praegu olen? Minu nimi on Nelli Mahmutov. Olen üsna noor kahekümne aastane neiu. Olen lõpetanud Jõhvi Gümnaasiumi meedia ja sotsiaalsuunas ja hetkel Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli sotsiaaltöö eriala päevaõppes õppimas. Kuigi pean end puhtaks eestlaseks, on mu veres siiski ka Tatari rahva verd. Aga kuna olen terve elu suhelnud emauselt eestlastega ja õppinud eesti keelses koolis, pean emakeeleks siiski eesti keelt. Minu kodulinnaks on Kohtla-Järve. Keeltest valdan ma hästi vene, inglise ja
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid