Minu Achilleuse kand Achilleus, kuulsaim Trooja vastu võidelnud kreeka kangelane, ei olnud tavaline surelik: tema vanemad olid merejumalanna Thetis ja surelik kuningas Peleus. Talle oli ennustatud enneaegset surma lahingus ja kuigi tema ema, kes oli jumalanna, teadis väga hästi, et saatuse eest pole pääsu, tegi ta ometi kõik, et poja saatust pöörata. Thetis, kes teadis , et suplus allmaailma ehk Styxi jõkke teeb haavamatuks, laskus Achilleusega, kes oli veel laps, allmaailma ning kastis poja Styxi vette. Ent kand, millest ta kinni hoidis, jäi kuivaks, nii et Achilleus jäi kannast ikkagi haavatavaks, millest tulenebki väljend ,,Achilleuse kand". Tänapäeva ühiskonnas eksisteerib peaaegu igal inimesel ,,Achilleuse kand" ja see väljendub igalühel erinevalt, näiteks emotsionaalsed asjad, välimus või armastus. Minu Achilleuse kannaks on hingamisteed, nimelt on mul haigus nimega astma. Mis on astma? A...
Koolikiusamine Koolikiusamine on läbi aegade olnud üks väga suur probleem. Koolivägivalda esineb igas koolis, mõnedes liigagi palju. Kiusamisest saavad mõjutatud kõik lapsed- nii need, kes seda teevad, seda kannatama peavad, kui ka need, kes seda pealt näevad. Sellest tuleks rohkem rääkida ja kiusamistele peaks jälile jõudma. Millised on tavaliselt need lapsed, kes teisi kiusavad ja miks nad seda teevad? Lapsed on kodus ja koolis tihti erineva käitumisega ning koolikiusamine võib nii mõnegi vanema jaoks ehmatava ja äkilise uudisena tulla. Kiusajateks on enamasti lapsed, kellel on mingi mure, kes on endaga rahulolematud ja ei oska nende tunnetega muul moel enam toime tulla. Näiteks ei lähe neil koolis hästi, kodus kogevad nad vägivalda vanemate või õdede-vendade poolt. Kiusajad ei ole väga enesekindlad ja tihti on nad madala enesehinnanguga, nad tahavad näidata, et neil on võimu ning lähevad kiusama ...
Karuohakastki võib mett leida Tänapäeva lapsed kasvavad arvuti maailmas, mis areneb imekiiresti. Veel paari aasta eest porises minu vanaisa pahaselt, et temal küll seda uue aja vigurit tarvis pole ja vaata, et ei julgenud hirmuäratava masina lähedalegi tulla. Aga näe - endine arvutipelgur on kardetud masinaga kenasti sinasõbraks saanud. Kui vanemad inimesed vajavad koolitust, siis lapsed saavad arvutiga tuttavaks nagu iseenesest. Minu vanaisa rääkis alati, et tema arvutab peast ja maksud maksab ka postkontorisse. Nüüd kui enam ei jaksa postkontri vahet jalutada ütleb ta alati minule ,et sinul ju arvutus ja arvuti selge ja ole hea ning maksa netis ära. Niisiis- kuidas peaksid vanemad suhtuma, kui nende võsukesed arvutimaailma sukelduvad? "Ära keelata!" arvavad kõige karmimad. "Natuke võiks ikka lubada!" on teised leebemad. Samas ei saa muidugi eitada arvuti kasulikkust. Sealt leiab palju huvitavat ja vajalikku ni...
HENRIK VISNAPUU 1890-1951 1899Sndis Helme Kihelkonnas 2. jaanuaril. 1900Aastal 1907 lbis Narva Gmnaasiumi juures algkoolipetaja kutseeksami ja hakkas vallakooli petajaks. 19011912 suundus ta Tartusse, kus esialgu petas ttarlaste gmnaasiumis eesti keelt ja kirjanudust. 19021944 pgenes Eestist Saksamaale. 19031949 lks Saksamaalt USA-sse. 1904Oli Korp! Sakala liige. 1905Suri New Yorkis Long Islandil 3. aprillil 1906Oli vabakutseline kirjanik. 1907Rikastas eesti luulet psivrtusliku tunde- ja mtteluulega 1908Arendas eesti luule keelt ja vormi, otsides uusi vimalusi. LOOMING Visnapuu luuletusi hakati avaldama 1908. aastast. Temalt on ilmunud 13 lrikakogu, poeeme ja mitu valikkogu, on kirjutanud ka vabahunidendeid. Kirjutas ja ajakirja Siuru. Varasemas 2 kogus on teemaks armastus ja tunded. 30-ndatel aastatel ilmunud kogud on mtisklused...
Saami keel Saami keelt kõneldakse Norras,Rootsis,Soomes ja Venemaal. See ei ole kuskil riigikeel,vaid vähemusrahvuse keel. Saamlaste asuala paikneb Skandinaavia põhjaosas. Norras elab u 40 000, Rootsis u 10 000, Soomes u 5 000 ja Venemaal u 2 000 saami. Oma kirjakeel on lõunasaami, luulesaami, põhjasaami, inarisaami, kolta ja kildini keelel. Üksnes kildini kirjakeel põhineb kirillitsal, ülejäänud tarvitavad lisamärkidega ladina tähestikku. Soome-ugri keelte hulka kuuluvad saami keeled on läänemeresoome keelte (Eesti ;Soome) kõige lähemad sugulaskeeled. 70% saamidest suurel maa-alal Norras, Rootsis ja Soomes räägib põhjasaami keelt. 1978. kehtestati ühtne põhjasaami kirjakeel, mis hõlbustas eri riikides elavate saamide omavahelist suhtlemist ja elavdas kultuurielu. Enne seda kirjutati igas riigis isemoodi. Norras avaldavad kirjastused põhjasaami keeles raamatuid ja kaks korda nädalas ilmub ka ajaleht. K...
docstxt/125433931215371.txt
EESTI KEEL 7. KLASSILE MÕISTED Argikeel normimata, mitteametlikul suhtlemisel kasutatav keel. Arv käändsõna ja tegusõna ainsus nind mitmus( kass, kassid; hüpleb, hüplevad) Arvsõna e numeraal käändsõna liik, näitab hulka, järjekorda(kui palju? Mitu) Asesõna e pronoomen käändsõna liik, asendab lauses teisi käändsõnu(ta, keegi) Astmevaheldus nõrga ja tugeva astme vaheldumine sõnatüves(laadivaheldus ja vältevaheldus) Heliline häälik kõik täishäälikud ja j, l, m, n, r, v Helitu häälik sulghäälikud ja f, h, s, s, z, z Häälikuühend kõrvuti asetsevad erinevad täisvõi kaashäälikud; täishäälikuühendis võib kõrvuti olla kaks erinevat häälikut/tähte. Hüüdsõna e interektsioon muutumatute sõnade liik, mis väljendab kõneleja tundeja tahteavaldusi, häälitsusi, loodushääli, vms. Järgarvsõna arvsõna, mis näitab järjekorda, vastab küsimusele mitmes? Kaashäälik e konsonant k, p, t, g, b, d, f, h, s, s, z, z, j, l, m, n, r, v. Kaassõna e adpositsioon muu...
Kõne Kallid klassikaaslased ja õpetaja , te kindlasti tahaksite ka ise oma klasiiga rohkem koos aega veeta, kui praegu .Sellel teemal ma ka täna kõnelen , et ,,mida võik sellel õppeaastal koos klassiga ette võtta ? " Meie klass käib väga vähe üritustel ja keegi ei paku ka midagi huvitavat välja .Kui käia klassikaaslastega rohkem üritustel ,siis meie klass muutub kindlasti toretamaks , huvitavamaks ja sõbralikumaks. Palju meie klassi õpilased on seda kurtnud ,et me ei käi kusakil koos .Me teame kõik ,et paljudel ei ole raha , et oma lapsi ekskursioonile või teatrisse saata .Selleks tuleks leida üritus kuhu saaksid tulla kõik .Paljud ei saa lubada endale välismaa reise , selleks tuleb midagi leida meie oma kodumaalt .Et leiaksid kohti kuhu kõik koos minna ,tuleb otsida ja uurida erinevaid kohti ja paiku Eestis.Seda ei pea tegema ainult klassijuhataja ,vaid ka meie ise! Sellel õppeaastal võik roh...
Essee Miks on meie ümber nii palju kurjust Maailmas on väga palju inimesi, kes on erinevast rahvusest, värvusest ja kommetest rääkimatagi. On olemas riike ja kohti, kus paljudel inimestel pole elukohta ja magavad lageda taeva all. Suurem osa inimestest on ka vaesed. On olemas peresid, kus käib ainult üks pereliige tööl või teist üldse pole või on alkoholi probleemid, mis tekitab tülgastust ja põlastust. Tihti peale kannatavad lapsed või nende emad koduvägivalla all. Või näevad kuidas nende vanemad tarbivad alkoholi, suitsetavad ja tülitsevad. Vanemad on need kes peavad andma lapsele head eeskuju, kuna hiljemalt võib lastel esineda probleeme ja astuvad pärast samades jälgedes mis nende vanemad, kuid selles ei saa süüdistada ainult vanemaid kuna ka ühiskond on meile eekujuks. On palju inimesi, kes on tihti peale kadedad ja soovivad teistele halba, kurjust on kõikjal meie ümber. Kõnnid tänaval ja näed vastutulevaid inimesi, vaadates n...
· Saami keeled (ka lapi keeled) on rühm soome-ugri keeli. · Neid kõnelevad Fennoskandia põhjaosas Rootsis, Norras, Soomes ja Venemaa Koola poolsaarel elavad saamid. · Saami keel on läänemeresoome keelte lähim sugulaskeel. · Veel eelmise sajandi alguses võis Soome koolides saada rangelt karistada saami keeles rääkimise eest. · lõunasaami keel (Jämtlandi ja Jämtland murded; umbes 500 kõnelejat) · Umeå saami keel (umbes 10 kõnelejat) · Piteå saami keel (umbes 10 kõnelejat) · Lule saami keel (umbes 2000 kõnelejat) · põhjasaami keel (meresaami, Ruija ja Tornio murded; umbes 25 00030 000 kõnelejat) · Inari saami keel (umbes 400 kõnelejat) · Kemi saami keel (väljasurnud) · koltasaami keel (Näätämö ehk Neideni, Paatsjoe-Petsamo, Suonikylä ja Nuortijärve murded; umbes 500 kõnelejat) · Akkala saami keel (väljasurnud) · Kildini saami keel (umbes 700 kõnelejat) · turjasaami keel (umbes 20 kõnelejat) · Saami keele murdeid on erist...
Kurvameelsuse rohi Mis aitaks kurvameelsuse vastu? Kas on üldse midagi sellist ? Midagi, mille eest ei peaks hingematvat hinda maksma? Kindlasti! See on kurbuse raudne vastane: naeratus. Huvitav, milline see välja näeb: suulihaste kokkutõmbed või on see hoopis haiguslik nähe? Mulle on aga naeratus midagi imelist. Naeratades jagan oma rõõmu kõigiga ning naeratusega saavutan oma elus palju sõpru, hea tuju. Leian, et on mitut sorti naeratust, nagu ka apteekides ravimeid, nt köha vastu. Kõige mõjuvam ning ilusam on loomulik naeratus. See tuleb südamest ja on alati armas. Võltsnaeratus on aga esile kutsutud vastu tahtmist ning paistab välja oma virila olekuga. Eks elus tuleb ette olukordi, kus tarvitad variante, mis endale ei meeldi. Tuleks proovida ka "naeru läbi pisarate", mis siis, et on momente, kui kurbus matab kõik hea. Öelda on ju alati kergem, kui seda teoks teha. Selleks, et naeratada, peab olema...
Tundetu kurjus Agnes astus klassi, silmad nutust punased. Õpetaja polnud veel klassi jõudnud ning klassikaaslasi Agnese punased silmad ei huvitanud. Tüdruk ohkas raskelt, kõndis tuimalt pingini ning prantsatas raskelt istuma. Tüdruku selja taga oli kuulda mõnitavaid märkusi. Tavaliselt oleks tüdruk püsti tõusnud ning kommenteerija peale metslooma kombel röökinud, kuid täna ta seda ei teinud. Õpetaja jõudis klassi. Suur turske mees suurte prillide ning naljakate ruuduliste pükstega. Õpetaja Kala. Üldiselt väga sõbralik ning arusaaja, kuid Agnest ta ei sallinud. Õpetaja pööras viivuks pilgu Agnesele ning seejärel alustas juttu Shakespearist. Tunniteema "Shakespeare" vuhises Agnese kõrvust mööda kui kesköine kiirrong. Kell helises... Vahetunnis istus tüdruk vaikselt põrandal, käed näo ees ning põrnitses läbi sõrmede pilkavalt nelja poissi. Need olid Edward, Joosep, Karl ja Martin. Mälestused n...
Tegelased: Timm Thaler, parun Taruk, tüürimees Johnny ja palju muid tegelasi. Sisu kokkuvõte: Timm Thaler on väike 12aastane poiss, kes on kaotanud oma ema ja ta isa on võtnud endale naiseks võõrasema. Võõrasema on aga kuri ja arvestab enamasti ainult oma enda poja Erviniga. Kuid kui saabus pühapäev, siis käisid Timm ja ta isa hipodroomil hobustele kihla vedamas. Ja vahel, kui nad väikese summa võitsid, siis sõitsid nad trammiga koju. Kuid siis juhtus üks päev selline õnnetus, et Timmi isa suri ära. Timm oli väga õnnetu, sest nüüd oli talle jäänud ainult kuri võõrasema ja tobe vend Ervin, kes segas Timmi kogu aeg, kui ta tahtis õppida. Ainus asi, mis Timm tahtis, oli isale marmorist hauakivi osta, kuid tal ei olnud piisavalt raha ja võõrasema poleks ammugi andnud. Seepärast hakkas ta salaja pühapäeviti hipodroomil käima hobuseid vaatamas. Hipodroomil juhtus aga selline asi, et Timm kohtus ühe mehega. Tema nimi oli parun Taruk. Ta o...
12.03.2014 Helena Tulve Helena Tulve (sündinud 28. aprillil 1972 Tallinnas) on eesti helilooja. Aastal 1990 lõpetas ta Tallinna Muusikakeskkooli kompositsiooni erialal, juhendajaks Alo Põldmäe. 19901992 õppis Erkki-Sven Tüüri klassis heliloomingut, hiljem täiendas end Pariisi Rahvuslikus Regionaalkonservatooriumis, õppides Jacques Charpentier' kompositsiooniklassis, mille lõpetas 1994. Aastatel 19931996 täiendõpe Pariisi Rahvuslikus Kõrgemas Muusika ja Tantsu Konservatooriumis, kus õppis gregooriuse laulu. Helena Tulve ei komponeeri palju, ent enamus tema teostest on leidnud väga sooja vastuvõtu. Tema muusikat on esitatud mitmel pool maailmas. "NYYD Ensemble'ile" loodud teos "à travers" ("Kaudu") saavutas 1998. aastal UNESCO heliloomingu rostrumil Pariisis alla 30-aastaste heliloojate kategoorias teise koha. Osalenud ...
TÖÖLEHT 5. KLASSILE Nimi.......................... Kohakäänete kordamine Mitu kohakäänet on eesti keeles?.................................................................................................. Kuidas moodustatakse kohakäänete vorme?................................................................................ ............................................................................................................................................................ Kohakäänded jagunevad:............................................................................................................... ........................................................................................................................................................... Neid käändeid nimetatak...
Minu linna tulevik Kunda linnas oleks vaja palju teha ümberkorraldusi. Kõige suuremaks probleemiks on politsei puudumine öisel ajal. Eriti nüüd, kui on juurde tulnud palju uusi elanikke ja võõraid ehitajaid ei ole linnas enam mingisugust turvalisust. Minu meelest oleks linnale suureks plussiks, kui politsei turvaks meie linna ööpäev läbi. Õhtuti ei julge enam kaua väljaski olla kuna vargused ja muu kuritegevus on peaaegu sada protsenti suurenenud võrreldes eelnevate aastatega. Jääb mulje, et turvaline väike Kunda linnake on muutumas tõeliseks pätiparadiisiks. Teine suurem probleem on bussiliiklus Kunda linnas. Bussijaam peaks olema rajatud kesklinna ehk koolimaja ette või spordikompleksi juurde. Selleks, et ei tekiks arusaamatusi tuleks juba eelnevalt mõelda kuidas seda kõike ümber korraldada. Linna sissesõit peaks algama juba Selja tee ristist, mis peaks tulema üle põldude otse kesk...
