Mure ja rõõm tänase noore elus Me kõik oleme isiksused, millest tulenevalt väärtustame erinevaid asju. Erineval ajastul, erinevad inimesed, erineval põlvkonnal, erineva päritoluga väärtustasid erinevaid asju, mis tegid neid rõõmsaks. Samuti oli ka murega , mis tegi ühe meeleolu kurvemaks kui teisel. Mis on aga mure ja rõõm tänase noore elus? Muret ja rõõmu ei saa panna kindlasti kahte suurde patta , sest rõõmu ja mure suurus on erinev . Ühe rõõm võib olla teise mure ja vastupidi. Me saame vaadelda näiteks missugused olid üldiselt paar sajandit tagasi elanud noorel rõõm ja mure. Usun, et rõõmuks võis olla armastus ja mureks murtud süda nagu ka tänapäeval. Armastus või vastu armastuse mitte saamine on olnud põlvest põlve noorte rõõm ja mure. Teadagi ju, et armastus on see, mida inimene enam vajab. Teades, et keegi sind ei armasta , hakkad sa peagi ka ise ennast põlgama.
sel juhul, kui ei osata iseenda olemisest rõõmu tunda. Kui me hakkame iseendale mõtlema, siis me oleme õnnetud. Meil peab koguaeg mingi tegevus olema. Vaesemad on tavaliselt õnnelikumad, kui rikkad. Rikastel on kõik olemas, tehakse kõik nende eest ära. Neil jääb mõelda vaid iseendale ja sellest piisab, et olla õnnetu. 140/522 Keegi on kaotanud oma pere, siis ta ei mõtle oma kaotusele, kui ta tegeleb millegiga, kasvõi palli löömisega. Ta on õnnelik. Mure, mis teda valdab, kõigutab teda ennast niigi päevast päeva. Vähemalt üks kord päevas ta ei mõtle sellele, kui ta tegeleb pallimänguga. 141/39 Me tegeleme sellega, mis pakub meile rõõmu, samas on ka teistel lõbus vaadata. 142/137 Kui kuningad üksi jätta, muutuvad nad väga armetuteks. Kuningatel on erinevaid inimesi ümber, kes tema eest hoolitsevad, teda ei jäeta kunagi üksi. 143/139 Lastele antakse varajasest east peale erinevaid kohustusi
Õnn on inimese enda teha, sünnib tema mõtetest ja teost. Elab meeltes, südames ja kehas, võrsub töökast, tahtekindlast peost. Meie õnn ei ela võõrais linnus, kaugeil saartel, külades ja teil, ei, ta elab püsivuses, innus, elab kodukoldeis, elab meis. Õnn on inimese käterammus. Raskusteski kätkeb õnne eos. Õnn on mõistuse ja kindla sammu, Töö ja rõõmu katkematu seos. Cicerot olla rahul sellega, mis meil on, on suurim ja kindlaim varandus. Õndsus kui püsiv, tohutu rõõm eksistentsist, mis voolab kui magus nektari katkematu salajõgi. kõigepealt tuleb jõuda totaalse eneseteadvuseni küpse egoni ja sealtkaudu veel avarama tervikliku mina, isiksuseni (Kentaurini) -, alles siis saab liikuda edasi üliteadvusse, kus Kentaurile järgneb veel kolm suurt arenguastet subtiilne, kausaalne ja ,,viimne".
Inimesed ei hinda mitte õigusi, vaid eesõigusi. (H. L. Mencken) Mida kõrgemalt kukud, seda kauem elad. (H. Raudla) Edu on teekond, mitte eesmärk. (Tundmatu) Me ei saa anda kunagi midagi muud kui oma parimat. (Inglise vanasõna) Edu sünnitab edu, nagu rahale tuleb raha juurde. (S. R. N. Chamfort) Ideed pole püsivad: nendega tuleb midagi ette võtta. (A. N. Whitehead) Tähtis pole see, mida sinu kohta öeldakse, vaid see, mida sosistatakse. (E. Flynn) Kogemustest ei ole muud rõõmu kui rõõm nende edasiandmisest teistele. (A. Maurois) Mida me teame, on ainult üks tilk , ja mida me ei tea, on terve ookean. (I. Newton) Kui näed, kui paljud on sinust ees, siis mõtle, kui paljud on sinust taga. (Seneca) Meie suurim õnn ei seisne selles, et me mitte kunagi ei kuku, vaid selles, et me pärast iga kukkumist tõuseme uuesti. (Kong Fuzi) Enamik inimesi on täpselt nii õnnelikud, kui õnnelikud nad on otsustanud olla. (A. Lincoln)
Naera õnnes, naera valus, naer on iluduse alus! Naerata, sest naeratus rajab teed ka kättesaamatusse südamesse. Naer annab inimesele tagasi jõu, mille talt võtsid pisarad. Naeratus on hetk , mil kõik tundub nii perfektne .. Naerata, ja see paneb inimesi huvi tundma, millest sa mõtled. Naera, naera ... Alati naera, ka siis kui süda tahab valust lõhkeda, sest naermine on alati võit enese üle. Naera südamest, ära hooli sellest, et nukrus käib südames ringi! Naera see mure vähemaks kuni ta hoopis kaob! Ma armastan teda, ta ajab mu naerma. Naerata , sest elu ei vääri pisaraid. Sina oled ainuke, kes suudaks mu taas naeratama panna, aga sa ei hooli minust. HIRM: Hirm on meie kõige suurem vaenlane! Minu suurim hirm on see, et võin su kaotada. Hirmust püksipissimine pole veel midagi, hullem veel oleks, kui ei pissiks. Vabandust, aga ma olen nii hirmunud, et pillasin su südame maha. Hirm on see, kui sa ei suuda teha midagi mida sa tahad.
Kehra Gümnaasium 11.A Klass, reaalsuund Taago Köster ÕPILASTE VÄÄRTUSHINNANGUD Uurimistöö Juhendaja: Rain Rannaääre Kehra 2009 Sisukord EESSÕNA...................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................4 1.Arutlus.....................................................................................................................................5 1.1. Mis teeb eestlase õnnelikuks?........................................................................................5 1.2. Kui õnnelikud on inimesed Eestis?................................................................................9 1.3. Miks on see nii?......................................................................
õige plaan? Õnn või heas elus on lõppeesmärk, mida kõik soovivad, kuid see pole meie kõigi jaoks sama lõppeesmärk. Seren Ciukegaard rakendab eksistentsiaalset lähenemist, mis eristab isikut ühiskonnast. Selle lähenemise sisuks on see, et iga inimene on ainulaadne ja ise vastutab ise. Tema valik mitmest valikust on see, mida ta vajab, ja seepärast tema jaoks õige valik. Kukegaard jagab elu esteetiliseks ja eetilisemaks. Esteetiline elu, tema arvates, on elu rõõm ja saab seda igapäevaselt. See on muretu elu, mille eesmärk on õnne saada emotsioonide kaudu. Miks heledad? Inimene, kes viib esteetilise eluviisini, on ühiskonnas kõigile teistega samaväärne, teiste inimeste probleeme praktiliselt ei häirib. Oma murede prioriteediks elus on alati iseenesest. Eetiline elu erineb esteetilistest. Sellist elu juhtiv inimene on väga mõistlik. Ta hindab oma lähedasi, mõtleb edasi ja plaanib oma tegevust. Selle domineerivad eetika ja moraali normid
Kirjatöö eesmärgid TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut Olga Dalton 104493IAPB Eesmärkide püstitamise vajalikkus elus Retsensioon Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2010 Essee eesmärgiks on arutleda selle üle, miks on tähtis püstitada eesmärke, ning anda ülevaade sellest, milliseid eesmärke paljud inimesed väärtustavad ning kuivõrd õiged need on. Kirjatöö põhisõnum Eesmärgid on lahutamatult seotud elu mõttega. Inimene, kes püstitab eesmärke, teab, milleks ta üldse elab. See aitab aga õnnelikuks saada. Märkmed Selgituseks: · Kollasega on toonitat
Kõik kommentaarid