• Hind • Edustus • Jaotus (turustus) KESKKONNA- TARBIJA INDIVIDUAALSED MÕJURID OSTUOTSUSTUS MÕJURID • Majanduslikud • Vanus ja pereelu mõjurid • Toote valik tsükli faas • Kultuurilised • Margi valik • Elukutse ja mõjurid haridus • Sotsiaalsed • Ostukoha valik • Elustiil mõjurid • Ostuaja valik • Isiksus • Ostusituatsiooni mõjurid • Ostukoguse valik PSÜHHO- LOOGILISED MÕJURID • Motiivid • Tähelepanu
................................................................................ 24 1.7.12 "Küll kasvab ise!"......................................................................................................25 1.8 Kuidas vanemate lahkumineku korral lapsi säästa?.............................................................25 1.8.1 Lapse heaks tegutsege koos..........................................................................................26 1.8.2 Laps pole spioon ega diplomaat....................................................................................26 1.8.3 Lisapinged tuleb maandada...........................................................................................27 2. LASTE ARENG......................................................................................................................................................29 2.1 Tõlgiks laste ja täiskasvanute vahel............................................
· Eesmärgid püstitatakse peale finantsprognooside koostamist vastavalt prognooside tulemustele. Äriplaani üks eesmärke on leida strateegiad, mis aitaksid ettevõtja eesmärke ellu viia.. Kui finantsprognoosid näitavad, et eesmärke valitud strateegiaga saavutada ei õnnestu, tuleks muuta strateegiat, mitte eesmärke. · Ärikeskkonda analüüsides kopeeritakse äriplaani erinevaid arengukavasid ja riiklikke strateegiaid. Sellisest tegevusest pole ettevõtjal mingit kasu. Ärikeskkonna analüüsi mõte on võimaluste ja ohtude tuvastamine, seega tuleks uurida vaid neid ärikeskkonna aspekte, mis eesmärkide saavutamise seisukohalt kriitilised on ja neid tuleks uurida antud äriidee realiseerimise seisukohalt. · Ebausaldusväärsed turu-uuringud. Internetist võib leida mitmesuguseid uuringuid. Need võivad olla vananenud, ebapädevalt läbi viidud ja teistel eesmärkidel läbi viidud.
ettepanekud. 6 1. TARBIJA HARJUMUSED, EELISTUSED JA NENDE MUUTUMINE Inimene on looduse ees ilma abivahenditeta suhteliselt kaitsetu, peab ta olema võimeline mõtlema, mõistma ja mõtestama - nägema ette ohte ja ellujäämisvõimalusi. Seega sisaldab näiteks selline tunne nagu nälg inimese puhul millegi soovimist või igatsemist, kujutluspilti millestki söödavast ja lõpuks ka tegutsemist nälja rahuldamiseks. Inimene pole bioloogiliselt täiuslik ja vajab ellujäämiseks võimet mõelda, kujutleda -teisisõnu kultuuri (Tarbimine 2009). 1.1 Tarbija olemus, vajadused ja harjumused Ostja on ostu-müügi osaline, kes loovutab müüjale raha ja saab selle eest soovitud kauba või teenuse, teisisõnu isik, kes saab omandiõiguse varale ostutehingu kaudu. Ostjaga seonduvalt käsitleme siinkohal esmalt ostja kui tarbija ostuvaliku ning käitumise problemaatikat
tegurid võib esile tuua ka karjääriprotsessis - siit ka mõiste career craft ehk karjääri arusaama, et me läheme ja otsime endale töö umbes nii, nagu me valime kaupluses meisterdamine (Poehnell & Amundson 2002). kaupa. Kui aga valmis töökohti - s.t organisatsioonide poolt loodud ja ajalehes reklaamitud töökohti - pole, siis peame me säärase tarbijamenta- liteedi korral ootama, kuni keegi Karjääri arendamisele sellest aspektist vaatamisel on mitu positiivset külge. Üks neist on meile töökoha tekitab. Väikeettevõtluse areng viitab aga sellele, et tasub olla aktiivsem. viis, kuidas me eri liiki karjääriprotsessides osaleme. Esiteks kaasamine. Kaijääri Selle asemel, et oodata töökohtade loomist, võivad kliendid võtta enesele suurema
positiivne pool. Ta püüab sisse elada, kaasa aidata. Oht on, et ta võib üritada last endaga liialt tihedalt siduda. Samuti on depressiivsete joontega inimesel raskusi olla vajadusel karm, järjekindel. Elukutsetest kipuvad nad eelistama neid, kus tuleb hoolida, hoolitseda, teenendada. Nad on väga kannatlikud. Neil on aega ja püsivust oma töö vilju oodata. Depresiivsed inimesed oskavad andestada, oodata. Nendes on vähe egoismi. Nad on oma loomuselt lihtsad ja tagasihoidlikud. Neil pole raske vajadusel millestki loobuda. Tihtipeale öeldakse, et need inimesed on vagad. Sellest hoolimata, nad ikkagi armastavad elu. Küll aga kipuvad nad tihtipeale "küünalt vaka all hoidma" ehk nende võimeid ja tugevaid külgi peavad teised tagant utsitama. Nad on visad ka raskuste talumisel tundehellad. Kui neil lähevad asjad hästi, siis nad ei pane seda tavaliselt enda võimete arvele, vaid asjaolude kokkulanegmisele või juhusele. Partnersuhted
Sekundaarsed tunnused, mis ilmuvad vaid vajadusel. Cattell Kasutas ka statistikat. Tema teooria oli faktoranalüüs, kus omadused olid gruppides. Tal olid isiksusefaktorid (PF), ehk need, millest isiksus koosneb. 16 olid sõltumatud. Eysenck Arvas, et isiksust saab määrata kahe faktori järgi. Faktor on omaduste grupp, mis on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist, nt. Ekstrovertsus-introvertsus, stabiilsus-mittestabiilsus. Isiksusejoonte teooriate miinused on, et nad pole üksmeelel ning ühisosa on väike ning nad ei seleta midagi, vaid sildistavad. Plussiks on võimalus võrrelda teiste inimestega. Suur viisik (NEO-OCEAN), kus on viis faktorit. Teooria on loodud 1990-del, mitu loojat. Põhineb faktoranalüüsil, kus grupid on korrelatsioonis. O avatus kogemustele; loovus, kujutlusvõime, uudishimu C teadlikkus, meelekindlus, organiseeritus, vastutus E ekstrovertsus-introvertsus, ekstrovertne on sotsiaalne, introvertne on kinnine
õpilase kohta. Paraku jäävad paljud andekad lapsed sellise lähenemisega üldse märkamata. Hinnanguliselt arvatakse, et koolisüsteemis jäävad märkamata või võimetekohaselt arendamata pea pooled andekatest lastest, kuna õpetaja jõud ja aeg kuluvad peamiselt nõrgemate õpilaste järeleaitamisele ning just andekad jäävad pahatihti tähelepanuta (Sepp 2010: 5) Koolis edasijõudmatuteks tembeldatud või käitumisprobleemidega laste hulgas on kindlasti palju niisuguseid, kelle annet pole kas õigel ajal märgatud või selle arenguks soodsaid tingimusi loodud. Juba eelmise sajandi kahekümnendatel aastatel maailma esimese ulatuslikuma andekate uuringu teinud Lewis Terman osutas faktile, et koolist väljalangejate hulgast umbes kolmandik olid heade vaimsete võimetega õpilased. Andekad alasooritajad ja väljakukkujad on nüüdse haridussüsteemi tõsisemaid probleeme. Tihti saab andekate arenguks parimate tingimuste loomisel takistuseks
Kõik kommentaarid