10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-10-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
jouann
Õppematerjali autor
Me peame minema. TIINA. Ei, ei, mina nopin veel ruttu mõne marja, ilma ma koju ei lähe! MARI (tusaselt). Marju noppida oli aega küll. Tule või ära tule, mina lähen! (Pöörab minema.) TIINA Jaa, jaa - mine, mine ees, küll ma tulen kõhe! (Kergel sammul metsa ära.) MARI (ümber pöörates). See oli neil ehk koguni kokku räägitud? - Ei, see ei või ju olla. Margus ometi teab, mis ta teeb! Aga kui?... Kui siiski?... (Kaob põõsaste taha.) Tagapool metsas on Tiina ja Marguse heledaid hääli kuulda. 9 TUNA. Ai! Ära hulla! MARGUS. Kuhu sa pääsed! TIINA. Ära puutu! Mina ei salli! MARGUS. Hakka ootama, kunas sina sallid! TIINA (ilmub tagurpidi põgenedes ja Margust õrritades). Ei saa kätte! Mitte ei saa! Ei saa! MARGUS (laiali kätega püüdes). Paneks nooli nottimaie, Võrgu kinni võttemaie... TIINA (jätkates, ikka eest kõrvale lipsates).
otsustavad, et jätavad lapse enda hoolde kus sa teise jätad siis külma ja nälja kätte ula peale. 2.vaatus Kümme aastat on möödunud. Tiina ja Mari on metsas marjul. Tiina ei suuda marju korjata, palju huvitavam on rästikut taga ajada, oravaga jutustada ja tantsida. Mari tuleb Tiinat koju kutsuma, et läheksid lehma lüpsma, kuid Tiina veel ei taha minna ja jääb üksi metsa, saab Margusega kokku. Noored hullavad metsa vahel ja jutustavad. Selgub, et Marguse vanemad ei luba neil Tiinaga abielluda, nemad pooldavad Marit. Tiina on väga pettunud ja nutab. Tiina hakkab kodu poole minema, kui tema teele tuleb äkki Mari. Mari sõimab Tiinat Marguse võrgutamises ja üldse kõiges halvas, lisaks nimetab Tiinat libahundiks. Et aasta tagasi Pähnipalus hunt viis Kirvesti Kaarli varsa ära ja Mari nägi, kuidas Tiina sedas varssa vahtis, enne kui ära viis. Tiina nutab, Mari kohkub ära ja tal on kahju. 3
kalmistule. Libahunt Lugu “Libahunt” räägib perest, kelle ukse taha ilmus hirmunud ja näljane tüdruk. Pere võttis tüdruku oma perekonda. Samal päeval oli tapetud ka tüdruku ema, kuna kahtlustati, et ta on nõid. Tiina kasvas üles samaealise õea ja vanema vennaga. Kümme aastat hiljem oli Tiina, Margus ja Mari juba suuremaks kasvanud. Margusele hakkas meeldima Tiina, kuid pere oli Marguse ja Tiina suhte vastu. Tammari perekonnas oli kombeks abielluda oma suguvõsaga ehk Margus pidi abielluma Mariga. Mari hakkas levitama küla peale juttu ,et Tiina oli libahunt. Jaanipäeval jooksis Tiina nuttes minema, kuna talurahvas arvas, et ta on libahunt. Margus oli nukker ja igatses Tiinat kuid pere oli õnnelik, et said Tiinast lahti. Ühel õhtul ilmus Tiina uksepeale ja kutsus Marguse metsa elama. Margus kõhkles ja Tiina jooksis nuttes metsa
oktoobril 1927 ja on maetud Tartu Raadi kalmistule. Libahunt Lugu "Libahunt" räägib perest, kelle ukse taha ilmus hirmunud ja näljane tüdruk. Pere võttis tüdruku oma perekonda. Samal päeval oli tapetud ka tüdruku ema, kuna kahtlustati, et ta on nõid. Tiina kasvas üles samaealise õea ja vanema vennaga. Kümme aastat hiljem oli Tiina, Margus ja Mari juba suuremaks kasvanud. Margusele hakkas meeldima Tiina, kuid pere oli Marguse ja Tiina suhte vastu. Tammari perekonnas oli kombeks abielluda oma suguvõsaga ehk Margus pidi abielluma Mariga. Mari hakkas levitama küla peale juttu ,et Tiina oli libahunt. Jaanipäeval jooksis Tiina nuttes minema, kuna talurahvas arvas, et ta on libahunt. Margus oli nukker ja igatses Tiinat kuid pere oli õnnelik, et said Tiinast lahti. Ühel õhtul ilmus Tiina uksepeale ja kutsus Marguse metsa elama. Margus kõhkles ja Tiina jooksis nuttes metsa. Viis aastat hiljem
hõõguvate süside juurde seisma ning mõtles Tiinale. Möödus üks päev ja Margus ootas Tiinat pikisilmi kuid Tiina ei tulnud. Peremees ütles Margusele et võtku mari ära ja tehku pulmad sügisel. Kuid Margus ei kuulanudki teda ja ootas ikka Tiinat. Möödus teinegi päev kuid tiina ei tulnud ja nii ka kolmandal päeval. Kuid Margus ootas ikka ja vaatas pikisilmi metsa poole. Neljandal päeval ei julgenud Margusega keegi sõnagi paotada kuid vanaema kes oli juba peaaegu pime läks Marguse juurde ja rääkis, et teine ei ootaks teda nii taga sest ega ta üks õige Tammaru suguvõsa edasi viia pole. Ta rääkis, et kui ta vaatab suguvõsas tagasi siis on kõik meie suguvõsa liikmed olnud blondide juuste ja siniste silmadega .Nad kõik on olnud keskmisest madalama iluga ja neid pole ühtegi mõisniku juurde kutsutud. Ainuke keda kutsuti uputas ennast sellepärast jõkke. Kuid sellepeale küsis Margus et milles on Tiina süüdi et ta erinev on. Ise te võtsite ta
natukene maad juurde teeksid. Näide: Peremees ja perenaine arutavad kas võtta Tiina enda juurde. Perenaine ütleb, et neil ei ole nii palju leiba ja sööjaid on isegi küllalt. Peremees teeb ettepaneku kevadel kütist kiskuda ja tüki maad juurde teha. 5. Vanaema on väga südamlik ja hooliv, kuigi ta enam ei näe ja ei saa hästi liikuda, aitab ta kõiki nii kuidas vähegi võimalik. Näide: Ta kuulab alati ära Marguse mured ja kui oskab siis annab nõu. Perenaine on väga töökas ja hoolid. Näide: Esimese vaatuse alguses ei lõpeta ta ketramist isegi öösel. Margus on noor mees, kes on väga töökas ja sõbralik, kuid tihtipeale ta ei mõista, miks vanemad just nii käituvad. Näide: Siis kui peremees ja naine Tiina kodust välja viskasid läks Margus vanaemale rääkima, et ta ei mõista, kuidas nad sai Tiinale nii
Margusega ja elada ka Margus elada Tiinaga Margusega. temaga elu lõpuni. elulõpuni ja saada koos palju järglasi. Saatus (mis temast Sai surma, sest tapeti Margus tappis raamatu Mari oli paaris näidendi lõpus sai?) kogemata Marguse poolt. lõpus kogemata Tiina, et Margusega ning oli hirmutada libahunte. koduperenaine. 1. Tegelassuhted. Tegelane, kellega peategelane kõneleb kõige rohkem: Tiina räägib palju Margusega. Millest nad räägivad? Üldista. Nad räägivad palju omavahelistest suhetest ja tulevikust. Kellega peategelane ei räägi/ei taha rääkida, räägib vähim? Miks
hamba alla saanud. 2. Vaatus 10 aastat on möödunud. Mari ja Tiina (laps, kes metsast tuli) käisid marjul. Mari oli saanud juba palju marju, kuid Tiina ei olnud saanud ainsatki marja. Ta oli toitnud oravat. Varsti ilmus Tiina vaatavälja Mari. Mari oli imestunud, et Tiina polnud veel ainsatki marja saanud. Tiina läks kodu poole, kuid Mari jäi veel natukeseks ajaks metsa. Mari kuulis, et Margus oli Tiinaga koos. Mari hakkas nutma, sest tema ise ihaldas ka Margust. Tiina põgenes Marguse eest ning hõikas, et ärgu Margus hullaku. Tiina ei teadnud, et Mari oli neid jälginud. Kui Margus koju läks, siis läks Mari Tiina juurde ja rääkis, et jätku Margus rahule, et see on tema jagu. Tiina kohkus ja ütles, et vaene Mari. Mari vastas selle peale, et see on Tiina pärast, et see nii on. Tiina olevat võtnud temalt kõik ära peale ühe, keda ta nüüd üle võtab. Tiina ütles, et ah, Mari. Mari oli vihane ja karjus talle näkku libahunt. Tiina läks näost kaameks
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid