1. Mida nimetatakse demograafiaks? Rahvastikuteadus, mis uurib riigi rahvaarvu. 2. Arvuta suhteline iive Jõuval 2007. aastal, kui aasta algul elas Jõgeval 6349 inimest, aasta jooksul sündis 80 ja suri 60 inimest. (80-60):6349*100% = 0,3% VASTUS: Suhteline iive Jõgeval on 0,3% 3. Milline on tänapäeva üle 60-aastaste soolise koosseisu eripära? Nais pesinäre on rohkem, kui mees pensinäre. 4. Miks see nii on? Sest naiste eluiga on pikem ja naistel on paremad ja ohutumad tööd. 5. Mida nimetatakse emigratsiooniks? Väljarännet nimetatakse emigratsiooniks. 6. Too näide selle toimumise kohta Eestis. Eestist läheb eestlane näiteks Soome elama. 7. Täida lüngad või tõmba valele variandile joon alla. Eestis elab linnades umbes 79% / 40%. Linnaline asula on näiteks Tallinn . Kui enamik rahvast töötab põllumajanduses / ehituses , on tegemist maalise asulaga. Eestis on praegu 47 / 103 linna. Viljandis elab rohkem / vähem in...
Amazonas Amazonas asub Lõuna-Ameerikas, ta on maailma pikim ja veerohkeim jõgi. Jõe pikkuseks on 6400 kilomeetrit (Brasiilia geograafia ja statistika instituudi andmetel).Pikka aega arvati, et maailma pikim jõgi on Niilus, kuid uute mõõtmiste järel loetakse selleks siiski Amazonast. Amazonase vooluhulk suudmes võrdub maakera kaheksa suurema jõe vooluhulgaga. Kuna Amazonas voolab suuremalt jaolt tasandikul ning tema langus on väga väike, on tema voolusäng kõver ja veevool aeglane.Amazonasel on umbes 500 lisajõge, millest mõned kuuluvad maailma suurimate hulka. Ühelgi jõel maailmas pole nii palju lisajõgesid
Küpros os t ek P i n d r H kliima · Vahemereline · mahedate, niiskete talvede (1013 °C) ja palavate, kuivade suvedega (2629 °C). pinnamood · Küprose edelaosas Trodose massiivil asub saare kõrgeim tipp on Ólympos (1953 m) · Põhjas asuvad Kyrenia mäed; kõrgeim tipp Kyparissovouno (1024 m) · keskosas laiub Mesaoría tasandik. · puuduvad aastaringselt voolavad jõed; on vaid mõned allikad ja ojad. taimestik · 17% on kaetud metsadega. · Taimestik koosneb umbes 1800 liigist, alamliigist ja teisendist; neist umbes 140 on Küprosel endeemsed(liik mis esineb ainult teatud piiratud alal). loomastik · Küprosel elutseb 365 linnuliiki; pesitsevad nendest vaid 115. Märkimisväärseimaks imetajaliigiks on muflon. muflon loodusvarad · Küprose loodusvaradeks on vask, kips, puit, marmor, beto...
Tasu nami Tsunami on maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. Sõna "tsunami" on pärit jaapani keelest ja tähendab lainet või laineid sadamas (jaapani keeles ei ole mitmust). Ka asteroidid ja mereäärsete kaljude varingud võivad tekitada hiidlaineid. Tsunamid jõuavad randa ja võivad tekitada suuri purustusi. Tsunami kõrgus võib ranna lähedal olla mitukümmend meetrit. Tsunami võib tungida kaugele sisemaale ja hävitada kõik ettejääva. Tsunami tekitab ka järsu lühiajalise üleujutuse. Kõige sagedamini esinevad tsunamid Vaikse ookeani rannikul ja Jaapani saarestikus. Selle põhjuseks on Vaikse ookeani tektooniline ebastabiilsus. Hiidlaine laieneb keskmest ringikujuliselt. Laine kiirus sõltub otseselt vee sügavusest. Avamerel võib tsunami kiirus olla isegi 700 km/h, kuid ta on ohutu, sest laine on üsna madal. Madalasse vette jõudes aga laine aeglustub ning avamerelt kiirelt j...
********* Põhikool Taani Kuningriik Referaat ************* IX kl **** 2010 Üldandmed Pindala: 43 000 km² Rahvaarv: 5 300 000 Riigikord: Konstitutsiooniline monarhia. Haldusjaotus: 14 maakonda, pluss omaette haldusüksused Kopenhaagen ja Frederiksberg. Pealinn: Kopenhaagen Rahaühik: Euro Linnastumine: 85% Sündimus: 12 Suremus: 11 Keskmine eluiga: 76 aastat. Põllumaj. % SKP-st 4 Tööstuse % SKP- st 27 Teeninduse % SKP- st 69 SKP $/in. 23 200 Eksportkaubad Masinad, kütused, laevad, toiduained. Asukoht Taani Kuningriik asub Euroopas Skandinaavia poolsaare ning Saksamaa vahel. Taani piirneb lõunast Saksamaaga, lää...
Tartu Kivilinna Gümnaasium Ränne Referaat Tartu 2011 Sisukord : Väljaränne Eestis ja Euroopas.....................................................................................................4 Ränne muudab rahvaarvu............................................................................................................5 2011. aasta ränne Eestis.............................................................................................................. 5 Kokkuvõte...................................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................8 Sissejuhatus Inimesele on läbi aegade suuremal või väiksemal alal ringiliikumine olnud omane, näiteks toidu, kütte või peavarju otsingul. Ka täna on liikumisvajadus täiesti säilin...
What is deep sea? Deep sea is nothing but the stumpy level in the marine that is found in the depth of more than 1800 m. This area is completely dark because no light can make a way inside it. 71 % portion of the earth is occupied by water and people are utilizing ocean for various purposes such as transportation, fishing, exploration and many more. However, the deep part of the sea is still remains untouched. Seeing the situation majority of the scientist thought that life would be scant in the deep sea, but almost each search has discovered that life is plentiful in this reason. The deepest layer of ocean has lots of unthinkable stories, secrecy and legends that make mankind more curious about the life that is surviving bottom of the sea. Deep sea animals Deep sea animals live in the marine ecosystem or in oceans. If you look at the marine biology, you will find millions of species of sea animals. The marine life is a large resource t...
SOOME Suomen tasavalta Pindala: 338,424 km² Pealinn: Helsingi Rahvaarv: 5 400 000 Riigikeeled: soome, rootsi President: Sauli Niinistö Peaminister: Jyrki Katainen Soome on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel ning on üks Põhjamaadest. Veerand Soome territooriumist asub põhjapolaarjoone taga. Soomel on piir põhjast ka Norraga. Riiki eraldab Eestist kitsas Soome laht, mis on kõige kitsamas kohas 55 km lai. Soomet kutsutakse tuhande järve maaks, kuna kogu riiki katavad rohkem kui 60 000 järve. Kõige rohkem on neid Kagu- ja Kesk-Soomes. Ka saari on Soomel väga palju, neid on üle 80 000. Kõige tuntumad on Ahvenamaa saared, millel on isegi riigis autonoomia. Saari tekib juurde ja Soome pindala kasvab umbes 7km² aastas, sest maa kerkib. Lõuna-Soomes on kliima Eesti omale sarnane, põhjas La...
Paide Gümnaasium Venemaa Referaat Koostas: Gerda Kuusemets Juhendaja: Elbe Metsatalu 2012. aasta -1- Sisukord · Riigi ankeet (üldandmed, sümbolite pildid) lk 3 · Huvitavaid fakte Venemaast lk 4 · Riigi geograafiline asend lk 4- 5 · Riigi kaart lk 5 · Ülevaade majandusest lk 6 · Rahvastik lk 5 -2- Riigi ankeet (üldandmed): Riik: Venemaa Pealinn: Moskva Pindala : 17 075 200 km2 Rahvaarv : 142 008 800 / Rahvastiku tihedus: 8,5 in/km² Rahaühik : rubla Sümbolid: riigilipp, vapp, riigi hümn Keeled : vene (riigikeel), tatari, baskiiri, tsetseeni jt. Riigikord: presidentaalne vabariik President: Dmitri Med...
