Nagu
teistekgi energiatoodangutel, on ka tuumaenergial pluuse ja
miinuseid. Plussideks oleks: Tuumaelektrijaamades
on võimalik toota elektrienergiat suures koguses,
ökonoomselt
ja õhusaastevabalt. Uuringud näitavad, et tuumaenergiast saadud elekter on söest toodetust isegi odavam. Tänapäeval annavad tuumaelektrijaamad 17% kogu elektrienergiast, peaaegu sama palju kui
hüdroelektrijaamad.
Tuumaelektrijaamas
kasutatakse kütusena uraani, mille varusid arvatakse jätkuvat umbes
viiekümneks aastaks. Rikkalikumad uraanileiukohad on Kanadas, USA-s
ja LAV-s.
Tuumaelektrijaamade rajamine on jõukohane rikastele kõrgelt arenenud riikidele, sest
kõrgtehnoloogial põhinev tootmine nõuab väga suuri
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-05-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
39 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kellyarro
Õppematerjali autor
1. Päike energiaallikana. Päikese optiline kiirgus on Maal toimuvate füüsikaliste, bioloogiliste, keemiliste ja paljude teiste protsesside peamine energiaallikas. Isegi õli on miljonite aastatega taimestikku ja loomastikku salvestunud päikeseenergia. Ka hüdroelektrijaama turbiine ringi ajav vesi teeb oma ringkäiku tänu Päikesele. Ainukeseks Päikesest sõltumatuks energiavormiks võib pidada aatomienergiat. Otsese päikeseenergia ehk päikesesoojuse ja -elektrienergia panus maailma energiavajadusse on praegu veel väga väike - vaid promille murdosa. Praktikas on päikeseenergia ammendamatu loodusvara. Arvatakse, et õli jätkub 40-150 aastaks, aga Päike särab veel 5 miljardit aastat. Päikeseenergia konkurentsivõime tõuseb pidevalt. Uued tehnoloogiad on alandanud selle energialiigi tootmiskulusid võrreldes 80-ndate aastate algusega 25%. Lisaks sellele väärtustatakse üha enam saastevaba energiatootmist; päikeseenergia ei saasta õhku CO2-ga, seega ei soodusta kasv
energiavõsa. Võsa kasvatamine tagab, et metsade raie väheneks tunduvalt. Õhku lenduvate gaaside vastu on soojuselektrijaamade korstendele jm. Pandud filtrid, et ohtlikud gaasid atmosfääri ei pääseks. Mida peaks tegema? Üldiselt peaks energiavõsa kasvatamist levitama ka arengumaadesse ning ehitama sinna ka muid elektrijaamu, et metsi nii palju maha ei võetaks. Gaaside vastu tuleks kasutusele võtta veel paremad filtrid, et atmosfääri mürgistus oleks minimaalne. 5. Tuumaenergia Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suures koguses, ökonoomselt ja õhusaastevabalt. Uuringud näitavad, et tuumaenergiast saadud elekter on söest toodetust isegi odavam. Tänapäeval annavad tuumaelektrijaamad 17% kogu elektrienergiast, peaaegu sama palju kui hüdroelektrijaamad. Tuumaelektrijaamas kasutatakse kütusena uraani, mille varusid arvatakse jätkuvat umbes viiekümneks aastaks. Rikkalikumad uraanileiukohad on Kanadas, USA-s ja LAV-s.
Tuumaelektrijaam Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suures koguses, ökonoomselt ja õhusaastevabalt. Uuringud näitavad, et tuumaenergiast saadud elekter on söest toodetust isegi odavam. Tänapäeval annavad tuumaelektrijaamad 17% kogu elektrienergiast, peaaegu sama palju kui hüdroelektrijaamad. Joonis. 8. Tuumaelektrijaama struktuuriskeem. Allikas: http://ru.wikipedia.org/wiki/Атомная_электростанция Tuumaelektrijaamas kasutatakse kütusena uraani, mille varusid arvatakse jätkuvat umbes viiekümneks aastaks. Rikkalikumad uraanileiukohad on Kanadas, USA-s ja LAV-s. Tuumaelektrijaamade rajamine on jõukohane rikastele kõrgelt arenenud riikidele, sest kõrgtehnoloogial põhinev tootmine nõuab väga suuri kapitalimahutusi. Kolm suurriiki – USA, Prantsusmaa ja Jaapan toodavad 2/3 maailma tuumaenergiast. Tuumaelektrijaamad on ohtlikud ja riigid kel on teisi energiaallikaid, ei ole neist eriti huvitatud. Energiavaesed riigid, nagu Jaap
Tuumaenergia Koostas: Juhendas : Tuumaenergia ehk aatomienergia on füüsika seisukohast aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda. Energeetika seisukohast on see elektrienergia, mida saadakse tänu tuumareaktsioonidele tuumaelektrijaamades. Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suures koguses, ökonoomselt ja õhusaastevabalt. Uuringud näitavad, et tuumaenergiast saadud elekter on söest toodetust isegi odavam. Tänapäeval annavad
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR NOORSOOTÖÖ JA TÄIENDUSÕPPE OSAKOND VEROONIKA MÄTLIK KNT-3 TAASTUVENERGIA VÕIMALUSED EESTIS REFERAAT JUHENDAJA: ENDA PÄRISMA TALLINN 2011 SISUKORD 1.TAASTUVAD ENERGIAALLIKAD.....................................................................................4 1. 1. Päike energiaallikana...................................................................................................... 4 1.2. Tuuleenergia.....................................................................................................................6 1.3.Bioenergia......................................................................................................................... 7
juhtimissüsteemid, klaasplastikust survetorud, täispuhutavad paisud jms. Hüdroenergiat saab toota vaid seal, kus on suure veehulgaga jõed või rajatud tammid. Kuna Norras on väga palju kärestikulisi kiirevoolulisi jõgesid, on seal hüdroenergia osakaal kogu energia tootmises 99%. Kõige rohkem kasutatakse hüdroenergiat: 1. Norras 99% 2. Brasiilias 83,3% 3. Venezuelas 66% 4. Kanadas 57,5% 5. Venemaal 17,2% Tuumaenergia Tuumaenergia ehk aatomienergia on füüsika seisukohast aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda. Energeetika seisukohast on see elektrienergia, mida saadakse tänu tuumareaktsioonidele tuumaelektrijaamades. Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suures koguses, ökonoomselt ja õhusaastevabalt. Uuringud näitavad, et tuumaenergiast saadud elekter on söest toodetust isegi hulga odavam
TUUMAENERGIA KASUTAMINE KELLY T. 9A aprill 2008 Sisukord I Tutvuseks lk 3 II Vajadus tuumaenergia järele lk 3 III Kuidas tuumaenergia tekib? lk 4 IV Tänapäevased reaktorid lk 4 V Tuumaenergia kasutamine maailmas lk 5 VI Tuumariigid VII Varitsev oht lk 6 VIII Tuumaenergia kasutamine Eesti lähisriikides lk 7 IX Korduma kippuvad küsimused lk 8 X Kokkuvõte lk 10 Kasutatud materjalid lk 11 2 I. Tutvustuseks Tuumaenergia ehk aatomienergia on füüsika seisukohast aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda. Energeetika seisukohast on see elektrienergia,
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD 12 Oliver Kikas ALTERNATIIVSE ENERGIA KASUTAMISE VÕIMALUSED EESTIS Referaat Juhendaja: Ene Külaots Pärnu 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS Alternatiivenergia ehk taastuvenergia tänases mõistes, on inimesi ümbritsenud kogu teadaoleva elutegevuse vältel. Alternatiivenergia ümbritseb meid kõiki, vähemal või suuremal määral tunnetame me kõik neid erinevaid jõude: Päikesest kiirgav elektromagnetlaine, veekogude voolavusest tulenevad jõud või erinevate rõhkkondade kokkupõrke tagajärjel tekkinud tuul. Inimesed on väga kavalalt ja otstarbekalt õppinud kõiki neid loodusnähtusid ka oma kasuks rakendama, kuid elektrienergia kasutuselevõtust tingitud tehnoloogia järsk areng on nõudnud looduslike energiaallikate kõrvalt viivitamatult arendama välja võimsama energiasaadusega tehnoloogiaid. Et näha ,,või
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid