Puiduvaablane
(Sirex juvencus)
Silver-Ott Teinveld
8c
Tallinna TehnikaGümnaasium
Välisehitus
Tundlad
Pea
Jalad
Tiivad
Muneti
Info puiduvaablasest...
Ämblikud Üldist infot · Ämblike on umbes 35000 liiki · Väliselt eristab ämblikke putukatest jalgade arv: ämblikel neli ja putukatel kolm paari. · Meie aedades elab palju eri suurusega ämblikke: väikestest hüpikämblikest suurte huntämblikeni. · Kõige tuntum ja arvukam on harilik ristämblik. Saagi püük · ämblikud on röövloomad · Suurem osa ämblikke püüavad saagi võrku · leidub ka neid, kes peavad jahti · krabi-, hunt- ja hiidämblikud kasutavad passimisstrateegiat Nägemine · nägemismeel suhteliselt ebatäiuslik · paremini näevad päevase eluviisiga liigid · neil on kaheksa lihtsilma · eristavad valguse tugevust, suunda ja suurte objektide liikumist · parimad nägijad on hüpikämblikud Paljunemine · Isased ilmuvad välja paaritusajal, mille lõppedes emane isase tavaliselt ära sööb. · Paaritumisel mängib tähtsat osa ristämbliku võrk, sest
Koostasid: Elina Rätsep, Timur Karimov, Anu-Reet Samulin Juhendaja: Ave Säks · Ained, mis koosnevad ainult süsinikust ja vesinikust · Süsinik on kõigis orgaanilistes ühendites 4-valemina. H HH HHH H-C-H H-C-C-H H-C-C-C-H H HH HHH · Süsivesinikke, mis sisaldavad ainult C- C- ja C-H-üksiksidemeid, nimetatakse alkaanideks. · Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid · hästi kättesaadavad · taimedes leidub neid 75-90% · loomades kuni 2% · seentes 1-3% · kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse · määravad veregrupi · kõrge energeetilise väärtusega · neid on kerge säilitada SÜSIVESIKUD JAGUNEVAD KOLME PÕHI RÜHMA: · Monosahhariidid ehk monoosid · Oligosahhariidid · Polüsahhariidid ehk polüoosid · Aju energeetilised vajadused täidab enamuses glükoos · Ligikaudu 30% glükoosist muudetakse neutraalrasvaks ja rasvhapeteks · ligika
Johann Köler 1826-1899 Johann Köler oli... ...maalikunstnik, ...poliitik ...ärkamisaja suur tegelane Johann Köler 8. märts 1826 Vastemõisa 22. aprill 1899 Peterburi. Oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. Pani aluse Eesti portree- ja maastikumaalile, osalt ka eestiainelisele olustikumaalile. Elukäik 18351837 Viljandi elementaar- ja kreiskool. 18391846 omandas Csises maalermeister Faberi töökojas maalrikutse. 18481855 Peterburi Kunstide Akadeemia. 1858 reisis üle Alpide ning läks Milano, Genova ja Firenze kaudu Rooma, töötas ühes eraakadeemias kostüümiklassis, omandas täiuslikult akvarelltehnika 18571859 esitles kompositsiooni "Kristus ristil" (õli, Eesti Kunstimuuseum). 1861 Peterburi Kunstiakadeemialt akadeemiku nimetus 1862 tagasipöördumine Peterburgi, kus ta sai õpetajakoha Kunstide Edend
HAAPSALU WIEDEMANNI GÜMNAASIUM 11.a klass ... DELFIINID Referaat Juhendaja: ... Haapsalu 2008 2 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................... 3 MÕNED ÜLDISED FAKTID........................................4 SUGUKOND: DELFIINLASED....................................5 ELUPAIK.................................................................5 INIMESTE UURINGUD..............................................6 KAJALOKATSIOON.................................................6 DELFIINID JA INIMESED.......................................................7 VARJEVÄRVUS........................................................7 JÕEDELFIIN.............................................................8 DELFIINID DELFINAARIUMIS.....................................8 PILDID....................
OLULISED MOMENDID Arsti elukutse on vastutusrikas ja pingeline. Arstide elukutse nõuab põhjalikke teadmisi loodusteadustest ja inimese kehast. Arsti elukutse on väärikas ja lugupeetud. Arstiks õppida on üheaegselt nii raske kui ka huvitav. Arstid on kõrgharidusega meditsiinitöötajad. TÖÖ ISELOOM Arstide põhiülesanne on hoolitseda selle eest, et inimesed oleksid terved. Inimeste juhendamine, kuidas oma tervist paremini hoida. Inimeste tervisliku seisundi diagnoosimine, vajaduse korral ka vastava ravi määramine. Haiguste ennetamine ning haigete (patsientide) ravimine. Esialgsed uuringud teostab perearst, kes otsustab patsiendi seisundi järgi, millist ravi või lisauuringuid ta vajab. Eriarstid on spetsialiseerunud kindlate elundite ja elundkondade haiguste spetsialistideks. Arstlikke erialasid on palju, Eestis on neid ametlikult 33, lisaks hambaarstierialad. Kuna arstiteadus on iidsete traditsioonidega ja nende erialakeeleks siiani l
Eesti putukad Eksam 30.04.2015 1. Putukate üldiseloomustus ja morfoloogia alused ~60 % putukaid. Ainult 9,5% mitmekesisusest on kirjeldatud. Maailmas 36 seltsi. Maailmas teada ~1 miljon liiki. 75% kõigist loomaliikidest. 1. Väliskate Skleriidid on tugevamad seal kus vajatakse kaitset vigastuste vastu. Nad kaitsevad siseorganeid ja moodustavad jäsemete mehhaanilise toe. Putukate skleriidid ja lihased moodustavad lahutamatu terviku; kõikide liigutuste aluseks on skleriitide ja lihaste koostöö. Mitmekesisus putukate väliskujus põhineb välisskeleti erinevustel (oluline määramisel). 2. Putuka keha üldine välisehitus Putuka keha koosneb kolmest põhiosast: pea (caput), rindmik (thorax) ja tagakeha (abdomen). Pea (caput) külge kinnituvad putuka suuorganid e suised (trophi) ja tundlad (antennae), pea külgedel asetsevad liitsilmad (oculi) ning nende vahel võib olla kuni kolm lihtsilma
Kaheksajalg Üldandmed - Selts: kaheksahaarmelised - Sugukond: päriskaheksajalgsed - Perekond ja liik: Octopus vulgaris - Pikkus: kuni 3 meetrit - Kaal: kuni 25 kilogrammi - Suguküpsus: emased 18-24 kuuselt, isased varem - Munade arv: kuni 150 000 - Koorumisaeg: 4-6 nädalat - Harjumuspärane eluviis: eraklikud merepõhjaasukad - Toitumine: peamiselt krabid ja vähilised - Eluea pikkus: emased hukkuvad umbes 2-aastaselt, isased elavad rohkem Välisehitus · Väline koda puudub. · Kotikujulise kehaga. · Jalad ja uimed puuduvad. · Suu ümber 8 kombitsat. · Kombitsatel iminapad ja meelerakud. · Pea külgedel suured silmad. · Papagoi noka taolised lõuad. · Keha katab mantel. Siseehitus · Selgrootud. · Seljaosas plaatjas sisemine toes. · Soole tagaosa lähedal tindinääre. · Hästiarenenud närvisüsteem ja aju. · Avatud ve
Häädemeeste Keskkool Lametrükk - litograafia Koostaja: Tiiu Hanson Juhendaja: Marika Ristmäe Häädemeeste 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Graafika.......................................................................................................................................4 Lametrükk...................................................................................................................................
Kõik kommentaarid