Mäestikud kõrgmäestikud madalmäestikud keskmäestikud Mäesti Himaalaja Andid Alpid k Asuko Aasias Tiibeti kiltmaa lõunaserval. Lõuna Ameerika lääneosas. Kesk-Euroopa lõunaos ht Kirjeld Keskosa koosneb kristalsetest Maailma pikim mäestik. Mäestiku Mäestiku keskosas pai us kivimitest ning servad põhja- ja lõunaosa on suhteliselt kristalsed ja servadel s settekivimitest. kitsad, keskosas aga laienevad nad tunduvalt. Keskm 6000 meetrit üle merepinna. Ül...
RANNAJOON RANNATÜÜBID Tallinna Nõmme Põhikool Greetel Kala RANNAJOON: Rannajoon on merede ja suurte järvede veepinna ja maismaa vaheline piir. Eestis peetakse kokkuleppeliselt suurteks järvedeks Peipsi järve ja Võrts järve. Rannajoone pikkus ei ole üheselt kindlaks määratav, sest see sõltub valitud punktide tihedusest, mille vahel mõõdetud kauguste summana rannajoone pikkust väljendatakse. Kui punkte on tihedamalt, on ka rannajoon pikem. Rannajoone asukoht ei ole püsiv. Ta võib muutuda loodete, tuule või muude lühiajaliste lühiajalist mõju omavate tegurite ajel. Pikemaajalist mõju rannajoone asukohale annavad : isostaasia ehk litosfääri ja astenosfääri vaheline gravitatsiooniline tasakaal ,eustaasia ehk globaalne maailmameredetaseme muutus, settimine ehk kuhjumine ja abrasioon ehk kivimite pinna mehaaniline ku...
James Cook James Cook sündis 27. oktoobril 1728 Martoni külas, Yorkshire's põllutöölise pojana. Lapsepõlves vahetas tema perekond tihti elukohta ja Cook pidi õppima erinevates koolides. 18 aastaselt osales ta oma esimesel merereisil, olles õpipoiss laeval Freelove, mis tegeles söe vedamisega, juba seal näitas ta erilist andekust laevadega navigeerimisel. 1755. aastal astus ta andeka meremehena Kuninglikku Mereväkke. Ta saadeti 60-kahurilise laevaga Eagle Ameerika rannikule. Sõites piki Newfoundlandi rannikut omandas ta navigeerimis oskused, mis talle tulevases elus kuulsust tõid. 1767. aastal valis Inglismaa valitsus James Cooki kapteniks ekspeditsioonile, mis sõidaks Tahitile, et jälgida ja üles märkida Veenuse liikumist Maa ja Päikese vahel. Need vaatlused aitaksid teadlastel välja arvutada Maa ja Päikese vahelise kauguse. Ta sai laeva nimega Endeavour ja asus 25. augustil 1768 ...
Svaasimaa Kristo Pullerits Asukoht Väike merepiirita riik LõunaAafrikas Naaberriigid: LAV ja Mosambiik Pindala: 17 364 km² (sellega ollakse maailmas 157. kohal) Svaasimaa sümbolid Svaasima lipp Svaasimaa vapp Rahvastik 1,1 millionit inimest Peamised rahvusrühmad on svaasid (84%) ja suulud (10%) 26,1 % rahvastikust on nakatunud AIDSi Oodatav eluiga kõigest 32 aastat(madalaim maailmas) Mswati III Svaasimaa kuningas 44 aastane 14 naist ja 23 last Tema isal oli 70 naist, 210 last ja umbes 1000 lapselast Viimane Aafrika absoluutne monarh Umhlanga pidu Augustis toimuv festival Mitukümmend tuhat palja ülakehaga naist tantsib kuningale Kuningas valib endale välja ainult ühe naise 2005. aastal tantsis talle 50 000 naist Elu Svaasimaal Enamus rahvast elavad väikestes külades Mehed on mitmenaise pidajad Elatuvad põlluharimisest Külades puudub elekter ja veevärk Kliima ja maastik Asub lähistroop...
Rootsi Rootsi paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas. Ta piirneb idast Soomega ja läänest Norraga. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. Rootsi pindala on 449 964 km2 . Rahvaarv on 2011 aasta seisuga 9 428 100. Pealinnaks on Stockholm. Rootsis kehtib konstitutsiooniline monarhia. Riigipeaks on kuningas Carl XVI Gustaf, kes on abielus brasiilia-saksa päritolu kuninganna Silviaga. Neil on 3 last. Rootsis valitseb suhteliselt pehme kliima, seda peamiselt tänu Golfi hoovusele. Ilm on muutlik. Rootsi suuremad saared on Gotland, mille pindala on 2994 km² ja Öland 1347 km². Rootsi maastikul domineerivad okasmetsad, lõunaosas aga segametsad. Neis elab palju loomaliike, kes mujal Euroopas on haruldaseks jäänud. Hundid olid veel hiljuti väljasuremisohus, kuid nüüd nende populatsioon kasvab. Suureneb ka karude ja ilveste arvukus. Jahipidamine on väga täpselt reguleeritud ning paljud loom...
Nagu teistekgi energiatoodangutel, on ka tuumaenergial pluuse ja miinuseid. Plussideks oleks: Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suures koguses, ökonoomselt ja õhusaastevabalt. Uuringud näitavad, et tuumaenergiast saadud elekter on söest toodetust isegi odavam. Tänapäeval annavad tuumaelektrijaamad 17% kogu elektrienergiast, peaaegu sama palju kui hüdroelektrijaamad. Tuumaelektrijaamas kasutatakse kütusena uraani, mille varusid arvatakse jätkuvat umbes viiekümneks aastaks. Rikkalikumad uraanileiukohad on Kanadas, USA-s ja LAV-s. Tuumaelektrijaamade rajamine on jõukohane rikastele kõrgelt arenenud riikidele, sest kõrgtehnoloogial põhinev tootmine nõuab väga suuri kapitalimahutusi. Kolm suurriiki USA, Prantsusmaa ja Jaapan toodavad maailma tuumaenergiast. Miinusteks oleks: Tuumaelektrijaamad on ohtlikud ja riigid kel on teisi energiaallikaid, ei ole neist eriti huvitatud. Energiavaesed riigid, nagu Jaapan, Lõuna-Kor...
NABALA KÜLA 1 SISUKORD 1. Nabala küla üldiseloomustus 2. Nabala küla ortofoto 3. Nabala küla põhikaart 4. Nabala küla ajaloolisel kaardil 5. Nabala suuremad maanteed 6. Nabala Karstialad 7. Nabala küla mõisahoone 8. Kokkuvõte 2 1.Nabala küla üldiseloomustus: Nabala küla asub Harju maakonnas Kiili vallas. Nabala asub Tallinnast 19 km kaugusel. Kordinaadid on: 72.19 km; kaardi keskpunkt: 59°16'26" põhjalaiust, 24°52'28" idapikkust. Elanike on Nabala külas 2009.a seisuga 148 3 4 2.ORTOFOTO 5 3.NABALA KÜLA PÕHIKAART 6 4. NABALA KÜLA AJALOOLISEL KAARDIL: Praegune Kiili vald paikneb kunagiste Kurna, Nabala, Sausti ja Tuhala mõisate maadel. Valdade tekkimise järel 19. saj. teisel poolel paiknesid siin Kurna ja Nabala vallad, mis I maailmasõja järel ühinesid Kurna vallaks. 1938.-39. a....
jpg http://et.wikipedia.org/wiki/Rauamaak http://et.wikipedia.org/wiki/Boksiit http://et.wikipedia.org/wiki/Arseen http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4evakivi http://et.wikipedia.org/wiki/Savi http://kalakoht.ee/kala/makrell/ http://www.bioneer.ee/eluviis/aid-10230/Kalal-ja-kalal-on-vahe http://www.perekool.ee/index.php?id=880&class=forum_schnell&action=view_post&post=6356561 http://fiu-vro.wikipedia.org/wiki/Metallurgia http://www.geenius.eu/oppematerjalid/Geograafia/1490-Prantsusmaa http://uuseesti.ee/25091 Kastutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Kuld http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Vegetation.png http://et.wikipedia.org/wiki/Prantsusmaa#Looduslikud_ohud http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%9Cleujutus http://www.epl.ee/artikkel/285732 http://www.jkalpiklubi.ee/kool/materjalid/lumelaviin1/index.html http://pilt.delfi.ee/picture/8708237/ http://www.epl.ee/artikkel/590217 http://trip.ee/node/47774 http://www.miksike
Austraalia Helen Siska Sisukord Üldandmed Lipp ja vapp Geograafiline asend Kliima Majandus Rahvastik Haridus Huvitavad faktid Pildid Üldanmed Pealinn: Canberra Riigikord: Rahvaste Ühendusse kuuluv Föderatiivne parlamentaarne monarhia Pindala: 7 613 000 km2 Rahvaarv: 20 226 100 (2004) Rahvastiku tihedus: 2,6 in/km² Keeled: inglise, aborigeeni keeled Naaberriigid: Indoneesia, Timor-Leste, Paapua Uus-Guinea, Uus-Meremaa, Saalomoni saared, Vanuatu Usklikud: kristlased, muslimid Rahaühik: Austraalia dollar (AUD) Kuninganna: Elisabeth II Peaminister: John Howard Hümn: Advance Australia Fair Iseseisvus: 1. jaanuar 1901 Lipp ja vapp Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Geograafiline asend ...
TALLINNA INGLISE KOLLEDZ Roald Engelbregt Gravning Amundsen Referaat Koostaja Mark-Eerik Kodar VIIa Klass Tallinn 2010 Sisukord · Tiitelleht · Sisukord · Sissejuhatus · Referaadi põhisisu · Kokkuvõte · Kasutatud Kirjandus Sissejuhatus See referaat käsitleb maadeavastaja Roald Amundseni elu ja selle referaadi mõte on harida ennast ning teisi. Referaadi teemat valides otsustasin Amundseni kasuks sellepärast, et tema elu oli pidev võistlemine kellegagi ja enesetõestamine. Lugedes infot mis ma tema kohta internetist leidsin tundus üsna intrigeeriv. Kõik informatsiooni leidsin ma internetist. Amundsen sündis samal ajal paljude maadeavastajatega, ning ma arvan, et seda võib ajajärku võib julgelt kutsuda maadeavastajate ajajärguks. Amundseni võib lugeda ka maadeavastajate eeskujuks sellepärast, et tema ei kohkunud ühestki tagasi...
Tööleht Maavärin 2011 1. Mis on maavärin? ............................................................................................................... ............................................................................................................... 2. Täida lünktekst maavärina kohta. .............................. saab maavärin alguse. Maavärina kese teine nimetus on ............................ . Maavärinas esinevad ..................................................., mis jagunevad kaheks: .................................... ja ......................................... . Purustusi tekitavad ............................................ . Maavärinate mõõtmiseks kasutatakse ..................................., kasutatakse ka kahte erinevat skaalat. Richteri skaalas kasutatakse mõõtühikuna ............
Maroko Maroko on Vahemere äärne kuningriik, kus valitseb enamasti ka vahemereline kliima. Maroko asub Põhja-Aafrikas. Marokol on pikk Atlandi ookeani äärne rannajoon, mis Gibraltari väinast möödudes jätkub Vahemere ääres. Seda on raske pidada Aafrika riigiks, pigem on tegu tüüpilise vahemerelise araabia riigiga. Tema araabiakeelne nimetus al- Maghreb al-Aqsa tähendab kauget maanurka läänes, kus päike loojub. Maroko pealinn on Rabat, rahaühik on dirham (MAD) ja riigikeeleks araabia. Ajavööndina on seal maailma aeg (GMT). Maroko peamiseks usundiks on islam, vähesel määral leidub ka kristlust ja judaismi. Riigikorraks on põhiseaduslik monarhia ja ta on iseseisev riik. Tänapäeval on Maroko üpris tsiviliseeritud riik, kes üritab võimalikult rohkem arendada koostööd Euroopa Liiduga. Maroko kliimale on iseloomulikud kuumad ja kuivad suved ning pehmed, niisked talved. Sisemaa poole liikudes on ...
Kuidas ellu jääda kõrbes? Nagu teada valitseb kõrbes peamiselt kuivus ja kuumus ning temperatuuride amplituudid on väga kõrged. Kõrbes pole sugugi kerge elada ja eluolud ei ole just kiita. Vett on vähe, mullad on vähe viljakad ning kõikjal ümbritsevad erinevad ohud. Kõrbes olles võiks võimalusel teada selle kõrbe asukohta ja ümbrust, teada ellujäämis oskusi osata teha lõket erinevate materjalidega, tunda mürgiseid ja söödavaid taimi, osata teha erinevatest materjalidest endale peavarju, osata esmaabi anda (ka iseendale) ja ka võimalusel kanda kaarte kaasas. Kõrbetes tuleb igal juhul vett targasti ja kokkuhoidlikult kasutada. Juua võiks vett väikestes kogustes iga mingi teatud aja tagant. Võimalusel elada veekogude ääres ja varjulises kohas. Suuremal vajadusel võib ka destilleerida oma kehavedelike. Kui vahepeal on kuskil suurtes kogustes vett, siis tarbida seda võimalikult palju. Osad taimed, n...
Albu Põhikool Transpordist ja majandusharudest Ettekanne Koostaja: Merilin Talimaa Juhendaja: Külli Pesti Albu 2011 TRANSPORT ÕHUTRANSPORT St atistika järgi m o o d u sta b õ h utran s p ort ainult 1, 3 % ko g u m a ail m a tran s p ordi st, s ell e rah alin e v ä ärtu s a g S e et õttu o n kiirs a a d eti st e ja kallihinn ali st e ka u p a d e (v ä äris m et allid, k õrgt e h n ol o o gilis e d s e a d m e d , juv e elid rikn ev ka u p jn e ) tarn e õi g u statud ja ka s uto ov va ata m ata s ell el e, et lennutran s p ordi tariifid o n k õig e k õr Lennutran s p ordi p e a min e e eli s o n ka u b a ko h al etoi m eta mi s e kiiru s. Lis ak s s ell el e pu u duva d õ htura praktilis elt g e o g r a afilis e d piirid. S e e v õi m ald a b...
Referaat Baikali järv Kool Nimi Klass Aasta Baikali järv ehk Baikal on järv Aasias Ida-Siberi lõunaosas. Baikal asub Venemaal Baikali pindala on 31 500 km². Tema maht on 23 000 km³ ja suurim sügavus 1637 m. Baikali soolsus on 0%. Järve pikkus on 636 km ja laius kuni 80 km Baikal on maailma sügavaim ja suurima mahuga mageveejärv. Järves on viiendik maailma vedelast mageveest (üle nelja viiendiku Venemaa omast). Baikali vesi on väga selge. Baikal asub mäeahelikevahelises tektoonilises nõos. Järves on 27 saart; neist suurim on Olhon. Järve suubub 1123 jõge ja oja, millest suurimad on Selenge, Ülem- Angara ja Barguzin. Välja voolab Angara. Kliima Aasta keskmine temperatuur Baiali ääres on 0,4 °C. Baikal on paraskliimavöötmes ning seal on külm kuiv talv ning lühike suve. Baikal on jääs jaanuari algusest maini. Suvel soojeneb vee pinnakiht 912 °C-ni, rannikul kuni 20 °C. Ge...
Kreeka Vahemerelised alad .Klass Koostas 2011 Kreeka asukoht Kreekast · Kreeka paikneb Balkani poolsaare lõunaosas Kreeka lipp Euroopa ja Aasia ristteedel. · Kreeka pealinn on Ateena. · Kreeka pindala on 131 940 km². · Riigi kõrgeim punkt on Olümpose mägi, selle kõrgus on 2917 m. Pinnamood · Hästi liigestatud · Esineb mäestikke, kiltmaid ja madalikke. · Välistegurite (õhutemperatuur, vooluvesi, tuuled jt.) mõjul ümber kujunenud. Kliima · Kreeka kliima on suvel kuum ja niiske, talvel aga soe ja niiske. Mullastik · Mullad on üldiselt kehvad, välja arvatud tasandikel, kus loodusliku rohuga, viljakate muldade ja soojade suveilmadega alad pakuvad soodsa võimaluse põlluharimiseks. Veestik Selle jõe pikkus on 290 km. Arda parempool...
Norra Mõniste Kool Koostaja : Madis Kängsep 2011 Norra on 4,8 miljoni elanikuga Põhja-Euroopa riik, mille riigikord on konstitutsiooniline monarhia. Riigipea: Tema Majesteet Norra kuningas Harald V Valitsusjuht: Peaminister Jens Stoltenberg Pindala: 385 199 km² Rahvaarv (2009): 4 799 252 Rahvastikutihedus km² kohta: 16 Pealinn: Oslo Norra (Bokmål ja Nynorsk) (Mõnedes piirkondades on ametlik keel ka Keel: saami keel) Riigikirik: Norra Kirik (evangeelne luterlik) SKP ...
Häädemeeste Keskkool Referaat Maailmapank Õpilane:HeleriHelis te Juhendaja:ÜlleV algiPärnumaa 2010 Sisukord 1. Maailmapank 2. Presidendid 3. Eesti maailmapangas Maailmapank Maailmapank ehk Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupank (International Bank for Reconstruction and Development, IBRD) on rahvusvaheline finantsasutus. Bretton Woodsi süsteemiga loodi 1944. aastal kaks rahvusvahelist institutsiooni: Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) ja Maailmapank. Maailmapanga missioon on arengumaade majanduse edendamine. Selleks annab Maailmapank arengumaadele pikaajalist laenu ning aitab välja töötada majanduse arendamise programme ja konkreetseid projekte. Oma tegevuse alguses aitas Maailmapank üles ehitada sõjas kannatada saanud Lääne- Euroopa majandust, hiljem aga pööras pilgu vähe arenenud Aasia, Aafrika...
James Cook 1729-1779 James Cook oli kuulsaim inglise meresõitja ja silmapaistvaim Vaikse ookeani uurija, kes täitis suured lüngad maailmakaardil. James Cooki tuntus põhineb kolmel ümbermaailmareisil, mille ta sooritas aastatel 17681779. James Cook sündis 27. oktoobril 1728 Martoni külas, Yorkshire's põllutöölise pojana. Lapsepõlves vahetas tema prekond tihti elukohta ja Cook pidi õppima erinevates koolides. Juba 18 aastaselt osales ta oma esimesel merereisil, olles õpipoiss laeval Freelove, mis tegeles söe vedamisega, juba seal näitas ta erilist andekust laevadega navigeerimisel. 1755. aastal astus ta andeka meremehena Kuninglikku Mereväkke. 1767. aastal valis Inglismaa valitsus James Cooki kapteniks ekspeditsioonile Tahitile, et jälgida Veenuse liikumist Maa ja Päikese vahel, et arvutada välja Maa ja Päikese vahelise kauguse. James Cook suri 1779. aa...
GEOGRAAFIA KONTROLLTÖÖKS KORDAMINE Tänapäeval kogutakse andmeid Maa sisetegevuse kohta puuraukude rajamisel ning kivimite, mis jõuavad maapinnale vulkaanilise tegevuse ja maavärinatega, uurimisel. Maa siseehitus: Maakoor: 1)mandriline-ulatus on 5-80 km; keskmine tihedus 2,7 g/cm 3; peamised kivimid on graniit ja basalt; temperatuur on 0-600°C; aine olek on tahke. 2)ookeniline-ulatus on5-20km; keskmine tihedus 3 g/cm3; peamine kivim on basalt Vahevöö: 1)ülaosa-ulatus on kuni 400 km; temperatuur on 1300°C; aine olek on plastiline. 2)alaosa-ulatus kuni 2900 km; temperatuur on 1200-1500°C; aine olek on tahke. · Astenosfäär-vahevöö ülemine osa; kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. · Litosfäär-astenosfääri peale jääv Maa kivimkest, mis on liigendunud laamadeks Tuu...
Island Hans-Erik Tõnissoo Miina Härma Gümnaasiumi 8.b klass Asend Asub Atlandi ookeani põhjaosas Sotimaa, Gröönimaa ja Norra vahel Peaaegu kogu territoorium paikneb Islandi saarel Põhjapoolseim punkt asub Surtsey saarel Loodus Vulkaaniline saar ookeani keskahelikul Tekkinud Põhja-Ameerika ja Euraasia laama piiril 14-16 miljonit aastat tagasi Kõige ohtlikum vulkaan on Laki Kihtvulkaanidest tuntuim Hekla Pisikesi vulkaane esineb tihti, ohtlikke 5-6 a tagant Loomad Ümbritsevates vetes esineb 17 vaalaliiki ja mitu hülgeliiki Enne inimasutuste teket elas maismaal vaid polaarrebane On kohatud 369 linnuliiki Roomajad ja kahepaiksed puuduvad Saart ümbritsev meri on kalarikas Islandi lambakoer Tavaline Islandi talukoer, kes ainuke koeratõug Keskm...
Vee kriis ja veekogude reostumine Kõik elusorganismid vajad oma elutegevuseks vett. Inimene suudab ilma veeta elada vaid 5-6 päeva. Hingatava õhu kõrval on vesi meie teine olulisim vajadus, sest inimkeha koosneb 66% ulatuses veest. Selleks, et inimene püsiks tervena vajab ta 2-3 liitrit vett päevas. Ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega. Kuna 97% veevarudest on soolane ja 2% moodustab igijää, peame allesjäänud 1% piisavalt tarvitamiskõlbliku vee eest hästi hoolt kandma. Siin saab igaüks anda oma panuse läbi vee säästmise ja korduvkasutamise. Näiteks sulgedes hammaste pesu ajaks kraani, säästad päevas 15-20 liitrit vett. Oma elu jooksul joob inimene umbes 60000 liitrit vett ning päevas kasutab inimene umbes 140 liitrit vett. Tähelepanuväärne on, et kogu planeedi veehulk on täna sama, mis ta oli miljoneid aastaid tagasi, sest vett juurde ei teki ning ta on pidevas ringluses. Veekogude elukeskkonna säilitamis...
Jaava meri Asub Vaikses ookeanis ja on saartevaheline meri Indoneesia saarestikus. Jaava meri piirneb lõunas Jaava saarega, põhjas Kalimantaniga ja läänes Sumatraga. Idas külgnneb Bali meri, loodes Karimata väina kaudu seoses Lõuna-Hiina merega. Mere pindala on 320 tuhat km². Jaava mere vesi on magedam kui ookeanis,sest sademed ületavad aurumist. Mere soolsus on umbes 32. Keskmine sügavus 111m, suurim sügavus 1272m. Vee temperatuur 27-29° C. Mandrilava on valdavalt lai. Leidub arvukalt korallrahusid. Kala peamiselt tuun ja toimub ka pärlipüük. Jaava mere rannikud on üldiselt asustatud. Jaava saar on asustatud väga tihedalt ja Jaava mere kaldal on seal neli miljonilinna: Banteni provintsis Tangerang, Jakarta provintsis Jakarta, Kesk-Jaaval Semarang ja Ida- Jaaval Surabaya. Lõuna-Sulawesi pealinn Makassar on samuti miljonilinn. Lõuna- Kalimantani pealinn Banjarmasin pole palju väiksem. Enamik Jaava lä...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kristel Tilk 031K Prantsusmaa Referaat Juhendaja: Ülle Toots Prantsusmaa Kristel Tilk Tallinn 2011 Asukoht .................................................................................................................................3 Faktid Prantsusmaa kohta.......................................................................................................3 Loodus....................................................................................................................................5 Pinnamood..........................................................................................................................5 Kliima....
Kapibaara Kapibaara on maailma suurim näriline. Ta on maismaaloom, ent ka suurepärane ujuja ning võimeline isegi sukelduma, jäädes vee alla kuni 5 minutiks. Kapibaaral on massiivne keha ja nurgeline pea, seetõttu näeb ta esmapilgul välja nagu karva kasvanud merisiga. Kapibaarasid kütiti massiliselt liha ja naha pärast ning tänasel päeval on ta mõnedes piirkondades juba väga haruldane. Kapibaarad elavad harilikult karjadena, mida juhib domineeriv isasloom, kes märgistab oma territooriumi oma nina kohal paiknevate lõhnanäärmete eritisega. Kari koosneb harilikult ühest või kahest emasloomast, mõnest alluvast isasest ja erinevast arvust poegadest. Palju kapibaarasid elab erakuna. Isased püüavad sageli edutult ühineda suuremate karjadega.Domineeriv isane säilitab oma positsiooni tänu sellele, et ajab pidevalt rivaale eemale ja näitab oma karjas kõigile, kes on võimul. Tõelisi lahinguid esineb...
Ekvatoriaalse vihmametsa loomastik Avely jaanoja 8c Rääma Põhikool Click icon to add picture Click icon to add picture võrkpüüton 1)Vihmametsade maod on head ronijad ning nad sarnanevad liaandega. 2)Peavad jahti puudel ronides. 3) Nede toituks on puuõõntes pesitsevad linnud ning okstel tukkuvad väiksed loomad. 3)Võekpüüton on üks suuremaid madusi kes kasvavad kuni 10 meetri pikkuseks ja võib kalluda kuni 100 kg Click icon to add picture Click icon to add picture 1) Okaapi Tema keha pikkus on umbes 2,5...
Otepää Referaat Kreeka Allan All 9.a Otepää Gümnaasium 2010 Sisukord: 1) Sisukord...........................................................................................................................................2 2) Sümboolika......................................................................................................................................3 3) Üldandmed.......................................................................................................................................3 4) Geograafiline asend..........................................................................................................................4 5) Loodus..............................................................................................................................................4 6) Rahvastik......................................................................
Rahvastik ja asustus maailma rahvaarv 6.872 miljardit inimest riigi rahvastikku saab iseloomustada: loomuliku iibe; sündimuse; suremuse; imikusuremuse; sisserände; väljarände ja rahvastiku tiheduse järgi. Suurima rahvaarvuga riigid: Hiina (1.33); India (1.17); USA (0.31); Indoneesia; Brasiilia... Rahvaarvu muutumise tegurid: sündimus, suremus, sisseränne, väljaränne. Loomulik iive= sündimus suremus loomulik iive . 1000%o = loomuliku iibe üldkordaja rahvaarv sisseränne väljaränne= rändesaldo rahvaarv = rahvastiku tihedus 1 km2 pindala rahvaarvu juurdekasv toimub arenguriikide arvelt sündimus- sünnijuhtude arv 1000 elaniku kohta suremus- surmajuhtude arv 1000 elaniku kohta loomulik iive- teatud piirkonna (riigi,maakonna...) sünni ja surmajuhtude arvu vahe arenguriikides sündimust mõjutavad tegurid: *perepoliitika puudub *rasestumisvastaste vahendite mittekasutamine suremust mõjutav...
KREEKA Sümboolika Lipp: Vapp: Üldandmed Riiginimi: Kreeka Vabariik Pealinn: Ateena Pindala: 131 940 km2 Rahvaarv: 11 306 200 (2010) Rahvastiku tihedus: 85,3 in/km2 Rahaühik: euro (EUR/ ) Riigikeel: kreeka keel Jaotatud piirkondadeks ja 13 maakonnaks Geograafiline asend Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel Naaberriigid: Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi Ümbritsevad veekogud: Joonia meri, Egeuse meri, Vahemeri Loodus Kliima jaotatakse 3: Vahemere, Alpide ja parasvöötme Suvi: 20-40 kraadi Talv: 10-20 Aasta sademete hulk: 400-1000 mm Kõrgeim tipp: Mytikas (Olümpose mägi); 2917m Pinnamood: Mägine ja liivane maa 1400 saart, neist 227 asustatud Rahvastik 97.4% rahvastikust räägib uuskreeka keelt 3% muulasi (0.5% türklased; 0.2% itaallasi...) ...
Kui ma oleks geograaf 500a tagasi. Kui ma oleks geograaf aastal 1511, sooviksin ma olla maadeuurija ja avastaja. Ma paneksin kokku võimalikult suure ja tugeva meeskonna, ja asuks retkele eestist hawaii saarele. Ma asutaks sinna enda koloonia ja jääks sinna elama kõigest mõneks aastaks, siis suunduksin edasi austraaliasse. Kui ma austraaliasse kohale jõuaks , võtaks ma sealt kaasa mõningaid loomaliike, kindlasti känguruid, ja suunduks nendega egiptuse poole, kus nad arvatavasti saaksid elada. Keskenduksingi kõige rohkem maade avastamisele, samuti prooviksin haruldasi ja lahedaid liike mujale elama saata, ja nende pealt raha teenida. Samuti uurikisn geograafilisi punkte kus võiks asuda magnet väljad ja läheks neid otsima ja uurima. Ma uuriksin ja proovikisn magnetvälju ära kastuada. Ma suunduks elama 10-20km magnet väljast eemal. Seda ainult senikauaks kuni neid uurin, peale seda oleks soov suunduda kas hawaii saart...
SINUKOOL SINUKLASS SINUNIMI Bulgaaria Referaat Keila 2010 2 Sisukord Sisukord lk 2 Sissejuhatus lk 3 Pinnamood lk 4 Puhke keskused lk 5 Kokkuvõte lk 6 Kasutatud materjalid lk 7 2 Sissejuhatus Bulgaaria on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaare idaosas, Musta mere läänerannikul. Tema naabrid on põhjas Rumeenia, läänes Serbia ja Makedoonia ning lõunas Kreeka ja Türgi. Bulgaaria on 2007. aastast Euroopa Liidu liige. Bulgaaria pindala on 111 003 km2 ning seal elab umbes 7 606 600 inimest tihedusega 69,3 in/km2 . Riigi SKT on 75,084 miljardit mis on 10 973 USD elaniku kohta. Bulgaaria on üks vanemaid riike Euroopas, asutatud 681. aastal. Tema ajalugu mõjutab asend Euroopa ja Aasia piirialal. Umbes 85 % elanikkonnast on õigeusklikud kristlased ja 13 % moslemid. Umbes 10 % elanikkonnast on türklased ning 3 % romid. S...
MAAVÄRINAD kuriherilane 2011 MIS ON MAAVÄRIN? Maavärin on maakoore rappumine, vibratsioon, järsk lühiajaline kõikumine Üldist maavärina kohta: · Maavärin algab koldest ehk fookusest · Maavärinal on kese ehk epitsenter · Maavärina ajal tekib murrang (murrangulõhed) · Maavärinas esinevad seismilised lained SEISMILISED LAINED Pinnalained tekitavad purustusi Kuidas mõõdetakse? · Maavärinate tugevust mõõdetakse seismograafiga · Kasutusel on Richteri skaala ja Mercalli skaala Richteri skaala v Mercalli skaala · Mõõdetakse maavärina · Mõõdetakse purustusi võngete tugevust · Mõõtühik on pallid · Mõõtühik on magnituud · Skaala ulatus 0-12 · Skaalal pole miinimumi · Mõõdetakse vaatluse teel ega maksimumi · Subjektiivne · Mõõdetakse seismograafiga · Tõepärasem Kus esinevad? · Maavärinad esinevad laamade piirialades (laamade põrkumine võ...
SISUKORD MERE ASEND................................................................................................................... 2 MERE NIMI....................................................................................................................... 2 SAARTEVAHELINE MERI..............................................................................................3 MERE SUURUS.................................................................................................................4 MERE SÜGAVUS.............................................................................................................4 MEREVEE SOOLSUS.......................................................................................................5 VEE TEMPERATUUR JA JÄÄOLUD............................................................................. 5 VEE LIIKUMINE................................................................
Sisukord SISUKORD..............................................................................................................................................................1 ASEND..................................................................................................................................................................... 2 SUURUS.................................................................................................................................................................2 NAABERRIIGID...................................................................................................................................................... 2 RAHVASTIK...........................................................................................................................................................3 ARV..................
Keskkonnaprobleemid Eestis Üheks suurimaks keskkonnaprobleemiks Eestis on jäätmed. Iga inimene tekitab päevas umbes 3k g heitmeid, põhiliselt on heitmeteks: konservipurgid, karp, klaasja plastmasspudelid, kartong, purunenud tarbeesemed, raiskunud toit, patareid, akud, vanad autokummid ja isegi autod. Tänapäeval ei arvesta inimesed enam sellega, et asjad mida nad pilluvad loodusesse kahjustavad keskkonda. Väga palju visatakse loodusesse just konservipurke ja metallkarpe, need on ju materjalid, mis säilivad mitmeid aastaid isegi mahamaetult. Väga palju visatakse loodusesse ka klaasist ja plastmassist anumaid, tänapäeval on väga paljud esemed tehtud hävinematust plastmassist ja ka need ei kõdune. Anumad mida saab taaskasutada tuleks saata taaskasutuskeskustesse. Paljud inimesed põletavad prügi aga see on keskkonnale väga kahjulik kuna tahked ained, mida sa põletad muutuvad gaasiliseks ja see kahjust...
Saastunud õhk Eestis paiskuvad õhku kõige rohkem suurte tööstusettevõttete, katlamajade, ja sõidukite saasteained. Suured tööstusettevõtted kahjustavad jubedalt õhku, kuna nad toodavad erinevaid asju ja materjale, seega tehased põletavad aineid mis saastavad õhku. Tehased peaksid kasutama korstendes filtreid ja ei tohiks põletada asju mis tegelikult keelatud on, paljud tehased aga ikkagi teevad seda. Katlamajad nagu ka tehased peaksid kasutama korstendes filtreid, kuna ka puud, kivisüsi, põlevkivi ja teised materjalid mida kasutatakes kütmiseks saasatab õhku, kuna need tekitavad õhku suitsu ja põlemisjääke. Puit ei saasta palju aga mingil määral ikkagi. Kasulik oleks kütta päikesepaneelidega, aga loomulikult ei saa ju kütta nendega kui pole päikest. Tänapäeval sõidavad väga paljud inimesed autodega, tegelikult ju säästaks see õhku, kui inimesed kasutaksid rohkem ühistrantsporti ja käiksid lühemaid vahemaid j...
Põhiteave Gröönimaa kohta Gröönimaa on Taani Kuningriigi koosseisu kuuluv omavalitsus ala, mis hõlmab ka Gröönimaa saari. Kanadale kuuluvast Ellesmere'i saarest Narese väin, milles asub ka Tartupaluki saar. Väina laius kitsaimas kohas on 26 kilomeetrit. Kanadast eraldab Gröönimaad lõunast Baffini laht ning ka Davise väin. Idast eraldab Gröönimaad ja Islandit Taani väin, mille laiuseks on 300 kilomeetrit. Gröönimaa pindala on pindalast ligikaudselt viiskümmend korda suured. Gröönimaa ulatus põhjast lõunasse on 2670 kilomeetrit. Elanike arv Gröönimaal on ligikaudu 56 615 inimest. Viimane loetlus Gröönimaal oli 1.jaanuaril 2011.aastal. Loodusgeograafiliselt moodustab Gröönimaa osa Põhja Ameerikast. Ajalooliselt ja majanduslikult on Gröönimaa aga väga tihedalt seotud Euroopaga. Nime saamine ja tähendus Gröönimaa sai oma nime juba sajandeid tagasi. Kui sinna elama asunud islandlased, kui viimsed sellele nimeks panid Grænla...
Alexander von Bunge Elukäik: Alexander von Bunge sündis 9. novembril 1851 Tartus botaanikaprofessori Alexander Georg von Bunge pojana. Õppis Tartus saksa gümnaasiumis ja Tartu Ülikoolis, mille lõpetas 1877. aastal. Töötas 1874-75 anatoomiaprofessor Ernst Andreas Reissneri assistendina. 1877-79 oli Tartus vaimuhaigete naiste varjupaiga juhataja. Aastast 1880 töötas Peterburis arstina ja täiendas end Peterburi TAs zooloogias ja geoloogias. Osales 1881-94 Vene Geograafia Seltsi ekspeditsioonis Leena suudmealale. Juhatas koos Eduard von Tolliga Peterburi TA polaarekspeditsiooni Jana jõgikonda ja Uus-Siberi saartele. Osales arstina 1893-94 Jenissei suudmealale korraldatud ekspeditsioonis ja 1895-98 ümbermaailmareisis ristlejaga "Rjurik". Edasi töötas mitmel pool laevastiku arstina. 1914 juhatas Peterburis väikesi eralaatsarette. Elas 1918. aastast Eestis Virumaal Mõtlikul ja 1924-1930 Tallinnas. Alexander von Bunge suri Tallinnas 19. jaanuaril 1930. aastal
Kariibi meri 2. Kariibi meri on Atlandi ookeani osa. 3. Kariibi meri on ääremeri. Merd ümbritsevad mandrid on Põhja- ja Lõuna-Ameerika; saared on Jamaica, Haiti ja Puerto Rico; saarestikud on Väikesed Antillid ja Suured Antillid (Jamaica, Haiti, Puerto Rico); poolsaar on Yucatàni. Mehhiko lahega ühendab Yucàtani väin, Sargasso merega ühendab Tuulepealne väin. 4. Mere pindala on 2 754 000 km², keskmine sügavus on 2 642 m, suurim sügavus on 7 680 m, keskmiselt soolane u 36, sügavamad kohad on mere loodeosas, selfiala on kitsas. 5.Läbi Kariibi mere kulgeb idast läände soe Kariibi hoovus. Kariibi mere vesi hoiab Lääne- Euroopat soojana. Kui see ühendus katkeb, muutub ka kliima Lääne-Euroopas jahedamaks. Kariibi meres on nõrgad looded. 6.Tõusu ja mõõna vahe on väike, 50-80cm. 7.Kariibi mere korallirifid moodustavad 8% kogu maailma koralliriffidest. Kariibi mere ümbruses elab väga palu linde, keda mujal m...
Miina Härma Gümnaasium SOOME VABARIIK Referaat Tartu 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS ..............................................................................................................4 1. SOOME GEOGRAAFILINE ASEND..........................................................................5 1.1. Lühike Soome asendi iseloomustus ......................................................................5 1.2. Maahaldusjaotus ...................................................................................................5 2. SOOME RIIGI ARENGUTASE ..................................................................................7 2.1. Paiknemine maailma pingeridades ..............................................................
K ANEELIPUU Millistes tingimustes kasvab, mitu saaki aastas saadakse? · Kaneelipuu kasvab peamiselt troopilises kliimas, kõige meelsamini rannikualadel. · Korjamine toimub ainult vihmaperioodil, millal koor kergesti oksa küljes lahti tuleb. Millistes riikides peamiselt kasvatatakse, algne kodumaa? · Tänapäeval kasvatatakse seda puud Indoneesias, Hiinas, Sri Lankal, Vietnamis, Ida-Timoris, Madagaskaril, Väikeste Antillide ja Kesk- Ameerika istandustes, samuti Brasiilias ja Egiptuses. · Algne kodumaa Sri Lanka. Kuidas ja milleks kasutatakse? · Kaneeli kasutatakse erinevate toitude ning küpsetiste maitsestamiseks. Tihti võib leida kaneelikoort ka marinaadides. · Kaneelijäätmetest valmistatavat kaneeliõli kasutatakse paljude likööride aromatiseerijana ning lõhnaainena parfüümide valmistamisel. Mu...
docstxt/13686133340425.txt
Hawaii Hawaii on kagupoolseim ja suurim saar Hawaii saarestikus. Saar kuulub Ameerika Ühendriikidele. Saare pindala on 10 400 km2, mis moodustab 63% Hawaii osariigi territooriumist. Saare enda pikkus põhjast lõunasse on peaaegu 153 km ning laius läänest itta 128 km. Hawaii rannajoon on 428 kilomeetrit pikk. Saare idapoolseim punkt on Kumukahi neem. Saare lõunapoolseim punkt Ka Lae on ühtlasi USA lõunapoolseim ning seda kutsutakse seetõttu ka South Pointiks. Põhjas tipneb saar Upolu neemega ja läänes Keahole'i neemega. Hawaii saar on teistest Hawaii saarestiku saarest noorem. Mägine saar on kujunenud viie kilpvulkaani liitumisel. Neist kirdepoolseim ja vanim Kohala on kustunud. Mauna Kea, Huallai ja Mauna Loa on uinunud vulkaanid. Viiest vulkaanist noorim Klauea on tegevvulkaan. Suurest kõrgusest hoolimata on saare pinnamood vähe liigestatud ja valdavad on lauged nõlvad. Põhjuseks on see, et vedel...
Geo KT Litosfäär Kordamine KT-ks litosfäär 1. 1. Kuidas saadakse andmeid Maa siseehituse kohta. Uuritakse kivitii ja kivimeid, tehakse puurauke, uuritakse maavärinaid (seismilisi laineid). 1. 2. Mis on seismilised lained, nende liigitus ja levimine erinevates keskkondades Pindlained e L-lained - levivad maapinnal on kõige aeglasemad, ei anna suurt ettekujutust Maa siseehitust. Pikilained e P-lained kivimiosakeste võnkumine on samas suunas laine levimise suunaga, levivad nii vedelas kui tahkes keskkonnas, kiirus kuna 13 km/s Ristilained e S-lained kivimiosakeste võnkumine on risti laine levimissuunaga, levivad ainult tahkes keskkonnas. 1. 3. Maa siseehitus, erinevate osade lühiiseloomustus Litosfäär maakoor ja vahevöö ülemine osa, 50 km ookeanide all, 200 km mandrite all. Koosneb tahketest kivimitest. Siin sfääris kaotavad kivimid neile rakendatava pingete tulemusena sidususe (nidususe) ja purunevad), ...
ÄÄSMÄE PÕHIKOOL NIGEERIA Simone Sui 8.klass Juhendaja: Siret Saarniit 2013 SISSEJUHATUS Mina räägin riigist mille nimi on Nigeeria, riik on tuntud kindlasti nafta kaevanduste poolt ja on rahvaarvult ka väga suur riik. Lähemalt hakkan rääkima Nigeeriast edasisetel lehtedel. Ise ma Nigeerias ei sooviks elada, kuna elutingimused ei ole just kõige paremad, vähemalt see on minupoolne arvamus. 1. RIIGI PAIKNEMINE · Nigeeria on riik Lääne-Aafrikas. Ta piirneb Benini, Nigeri, Tsaadi ja Kameruniga. · Nigeeria on rahvaarvult Aafrika suurim riik ja maailmas 8. kohal. · Nigeeria jaguneb halduslikult 36 osariigiks ja pealinnaalaks. · Riigi pealinn on Abuja. · Riigi pindala on 923 768 km². http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:LocationNigeria.svg http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Nigeeria_osariigid.png ...
Miina Härma Gümnaasium TANSAANIA ÜHENDVABARIIK Piia Maria Tomberg Juhendaja: Maiu Kaljuorg Referaat Tartu 2013 1. Geograafiline asend Tansaania on riik, mis asub Aafrika mandri idarannikul. Tansaania pindala on 945 203 ruutkilomeetrit. Tansaania pealinn on Dodoma. Tansaanial on maismaapiir 7 riigiga: põhjas Uganda ja Kenyaga, lõunas Mosambiigiga, edelas Malawi ja Sambiaga ning loodes Burundi ja Rwandaga. Lisaks on tal veepiir Kongo Demokraatliku Vabariigiga Tanganjika järvel. Ida poolt külgneb ta India ookeaniga. Tansaania on üks maailma vaesemaid riike, kuid on saavutanud üldiselt kõrge majanduskasvu. Suures jaos on saavutatud vabaturumajandus. Tansaania majandus kasvab pidevalt tänu kulla tootmisele ja turismile. Suure osa Tansaania majandusest moodustab ka põllumajandus, mis moodustab neljandiku riigi sisemajanduse kogutoodangust (SKT). 2. Kuulumine suurregiooni Tansaania kuulu...
Põllumajandus ja toiduainetööstus 1.Maailma rahvastiku toitlustamise probleemid 2.Põllumajandust mõjutavad looduslikud tegurid 3.Põllumajandust mõjutavad majanduslikud ja poliitilised tegurid 4.Mullaviljakuse hävimist ja muldade hävimist mõjutavad tegurid 5.Ekstensiivne ja intensiivne põllumajandus 6.Põllumajandusliku tootmise tüübid: segatalu, hiigelfarm, ekstensiivne teraviljatalu, rantso, istandus 7.Ökoloogiline ehk mahepõllumajandus 8.Põllumajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid (muldade erosioon,sooldumine,degradeerumine) 1) Põhja riikides elab veerand maailma rahvastikust, seal tarbitakse pool maailma toidust. Probleemiks on toiduainete ebaefektiivne kasutamine-sageli visatakse minema söögiks kõlblikku toitu; teravilja võiks kasutada efektiivsemalt-märkimisväärne osa kogu maailma teraviljatoodangust läheb Põhja riikides loomasöödaks, kuigi...
TAANLASED Koostaja: Triin Pärkma Üldinfo : Riik : Taani Kuningriik Pindala : 43 094 km² Rahvaarv : 5 543 819 inimest (11.02.2010.a.) Riigikeel: taani keel Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Riigipea: kuninganna Margrethe II Pealinn: Kopenhaagen 678 873 elanikku Rahaühik: Taani kroon Usund: luteri usk Rahvas: Praegune Taani rahvas on kujunenud : kohalikest germaani hõimudest jüütidest Taanlastest Seepärast pole imekspandav, et taani keel on sarnane saksa keelele ja väga lähedane norra keelele - sedavõrd, et üksteist on võimalik mõista. Taanlased armastavad oma maad looduse idülli pärast: rohelised tasandikud vaheldumisi rulluvate põldudega, nende vahele lõikuvad sinised fjordid ja abajad. Et meri on hästi lähedal, kuskilt pole rannikuni pikem maa kui 17 km ja saari on palju (403), siis on purjetamine Taanis rahvusspordi staatuses. Igal perel on oma jaht või paat. Vabal ajal on pop minna loodusesse sportima ja jalutama. Paljudel ...
Happesademed on normaalsest madalama pH väärtusega sademed, mis on põhjustatud mitmesuguse päritoluga õhureostusest. Termin hapestumine iseloomustab kogu probleemistikku, hõlmates seega ka happelise depositsiooni põhjustatud muutusi mullale, veele, materjalidele ja tervisele. PÕHJUSED: Heitgaasid tööstusest, transpordist, söe ja naftasaaduste põletamisest. Tähtsaimad on SO2 ja NO Osa on pärit looduslikest allikatest. Veega reageerimisel tekivad saasteainetest lahjendatud happelahused. Ammoniaagi osa hapestumisel on vastuoluline. Leelised (Na, K) on olulised happesuse neutraliseerijad. Happelise depositsiooni mõõtmiseks tuleb haarata erinevaid ioone. Väävli- ja lämmastikuühendid liiguvad sadu kilomeetreid enne, kui sadenevad. Sademete pH on püsivalt < 4,5 USA idaosas, Põhja-Euroopas ja Hiinas. SO2 tekib peamiselt energeetikatööstuses. ... vabaneb ka vulkaanidest, mullast ja vee...
luksushotellid, mida on Bora Boral eriti ning Teise Maailmasõja aegsete arvukalt. Omaette saarekesel, Motu Mutel, punkritega. asub ka Bora Bora lennujaam. Lennujaamast hotellidesse ning saare BORA BORA keskusesse pääsemiseks tuleb kasutada veesõidukeid. Peasaare ning väikesaarte vahele jääb SAARED imeline laguun. Kõikjalt saart ümbritsevad AKTIIVNE PUHKUS korallid ning saarekesed muudavad ...
Valgevene Kernu põhikool 9.Klass Meiry-Heleen Johanson Sissejuhatus Valgevene on merepiirita riik Euroopa idaosas. Piirneb Venemaa, Ukraina, Poola, Leedu ja Lätiga. Loodus Valgevene on üks vähestest riikidest, kus euroopa piison looduses vabalt elab. Valgevene kõrgeim tipp on Valgevene kõrgustikul asuv 345 m kõrgune Dziarzynskaja. Riik President on 1994. aastast alates Alaksandr Lukasenka, peaminister on detsembrist 2010 Michail Mianikovic. Valgevene Rahvavabariigi president eksiilis on Ivonka Survilla. Riigikaitse Valgevene riigikaitse aluseks on maavägede 2 armeekorpust, Läänepiirkonnas, staap Hrodnas ja Loodepiirkonas, staap Barysas, lisaks regulaarvägedele on Valgevene kaitsejõudude koosseisus ka territoriaalsed kaitseväed, mis on relvajõudude reserviks, mis mobiliseeritakse sõja alguses. ...
Tundrad ja Metsatundrad Asukoht ja kliima: Tundra asub lähisarktilises kliimavöötmes, kus talvel valitseb arktiline, suvel parasvöötme õhumass. See loodusvöönd esineb vaid põhjapoolkeral, kuna lõunapoolkera vastavail laiustel (65-75°) on meri ja Antarktise mandri jääkõrbed. Talvel puhuvad tuuled valdavalt pooluse suunast, tuues kaasa eriti külma ja kuiva õhku. Temperatuur püsib -15 kuni -20 °C piires, kuid on paiguti väga erinev. Põhja-Atlandi hoovus soojendab õhku tundra Euroopa-osas, Põhja-Aasiasse hoovuste mõju ei ulatu ning Põhja-Ameerika kirde-osa hoopis jahutab külm Labradori hoovus. Nii ulatub tundra Barentsi mere rannikul Euroopas 70° põhjalaiuseni, Kesk-Siberis 60°-ni, Kanadas, Hudsoni lahe rannikul aga isegi 54° põhjalaiuseni. Nagu külmakõrbes, nii ka tundras esineb tugev kivimite murenemine temperatuuri suure aastase amplituudi ja kivimipragud...
Põllumajandus Tänapäeval elatab end põllumajandusliku tööga umbes 45% maakera rahvastikust. Põllumajandustoodang ei saa praegu suureneda enam uute maade kasutuselevõtu, vaid ainult produktiivsema tootmise arvel. Põllumajandus maa, mis hõlmab peaaegu kolmandiku kogu maismaast ning jaguneb haritavaksmaaks ja looduslikuks rohumaaks. Haritavat maad on enamjaolt põldude ja mitmeaastaste istanduste all. Looduslikud rohumaad hõlmavad niite ja karjamaid. Eri piirkondades on põllumajandusliku maa pindala väga erinev. Iga riigi pm maa struktuur on erinev. See sõltub looduslikest tingimustest, ajaloolise arengu iseärasusest, sotsiaal-majanduslikest suhetest, rahvuslikest traditsioonidest. Arenenud riikides kastutatakse kõrgtehnoloogia saavutusi. Arengumaades tehakse tööd endiselt käsitsi või loomade abil algeliste põllutööriistadega. Kõige üldisemalt võib põllumajanduse jaotada kaheks: elatus- e. naturaalmajanduslikuks (omatarbimine) ja turumajand...
LAND ART Maastikukunsti mõistest Land art ehk maastikukunst on 1960-te lõpus ja 1970-te alguses esile kerkinud kunstivorm, mille algne tegevusala hõlmas peamiselt (loodus) keskkonda. Kunstiteoste loomiseks kasutatakse tihti kive, puitu, pinnast, taimi ja muid looduslike materjale. Loodud kunstiteosed on enamasti ajutised, sest nad rajatakse välialadele ja nad kestavad kuni loomuliku lagunemiseni. Maastikukunst põhineb installatsioonidel ja on tihti tihedalt seotud keskkonnaga, kuhu nad rajatakse. Kuigi oluline on teose füüsiline tajumine, näeb enamus publikust (ajalikke) töid ikkagi vaid (ajatute) fotode vahendusel. Taiesed on tihtipeale olnud suuremõõtkavalised, mis on üks kunstivoolu suhteliselt suure populaarsuse põhjuseks kunstnike seas antud kunstivorm on andnud kunstnikele võimaluse teostada suuremaid töid, kui kui üheski galeriis mugavalt eksponeerida saaks ( Wikipedia , Land art). Kättes...
Geograafilise uurimustöö etapid: Igasuguse geograafilise uurimistöö võib jagada järgmisteks etappideks: 1) Ülesande püstitamine 2) Andmete kogumine 3) Andmete töötlemine ja vormistamine 4) Andmete lõpptöötlus ja järelduste tegemine Kuidas määrata asukohta? Tänapäeval kasutatakse asukoha määratlemisel kaarti. Kaart on maapinna üldistatud, tasapinnaline ja vähendatud kujutis, mis näitab kuidas objektid üksteise suhtes paiknevad. Reaalse situatsiooni ja kaardi suuruse erinevusi antakse edasi mõõtkavaga, mis näitab mitu korda on reaalset maastikku kaardil kujutamiseks vähendatud. GPS - Globaalne positsioneerimise süsteem. Minimaalselt saab oma asukohta määrata 3-e satelliidi abil. Satelliidilt signaali kättesaamiseks on vaja spets. GPS-vastuvõtjat, mis odavamatel juhtudel on mobiiltelefoni suurune aparaat (käsi GPS, asukoha määramise täpus on paarikümnest kui mõne meetrini).Enamik käsiGPS-e on12-ne kanalised, st nendega on võimalik signaal...
. Energia liik, Kasutamise eelised Kasutamise puudused, sh keskkonnaprobleemid selle osatähtsus Nafta Nafta on suure kütteväärtusega. Transportida Puuraukude rajamine merre keeruline; taastumatu saab suuri koguseid tankerite ja ammutamise käigus suur oht merevee reostumiseks torujuhtmetega. ja pinnase saastumiseks; vajab puhastamist lisanditest; vajab ümbertöötlemist Gaas Suure kütteväärtusega. Paikneb puuraukudes Transport peamiselt torujuhtmeid pidi, ka surve all, pole vaja pumbata, vajab vaid veeldatult, mis kallis ja ohtlik (madal temperatuur, taastumatu puhastamist. Ei vaja ümbertöötlemist. suur rõhk). Küllaltki keskkonnasõbralik kütus. Põletamisel tekib vähe saasteain...
annaabi.ee 