Andrus Kivirähk Andrus Kivirähk tahtis saada kirjanikuks juba väikese poisina. Tema arust oli tobe öelda väiksena: ,,Mina tahan saada kirjanikuks". Sest kõik teised tavalised poisid tahtsid saada auto- juhiks, tuletõrjujaks, arstiks jne. Need on kõik tavalised ametid. Kui tema käest küsiti ,,Kelleks sa saada tahad" väiksena, siis tema alati vastas ,,Mina ei tea." Tema arust on tore olla kirjanik selle pärast, et raamatusse sa ei pea kirjutama seda, mis tegelikult olemas on, raamatut kirjutades las sinu fantaasia lendab. Tal ei ole see kirjaniku olemine ka ainult üks lust ja lõbu, sest arvuti taga istumine ja jutu kirjutamine on küll üks tüütu tegevus. Andrus Kivirähk on sündinud 17.augustil 1970. Ta õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta töötab Eesti päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud. Aastast 1996 on Andrus Kivirähk kirjanike liidu liige.
Rehepapp Andrus Kivirähk Andrus Kivirähk on Eesti kirjanik, kes on sündinud 17.augustil 1970. Andrus Kivirähk õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste esmaavaldatakse. Tema raamatut ,,Rehepapp" on 2004. aastaks müüdud 25 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks Eesti kirjanikuks. Raamatu ,,Rehepapp" kaane on kujundanud Mari Kaljuste. ,,Rehepapp" algab Koera Kaarli sulase Jaani kõhuvalu kirjeldusega - rumal Jaan on mõisa sahvris seepi söönud. Kutsutakse rehepapp Sander, kes õpetab, kuidas hädalist ravitseda. Räägu Liina ostab mõisateenijalt Luiselt vanaproua tagant näpatud kleidi ja tasub selle eest oma isa hõbeprossiga. Liina isa Rein kahtlustab hõbeprossi varguses kiltrit ja käib tuulispea kujul tema kodu läbi otsimas; kui viimane tuleb samal moel kätte maksma, saab Rein temast jagu ja surmab vastase. K...
VIII kl. kirjandus Tund nr. 13 Teema: Kriminaalkirjandus. C.Doyle "Baskervillide koer" 1. Tunni eesmärgid 1.1. Kontrollida kohustusliku kirjanduse lugemist, tekstist arusaamist, detektiivromaani tunnuste leidmist. 2. Õppevahendid: A.Conan Doyle "Baskerville´ide koer" 3. Tunni käik 1. Kirjanduse vihikud korjata hindamiseks ( 2 min) 2. Teose sisu arutelu 2.1. Millest on juttu dr. Mortimeri käes olnud 1742.a. pärit käsikirjas Baskerville´i Hallis toimunu kohta? ( esiisa sir Hugo murdis maha suur koer) 2.2. Miks pöördus dr. Mortimer S.Holmesi poole? ( surnud oli sir Charles koera läbi) 2.3. Mis juhtus Charles Baskerville´ga? Jutusta pikemalt 2.4. Miks päris mõisa just Henry Baskerville? Teisi pärijaid polnud, Charlesil lapsi ei olnud, Henry oli keskmise poja poeg, Rogers oli läinud Ameerikasse ja surnud vallalisena) 2.5. Analüüsi teost ...
,,Targad räägivad sellepärast, et neil on midagi öelda; rumalad seepärast, nad ei suuda vaiki olla." Ei ole õigeid ja valesid valikuid. On lihtsalt erinevad tagajärjed ,,Õnnetunne on olek, mis tuleneb inimese jõudmisest enda püstitatud eesmärkideni." Keegi ei söö ära mu noorust , kui ma suudan olla tugev ja kui mul on eesmärk. "Paljud on kopeerinud Mona Lisat, ometi seistakse järjekorras, et näha originaali." "Maailma lõpus on kohvik, kus kunagi kohtume kõik." Kui inimene pole leidnud õigustust oma eksistentsile, ta mitte ei ela, vaid lihtsalt on. Elu on kui puzzle,mis koosneb miljonitest väikestest tükikestest ja kus ühe pisikese osa kaotamine võib viia täieliku Katastroofini. "Võta kindlaks nõuks olla sina ise ja tea, et see, kes enda leiab, vabaneb oma piinadest." Ärgem siis piinakem endid! See ongi ilusa elu saladus. Ma olen nagu palvetaja, kelle palved ei täitu üksnes sellepärast, et ma ise ei usu neisse. Maailmas on ...
Jalgratturina liikluses Neljandas klassis tegi meie klass läbi jalgrattasõidu kursuse. Meile õpetati jalgrattaga liiklemise eeskirju ja parandati meie sõiduoskusi. Meile õpetati, kuidas tuleb rattaga tänaval liigelda ja erinevates olukordades käituda. Kui rattaga sõidad, siis peab olema kiiver peas ja kaasas jalgratta juhiluba. Enamus asju, mida räägiti, teadsin ma juba varem.Klassi lõpetamise puhul sain ma uue jalgratta. Ja uue kiivri ka...Alguses ma ei tahtnud kiivrit pähe panna, kui sõitma läksin. Aga ühel päeval juhtus mu sõbra sõbraga ränk õnnetus. Nad sõitsid võidu ja sõber ei pidurdanud õigel ajal. Kokkupõrge autoga oli väga valus, sõber viidi haiglasse ja arstid nägid palju vaeva, et teda terveks ravida. See pani mind väga mõtlema..Enam ma kiivrit koju ei jäta. Kui ma jalgrattaga tänavale sõitma lähen, siis ma panen alati kiivri pähe. Hoian ka teisi eeskirju meeles.Tänav ei ole mä...
Gümnaasiumi haridus - kas eralõbu või eluks vajalik? Hariduseta tänapäeval hakkama ei saa. Gümnaasiumihariduse eest maksab Eesti Vabariik ja ta teeb seda sellepärast, et peale teadmiste kogumist me selle tööga tasuks. Kuid miks jäetakse keskkool pooleli ja leitakse enda meelest parem ning võibolla ka kergem tee? Põhjuseid on mitmeid. Esmane põhjus võib olla see, et lihtsalt ei viitsita. Pole tahtmistki end pidevalt motiveerida ja mingisuguste pealtnäha tähtsusetute hinnete pärast ''tõmmelda''. Loodetakse, et küll mina saan hakkama ja lüüakse lihtsalt käega. Jäetkase hüvasti enda potensiaaliga ja maetakse maha eestlasele iseloomulik töö - ja õppimistahe. Veel võib põhjuseks olla mitte kõige ''lahtisem pea''. Kui on kuidagi üle kivide ja kändude põhikooli lõpuni veetud, ning paljas mõte gümnaasiumist kärvatab viimsedki ajurakud, siis oleks kolm aastat aktiivset teadmiseomandamist kindlasti suur tükk. Kuid kes tah...
Sel aastal on jaanuarist septembrini juhtunud rohkem liiklusõnnetusi kui ühelgi teisel viimase kümne aasta esimesel üheksal kuul. Tänavu kolme esimese kvartaliga on liiklusõnnetustes surma saanud 152 inimest (neist ainuüksi 31 augustis, mis teeb keskmiselt ühe hukkunu päevas) ning vigasaanuid on 2619 ehk pea kolmsada inimest kuus. Loomulikult on kurva statistikani viinud mitmed põhjused. Tihti süüdistatakse kehvi teeolusid, mitte aga neile vastavaid sõidumaneere ja -kiirust valinud juhte. Sama palju näidatakse näpuga liikluspolitsei vähesele (kuid viimasel ajal dramaatiliselt suurenenud) kohalolekule, justkui täidetaks reegleid sinises mundris ametimehe, mitte enda turvalisuse pärast. Ka viidatakse teede ülekoormamisele, rohketele autodele, kuid liiklusvahendite rohkus ei vabanda nendega järjest hoolimatumalt ümberkäimist. Abstraktselt nimetatakse peamiseks liiklusõnnetuste rohkuse põhjuseks halvenenud liikluskultuuri, justkui unustade...
,,Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad " (Vastused küsimustele) 1. Milline mõis kuulus Agnese isale? Agnese isale kuulus Kuimetsa mõis. 2. Agnese isa nimi. Agnese isa nimeks oli Kaspar von Mönnikhusen. 3. Miks Delwig Agnesega ei tahtnud abielluda? Delwig ei tahtnud Agnesega abielluda, sest ta oli Agnese sugulane ja agnes ei tahtnud temega abielluda. 4. Kui vanad olid Agnes ja Gabriel, kui nad kohtusid? Kui Agnes ja Gabriel kohtusid, oli Agnes 18. aastane ja Gabriel 27. aastane. 5. Keda nägi Agnes mööda sõitmas, kui ta Gabrieliga metsas oli? Agnes nägi Gabrieliga metsas olles, et neist sõitsid mööda ta isa Kaspar von Mönnikhusen ja ta tulevane mees Hans von Risbiter ning salk ratsamehi. 6. Kelleks pidi Agnes hakkama, kui ta koos Gabrieliga Tallinnasse hakkas minema? Kui Agnes koos Gabrieliga Tallinnasse hakkas minema, siis pidi ta hakkama ju...
Sisukord Autorist 1 Anders jacobsson ja Sören Olsson Naders Jacobsson ja Sören Olsson ,on serkuti ja üks Rootsi enim loetud populaatse autori noorvormide romaane.Nad on kirjutanud skirpte paljude televisiooni seeriateks. Anders Jacobsson sündis 1963 ja Sören Olsson sündis 1964 aastal. Kokkuvõte 2 Tegelased: Bert , Nadja ,Väike Eerik , Ake , Nadja Vennad ,Björna ja veel oli neid. Bert käis 6. Klassis , nende klass oli koolis kõige vanem, kõige vanemad aga pidid hoolitsema nooremate eest , nii saabgi Bert omale hoole aluse 1 klassist.Bert tegi lollusi , hiljem naeris nende üle , Berdile meeldis Nadja väga. Nadja oli Berdi tüdruk , Nadjal oli 3 venda kes Berdile olid tüliks. Bert meeldis Nadjale väga. Väike Eerik oli omamoodi , ta oli Berdi klassis uus po...
filmimõistete leksikon A. Altvalgus- valgus, kasutatakse õudust tekitavates episoodides või tegelaskuju moonutamiseks. Arvustus- arvamus, mis kirjutatakse vahetult pärast filmi vaatamist. Autor- isik, kes on loonud kirjandus-, kunsti-, teadus-, tehnilise vm. teose (jutustuse, pildi leiutise, projekti jne.). D. Debüüt- esmakordne avalik esinemine. Dekoratsioon- ruumide, vaateakende ja tänavate kaunistus, kujundus. Detail- üksikasi, üksikjoon; osa tervikust; pisiasi. Dialoog- kahekõne; kõnelus kahe või mitme tegelase vahel. Dirigent- koori- või orkestrijuht. Dramaturg- näitekirjanik. Dramaturgia- draamateose ülesehituse ja lavastamise teooria, näidendi- ja lavastamisteadus; draamakirjandus. Duubel - korduvalt filmitud kaader ehk ühest kaadrist mitme pisut erineva võtte tegemine. E. Efektvalgus- valgus, kasutatakse näiteks detektiivfilmides, näidatakse vaid tumedat figuuri, nägu jäetakse ...
****** Põhikool Kihlveopettused Jalgpallis Referaat ********** VIII kl ********* 2011 2011. aastal 9. veebruaril Türgis toimunud Läti - Boliivia ja Eesti - Bulgaaria sõprusmängud Bulgaaria ja Eesti mängisid 2:2 viiki ning Läti alistas Boliivia 2:1. Kõik seitse väravat nendes kohtumistes löödi penaltitest. Hiljem selgus, et mängu kohtunikud tegelesid matsi tulemuse mõjutamisega. Tulemuste manipuleerimisega mängijad seotud ei olnud ja kohtumiste tulemused jäid ka jõusse. Kohtunike eesmärgiks oli kohtumises luua soodne pinnas väravate löömiseks ning seega antigi kokku neli penaltit. Õigusemõistja siiski kummalegi poolele eelist ei andnud ning penalteid ja karistuslööke anti nii nagu parasjagu võimalus tekkis. Kihlveokontorites tehtud panuste analüüsi tulemusena selgus, et mõlema kohtumise puhul oli tehtud ebaloomulikult suuri panus...
Loomaarst Mis töö see on? Loomaarstide ja veterinaartöötajate töö peaeesmärk on loomade tervise ja heaolu kaitse ning inimeste tervise kaitse läbi toiduohutuse. Loomaarst on kõrgharidusega spetsialist, kes diagnoosib ja ravib loomade haigusi ning tegeleb profülaktikaga. Ta ravib loomade haavu, asetab paika murdunud luid, opereerib, määrab ravimeid ja vaktsineerib loomi haiguste vastu. Samuti nõustab loomaarst loomade omanikke loomade eest hoolitsemisel ja söötmisel ning kontrollib farmide veterinaarsanitaarset olukorda. Tavapäraselt on loomaarstid spetsialiseerunud kas väike- või suurloomaarstiks. Väikeloomaarst töötab lemmikloomadega (kassid, koerad, hamstrid, merisead, küülikud, linnud, roomajad). Suurloomaarst on spetsialiseerunud põllumajandusloomadele ja hobustele. Et loomse päritoluga toiduainete ja loomakasvatussaaduste tootmishügieen ja kvaliteet vastaks Euroopa Liidu direktiividele, kasuta...
Sisearhitekt Mis töö see on? Sisearhitekt (sisekujundaja) on loominguline töötaja, kelle töö eesmärk on luua nii ruumi kasutusotstarvet kui ka hoonete ehitustehnilisi võimalusi arvestav esteetiliselt terviklik interjöör. On suur erinevus, kas sisustad kauplust või eramut. Sisearhitekt peab leidma sobiva lahenduse, järgides tellija soove, tervisekaitse- ja tuleohutusnõudeid, keskkondlikke ning ehituslikke võimalusi. Sisearhitekt selgitab kõigepealt välja tellija võimalused, soovid ja eelistused ning joonestab neid arvesse võttes projekti. Ta kujundab sobiva ruumipaigutuse ning valib sisustusmaterjalid, värvid ja sisustuselemendid (valgustuse, mööbli). Ta käib koos tellijaga kauplustes sisustuselemente valimas ja kujundataval objektil töö valmimist jälgimas. Töö on vastutusrikas ruumi kujundus ja materjalid mõjutavad inimeste meeleolu ja tervist. Teenindus- ja kaubandusettevõtetes töötavad sise...
käänded
Tartu Kivilinna Gümnaasium V.Hugo ,,Hüljatud" Referaat õpilane:Alejandro Perez Toribios Klass:8e Juhendaja:Pille Pärlin Tartu 2012 Sissejuhatus Mina Alejandro teen "Hüljatud" raamatust referaati .Mida ma olen need nädalad lugenud.Siin referaadis tuleb lühikest kirjaniku tutvustust (Victor Hugo).Peategelase ehk Jean Valjean´i kirjeldus ja iseloomustus .Tuleb ka siin referaadis lühikokkuvõtte raamatu kohta .Kasutatud kirjanduse loetelu ja lõpus ka lisad. Lühike Kirjaniku tutvustus Victor Hugo sündis 1802 aastal Victor Hugo sündis 1802 aastal 26 veebruaril . Ta suri 1885 aastal 22 mail.Victor Hugo on prantslane sündis Besanzonis ja suri Pariisis.Ta abiellus oma lapsepõlve sõprannaga Adèle Foucher .Nad ...
kaotusega. Üleüldse on Eestimaa ajalugu kurb. Paljud inimesed küüditati, mingi osa sunniti minema võõra riigi sõjaväkke ja teised pidid elama rasket ja töökat elu orjates võõrvõimu. Eestlasi on kogu maailmas kokku umbes 1 300 000. kuid kahjuks paljud neist ei räägi eesti keelt. Paljudes riikides on mitmeid riigi keeli, kuid eesti on üks vähestest kel on ainult üks. See on väga imestus väärne, kuna Eesti on siiski väga väike riik. Eesti keel on väga eriline. Sel keelel on mitmeid eri murdeid. Peaaegu igas eesti linnas räägitakse keelt väheke teist moodi. Paljud eestlased seda ei märka kuna on selle kõigega ära harjunud. Kust on eesti rahvas pärit? Paljud inimesed räägivad ,et eestlane on rännanud läänest ida poole ja siia paigale jäänud, kuna siin kandis oli viljakas muld, head mereteed ja piisavalt toitu. Teised räägivad et eestlane on rännanud lõunast põhjapoole koos igijää taandumisega.
Unenägude Täisühing J.G.Ballard Ulmeromaan,kuna rääkis mida päris elus on võimatu,nt.muutuda loomaks, lennata,olla surmast tugevam ja parasvöötmes on troopika ja seal elavad igasugused loomad. Ühel päeval varastab poiss nimega Blake lennuki ja ta arvab et ta oskab lennata,kuid viis milli pärast õhku tõusmist kukub lennuk alla.Blake arvab et ta oli vee all paar minutit,kuid tegelikuses oli ta vee all 15 minutit.Kõik arvavad et see oli ime ja hoiavad poisist algul eemale ja poiss proovib linnast ära minna kuid ei saa sest kui ta jõuab linna piirile lähedale muutub ta lolliks ja ta ei saa aru kus ta on.Nii jääb Blake linna ja proovib aru saada mis tal viga on.Kogu see aeg mis ta on linnas nimega Shepperton,armub ta arsti kelle nimi on Mirjam.Päeval mil Blake tapab peaaegu proua St.Cloudi ja vägistab väikese tüdruku Racheli saab poiss aru et tal on mingid võimed.Ta ravib oma verega igasuguseid haigusid ja toitub kui imeb inime...
Referaat Suurkõrv Daniel Vardja 5.b Tallinn 2012 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Faktid suurkõrva kohta................................................................................................................3 Elupaik........................................................................................................................................ 3 Toitumine....................................................................................................................................4 Sigimine...................................................................................................................................... 4 ...
Kadrina keskkool Eesti keel ja kirjandus Primaadid Referaat D. Iudina 8.a Juhendaja: õp. E. Abner Kadrina 2012 2 Sisukord KADRINA KESKKOOL...............................................................................................................................1 SISUKORD.....................................................................................................................................................3 PRIMAADID...................................................................................................................................................4 PRIMAADID EHK ESIKLOOMALISED..............................................................................................................4 PRIMAADILIIGID...........................................................................................................
Talv Talv on üks parimaid aastaaegu. Nii, kui esimene lumi maha tuleb, minnakse välja lumemeest meisterdama. Peale lume maha tulekut, tundub loodus palju sügavam ja kaunim. Kõikidel puudel, põõsastel on peas lumemütsid. Päikesetõus talvehommikutel, on minu arust üks kaunemaid asju talve juures. Just siis, kui väljas on ca -20 kraadi, on taevas täiesti selge ning see toob päikese rohkem esile. Päike on tõustes nagu kuldne kera, mis paneb oma kiirtega lume sillerdama ja tundub nagu lumi koosneks miljonitest kristallidest. Enamasti on talvel päevad ikkagi külmad ja karged ning sellepärast ei taheta ka väga oma soojast kodust välja minna. Kuid on ka juhuseid, mil talv on möödunud nii, et väljas on pluss kraadid ja maa on must. Kuna must maa inimestes erilist talvetunnet ei tekita, siis see enamasti ka neile ei meeldi. Talvel ei ole ka eriti aega väljas käia, vähemalt õpilastel mitte, kuna kool lõpeb ...
docstxt/134953053119.txt
docstxt/134953087762.txt
docstxt/134953083141.txt
Marguse kirjeldus Margus on 14-aastane valgetverd poiss. Tal on seljas paklane hame, mis on kaela alt vaskpreesiga koos. Ta kanab kitsaid Halliste keerdkaltse ning jalas pole tal midagi. Kodus on tema ametiks kohendada peergu ja vaadata, et see hästi põleks. Kui ta suuremaks saab, siis talle hakkab meeldima Tiina. Tüdruk, kes on elanud Marguse peres juba väiksest peale. Marguse vanematele ei meeldi, et poiss soovib Tiinaga juba varsti abielluda. Nad arvavad, et Tiina on nõid, seega ta pole puhastverd. Vanemad soovivad Marguse paari panna tema kasuõe Mariga, kuna nii on see kestnud juba kümme põlve, et pannakse poeg oma kasuõega paari.
Õnn, selle algus ja lõpp Õnn... Sellest nii palju tänapäeval räägitakse... inimesed raiskavad aega selle otsimiseks ja selle ootamiseks... Vaatavad kaugele ette, tihti unustades sellest, et on vaja vaadata oma jalgade ette. Õnn on olemas igal inimesel . On vaja ainult õigeaegselt lihtsalt sellest aru saada. Olla õnnelikud tahavad kõik, aga mitte kõik suudavad seda teha. Inimesed üha rohkem mõtlevad pisimistlikult. Nad ei suuda eksisteerida ainult positiivselt mõtlemisega. See negatiivsus tungib meie ellu ning õnnest me lihtsalt unustame. Triviaalsus surub meid maase ja õnn sellega, meie jalgadele ilmuvad tellised ning iga samm muutub veelgi raskemaks. Õnnelikuks saamine võib jätkata terve elu käigus. Inimene kogu aeg , terve elu jooksul paneb uued väljakutseid ning selle kaudu õnnelikuks saamine muutub veelgi keerulisemaks. Ni i, et inimene ise sattub segadusse oma mõttete-lõngade keerisesse. Iga uu...
"Seal, kus on suur armastus, sünnib alati imesid" (Willa Cather) Armastus on imeline tunne, mis on antud meile kusagilt ülevalt. See on nagu haldja võlukeppi puudutus, mille pärast selja taha kasvavad tiivad, mis annavad sulle lennuvõimet. Armastus, me nii palju sellest räägime, aga sõnad ei pruugi väljendada kõike, mis meie hinges toimub. Selline tunne nagu armastus võib väljendada ühe sõnaga ja see sõna on ime. Ime, mis on omapärane ja arusaadav ainult kahele inimesele terve maailmas. See mailm on nii suur ning samal ajal väike nagu tikutoos. Tikutoos, mis on imesi täis. Iga tikk on üks ime. Ime, mis on teistele inimestele salajane. Igaüks tahaks seda imet mõista, aga see on võimatu. Võimatu, sest ühelt poolt nii lihtsat mehhanismi nagu toosi on raske avada ilma õige inimeseta. See õige inimene ongi võti, millega võib avada tikutoosi, mis on imesi täis. Üks otsib seda võtit kaua, teine aga lei...
Suvemälestused "Tere, mina olen ahv, aga kes oled sina?", seda küsis ahv minult, kui külastasin suvel loomaaeda. Peale ahvide nägin seal veel teisi huvitavaid loomi nagu näiteks kaslasi, roomajaid, sõralisi ning ka eksootilisi linde. Tegelikult kujunes Tallinnas käik elamusterohkeks. Käisin Vabaduse väljakul sammast vaatamas. Peale selle muidugi mujal kondamised. Eredaimalt meenub ronimine mööda kitsast kivitreppi Oleviste kiriku torni 60-ne meetri kõrgusel asuvale vaateplatvormile. Oli vahva sealt linna vaadata! Suve keskel tabas meie tänavat suur politsei väljakutsete hulk. Esmalt paistis, et meie linnas töötab edukalt koerapolitsei. Naabri plehku pannud koera pärast kutsuti ment. Mingid tüübid väitsid, et nende pisikest Pitsut olevat valge peni väravast välja tormates rünnanud. Tänaval sõimlesid alles valjult koerte omanikud, kui hulkur jooksust saabus. No oleks see kutsa, siis sellest nässakast väljagi teinud! Tänavateateri etend...
Vägivald mu ümber. Vägivald kohtab kõikjal, olgu see siis kodus, tööl, koolis, tänaval või veel mõnes teises kohas. Seda saavad tunda omal nahal kõik ja kõikjal, sest on ju tuntud lause, et vägivald soosib vägivalda. Ainuüksi minu klassis on palju vägivallatsemist, eriti vahetunni ajal. Vahetunnis võetakse kaasõpilaste asju ja peidetakse need ära, kui omanik on väljaspool klassi. Hiljem on nolkidel lõbu laialt, kui asjade omanik oma omandit klassist või koridorist otsima hakkab. Sel ajal irvitavad ja solvavad piimahabemed kiusatavat. Kui mõnitatav lubab klassijuhatajale ära rääkida, siis alandavad tatinolgid veelgi rohkem kiusatavat. Tavaliselt lõppeb asi selliselt, et asjade omanik peab ise oma asjad klassist leidma, isegi kui mõnitatav on juhtunust klassijuhatajale või aineõpetajale teatanud. Enamjaolt ei tee õpetajad sellest kuulmagi. Hiljuti otsustasid nad ka mind kiusata. See algas sellal, kui vi...
Vaatame mis Leopold veel räägib Teose autor on Viivi Luik. Sündinud 6. novembril 1946 aastal Viljandimaal Tänassilmas. Ta on eesti luuletaja ja proosakirjanik. Esimene luuletuskogu ilmus 1965 aastal. Sestsaadik ilmunud kümme luulekogu, kolm romaani, samuti esseesid ja lasteraamatuid. Teose pealkiri ,,Vaatame mis Leopold veel räägib,, läheb hästi kokku sisuga, sest peategelane ise ongi Leo,kes jutustab oma elust. Raamat on välja antud 1974 aastal ja kuulub noorsoo raamatute valdkonda, kuigi endal oli ka suht põnev lugeda,tuli meelde enda lapsepõlv. Tegu on lühiromaaniga, mida on hea ja lihtne ladus lugeda nii noormal kui vanemal. Teose peategelane Leo jutustab oma koolielust ja sündmustest , mis kodus toimuvad. Põhitegevus toimub koolis ja Leo kodus, räägib ka teiste koolilaste elust ja olust, ning kuidas üldse sel ajal koolielu oli ja mis kohustused sel ajal olid. Peategelane Leo oli töökas ja aus, tei...
9.klassi kontrolltöö.2011/2012 õppeaasta oma.
9.klassi kontrolltöö.2011/2012 õppeaasta oma.
9.klassi kontrolltöö.2011/2012 õppeaasta oma.C variant-et õppida eelnevalt kontrolltööks.
9.klassi töö.2011/2012 õppeaastal tehtud.C variant-et õppida eelnevalt kontrolltööks.
9.klassi töö.2011/2012 õppeaastal tehtud.C-variant-et õppida eelnevalt kontrolltööks.
Teemade kategooria: inimene · Universumis on üks punkt, mille parandamise vajaduses võid kindel olla -- sina ise. ("Aforismide raudvara", 2007) · Väheste võimetega inimeste juures on tagasihoidlikkus ausus, andekate juures aga silmakirjalikkus. · Meis endis peituv õnne põhjus on suurem olukordadest johtuvast. · Kui me poleks endast nõnda meeletult huvitatud, oleks elu nii ebahuvitav, et keegi ei suudaks seda taluda. · Kuigi ümbrus on sama, elab igaüks meist erinevas maailmas. · Haigus on looduse ravivahend, mis tuleb appi organismi häirete korral. · Tavalised inimesed on huvitatud ainult ajaviitmisest, need aga, kel on mingil määral annet, on huvitatud aja kasutamisest. · Iga haritud inimene võib vähemalt ühe romaani kirjutada -- romaani iseenesest. ("Ma armastasin saks...
Marta Sillaots Marta Sillaots, kodanikunimega Marta Adolfine Reichenbach, sündis 30. aprillil (uue kalendri järgi 12. mail) 1887. aastal Virumaal, Rakkes. Tema isa Heinrich Alexander Reichenbach oli postiametnik kohalikus postijaamas. 1892. aasta algul määrati isa postkontori ülemaks Loode- Venemaale, samal aastal tuldi Eestisse tagasi. Esialgu elas pere Tapal ja Rakveres, samuti seoses isa tööga. 1894 aastal sai Martast Tallinna kodanik.1894. aasta sügisel pandi Marta Reichenbach Tallinna algkooli. 1895 aasta augustis hakkas Marta õppima Tallinna kõrgemas Tütarlastekoolis.Kodus räägiti eesti keelt.Saksa, vene ja prantsuse keelt õppis Marta koolis. 1905 aastal omandas Marta Reichenbach saksa ja prantsuse keele koduõpetaja kutse Tallinna Nikolai Gümnaasiumi juures.Marta Sillaots töötas koduõpetajana Kuusalu kihelkonnas asuvas Kitsi mõisas.Halvad töötingimused sundisid Martat hakata otsima endale töökohta...
Pole lihtne valida elukutset Elukutse ja selle valimine tundub olevat noortele julgetele ent kogenematutele hirmutav. Teadmatus, mis hõlmab juba olemasolevaid mõttealgeid ning kartus neid maha matta, et midagi uut enda jaoks avastada. Miks on elukutse valikut raske sooritada? Iga päevaga aina võimalusterohkemas maailmas on küllaltki keeruline millessegi täielikult süüvida. Haridusmaastikult karjääri sukeldumine toimub enamike noorte jaoks tänapäeval suhteliselt kiiresti, olgu põhjuseks siis rahamure või hoopis midagi muud, aga seepärast ei suudetagi tihtipeale keskenduda tegelikule hinge kutsumusele. Potentsiaali omades on küll valdkonnad külluslikud, kuid varasema ettevalmistuseta iseendaga on kursilt kõrvalekaldumine ning segadusse sattum...
....................................................... 6 Eesti kirjakeele norm.................................................................................................................... 6 Kasutatud kirjandus..................................................................................................................... 7 1 Sissejuhatus Eesti keel on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.Eesti keele lähimad sugulased on samuti läänemeresoome keeled vadja ja liivi keel. Eesti keele varam nimetus oli maakeel. Eesti keele kõnelejad. Eesti keelt kõnelevad maailmas umbes 1,1 miljonit inimest. Enamik neist umbes 950 000 inimest elab elab Eestis, kus on ametlikuk riigikeeleks eesti keel. Eesti keele ajalugu Eesti keele ajalugu on eesti keele kujunemise, arenemise ja muutumise protsess.
Tallinna Nõmme Gümnaasium Kevin Clovis Sõsa MUUSIKA ERINEVATEL AEGADEL Uurimistöö Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus.................................................3 Keskaegne muusika........................................4-5 Renessanssmuusika........................................6 Barokkmuusika..............................................7 Klassitsismi üleminek romantismi........................8 Nüüdismuusika.............................................9 Kokkuvõte..................................................10 Kasutatud kirjandus....................................11 2 Sissejuhatus Mis muusikat tänapäeval inimesed kuulavad? Aga vanal ajal? Vastust võiks otsida internetist ja muidugi ka suulisel teel, küsides erinevatelt inimestelt...
KIRJAKLAMBRITEST VÖÖ Mare Sabolotny PEATEGELANE Täisnimi Catherine Vanessa Park, hüüdnimi Kati 16-aastane Lühikesed blondid juuksed, sinakashallid silmad, pikad ripsmed, lühikest kasvu, keskmine kehaehitus Ülbe, sünge mõttemaailmaga, mässumeelne, enesekriitiline, julge, endassetõmbunud, tahtis olla metsik Suitsetas, veetis sõpradega aega, pidas päevikut, tegi poppi KÕRVALTEGELASED Marianne Park ema, eestlane, püüdis olla Kati sõbranna Jonathan Park isa, inglane Kersti õde, 13-aastane Anni ja Liis parimad sõbrannad, pikka kasvu, pruunide juustega toetasid ja andsid nõu Juhan sõber, hiljem peigmees, talus Kati pidevaid tujutsemisi, hoolis alati Markus sõber, nakatas HIV-i, oli hiljem toeks Merilaas klassijuhataja, kiusas pidevalt SÜNGE MÕTTEMAAILMAGA NOORE TÜDRUKU ELU Kati ja Juhani usaldusprobleemid Pidevad konfliktid Kati ja Juhani ning Kati ja Merilaasi vah...
Headus ja kurjus Me kõik näeme enda ümber headust ja kurjust. Seda võime tunda inimestes meie ümber või näha-kuulda meediast.Õeldakse, et keegi meist pole täiuslik. Seetõttu me eksime ja teeme tegusid, mida hiljem kahetseme. Aga kas see vabandab välja halva, mida me meedias pea iga päev kuuleme-näeme? Pidevalt räägitakse teleris,raadios ja ajalehtedes kõigest kurjast.Nagu sõjad,kaklused,terrorism.. Ehkki inimesed teevad vigu, tunnustavad nad siiski teatud piire, mida ei tohiks kunagi ületada. Ollakse ka nõus sellega, et on vahe, kas keegi ütleb kogemata kellegi kohta midagi halba või levitab sihilikult laimujuttu, vigastab kedagi tahtmatult või teeb seda suurema heameelega. Ometi saadavad taolisi sokeerivaid asju korda pealt näha tavalised inimesed meie enda kodukandist.Üks põhjus, mis ajendab inimesi kuritegudele on raha. Raha eest on isegi head inimesed valmis üle astuma keelatud piiridest. Niipea, kui mäng...
Mis mulle meeldib Koidula luules ? Ärkamisajal ei olnud väga palju naiskirjanikke , üks neist oli Lydia Koidula. Ta oli haritud ning pühendunud eesti kultuurielu edendamisele. Ta oli oma ajastu suur näite- ning proosakirjanik, lisaks kirjutas Koidula ka suurepärast luulet . Mis on see mis mulle meeldib Koidula luules ? Lydia koidula avaldas esimesed luuletused 1865. aastal . Ta elas läbi rahva kannatusi ning uskus tulevikku, see tegi Koidulast romantilise luule suurima esindaja . Koidula kirjutas isamaaluulet , need on luuletused , mis on seotud Eestimaaga. Nendes kõneleb Koidula rahva valust, orjapõlvest ja lootusest uue alguse poole. Luuletuste sõnastuses valitseb romantiline stiil ja on näha , et luuletaja elab ise seda läbi , millest kirjutab . Kõige enam paistab see välja luuletuses ,, Mu isamaa on minu arm " ja ,, Sind surmani " . Isamaalüürika kõrval on Koidula luule teiseks tähtsamaks alaks looduslüürika...
PÕIMLAUSE 1. Tõmba põimlausetele joon alla. 1. Umbes 550. aastal eKr, pärast seda, kui Lüüdia kuningas Kroisos oli vallutanud Väike- Aasia rannikul paikneva Kreeka linna Efesose, ehitas ta sinna jumalanna Artemise auks uhke templi. 2. Templi siseruumis, mida nimetati pühamuks, paiknes jumalanna hiilgav kuju, mida kaunistasid kalliskivid ja väärismetallid. 3. Artemisionina tuntud tempel sai kuulsaks ning meelitas ligi kummardajaid nii lähedalt kui ka kaugelt. 4. Kuid 356. aastal eKr ühel ööl süütas Herostratose-nimeline hullumeelne templi põlema. 5. Hoone katus varises sisse, sambad kukkusid ümber ja jumalanna kuju prantsatas maha. 6. Kui Aleksander Suur mõni aasta hiljem Efesose vallutas, otsustas ta Artemise templi üles ehitada. 7. Aastaks 250 eKr oli tempel taastatud endises hiilguses ja kuulutati peatselt üheks seitsmest maailmaimest. 8. Aleksander Suur ise ei näinud iialgi oma unistus...
Inimene ja Sõda SiimMarkus Post 7.B Inimene ei sünni siia ilma selleks, et sõdida. Sõjas hukkuvad paljud inimesed ja see on suur tragöödia hukkunu perele. Need, kes on sõjast eluga pääsenud, on nn. õnnesärgis sündinud. Nad võisid küll sõjast eluga välja tulla, aga psüühiliselt ei ole neil siiski kõik korras. Nad hakkavad igal pool oma vaenlast nägema, neil on hirm iga astutud sammu ees. Nad on näinud tapmisi, palju verd ning enamus sõjas ellujäänuid inimesi ei suuda sellise pinge all elada ja kahjuks teevad lõpuks enestapu. Näiteks noored poisid lähevad sõtta sellepärast, et saada palju raha, ehkki riskivad oma noore eluga. Ta ei tea, kus teda varitseb oht kas teda tulistatakse taevast, kas ta astub miini otsa, kas ta jääb kuulirahe alla? Õnnelikud pääsevad koju ja saavad oma suure summa raha kätte, ag...
Üks vana sõber on parem kui kaks uut. See on väga keerulline küsimus. Ühest küljest hea vana sõber on inimene, kelle peale sa alati võid loota, kes aitab sind, kui märkab, et sina vajad toetust. Mida kauem tead üht ja samad inimest, seda paremini tunned teda. Sa saad selgeks sõpra käitumist, kommbeid ja vajaduseid. Sama teeb ka tema sinu suhtes. Koos te olete tugevam, tegutsete mõistlikum. Teisest küljest, vana sõpru pettamine toob palju rohkem valu, kui tundmatu inimese pettamine. Sa usaldasid oma sõpra täielikult ning ta purustas kõik sinu lootuseid. Sel ajal kui sa tutvud uudega inimestega, sina suhtled, lõbutsed ja veedad aja nendega, nad teavad sinust just nii palju kui sa avastad neile, sa ei usalda nendele mitte midagi salajalist ja siis nad ei suuda sinule haiget teha niivõrd, kui seda ükskord tegi sulle väga lähedane inimene. Siis ja hakkad mõtlema, kas üldse on vaja ainult üht truu sõpra? Uued sõbrad on ka alati hea. Uued tu...
Päkapikud Elasid kord kaks päkapikku, Päka ja Pika. Nad olid väga head sõbrad ja lastele nad väga meeldisid. Päka oli tumedate juustega, roheliste silmadega, punase mütsiga väga ilus päkapiku tüdruk ja Pika oli heleda juustega, siniste silmadega, nutikas päkapiku poiss. Päkapikud elasid laste meisterdatud uhkes suures piparkoogimajas. See oli väga ilus, katusel oli kaunistatud paksu roosa glasuuriga. Seinad olid värvitud sokolaadi võõbaga. Aias oli neil hunnikus nööbikomme, marmelaadi ja martsipanist lumememm. Pika ja Päka olid laste lemmikud, kuna nad teadsid alati, mida lapsed soovisid sussi sisse saada. Nad ise valmistasid maitsvaid ja värvilisi komme, mida lapsed ihaldasid. Terve suve nad valmistasid mänguasju ja kudusid lastele kindaid ja sokke, et oleks talvel soe. Kastsid ja rohisid hoolsalt mandariini puid ja sokolaadi põldusid. Pakkisid kingitusi, sidusid paelu ja meisterdasid e...
Koolivägivald Koolivägivald on õppeasutuse ruumides või territooriumil toimuv vägivald või kuritegu, mis toimub õpilaste, üliõpilaste või õpetajate vastu. Eriti ekstreemsetel juhtudel võib koolivägivald kulmineeruda ka tapmisega ja/või enesetapuga. Koolivägivald on samuti tõsine õigusrikkumine, nagu iga teinegi isikuvastane kuritegu.Koolivägivald võib olla klassi- või koolikaaslase norimine, mõnitamine, tema raha või asjade äravõtmine, tema isiklike asjade lõhkumine ja määrimine; tema eiramine ja laimujuttude levitamine; vägivallaga ähvardamine; peksmine.Lisaks õpilaste omavahelisele kiusamisele võib esineda kiusamist ka õpilase ja õpetaja vahel. Kõikidest juhtumitest peab laps kodus vanemaid teavitama või kui see pole võimalik, siis mõnda teist täiskasvanud inimest, keda ta usaldab.Suurem oht sattuda koolivägivalla ohvriks on uutel õpilastel, lastel, kellel on tervisega probleeme (näiteks kannavad...
Mina suhtlejana Mulle meeldib väidelda, lihtsalt lobiseda, nalju rääkida ja kuulata. Mul ei ole otseselt olukordi, kus mul oleks suhtlemine kõige meelidivam ja kus tunneksin hirmu see on siiski ainult suhtlemine. Tavaliselt ma passiivne vaatleja suhtlusolukordades ei ole, võib-olla ainult siis kui ma saan aru, et keegi räägib väga lolli juttu ja kui ma teda parandama hakkaksin siis ta räägiks veel rohkem. Ma olen hästi aktiivne olukordades kui millegi üle vaieldakse eriti veel siis kui ma tean selle teema kohta palju.Tavaliselt saavad inimesed ikka aru mida ma mingi lausega öelda püüan. Ainult siis ei pruugi aru saada kui ma räägin palju ja kiirelt, siis mõtlen isegi vahepeal - mida ma nüüd öelda tahtsingi ? Ma oskan hästi valida sobiva ja kui vaja siis ka viisaka suhtluskanali. Kui mul on midagi väga kiiresti vaja teada siis helistan või küsin msn'is.Kui on vaja viisakalt või ametlikult kellegilt m...
Kool saja aasta pärast Kool saja aasta pärast on suur ja ilus. Sööklasse mahub tuhat inimest. Toiduks vajutad sa puutetundlikule ekraanile ja tellid oma lemmiktoidu. Kooli teleporditakse. Kui keegi komistab ja kukub, siis kerkivad põrandast madratsid. Koolis ei või kakelda ja narrida. Õppida koju ei antaks üldse. Õpetajad on lahked, rahulikud ja ei karju kunagi. Tund kestaks viiskümend viis minutid ja vahetund 45 minutit. Iga päev võiks olla kehalise kasvatuse tund . Kindlasti on koolil on ka ujula ja tenniseväljak. Palju korraldatakse ka õppeekskursioone nii Eestis kui välismaal. Nii õpetajad ja õpilased on õnnelikud ja tahavad kooli tulla.
Rõõm ja mure on kaksikvennad Me kõik oleme isiksused, millest tulenevalt väärtustame erinevaid asju . Nii on ka rõõmud ja mured erinevad , aga siiski kuidagi moodi sõltuvad nad mingil määral üksteisiset . Mõne inimese jaoks läheb väga vähe vaja selleks , et tunda rõõmu .Näiteks inimesed kes ei saa lubada igapäev priiskavat elu , väärtustavad õnne hoopis teistmoodi . Piisab kui neid ümbritsevad õnnelikud ja abistavad inimesed . Aga enamus meist on harjunud , et kõht on täis , katus peakohal ja hoolitsev pere .See on nii loomulik , et unustame selle üle rõõmu tunda. Siiski ei saa olla koguaeg rõõmus , väga tihti painavad inimesi ka mured .Oma muredega ei saa üksi jääda, sest siis on neist peaaegu võimatu vabaneda, kuna nad piinavad meid sisimas . Tegelikult on inimeste üheks suurimaks kartuseks lähedase surm , hoolimata vanusest on see mureks kõigile. Jällegi kui on kaua aega hästi lä...
Kumb on olulisem: Eesti kroon või Euroopa euro? 2004. aastal astus Eesti Euroopa Liitu. Rahva hirm muutuste ees oli suur. Esiti tõi Euroopa Liit kaasa suhkru hinna tõusu ja sellest tulenevalt rahva rahulolematuse. 1. Jaanuaril 2011. Aastal võtab Eesti vastu euro. Keegi ei oska veel midagi kindlat oodata, kuid ärevust on õhus tunda. Euro kasutusele võtuga muutub reisimine olulisemalt lihtsamaks . Pole tarvis vahetada kroone ümber vahetada ega murda pead selle üle, mida järelejäänud sentidega teha. Sega oleks kasulik ärimeestele ja reisihuvilistele inimestele kasutusele võtta üks raha, sest mujal Euroopas pole kaardimaksevõimalus nii hästi levinud kui Eestis. Paljud noored kolivad Euroopasse, et leida paremini tasustatud tööd ja palganumbrile vastavaid poekaupasid. Ühise raha kasutusele võtmine annab lootust, et palgad tõusevad Eestis samale tasemele nagu mujal Euroopas, sest hinnad on juba Euro...
Esimesed klassid võivad tunduda kõigile lihtsad, aga vanemas eas see nii ei ole. Kõige raskem on üheksas klass. Üheksandas klassis küll korratakse kõike õpitut, aga selle klassi lõpus tuleb sooritada lõpueksamid. Tuleb palju õppida, et hinded oleks korras, kuna aasta- ja eksamihinnetest sõltub, kuhu kooli sa sisse saad peale põhikooli. Selleks, et teadmised ikka õpilaseni jõuaksid, on üheksandas klassi palju tunde. Kolmest eksamist peab õpilane ühe ise valima, sest eesti keel ja matemaatika on kõigile kohustuslikud. Eksamitel tuleb anda endast parim, et läbi ei kukuks. Peale põhikooli lähevad paljud edasi õppima, et tegeleda alaga, mis neile meeldib ja sobilik on. See ei tähenda, et lähen ükskõik kuhu sellepärast, et kunagi ei tea, kas sulle see aine meeldib ja sobilik on. Ise valin, ise vastutan. Kuigi koolitee on pikk, saab see kunagi läbi ja saadud hea haridus, et elus läbi lüüa ja tööd leida
Kati oli tiesti tavaline 16-aastane neiu, kes pidevalt kooli hilines, suitsetas, ji ja tarvitas narkootikume. Mare Sabolonty Kirjaklambritest v Elas kord Kati, kelle mlemad vanemad olid advokaadid. Kuna isa oli inglane, siis osa elust sai Inglismaal veedetud. Perega Eestisse kolides oli kiksugu halbu asju, toitumishired ja muu jura. Millegiprast on aga suitsetajast ja joodikust peoloomal Katil (endiselt) masendus ja depressioon. Boyfriendi Juhaniga on ka tihtipeale halvad suhted lambikad nklemised ja kahtlased vihahood tekitavad mlemale palju tli. Kui ta Juhanile oma stuse kaotab (veel enne, kui nad ldse kima hakkavad), on see jrjekordne lambikas sndmus, niisama hetke ajel. Ja oi, kuidas Kati pidutseda oskab! Veel nii hsti, et talle kunagi palutud kahtlane tablett suhu pistetakse ja prast ra vgistatakse. Vgistajalt HIV saades saab Kati oma vgistajaga saatusekaaslaseks ja veedab temaga rohkem aega kui oma boyfriendiga, keda ta ei usal...
Salme Põhikool Tauri Põlluäär ISURI KEEL Referaat Juhendaja:õp.Tea Merivald Salme 2011 Sissejuhatus Hakkan tegema referaati isuri keelest. See kuulub soomeugri keelte hulka. Referaadi eesmärk on tundma õppida uurali keeli. Ja just isuri keele valisin ma sellepärast, et see tundus huvitav. Sisu Isurid on läänemeresoome rahvas, kelle ajalooline asuala on Ingerimaa Soome lahe kagukaldal Narva ja Peterburi vahel. Nende endanimetus izora on ilmselt tuletatud Neeva vasakpoolse lisajõe Izora nimest. Eestlased kutsusid isureid kunagi ingerlasteks. Isurid kuuluvad riiklikult tunnustatud Venemaa väikesearvuliste põlisrahvaste hulka. 1926. aastal loendati isureid rohkem kui 16 000, aga viimase, 2002. aastal toimunud rahvaloenduse andmete järgi elas Venemaal 327 isurit, kellest 177 saadi kirja Leningradi oblastis ning 53 Peterburis. Arvukuse languse peamine põhjus on arvatavasti venestumine. Isuri keel k...
annaabi.ee 
