RAKK Tsütoloogia teadus, mis tegeleb raku ehituse ja talitusega Raku tüübid: Prokariootsed e. eeltuumsed (bakterid) Tuum ei ole membraaniga ümbritsetud. Eukariootsed e. päristuumsed (taime-, looma-, seenerakk) tuum on ümbritsetud membraaniga Rakuteooria 3 põhi seisukohta: I Kõik organismid koosnevad rakkudest II Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust, selle jagunemise teel III Raku ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas I) Tsütoplasmavõrgustik: 1) Siledapinnaline (peal ensüümid)2) Karedapinnaline (ribosoomidega) Väljanägemine/koosneb: Sisaldab vett 60-90%, süsivesikud, happed, lahustund org. Ja anorgaanilised ained. Ülesanne: Siduda rakustruktuure omavahel tervikuks, raku sisene ainete transport. II) Tuum Välimus: Kõige suurem rakus. Tuumaümbris kahest membraanist. Membraanis poorid. Tuumas on tuumakesed, tuumaplasma, DNA, mis on koondunud kromosoomidesse, ( kromosoom koosneb kahest kromatiidist, kromatiide ühendab ...
Orgaanilised ained Biomolekulid on orgaanilised ained, mis moodustuvad org. elutegevuse tulemusena Bioaktiivsed ained orgaaniliste ühendite eri klassidesse kuuluvad ühendid, mis mõjutavad org. ainevahetust ja elutalitust. Põhilised bioaktiivsed ained on ensüümid, vitamiinid ja hormoonid. Süsivesikud e. sahhariidid on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik. (Taimedes palju kuni 90 protsenti, aga loomades vähe) Saab jaotada 3 rühma: I Monosahhariidid e. lihtsuhkur N: Riboos RNA koostises. 2) Desoksüriboos DNA koostises 3) Glükoos C6H12O6- e. viinamarja suhkur, peamine energiaallikas. 4) Fruktoos C6H12O6 e. puuviljasuhkur, leidub mees, puuviljades, mahlas. II oligosahhariidid 1) Sahharoos lauasuhkur: suhkruroos ja suhkru peedis (fruktoos + glükoos) 2) Maltoos linnasesuhkur, nt õlles. 3) Laktoos (piimasuhkur) moodustub piima näärmets III POLÜSAHHARIIDID On polümeerid, mille monomee...
Harilik mustikas (Vaccinium myrtillus) Mustikas on kuni 40 cm kõrgune kääbuspõõsas. Ta on heleroheline ja marjad tumesinised või peaaegu mustad. Mustika võrsed on kolme-nelja esimese aasta jooksul helerohelised ja teravalt kandilised. Mustikas kasvab happelistel, niiskematel muldadel ja mõõdukalt varjatud metsades. Sinakasmustad marjad sisaldavad umbes 7% parkaineid. Mõlemasugulised kaheli õiekattega õied, nii kroon kui tupp liitlehised. Tupp väike, ebamääraste tipmetega ja lainja servaga. Kroon on kupjas, rohekasvalge kuni roosakas, 4...7 mm. Õied asuvad üksikult lühikestel raagudel aastavanustel võrsetel. Õitseb mai lõpust juunini. Vili on tavaliselt ümmargune, harvem piklik või pirnikujuline, söödav, rohkete seemnetega lihakas mari. Värvuselt tumesinine kuni peaaegu must, enamasti kaetud sinakashalli vahakirmega. Marja tipp on iseloomulikult lame, äärist...
Embrüoloogia 25.veebruar KT 1. Viljastumine Muna- ja seemneraku tuumade ühinemine ja liigile iseloomuliku kromosoomistiku taastumine. Paneb aluse uue organismi tekkele ja tema järgnevale arengule Ontogeneesia ühe isendi areng viljastumisest surmani (tema individuaalne areng) Partenogenees uue organismi areng viljastumata munarakus. Esineb mõnedel putukarühmadel(isamesilased, vesikirbud, lehetäid) ja alamatel selgroogsetel, samuti ka taimedel(võilill, kortsleht). Menstruaaltsükkel ajavahemik ühe menstruatsiooni (vereeritus suguküpse naise emakas, mille käigus väljutatakse viljastumata munarakk ja osa emaka limaskestast) algusest teise alguseni. Enamasti vältab 28 päeva. Embrüogenees Organismi looteline areng. Algab munaraku viljastamisega ja lõpeb sünnimomendiga(elussünnitajatel,...
6-9 6) Inimene kuulub Linne klassifikatsiooni alusel imetajate klassi ja esikloomaliste ehk primaatide seltsi. Tänapäeva klassifikatsioon paigutab inimese inimlaste sugukonda, inimlaadsete ülemsugukonda ja primaatide seltsi. Homo Sapiens'i peamisteks tunnusteks on suur aju, püstine kehahoiak ja liikumine kahel jalal, keerukas kultuuriline käitumine. 7) Inimese keha koosneb kudede põhitüüpidest ning nende alaliikidest. Kudede põhitüübid on: epiteelkude, lihaskude, närvikude, sidekude. Kõiki organeid piiritleb ja väliskeskkonna või kehaõõnetega ühenduses olevaid pindu katab epiteelkude. See kaitseb vigastuste ja bakterite eest. Kogu kehas esinev kude on sidekude see ühendab teisi kudesid omavahel ning toetab ka elastseid kehaosi. Selle koetüübi alaliigid on nt. rasvkude ja kõhrkude. Kude, mille talituseks on kontraktsioon ehk kokkutõmbumine on lihaskude. See kude aitab inimesel liigutada. Alaliikideks on silelihaskude (kokkutõmbumine ei...
1.Võrdle taimede ja loomade eluavaldusi vähemalt 3 erinevuse ja 3 sarnasuse alusel. Sarnasused: rakuline ehitus-mõlemad koosnevad rakkudest, võime paljuneda: mõlemad paljunevad, sisaldavad biomolekule, aine- ja energiavahetus: ei saa ilma aine ja energia vahetuseta, arenemine: kasvavad. Erinevused: füüsikalised omadused: suurus, tugevus, liikumis võime ( inimesed liiguvad ühest kohast teise, taimed seda ei suuda), elutingimused: inimesed vajavad elamiseks ja elus püsimiseks rohkemat ja kohati erinevaid asju, aineid kui taimed, 2.Kuidas on eluavaldused (-omadused) omavahel seotud ? Too 2 näidet. ( 1 p.) nad on omavahel sõltuvad, nt. Ei saa paljuneda ilma et oleks selleks piisavalt energiat ja vajalikke aineid. Ei saa ilma energia- ja ainevahetuseta areneda, kasvada. 3.Täida tabelis tühjad lahtrid. ( 3 p. ) Keemiline element ...
Muudab Taimed saavad taime varred energiat tugevakas Organismide Sahharoos energiaallikad Tärklis Tselluloos Maltoos Fruktoos Glükoos Laktoos Polüsahhariid Organismide energiaallikad Oligosahhariidid Monosahhariidid Lipiidid ...
Maksa ülesanded: Vere glükoosisisalduse regulatsioon, aminohapete sisalduse regulatsioon, verevalkude ja vererakkude süntees, vere punaliblede lagundamine, kahjulike ainete lagundamine, sapi tootmine, rasvade sisalduse regulatsioon, vitamiinide varu säilitamine, kolesterooli süntees, hormoonide lagundamine Homöostaas võime tagada sisekeskkonna stabiilsus sõltumata väliskeskkonnas toimuvatest muutustest. Eludid, kes vastutavad hömostaasi tagamise eest- maks, neerud, kõhunääre, hüpotalamus Neerude ülesanded: Tagavad selle, et ainevahetuse jääkproduktid ei koguneks organismi; eritavad või hoiavad vett ja soolasid; tagavad kehavedelike koostise stabiilsuse; eemaldavad kehast lahustunud aineid (kaalium,naatrium) nii et vee ja nende ainete sisaldus organismis püsiks vajalikul tasemel osmoregulatsiooniks nim; eemaldada organismist ainevahetusjääke ja mürke; toota hormoone, mis reguleerivad vererõhku, punaste vereliblede arvu ja luuaineva...
1) Loomariigi üldiseloomustus: *suur mitmekesisus *kõige liigirikkam *päristuumsed *hulkraksed *heterotroofid *keerulise ehitusega *aktiivne liikumine *mittesuguline paljunemine harv *sümmeetriline keha *kasv piiratud *suurused erinevad 2) *rakumembraan, tsütoplasma, lüsosoomid, Golgi kompleks, raku tuum, ribosoomid, tsütoplasma võrgustik, vakuool, mitokonder. Loomarakk on loomariiki kuuluva organismi rakk. Ühised omadused, mis eristavad neid teistest rakkudest. (taimerakk + seenerakk) Loomarakk ei sisalda plastiide (kloroplast, kromoplast, leukoplast), rakukesta ja tsentraalvakuooli (vakuoolid pole üldiselt üldse omased loomarakule). 3) Kude: sama ülesande ja sama ehitusega rakkude kogum. Epiteelkude: rakud tihedalt, puudub raku vaheaine, mitmekihilised. *naha epiderm *limaskestad *näärmed, ! katab !kaitseb !näärmevedelik Sidekude: rakud hõredalt, eri kujuga, palju rakuvaheainet. *luud, kõhred *veri, lümf *rasv *...
MÕISTED Sügoot Viljastatud munarakk Embrüogenees - Organismi looteline areng Ontogenees Organismi areng viljastamisest surmani Partenogenees Viljastumata munaraku areng Spermatogenees - seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. Ovogenees - munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Teratogenees väärareng Meioos Sugurakkude jagunemine neljaks, kromosoomide arv väheneb kaks korda Mitoos Rakkude jagunemine kaheks, kromosoomide arv ei muutu(46). Diploidne - paaris ehk kahekordne kromosoomistik. Folliikul - munarakku ümbritsev ja toitev põieke. Kollakeha - folliikuli jäänused, millest munarakk on ovulatsiooni käigus väljunud. Polotsüüt viljastumisvõimetu munarakk. Interfaas rakupaljunemise puhkefaas, mil rakk valmistub ette jagunemiseks. Embrüonaalse arengu biogeneetiline reegel järglane meenutab eellast. RAKUJAGUNEMINE Rakud jagunevad mitoosi või meioosi käigus Jagunematud rakud: 1. Lihasrakud 2. Närvirakud ...
Bioloogia Eukarüootne rakk tuumaga rakk · Tsütoloogia tadusharu, mis uurib raku ehitust ja talitust · Robert Hook leiutas 1665. Aastal valgusmikroskoobi ning ta võttis kasutusele raku mõiste. Ta uuris veinipudeli korki. · Antony van Leeunwenhoek esimene mees maailmas, kes suutis viletsa valgusmikroskoobiga näha ja üles joonistada elusrakke. Ta uuris ka algloomi. · Karl Ernst von Baer avastas 1826. Aastal imetaja munaraku ning järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. Rakuteooria põhiseisukohad · Kõik organismid on rakulise ehitusega. · Iga uus rakk saab alguse olemasolevast selle jagunemise teel. · Rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas. Eükarüootse loomaraku ehitus · Rakutuum: tuumamembraan(kahekihiline ja poorne) Tuumaplasma aka karüoplasma 1-3 tuumakest(rRNA, ribo...
Kliimasoojenemise põhjused, tagajärjed Kliimasoojenemine on olnud viimastel aastakümnetel väga suur. Selle põhjuseid on mitmeid, ühed kaalukamad kui teised. Tagajärjed on tõsised ja puudutavad kõiki, kes elavad siin planeedil. Me ei pruugi seda teada, kuid me kõik mõjutame oma igapäevaste toimetustega kliimas toimuvaid muudatusi. Peamine probleem, miks temperatuur tõuseb on kasvuhoonegaaside hulga suurenemine atmosfääris. Seal paiknevad osakesed lasevad läbi sisse tuleva päikesevalguse, kuid peegeldavad tagasi maapinnal tekkinud soojuse kiired. Nende gaaside hulka kuuluvad süsihappegaas, mis tekib fosiilsete kütuste põletamisel nagu puit, nafta, maagaas ja lubja (tsemendi) tootmisel. Metaan, seda paiskub õhku märgaladelt, eriti riisikasvatustest, loomade väljaheidetest ning prügilatest. Kuigi metaani eraldub vähem on selle peegeldav toime suurem. Lämmastikdioksiidi tekib enamasti sisepõlemismootorites ja põ...
Helena Nurkse Kadakas Hariliku kadaka ladina keelne nimetus on Junioerus communis. Puukujulisena kuni 15 m,harilikult põõsana 1-7 m.Kahekojaline, emastaimedel lihakad marju meenutavad käbi , mis esimesel aastal on rohelised ja teisel aastal valminud sinised.Valgusrikastel kasvukohtadel,tavalisem Lääne-Eestis.Puit sobib nikerdamiseks , treimistöödeks.Puidust ja okastest saadakse kuumutamise teel kadakaõli. Käbisid kasutatakse suhkru- ja eeterlike õlide sisalduse tõttu ravimina, samuti õlle-, likööri- ja veinitööstuses, neid kasutatakse ka dzinni valmistamisel. Valminud käbid aitavad neeru- ja põiehaiguste puhul, samuti soole-, mao- ja eesnäärmehädade korral. Neil on söögiisu tekitav toime, soodustavad uriinieritust. Haiguste ärahoidmiseks soovitatakse rahvameditsiinis iga päev süüa mõni marikäbi. Kadakaokstel on tuntud desinfitseeriv toime. Saunavihad aitavad reuma ja liiges...
Troopilised käsnad Elupaigad: Käsnad elavad vees taimedele, kividele, limuste kodadele ja teistele veealustele kehadele kinnitunult. Enamik käsnade liike elavad soojaveelistes meredes. Eesti seisuveekogudest võib leida järvekäsnasid ja vooluvetes jõekäsnasid. Ehitus: Käsn ei sarnane välimuselt loomaga. Käsnasid keha meenutab karikat või silindrit. Enamasti elavad käsnad tihedalt koos kolooniana, kus üksikuid loomi pole võimalik eristada. Käsna kuju võib olla ka kerajas, varreline, põõsjas, munakujuline jne. Käsnadel on sarv-, lubi- või räninõelkestast toes. Käsna keha toestavad seest tugirakud. Käsna keha pinnal on arvukad poorid. Nende kaudu pääseb vesi looma sisemuses olevatesse kanalitesse ning heiteava kaudu liigub vesi taas välja. Käsnad võivad kasvada kuni 1 meetri kõrguseks. Toitumine: Käsn toitub filtreerides merevett oma kehas olevate kanalite labürindis, millesse sattunud vee panevad liikuma...
Ontogenees organismi individuaalne areng e. areng viljastumisest surmani (suguline paljunemine) või vanemorganismist erladumisest surmani (mittesuguline paljunemine)nemine sügoodi diploidseks kromosoomistikuks Viljastumine spermi ja munaraku kromosoomide üh Partenogenees uue organismi areng viljastumata munarakust (mesilane) Kehaväline viljastumine enamus selgrootuid, mitmed selgoroogsed: kalad kahepaiksed (vees), heidavad vette väga palju sugurakke. Kehasisene viljastumine enamikel lülijalgsetel, kõigil roomajatel ja imetajatel; munarakkude arv väiksem. · Mehe seemnerakud valmivad suguküpsusest surmani · Naise munarakud valmivad suguküpsusest menopausini (45-55 a) Menstruaaltsükkel ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni. Sellega kaasnevad naissuguhormoonide taseme muutused veres, emakaseina paksenemine ja emakasisese temperatuuri kõikumine. Embrüogenees organismi lootleine areng, mis algab viljastu...
Epiteelkude · Lihasrakkude kokkutõmme toimub tänu neis paiknevatele · Katab kõiki väliskeskkonna või müofibrillidele kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ning piiritleb organeid. · Silelihaskude koosneb ühetuumalistest käävjatest · Epiteelkoe kaudu toimub kogu rakkudest, millel kokkutõmbumine ainevahetus organismi ja toimud aeglaselt. väliskeskkonna vahel. · Epiteelkoe rakud asuvad tihedalt üksteise kõrval moodustades kile. Sidekude · Omadus ennast taastada, · Sidekude toetab struktuure. parandab haavasid. · Sidekude täidab lihastevahelist ...
TAIMERIIGI MITMEKESISUS Taimedega tegelev teadusharu on botaanika. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid. Nende rakud on kaetud tselluloosse kestaga ja sisaldavad plastiide ning vakuoole. Varuainena kasutavad tärklist. Taimed jaotatakse elutsükli ja ehituse järgi 2 rühma: 1. sammaltaimed pole juhtsooni 2. soontaimed on juhtsooned. Jagunevad:seemneteta taimed, seemnetega taimed, katteseemnetaimed (õistaimed) Suurus kasvu võimaldavad tugikoed, juhtsooned (ainete transport). Peab olema suur õhuniiskus. Puud ja liaanid suurimad Maal elavad organismid. Vahemaa juurtest lehtedeni ~100 m (hiidsekvoiad, mammutipuu). Kõige pisem taim Eestis on sammalde seas - 1mm (sale tiivik). Taimedel nii elusad kui surnud rakud (puud). Vegetatiivne e klonaalne paljunemine (maasikas, maikellukesed). Kloon on ühe raku või organismi vegetatiivne järglaskond tekib rakkude mitootilise paljune...
Kõbestumine Kõrbestumine on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävinemine. Kuivad ja poolkuivad alad hõlmavad 1/3 maakerast. Tõeliste kõrbete all on umbes 8 miljonit km², seal on taimkate vee puuduse või külma tõttu väga hõre või puudub üldse. Looduslikud kõrbed on levinud seal, kus vee aurumine ületab sademete hulga. Teadlased on vaielnud kõrbestumise põhjuste üle, peale kliimategurite ollakse ühel meelel selles, et umbes kuuendik maailma kõrbetest on tekkinud inimtegevuse tagajärjel. Kõige valulikum on probleem nendes kohtades, kus maa majandamisviis ületab selle bioloogilise kandevõime. Inimene aitab kõrbestumisele tõhusalt kaasa. Kahjuliku inimtegevuse näidetena võib välja tuua ehitustegevus ja veokite kasutamise, mis hävitavad loodusliku taimkatte, mis taastub väga aeglaselt. Süsihappegaasi pidev kasvamine toob endaga kaasa kasvuhoone gaasid, mis hakka...
INIMENE KUI TERVIKORGANISM Knspekt raamatust BIOLOOGIA GÜMNAASIUMILE III OSA, Tartu 2001, lk. 119- 129 Ivi Rammul Energiabilanss Eluprotsessideks vajalik energia saadakse orgaaniliste ainete oksüdatsioonil. Kui palju inimene energiat vajab sõltub: - vanusest - üldisest aktiivsusest - keha massist - pärilikkusest Energiabilanss sisaldab kõiki energialiike, mida organism saab, kaotab või akumuleerib. E (energia) = A (ainevahetus) + K (kasvuks kasutatav) + M (soojusena eralduv metaboolne energiakadu) + V (seedimata toidujäänustes sisalduv energia) + U (uriinis sisalduvad energiarikkad ained) + T (töö) Puhkeolekus: E= A+K+M+V+U Aktiivse töö korral: E= A+K+M+V+U+T Hingamine ja vereringe Eluprotsessideks vajalik energia saadakse orgaaniliste ainete oksüdatsioonil. Hingamine toimub organismi rakkudes pidevalt ja gaasivahetussüsteem peab pidevalt rakke hapnikuga varustama. Hingamine toimub meie tahtest sõltumtult. Hingamis...
BIOLOOGIA UURIB ELU Orgaanilised ühendid on iseloomulikud elusloodusele. Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku, vähemal määral lämmastikku, fosforit ja väävlit. O,C,H,N,P,S moodustavad kokku üle 98% raku keemiliste ekenebtude kogumassist. Need on makroelemendid. Mikroelementideks nimetatakse K,Cl,Ca,Na,Mg,Fe,Zn,Cu,I,F. Anorgaanilisi aineid on organismis ~ 80%, nende põhiosa moodustab vesi. Orgaanilistest ainetest on rakkudes enim valke. Valkude järel lipiide e rasvu ja sahhariide (glükoos, tärklis, tselluloos) ning nukleiinhappeid DNA ja RNA. Vesi täidab rakus mitmesuguseid funktsioone: ta on hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides. Katioonidest on tähtsal kohal H+, NH+4,K+,Na+,Ca2+,Mg2+,Fe2+ ja Fe3+. Kaaliumja naatriumioonid osalevad närviimpulsi moodustamises, neid on veres ja raku tsütopl...
parasiteerimisega erinevatel peremeesorganismidel. Nendeks struktuurideks on peremehele kinnitumiseks (apressooriumid) ja peremehe rakkudest toitainete imamiseks arenenud struktuurid (haustorid). Enamik kottseeni on haploidsed organismid, kuid mõned, näiteks pagaripärm (leivapärmkottseen, Saccharomyces cerevisiae) võivad olla ka diploidsed. Diploidsed pärmirakud on võimelised piiramatul arvul suguliseks paljunemiseks pungumise teel nagu haploidsed rakudki. Toitumine ja bioloogia Nagu teisedki seened, on kottseened heterotroofid ning omastavad toitaineid surnud või elavatest organismidest. Suurem osa saprotroofidest lagundavad surnud taimset materjali. Biotroofid moodustavad kas sümbiontseid suhteid väga erinevate organismidega või on parasiitideks, moodustades suurema osa taimede ning loomade parasiitidest. Parasiidid:taimedel, seentel, imetajatel, lülijalgsetel (ka kaaslejad), nematoodidel (kägistajad) Sümbiondid:
Borrelioos Kaisa Siitan 12.c Põhjustaja Nakatumine Bakter, mis leidub puugi Puugi hammustuse tagajärjel seedekanalis Nakkuse saamiseks kulub enamsti kaks ööpäeva või kauem Sümptomid Nahalööve 1-4 nädala pärast - punetav laik, mis pidevalt laieneb Peavalu Iiveldus Kerge palavik Valud kätes, jalgades, kuklas või seljas Kehakaalu langus Harvemini haigusnähud närvisüsteemis, liigestes või südames Diagnoosimine Haigusloo ja analüüside põhjal Vereproov Mõnikord analüüsiks seljaajuvedelik Kahjustab Click to edit Master text styles Second level Third level Närvisüsteemi Fourth level Fifth level Nahka Südant Liigeseid Ravi Antibiootikumidega...
Bioloogia uurib elu Koostas:M.Saar Elu omadused 1. Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega 2. Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid 3. Kõigile elusorganismidele on iseloomulik aine- ja energiavahetus 4. Kõigile organismidele on iseloomulik stabiilne sisekeskkond 5. Kõigile organismidele on omane paljunemisvõime 6. Kõik organismid arenevad 7. Kõik organismid reageerivad ärritusele Eluslooduse organiseerituse tasemed MOLEKUL -organell RAKK -kude -organ -organsüsteem ORGANISM -populatsioon LIIK ÖKOSÜSTEEM -biosfäär Molekuli tasand Kõikjal kus on elu, esineb sahhariide, lipiide, valke ja nukleiinhappeid. Glükoosi molekul RNA molekul Raku tasand Rakk on eluslooduse esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad kõik elu omadused Koe tasand Kude on sama talitlusega ja struktuurilt sarnastest seotud rakkudest koosnev taime v...
Puiduvaablane (Sirex juvencus) Silver-Ott Teinveld 8c Tallinna TehnikaGümnaasium Välisehitus Tundlad Pea Jalad Tiivad Muneti Info puiduvaablasest... · Puiduvaablased arenevad nii elavas kui surnud puidus. Oma tugeva munetiga saeb emane puitu kuni 2 cm sügavuse käigu, kuhu muneb munad. Arenguskeem Võrdlus ämblikuga. Kasutatud materjal. · Pildid-http://images.google.ee/images? hl=et&q=Puiduvaablane&lr=&um=1&ie=UTF-8&sa=N&tab=wi
Looma- ja taimeraku erinevused: 1) loomarakku katab vaid rakumembraan, taimel aga rakumembraan ja rakukest 2) taimerakul on kloroplastid, loomarakul need aga puuduvad 3) taimerakus esineb vakuool, loomarakul aga mitte Taimeraku eripära Taimerakul on rakukest,mis koosneb põhiliselt tselluloosist, omades kaitse- ning tugifunktsiooni. Taimerakul on omapärased organellid plastiidid. Need jagunevad kolmeks: kloroplastid (sisaldavad klorofülli, nende abil toimub fotosüntees), kromoplastid (sisaldavad karotinoide, annavad viljale ja õitele silmatorkava värvi, mis on oluline putukate meelitamiseks) ja leukoplastid (värvusetud, säilitavad varuaineid) Lisaks on taimerakul vakuool, mis tagab normaalse siserõhu ning sisaldab mitmesuguseid aineid, nt. aroomaineid ja mürkaineid. Tsütoplasmavõrgustik :koosneb kanalikestest ja ...
Rakk 1. Rakuteooria põhiseisukohad: a)Kõik organismid koosnevad rakkudest. b)Iga uus rakk saab alguse olemas olevast rakust selle jagunemise teel. c)Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. 2.Rakkude jaotus Rakutuuma ehituse alusel jaotatakse rakud: Prokarüoodid ehk eeltuumsed puudub piiritletud tuum, esineb vähem organelle. Nt bakterid. Eukarüoodid ehk päristuumsed . tuum on olemas, ainu ja hulkraksed organismid. Nt looma-, taime-, seenerakud. Üherakulised organismid: 1)mikroskoopiliste mõõtmetega 2)harilikult iseloomuliku väliskujuga 3)aine- ja energia vahetus toimub ühe rakumembraani kaudu Nt bakterid, algloomad, pärmiseened. Hulkraksed organismid: 1)iga koe rakkude ehitus on kooskõlas nende talitlusega Nt selgrootud, selgroogsed loomad, taimed jt Hulkraksesorganismis sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe. 3.Rakutuum Raku keskel. Tuumas asuvad kr...
BIOLOOGIA: PÄRILIKKUS Geneetika teadus, mis tegeleb pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusega Geen kromosoomi osa, tunnuste osa kodeerib Genoom 24. kromosoomi. Liigile omases ühekordses kromosoomikomplektis olevad geenid. Genotüüp ühele isendile omased geenid ja geenivormid kokku. Geenivorm (alleel) Geeni esinemise vorm Fenotüüp Isendi kõik aaldunud tunnused kokku ORGANISMI TUNNUSED MÄÄRVAD geenid ja keskkond Transkriptsioon mRNA süntees, info maha kirjutamine DNA-lt. RNA süntees toimub tuumas Transkriptsiooni kulg: 1) Keeratakse DNA lahti 2) seostumine promootoriga 3) transkriptsioon 4) Lõppeb terminaatorpiirkonnas 5) DNA taastab kuju (A-U; T-A; G-C;) VALGU SÜNTEES e. TRANSLATSIOON mRNA- määrab ara valgu aminohappelise järjestuse Valk koosneb siis aminohapetest Informatsiooni mRNA pealt loetakse kolme nukleotiidi kaudu KOLM nukleotiidi on üks KOODON ja 1KOODON määrab ära ühe aminohappe. Iga mRNA molekul on varustatu...
Mikroevolutisioon Mikroevolutisoon- evolutsioonilised muutused liigi sees, viib uute liikide tekkeni. Väiksem evolutisooni võimeline org. rühm on populatsioon, muutused peavad tekkima geneetilises materjalis ja kanduma edasi järglastele. Populatisooni isendite kõik geenid ja nende alleelid moodustavad selle populatsiooni genofondi. Erinevate alleelide ja genotüüpide arvulist suhet nim. populatisooni struktuuriks. Hardy-Weinbergi seaduse järgi saab hinnata mikroevolutisooni tegurite toime suunde ja intensiivsust populatsioonides. Nendeks teguriteks on mutageen -> geenivool, geneetiline triiv ja looduslik valik. Kombinatiivmuutlikus- alleelide kombineerumine sugulisel paljunemisel. Geenivool- erinevate populatisoonide isendeit ristamine. Populatsiooni genofondi võivad sattudauued, varem sealt puudunud alleelid. Geenitriiv- juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris. Uue põlvkonna moodusta...
................................................................................................. 4 Üldiseloomustus...................................................................................................................... 5 ,,Pärandkoosluste harimise käsiraamat"..................................................................................7 Abiootilised tegurid.................................................................................................................. 8 ,,Bioloogia XI klassile" Külli Kalamees....................................................................................10 http://www.ut.ee/BGZH/looduskaitse/2003/Puisniidud.pdf.....................................................10 Kasutatud kirjandus:.............................................................................................................. 11 http://www.lzuu.lt/tracoecobalt/files/outgrowth/books/est_est/Chapter_4/chapter_4.3.htm....11 http://et.wikipedia.org/wiki/Hunt.............
1.Geen DNA lõik, mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi Geneetika- on teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. Genotüüp ühele isendile omaste geenide ja nende erivormide kogum Fenotüüp- ühele isendile vaadeldavate tuunuste kogum. Genoom- liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Inimesel 24 genoomi. Molekulaargeneetika- teadusharu, mis uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. Pärilikkus-looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talituselt vanematega. 2. Kirjelda, kuidas geenist saab tunnus. * DNA koosneb geenidest * geen avaldub > Rna * RNA järgi tehakse valk * valk kujundab tunnuse 3.Transkriptsioon: RNA süntees * toimub rakutuumas * lähteaine on DNA lõik promootorist kuni terminaatorini * Mis toimub: üks DNA biheeliks keeratakse järkjärgult lahti ning sünteesitakse ühe ahela teatava lõiguga komplementaarne RNA m...
Viirused 2009 Viirused · Viirused (ladina sõnast virus 'mürk') on nukleiinhappest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid, millel puudub rakuline ehitus ning mis paljunevad nakatades elusorganismide rakke. Viirused · Inimesel tuntakse umbes viissada levinumat viirushaigust, kuid nende arv on tegelikult arvatavasti märksa suurem (inimeselt isoleeritud viiruste liike on kokku üle tuhande). Kõige tõhusamaks viirushaigusi tõrjuvaks vahendiks on seni organismi enda immuunsüsteem, mille võimet viirustega võidelda suurendatakse vaktsineerimise abil. Teke · Et paljud viiruste osad meenutavad elusorganismide rakkude osi, on levinud oletus, et viirused on tekkinud mingi DNA või RNA "iseseisvumisel" ja järgneval evolutsioonil peremeesrakust sõltumatult, kasutades ära peremeesraku "molekulaarset masinavärki". Nakatumine · Viirusesse nakatumisel on 2 staadiumit...
ELU TUNNUSED · Rakuline ehitus rakk on väikseim elusüksus. Rakkude hulga järgi jaotatakse elusorganismid ainurakseteks (bakterid, algloomad e. protistid, ainuraksed vetikad, ainuraksed seened) ja hulkrakseteks (enamik taimi, loomi ja seeni). Ainuraksus on primaarne hulkraksus tekkis 700 900 miljonit aastat tagasi. · Sisemine keeruline organiseeritus keeruline ehitus, talitlus ja regulatsioon. · Aine- ja energiavahetus väliskeskkonnast võetakse aineid, mis muudetakse välise või sisemise energia arvel keerulisteks kehaomasteks aineteks. Ainevahetus organismi kõik lagundamis- ja sünteesiprotsessid kokku. Jäägid eritatakse väliskeskkonda. Energiavahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. Energiat saadakse Päikesest või teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilistest ainetest. Kõik püsisoojased organismid kiirgavad soojusenergiat. o autotroofid org. Kes valmistavad ise anor-st ainetest ...
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Puiduseened Austerservikud Marit Kadopa G2L Tallinn 2009 Sissejuhatus Austerservikud (Pleurotus ostreatus) kasvavad parasniisketes metsades üle maailma, enamasti langenud puudel. Aasias on seda seent toiduks kasvatatud kaua ja viimasel ajal kasvatatakse teda kommertslikult paljudes maades. Meetod, mille abil seened kasvama pannakse, sarnaneb looduslikule. Lehtpuu kändudesse puuritakse augud, millesse asetatakse kork seeneniidistikuga. Lisaks võivad need seened kasvada suurtes pudelites, plastikkorvides, augustatud plastiktorudes või kilekottides, milles on pastöriseeritud või auru abil steriliseeritud tselluloosne materjal (näiteks õled, puuvill, vanapaber). Austerservik on üks vähestest teadaolevatest seentest, kes toitub ka puidus elavatest selgrootutest. Seen suudab mütseeli abil lõksu püüda ja seedida ümaru...
Kiviõli I Keskkool PÄRILIKUD HAIGUSED Referaat Koostaja: Elina Sergunina Kiviõli 2009 PÄRILIKUD HAIGUSED -on haigused, mis kanduvad edasi vanematelt järglastele. Päriliku haiguse aluseks on geenidefekt, mis kandub edasi põlvest põlve. Pärilikke haigusi tuleb eristada looteeas tekkinud geenimutatsioonidest tingitud haigustest, mis manifesteeruvad näiteks väärarengutena ja pärilikust eelsoodumusest. Pärilikud haigused on tingitud mutatsioonidest ehk muutustest raku geneetilises materjalis. Vastavalt ulatusele jagatakse mutatsioonid järgnevalt: · Geenmutatsioonid - väikesed muutused DNA primaarstruktuuris, mille tulemusena võivad tekkida uued alleelid · Kromosoommutatsioonid - muutused kromosoomide pikkuses ja/või struktuuris · Genoommutatsio...
BIOLOOGIA EKSAMIKS 1. BIOLOOGIA UURIB ELU Biomolekulid-Ained mis ei moodustu väljaspool organismi- sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talitluslikul ja regulatoorsel tasandil. Elu tunnus: rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase, (biomolekulide esinemine), aine- ja energiavahetus, sisekeskonna stabiilsus(ph), paljunemine, (pärilikkus), reageerimine ärritustele, areng Viirus pole elusorganism! Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talitluslik üksus, millel on kõik elu omadused. Üherakulised: -eeltuumsed-bakterid( arhebakterid, purpurbakterid, mükoblasmad) päristuumsed-protistid(ränivetikad, ripsloomad, munasseened, viburloomad, eosloomad, kingloom) Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat Imetajad ja linnud on ainukesed püsisoojased organismid Üherakulistel toimub paljunemine mittesuguliselt, pooldumise teel. Hulkraksed paljunevad kas mittesug...
ORGANISMIDE KOOSTIS. Üldine keemiline koostis. 1. Nimetage organismide peamisi keemilisi elemente? Hapnik, süsinik, vesinik. (+lämmastik, fosfor, väävel) 2. Millised keemilised elemendid kuuluvad markoelementide hulka? Hapnik, süsinik, vesinik, lämmastik, fosfor, väävel 3. Miks vajab organism markoelemente suhteliselt suurtes kogustes? Sest need (O,C,H) kuuluvad pea kõigi orgaaniliste ühendite koostisse ja (N, P, S) esinevad valkude ja nukleiinhapete ehituses. Nad moodustavad kokku 98% raku keemiliste elementide kogumassist. 4. Millised keemilised elemendid esinevad kõigi orgaaniliste ainete koostises? Hapnik, süsinik ja vesinik. 5. Miks organism ei saa läbi mikroelementideta? Sest mikroelemendid on paljude bioaktiivsete ühendite keemilised komponendid, milleta häirub organismi elutegevus, tekib millegi vaegus. 6. Milline on anorgaaniliste ...
ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG Kuidas organismid paljunevad? Organismid paljunevad kas: 1) Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Viljastumisel ühinevad sugurakud võivad pärineda ühelt või kahelt vanemalt. 2) Mittesugulisel Paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast. See võib toimuda kas eoseliselt (Pintselhallik, sirmik) või vegetatiivselt. Missugused organismid paljunevad eostega? Suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljunevad eoste ehk spooridega. Kottseente hõimkonda kuuluvatel seeneliikudel arenevad esosed rakusiseselt eoskottides. Kandseente eosed arenevad rakuväliselt selleks kohastunud rakkudel eoskandadel. Taimeriigis paljunevad eostega sammal- ja sõnajalgtaimed. Eosest areneb eelniit, millest mõne aja möödudes kujuneb varre ja lehtedega taim. Sammaldel ja sõnajalgtaimede elutsüklis vahelduvad eoseline ja ...
muutumisest. Juba 1838 veendus ta, et liikide muutumise peamine tegur on looduslik valik. Esimesed visandid valikuteooria kohta kirjutas ta 1842 ja 1844 (postuumseks avaldamiseks, kui ta peaks ootamatult surema). Alles pärast 20-aastast uurimistööd avaldas Darwin evoultisooniteooria: 1859 ilmus tema peateos liikide tekkimisest loodusliku valiku teel (``On the irigin of species by means of natural selection``). See teos tähistas pööret bioloogia ajaloos ja muutis põhjalikult loodusteaduslikku maailmapilti evolutsioon sai üldtunnustatuks. Darwini õpetus leidis kõikjal nii poolehoidjaid kui ka ägedat vastuseisi. Hiljem avaldas ta ulatusliku teose loomade ja taimede muutumisest kodustamisel (``The variation of animals and plants under domestication``, 1868) ning inimese põlvnemisest ja sugulisest valikust (``The descent of man and selection in relation to sex``, 1871). Evolutsiooniideega seostuvad
GMO Geneetiliselt muundatud organism (lühendatult GMO) organismi pärilikkuse tegureid on muudetud tahtlikult, viisil, mida loodusliku arengu teel ei ole võimalik saavutada. GMO võib esineda toidukaupades, kus: 1. vähemalt üks toidu koostisosa on geneetiliselt muundatud organism; näiteks puding, mis sisaldab geneetiliselt muundatud maisitärklist; 2. toit on tervenisti geneetiliselt muundatud organism; värske porgand, tomat, mais, soja, raps, teravili; 3. see on saadud geneetiliselt muundatud organismist, kuid tööltemise tagajärjel ei sisalda terveid muundatud geene; näiteks muundatud rapsist valmistatud toiduõli. Tegelikult pole geneetiline muundamine midagi muud, kui uus tase sordiaretuses, et 1. muuta taim taimekahjuritele vastupanuvõimelikseks; 2. tõsta toiteväärtust (suurendada viljakust) 3. saada lahti seenhaigusest 4. suurendada külmakindlust...
1. Üldiseloomustus Ookean on maailmamere suurem osa. Ookeanid moodustavad maakera pinnast üle 70%. Kuigi tegelikult on see üks suur veekogu, lahutavad ookeane tinglikult mandrid. Et nad katavad proportsionaalselt suurema osa lõunapoolkerast (81%) võrreldes põhjapoolkeraga (61%), siis esineb märkimisväärseid erinevusi poolkerade ilmastikus. Tavaliselt eristatakse nelja ookeani: Vaikne ookean, Atlandi ookean, India ookean ja Põhja-Jäämeri. Viiendaks ookeaniks võib lugeda Lõuna- Jäämerd ehk Lõunaookeani - Atlandi, India ja Vaikse ookeani Antarktise-lähiseid osi. Vaikse ja Atlandi ookeani põhja- ning lõunaosa ei ole eraldi ookeanid. Asukoht: 1) Vaikne ookean eraldab Aasiat ja Ameerikat ning on suurim ookean Maal. Asub Ameerikast läänes ja Aasiast ning Austraaliast idas. Vaikse ookeani alla kuuluvad kõik kliimavöötmed va. polaarne kliimavööde ning ka ekvatoriaalset kliimavöödet on ainult väike osake. 2)Atlandi ookean e...
MITOOS- Päristuumsete rakkude jagunemise viis, kromosoomide arv tütarrakkudes püsib sama. Diploidsed rakud, kus on 2n-46 kromosoomi. rakutsükkel- raku eluring ühe mitoosi lõpust järgmise mitoosi lõpuni Interfaas- toimub enne mitoosi! Organellide arv suureneb, toimub ATP süntees, tsentrioolid kahekordistuvad. Raku mõõtmed suurenevad. DNA kahekordistub. Kromosoomid on lahtikeerdunud- neid pole näha. Iga kromosoomi ehituses on interfaasi lõpus 2 DNA molekuli. Rakud diferentseeruvad (omandavad mingi vastava koe kuju, talitluse) Profaas- kromosoomid keerduvad kokku, rakutuum suureneb, tuumakesed kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas, rakk polariseerub. Tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid. Tuumamembraanid lagunevad. Metafaas- kromosoomid liiguvad raku keskele, paigutuvad raku ekvatoriaaltasandile. Kromosoomid on max kokku keerdunud. Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. Anafaas- kääviniidid lühenevad, kõigi ...
%25F6koloogia/Okoloogilised_tegurid_okoniss.ppt+ %C3%B6koloogiline+amplituud&cd=1&hl=et&ct=clnk&gl=ee&client=firefox-a [15] http://www.sterlingschools.org/shs/stf/cjones/3rdHour/Tropical%20Rainforest/TropicalRainforesthtm.htm [16] [17] [18] ; ; http://www.enchantedlearning.com/subjects/rainforest/animals/Sampling.shtml [19] [20] ; http://www.slideshare.net/helina20/kossteem-presentation [21] http://spikriladu.ande.pri.ee/konspektid/Bioloogia%20-%20Elu.doc [22] [23] [26] ; ; http://et.wikipedia.org/wiki/Jaaguar [24] pilt http://www.scielo.br/img/revistas/bjb/v66n4/05t1.gif [25] http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/jaaguar_liina.htm [27] [28] ; http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/jaaguar_liisjogi.htm [30] [34] ; http://miksike.net/documents/main/referaadid/ekvatoriaalsed_vihmametsad.htm [31] www.miksike
Tööleht: Rakk 11.kl. 3.KONTROLLTÖÖ RAKU EHITUS JA TALITLUS 1. Seosta tabeli lahtrid! Pane nad ajaloolisse järjekorda! Punktiirile number täht. 5 p 1 Karl Ernst von Baer A Esimene mikroskoop ...5A..... 2 Robert Hook B Ainurakne ...4B...... 3 Rudolf Virchow C Rakuteooria ...3C...... 4 Anton van Leeuwenhoek D Munarakk ...1D.... 5 Hans ja Zacharias Jannsen E Valgusmikroskoop ...2E.... 2. Pildil on kaks organelli. Milliste organellidega on tegu? 2 p A ...Mitokonder........... ...
GEENITEHNOLOOGIA Geenitehnoloogia seisneb: 1) DNA lõikude eraldamises, töötlemises in virto ja siirdamises. Kas sama või teise isendi gromosoomi siirdamine plasmiidi(on bakteris) või viirusesse. 2) Geenide suunatud väljalülitamistes ehk geeni knock out'is(lk 124). Geenitehnoloogiat rakendatakse transgeensete loomade ja taimede saamiseks.Geeniravis, ehk geeniteraapias. 3) Teostatakse sünnieelselt ja järgset diagnostikat DNA proovidega. 4) Tuvastatakse isadust, kurjategijat(ü.s. tuvastatakse inimest). Transgeensete organimside loomine põhineb restriktas tehnikal(see on bakterites olev ensüüm, mis lõikab DNA tükkideks). DNA ahelate lõigud on vastavad ehk komplementaarsed. Nende otsad on kleepuvad. Eri päritolu DNA lõigud viiakse lahusesse, kus nad ühinevad põhimõttel AT, GC. Ligaas on ensüüm, mis võimaldab ühendada eri päritolu DNA lõigud. Tulemuseks on rekombinantne DNA. See on DNA konstrukt. Kasutusel on ka pöördtranskriütaas e. reverta...
1. Evolutsioon on päritavate tunnuste muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioonides. Süsteemi pöördumatu ajalooline areng 2. Evolutsiooni tõendid : *paleontoloogia *feneetilised võrdlused *embrüonaalne areng *geneetilised võrdlused *biograafilised võrdlused 3. Evolutsiooni vormid *Füüsikaline- viis keemiliste elementide mitmekesususe tekkeni. Galaktikate, tähtede ja planeedisüsteemi arenguni *Keemiline- aatomid ühinseid molekulideks. Tekkisid keerukamad orgaanilised ühendid. Keemilise evolutsooni võimaldasid noore Maa atmosfääri iseärasused, Mitmeasteline protsess. *Bioloogiline- organismiliikide põlvnemist muutuste kaudu varem eksisteerunud liikidest ja järk-järgult keerukamate eluvormide teket. *Sotsiaalne- 7.Populatsiooni genofond on populatsiooni kõigi genide ja nende alleelide ning genoomi muude elementide kogum. 9. Geenitriiv- alleeli ja genotüübisageduse juhusliku suuna ja ulatusega kõikumine väikeste populatsio...
ORGANISMIDE ÜLDINE KOOSTIS Nii elus kui eluta loodus koosnevad samadest keemilistest elementidest, see näitab orgaanilise ja anorgaanilise maailma ühtset päritolu. Elusorganismides on aga teatud keemilisi elemente rohkem Elus organismis on levinud järgmised keemilised elemendid ; 1.) süsinik C 2.) vesinik H 3.) hapnik O 4.) lämmastik N 5.) fosfor P eespool loetletud elemente leidub organismides suurtes kogustes ehk 98 % . Kõikides organismides leidub ja seetõttu nimetatakse neid makroelementideks ( biogeensed, makro ehk suur) kõiki ülejäänud elemente nimetatakse mikroelementideks (ehk väike) keemilistest elementidest moodustavad organismides kahesuguseid aineid ; 1.) anorgaanilised 2.) orgaanilised anorgaanilisteks aineteks organismis on 1.) vesi 2.) mineraalsoolad 3.) mineraalhapped 4.) hüdroksiidid orgaanilisteks aineteks organismis on - 1.) valgud 2.) süsivesikud 3.) Lipiidid 4.) ...
Energiallikas Lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid. Varuaine Loomadel on varurasv, taimedel õlid seemnetes, mesilaskärjedel vahana. Kaitsevad organeid Nahaalune lipiidide kiht ja siseorganite ümber olevad lipiidid kaitsevad mehhaaniliste põrutuste eest. Soojusregulatsioon Nahaalune lipiidide kiht kaitseb keha mahajahtumise eest. Tsükliliste lipiidide hulka kuuluvad hormoonid võivad anda naistele rasestumisvastase kaitse või neid võidakse kasutada hormoonraviks. Inimesed kasutavad sampoonides, sest lipiidid annavad juustele pehmuse ja elastsuse.
Rakutuum reguleerib raukus toimuvaid protsesse. Homoloogilised kromosoomid sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Inimese keharakkudes on 46 kromosoomi. Sugurakkudes 23 kromosoomi. Rakumembraan koosneb fosfolipiididest ja valkudest. Aktiivseks ainete transpordiks läbi rakumembraani on vaja kulutada energiat. Autotroofid sünteesivad eluks vajalikud ained väliskeskonnast saadavatest anorgaanilistsest ainetest. Heterotroofid saavad vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Metabolismiks nimetatakse organismis asetleidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse, mis tagavad ainevahetuse ümbritseva keskkonnaga. Dissimilatsiooni moodustavad lagundamisprotsessid. Assimilatsiooni moodustavad organismi kõik sünteesiprotsessid. Adenosiintrifosfaat ATP on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. Glükoos laguneb kolmes etapis: Glükolüüs- anaeroobne glükolüüs ehk käärimine l...
ELUSLOODUSE SSTEEM! SSTEMAATIKA - bioloogia teadusharu, mis tegeleb elusolendite rhmitamisega e. klassifitseerimisega sstemaatikahikutesse e. taksonitesse TAKSON - sstemaatikahik, mis hendab organisme sarnaste tunnuste alusel hte gruppi. Sstemaatikahikud on: liik -> perekond -> sugukond -> selts -> klass -> himkond -> RIIK Sstemaatikas kasutatakse hierarhilist ssteemi, see thendab, et iga takson kuulub ainult hte temast vahetult krgemat jrku taksonisse. Taksonite nimetamiseks kasutatakse teaduslikke ladina keelseid nimetusi. Ladina keelsed liiginimed on kahesnalised e. binaarsed. BINAARSE NOMENKLATUURI vttis 18. sajandil kasutusele Rootsi teadlane Carl Linne. Veel kasutatakse teaduslikke rahvuskeelseid nimetusi ( vsavillem, mesikpp) LIIGI moodustavad sarnased isendid, kes on vimelised omavahel vabalt ristuma ja andma viljakaid jrglasi. Liikide hendamisel krgematesse taksonitesse on aluseks HOMOLOOGIA e. plaaniline sarnasus. Veel k...
Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastatud munarakust. Mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast. Mittesuguline paljunemine võib toimuda kas eoseliselt või vegetativselt. Eoseline paljunemine on mittesuguline, mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel, seentel, sammaldel, sõnajalgadel.Vegetatiivse paljunemise korral pärineb uus organism vanemorganismi mingist kehaosast: 1. Pooldumine, toimub DNA kahekordistumine, ühest rakust kaks uut rakku. Vegetatiivselt paljuunevad bakterid ja ainuraksed. 2. Pungumine, DNA kahekordistumine, uus isend areneb väljasopistisest. Ta erladub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks, moodustades koloonia. (pärmseened, käsnad, hüdra) 3. Taime osadega sibulatega (sibul ja sibullilled). Võsunditega (maasikad, hanijalg). Juurevõsudega (vaarikas, sibul, lepp). Mugulatega (kartul). Pistikutega (paju, mustsõst...
Eoste ehk spooridega paljunevad suur osa protiste ja seeni ning osa taimi(sammal-ja sõnajalgtaimed) Vegetatiivselt paljunevad bakterid,protistid,seened,osa selgrootutest,paljud taimed. Bakterid paljunevad otsepooldumise teel. Pärmseened paljunevad pungumisega. Samblikud vegetatiivselt rakise tükikeste abil. Katteseemnetaimed risosoomid e,mugulate,sibulate,varre-või lehetükikeste abil. Vegetatiivne paljunemine võimaldab lühikese ajaga saada palju geneetiliselt ühesuguseid järglasi. Mitoosis toimub esmalt karüokinees ehk rakutuuma jagunemine, mille käigus tagatakse geneetilise info võrdne jagamine tuumade vahel. Seejärel toimub tsütokinees ehk tsütoplasma jagunemine, mille tulemusena moodustub kaks tütarrakku. Mitoos on päristuumsete rakkude jagunemise viis, kus tagatakse kromosoomide arvu püsivust tütarrakkudes. Kahe mitoosi vahele jäävat raku eluperioodi nimetatakse interfaasiks(organellide arv suureneb, toimub ATP ja teiste m...
Raku keemiline koostis. Elusorganism sisaldab kõiki Mendelejevi tabeli elemente. HOCNPS põhiliselt. (inimeses kokku 98%) Kõige enam on esindatud neist ainetest vesi. Rakus sisalduvad/moodustuvad anorgaanilised kui ka orgaanilised ained. Anorgaanilised ained rakus. Tähtsaim on vesi - ~80% Vee ülesanded: * dipolaarne, mõjutab teisi ained (lahustab, lagundab)/väga hea lahusti nii orgaanilistele kui anorgaanilistele ühenditele * vesi osaleb enamustes reaktsioonides, kas lähteaine või produktina vmi * veel on suur soojumahtuvus tänu vesiniksidemetele vee molekulide vahel (aitab säilitada temp.) * suur energeetiline väärtus H+ K+ Na+ Ca2+ Mg2+ Fe2+ Fe3+ NH4+ OH-rühmade ülesandeks on PH taseme säilitamise. Kaltsium tagab luude tugevuse. Kaltsiumi omandamiseks vajalik D-vitamiin (piimarasvad, päike etc). Taimedes olev kaltsium ei omas...
Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel. Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljunevad eoste e. Spooridega. Vegetatiivselt paljunevad bakterid,protistid,seended,osa selgrootutest ja paljud taimeliigid. Bakterid jagunevad kaheks otsepooldumise teel. Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonna. MITOOS Hulkraksetel organismidel järgneb nii sugulisele kui ka mittesugulisele paljunemisele rakkude jagunemine, mis tagab organismi kasvamise ja arengu. Esmalt toimub rakutuuma jagunemine e. Karüokinees. Selle käigus tagatakse kromosoomides oleva geneetilise info võrdne jaotumine tuumade vahel. Karüokineesi lõpus algab tsütoplasma jagunemine e. Tsütokinees, mille tulemusena moodustub kaks ...
Vill ja villane lõng Villa keemilised omadused Villa orgaanilise aine keemiline koostis sarnaneb naha ja lihaskoega. Villas leidub väga mitmesuguste omadustega valke keratiine, kollageeni, nukleiin ja aminohappeid. Villas on lipiide rasva ja rasvataoliste ainete steroole (kolesterooli, lanosteriooli), glükogeeni ehk loomset tärklist ning mitmesuguseid ainevahetusprodukte, nagu kusihapet, puriini, kabamiidi jt. Villa orgaaniline aine sisaldab süsinikku, hapnikku, lämmastikku, vesinikku, väävllit. Villa kuivaine sisaldab tuhka, mis sisaldab rohkesti kaltsiumi, seejärel naatriumi, magneesiumi, fosforit, tsinki, rauda, kaaliumi, mangaani, vaske. Villa keratiinide sünteesil on olulised tsink ja vask. Villa orgaanilise aine iseloomulikuks tunnuseks on fibrillaarsete valkude, eriti keratiinide kõrge sisaldus, milles leidub rohkesti väävlit sisaldavaid aminohappeid (tsüstiini, tsüsteiini jt). Väävlisisalduse järgi võib otsus...
· Pärilikkus-organismide võime taas toota enda sarnaseid järglasi · Geneetika- teadusharu, mis uurib organismide pärilikkust ja muutlikkust. · Pärandumine- geneetilise info säilitamine ja edastamine mitoosi ja meioosi teel · Geen- pärilikkuse elementaarüksus, üks DNA lõik, mis annab edasi ühe või mitu tunnust · Genoom- geenide kogum · Genotüüp- geenide kogu organismide sees · Fenotüüp- tunnuste kogu(väliste) Pärilikkuse molekulaar geneetilised alused Molekulaar geneetika on teadus, mis uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasandil. Jaguneb 3 protsessi: 1) Replikatsioon ehk DNA süntees 2) transkripsioon ehk RNA süntees 3) Transulatsioon ehk valgu süntees REPLIKATSIOON Ühest DNA molekulist saadakse kaks ühesuguse nukleoliitse järjestusega DNA molekuli On Vaja: organismi rakke, ensüüme, DNA lõiku, toimumiskohta(rakutuum) Tekib kaks ühesuguse nukleotiidse koostisega DNA mo...
BIOLOOGIA 1 1.1 Elu omadused · Mis on elu? Mateeria osa, mis suudab end ise kasvatada ja paljundada Valgud töötavad selle nimel. (Põhiosa moodustavad valgud, praktiliselt kõik reaktsioonid toimuvad ensüümide (valkude) osalusel). Valkude töös seisneb elu. Erinevaid valgumolekule on miljardeid, nende koostoimimine ongi elu. · Bioloogia on teadus, mis uurib elu · Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. · Biomolekulid: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid jt. · Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksis, millel on kõik elu omadused. · Ükski organism ei saa väliskeskkonnast otse rakkude ülesehituseks sobivaid valke, lipiide või sahhariide, need tuleb kõigil ise sünteesida.
: ( ): 1 - ; 2,7 - ; 3 - ; 4 - ; 5 - ; 6 - ; 8 - ; 9 - ; 10 - ; 11,12,13 - ; 14 - ; 15 - ; 16 - ; 17 - ; 18 - . () . : , , , . : - , , , ( ) 1. 2. 3. 4. 5. 1. 2. 3. 4. , : , , ( ...
Ühtegi probleemi ei saa lahendada sellesama teadvuse pinnalt, mis selle loonud on. (A. Einstein) Ühe inimese mõtete kasutamine on plagiaat, paljude inimeste mõtete kasutamine on teadus. bioloogia - teadus, mis uurib elu selle omaduste kaudu tsütoloogia -------------------rakkude ehitust ja talitlust histoloogia -- ---------------- kudede ehitust ja talitlust füsioloogia ------------------- organismide talitlusi ja nende regulatsiooni etoloogia ----------------------loomade käitumist molekulaarbioloogia ---------elu 1)molekulaarsel tasemel 2)rakulisel tasemel, kus ilmnevad kõik elu tunnused organ e. elund on kudede kogum, mis täidab mingit kindlat ülesannet
1BIOLOOGA METABOLISM Kõik saab alguse fotosünteesist! Fotosüntees on üks looduse kõige imelisematest protsessidest. Tänu sellele on võimalik kõikidel elavatel organismidel eluks vajalikku energiat hankida. Taimed toodavad orgaanilist ainet päikese valgusenergia abil. See protsess on fotosüntees: Energia + 6CO2 + 6H2O 6O2 + C6H12O6 C6H12O6 glükoos glükoosi molekulis salvestub valgusenergia. Taimes tekivad glükoosist ka teised keerukamad molekulid, nagu näiteks tärklis, tselluloos, valgud jt. Tärklis tärklise koostises on tuhandeid glükoosimolekule. Tärklis on polümeer. Kui me sööme tärklist, lagundab sooltoru selle glükoosiks ja glükoos läheb verre. Valgusenergia abil süsihappegaasi ja vee molekulid ühinevad ning tekib orgaaniline molekul glükoos. Glükoosi molekulis talletub päikese energia ning eraldub hapnik. Lehtedes on kloroplastid, mille sees toimub fotosüntees. Kloroplastis on lamellid, membraanid. Klorofüll...
Referaat Jääkaru d Tallinna Kuristiku Gümnaasium Ekaterina Sulima 8.a Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus...................................................................................... 3 Jääkaru toitumine ja jahipidamine .................................................. 4 Harjumused...................................................................................... 5 Paljunemine...................................................................................... 6 Kas sa teadsid , et..............................................................................7 Miks on jääkaru valge ?.....................................................................7 Kasutatud kirjandus ..........................................................................8 Sissejuhatus Jääkaru on imetaja. Ta kuulub seltsi kiskjalised, sugukonda...
Dissmilatsiooniprotsess- glükoosi lagundamine, universiaalne, vabaneb energia. Gülkolüüs- tsütoplasmavõrgustikus, moodustub püroviinamarihape, eraldub 4 H2 molekuli, moodustub 2 ATP ja 2 NADH2 molekuli Tsitraaditsükkel- mitokondri sisemuses, eraldub CO2 molekulid ja H aatomid, moodustub 10 NADH2 molekuli Higamisahela reaktsioonid- mitkondri harjakestel, lõppprodukt H2O, eraldub H ja H2O, moodustub 36 ATP molekuli Anaeroobne- piimhappekäärimine, etanoolikäärimine Fotosünt. Valgusstaadium- kloroplastide sisemembraanides Fotosünt. Pimedusstaadium- kloroplasti stroomas Metabolism- org. Aset leidvaid sünteesi- ja lagundamisprots., mis tagavad tema aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. ATP e. Adenosiintrifosfaat, koosneb lämmastikalusest, ribosoomist ja 3 fosfaatrühmast Fotosüsteem II- kasutab molekulide lagundamiseks ergastunud elektronide energiat Fotosüsteem I- NADPH2 moodustamine
Bioloogia kordamisleht 1)Tunnused, mis iseloomustavad elusorganisme : *biomolekulide olemasolu *aine-ja energiavahetus (hingamine!) *rakuline ehitus *ärrituvus (reaktsioon ümbritsevale keskkonnale) *sisekeskkonna satbiilsus *paljunemine *toitumine *areng Elutu : ei toimu hingamist, toitumist jne. Biomolekulid orgaanilise aine molekulid, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega (valgud, lipiidid, sahhariidid, vitamiinid jt ) 2) Süsivesikute, lipiidide, valkude, nukleiinhapete (DNA, RNA) ehitus ja ül. *Süsivesikud orgaanilised ühendid, mille koostises C, H, O. Neid jagatakse : monosahhariidideks(magus):kuulub RNA koostisesse, C arv 3-6; oligosahhariidideks(magus):2-3 sahhariidi omavahel liitunud; polüsahhariidideks: polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid. ÜL : energeetiline (energi...
TOIDUAINETE KOOSTISE TABELID Koostanud: Merle Rehand Roogade ninetused Kogus Valgud Rasvad Süsivesikud Kalorsus gr gr gr gr K/cal 1. Kirsi-mustsõstra-jõhvika rabarberi jook 200 0 0 22 92 2. Tomatimahl 200 2 0 7 38 3. Õuna-viinamarja jook 200 0.8 0 25.6 102 4. Ploomimahl 200 0.6 0 32.2 132 5. Viinamarjamahl 200 0.6 0 27.6 108 6. Õunamahl-morss 200 1 0 18.2 76 7. Mandariinimahl 200 1.6 0 ...
Inimese keha koosneb põhiliselt veest(28l rakkudes,9l koemahlas,3l vereplasmas) Neerud reguleerivad kehavedelike kogust ja koostist. (Nad kas eritavad või hoiavad vett ja soolasid kokku, nii et kehavedelike koostis ja kogus püsiks stabiilne.) ja ainevahetuse jääkproduktide eritamist. Neerud filtreerivad pidevalt verd, Jääkproduktid kogunevad uriini ja eemaldatakse kehast. Reabsorbeeritakse tagasi glükoos. Eritamine tähendab ainevahetuse jääkide eemaldamist kehast. Neerus toimuvate protsesside lõppprodukt on uriin. Jääkproduktid eemaldatakse kehast: uriini kaudu, higistades, väljahingatava õhuga. (higi:vett,soolasid õhk:süsihappegaasi, veeauru) Uurea-lämmastikuainevahetuse jääkprodukt. See sünteesitakse maksas, siis kui organismis on liiga palju aminohappeid. Aminohapete lagundamisel tekib ammoniaak, mis alguses on ohtlik, aga sellest sünteesitakse kohe edasi uurea. Neerud eemaldavad kehast selektiivselt vett ja lahustunud aineid, nii et...
Adaptiivne radiatsioon-evolutsioonilise mitmekesistumise erivorm, mille puhul ühest liigist lahkneb suhteliselt lühikese aja jooksul mitmeid erinevalt kohastunud liike. Analoogilised elundid-eri päritolu organismide kehakuju või elundite sarnasus funktsiooni või ka välisehituse poolest, mis on tekkinud konvergentsi tõttu kohastumisel ühesuguse keskkonnaga või sarnase funktsiooni täitmisel. Binaarne nomenklatuur-Linne' loodud hierarhilises elusolendite süsteemis kasutatav liikide nimetamisviis kahe ladinapärase sõnaga. Esimene sõna, mis kirjutatakse alati suure algustähega, tähistab perekonda, millesse liik kuulub ja teine on liigiepiteet. Divergents-liikide ja muude taksonite evolutsiooniline lahknemine ühisest eellasvormist, organismide mitmekesistumine evolutsioonis. Evolutsiooniline progress-evolutsiooniline täiustumine, senisest keerukama ehituse ja talitlusega organismitüüpide teke ja edasine areng. Evolutsiooniline regress-eellasl...
Seksuaal funktsioonihäired naistel ja nende ravimine Inimeste seksuaalvahekorrad ei ole vaid sugujätkamise eesmärgil, vaid ka naudinguks. Tavaliselt toimub seksuaalvahekord inimeste vahel kes on teineteisesse kiindunud ning see tugevdab nende sidet veelgi. Normaalne füsioloogiline reaktsioon seksuaalsele erutusele tekib siis, kui füüsilised ja psühholoogilised komponendid on kooskõlas. Vaid niisuguses keskkonnas saab paar vastastikkuse kokkuleppe alusel valida ja nautida seksuaalse käitumise laia skaalat. Kui esineb füüsilisi või psühholoogilisi seksuaalprobleeme ei saa seda siiski juhtuda ning ebaõnnestumine võib mõjuda laastavalt nii mõlemale osapoolele eraldi, kui ka kogu suhtele. Uurimused on näidanud et vähemalt pool elanikkonnast kogeb mingitel eluetappidel seksuaalseid raskusi ning et naised on tõenäolisemad abiotsijad kui mehed. (Obsteetrikute & günekoloogide kuninglik kolle...
Mitoos- meioos. 1. Mille poolest suguline paljunemine erineb mittesugulisest? Sugulisel paljunemisel on vaja 2 vanemat. SP kannavad järglased edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi. Mittesugulisel paljunemisel piisab ühest vanemast. Ja nad on vanematega geneetiliselt sarnased. SP-inimene, loomad linnud. MS- seened, sammaltaimed, sõnajalad, võsud, mugulad. 2. too nt organismide paljunemisest eostega? Eosed peavad tekkima meioosi tagajärjel. Eostega paljunevad sõnajalad. Sõnajalg kasv oma eosed lehe all ja kui eos on küps kukub maha ja hakkab mullas kasvama. Pärmseened. 3. Mis on mitoos? on päristuumsete keha rakkude areng. Tekib 2rakku. On vajalik organismi kasvamiseks ja taastamiseks. 4. Mis on meioos?- on sugurakkude areng. Kahekordne jagunemine. Tekib 4 rakku, on vajalik organismide paljunemiseks. 5. Mis on rakutsükkel? on raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfraasi teise mitoosi alguseni. 6. inimese keharakus on 46 krom ja s...
Silma kaitseb: koljuluud, kulmud, silmalaud, ripsmed Nägemine? Võime tajuda valgust, värvust, kuju ,mõõtmeid ja asukohta Ruumiline nägemine? Võimaldab määrata suurusi ja kaugusi Kaugelenägevus?nägemishäire, silmalääts on lame või muna on lühem, lähedal olev kujutis tekib võrkesta taha Kauguelenägevuse seos vanadusega? Mida vanem on inimene seda jäigem on lääts ja see ei muutu enam kumeraks Miks on lapsed sündides kaugelenägijad? Sest nende silmamuna on lühike ja lääts lame Kuidas parandada kaugelenägijate nägevust? Kumerate prilliklaasidega Lühinägelikkus? Nägemishäire, sarvkest on kumer või silmalääts või muna on liiga pikerkune Lühinägelikkuse seos vanadusega? Esineb koolieas pärast 30-40 eluaastat enam ei suurene Kuidas parandada lühinägelikkust? Kanda nõgusläätsega prille Mis võimaldab eristada värve? Kolvikesed(neid on 3 tüüpi: punane, kollane, sinine) Kuidas toimub silmas uute värvide ja toonide teke?erinevad värvused levivad eri ...
Vere liikumist organismis nimetatakse vereringeks Vere paneb soontes liikuma süda. Vereringeelundkond koosneb: veri, veresooned ja süda Veresooni on kolme tüüpi: veenid, arterid, kapillariid Vereringe ülesanded on: toitainete ja hapniku kandmine kudedesse, jääkainete eemaldamine Keha temperatuuri hoidmine, võitlemine haigustega(antikehad) Vere liikumine organismis: Süda -> arterid -> kapillariid -> veenid -> Süda Veenid juhivad verd kudedest südamesse. Arterid-juhivad verd südamest kudedesse Kapillaarid ühendavad arterieid veenidega. Ülesanded: parem koda- surutakse venoosne veri parem vatsakesse, Vasak vatsake- surub arterkaalse vere arterisse, parem vatsake- venoosne veri surutakse kopsuarterisse Vasak koda arterjaalne veri surutakse vasakusse vatsakesse Südame hõlmased (poolkuu) kalpid- tagavad vere ühenuunalis liikumise, südamepaun- kaitseb südant Ja takistab hõõrdumist. Peale kodade kokkutõmbumist surutakse veri vatsakestesse ...
mitoos on eukarüootsete rakkude jagunemine, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. tagab organismide kasvu, rakkude uuenemise. rakutsükkel- raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. embrüo- viljastatud munarakk. interfaas- ettevalmistav periood raku jagunemiseks. faasid: profaas- dna muutub kompaktseks, kromosoomid kokku ja mikroskoopis vaadeldavaks. tsentrosoomist tekkima kääviniidid, mis hakkavad kromosoome tütarrakkude vahel jaotama. kaovad tuumamembraanid. metafaas- kromosoomid liiguvad raku keskele. kopmaktsed kääviniidid kinnituvad kromosoomide keskkohtadesse. anafaas-kääviniidid lühenevad ja kromatiidid tõmmatakse lahku. telofaas-hakkab tekkima 2 rakku. sünteesitakse tuumamembraanid, kromosoomid keerduvad lahti meioos-raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb 2x. haploid- meioosis 2x vähenenud kromosoomistik; diploidne kromosoomistik- kahekordne kr...
annaabi.ee 
