...................................................................8 5.AADLI VÄÄRTUSKOODEKS JA RÜÜTELLIKKUS........................................9 KOKKUVÕTE.....................................................................................................................10 KASUTATUD ALLIKMATERJALID...............................................................................11 2 SISSEJUHATUS Referaadi teemaks on rüütlid. Need on inimesed, kes kunagi muistsel ajal võitlesid ja täitsid isandate käske ning tahtmisi. Tavaliselt oli nende meeste isandateks ülikud, kes ise endi toimetustega hakkama ei saanud, sellepärast neil oligi vaja mehi, kes nende eest võitleksid ja halvad tegemised ära teeksid. Lisaks pidid olema rüütlid heal tasemel, pidid omama teatud varustust. Valitses nö vasalli ja senjööri suhtel feodaalkord. Kuna isandaks oli senjöör ja ta
ning selle põhimõtted ja viimasena rüütli dresseeritud käitmist. Poisist rüütli tegemisel keskendun õppetundidele, mida talle anti. Turvistikes pööran tähelepanu rüütli varustuse arenemisele. Rüütellikuse osas avan rüütli mõttemaailma, mida ligi kümme aastat kohandati. 3 Rüütel Keskaegse sõjaväe peamise löögijõu moodustasid raskelt relvastatud ratsasõdalased ehk rüütlid. Rüütel (sks.keeles der Ritter) tähendas algselt lihtsalt ratsanikku. Varakeskajal olid ratsasõdalasteks talupoegadest sõjasulased. Selle tagajärjel nad eraldusid muust talurahvast ning muutusid feodaalide klassi alamkihiks. Rüütliks saamist alustati juba seitsme aastaselt, tavaliselt oli laps vasalli poeg. Noored poisid saadeti kuninga juurde, kus nad rüütliseisuse tarvis ette valmistati. Noort rüütli
keskaegses vormis (n. lood kuningas Arturist ja ümarlaua rüütlitest ). Armastusluule, kus rõhutatakse daamikultust ja rüütli vankumatut truudust oma väljavalitule. Keskaegseid poeete ja laulikuid (eriti armastuslaulikuid) nimetati trubaduurideks. Rüütellikkus Rüütel pidi olema rüütellik. Rüütellikkuse raamatud nõudsid rüütlitelt väetite kaitsmist, võitlust katoliku kiriku ja daamide eest. Esimesed rüütlid olid tahumatud löömamehed. 12. sajandil hakkas olukord muutuma. Kirik tahtis verevalamisele piiri panna, lubades võitlust ainult teatud päevadel, taunis julmust ja tapmist turniiridel. Lahingus mõne rüütli säästmine võis olla rüütellikkuse märk, kuid tihti tehti seda lunaraha saamiseks. Rüütli eluviis Rasked tingimused, milles tuli rännata ja võidelda, lahingus saadud vigastused, aga ka andumine
Eestimaa hertsogkond 7 linnuselääni > mõisaläänid Peaaegu kogu maa väljajagamine mõisnikele 16.saj 1583 Pljussa rahu Eestlaste olukord Rootsis pärisorjust polnud, meie alal Rootsi võim seda ei kaotanud Maa andmine mõisnikile > talupoegade koormised suurenesid Taanlaste võima Saaremaal ¾ maast jäi riigile, veerand jagati mõisatele Kroonumaa jagati ametkondadeks ja vakusteks Tekkis eraldi rüütelkond 6-liikmelise nõukogu ja rüütelkonna peamehega Rootsiaeg 1550 elas siin umbes 250k-300k inimest, siis Liivi sõda 1620 – 120k-140k 1695 – pärast Rootsi aega 400k 1696 Suur näljahäda (70k-75k hukkunut) 1700 Põhjasõja algus 1710 rahvaarv 170k Eesti minek Rootsi võimu alla 1629 Altmargi rahu Poola ja Rootsi vahel 1645 Brömsebro rahu Taani ja Rootsi vahel 1660 Oliva rahu Poolaga
Inglismaa kuulus rüütliideaal Walesi prints Edward, tuntuma nimega Must Prints, sai ilmselt oma hüüdnime mitte tumeda turvise, vaid enda musta südametunnistuse eest. Kui Prantsusmaal asuv linn Limoges, mis oli vandund truudust Inglismaale, otsustas liituda Prantsusmaaga, sattus prints Edward tohutusse raevu ja vallutas selle linna tagasi. Linnas lasi ta kättemaksuks mõrvata tuhandeid linnaelanikke, sealhulgas naisi ja lapsi. Kuid kui prantsuse rüütlid nägid, et ei suuda võita, andsid nad alla ja nõudsid, et inglise rüütlid käituksid nendega sõjareeglite kohaselt. Inglise rüütlid otseloomulikult ei tapnud enda klassi mehi ja võtsid nad vangi. See on perfektne näide, kuidas rüütellikkus esines ainult rüütlite vahel, alamklass aga pidi maksma nende näilise rüütellikkuse enda eludega kinni. Rüütlil oli suurepärane relvastus ja kaitserüü. Tüüpilisel 11. sajandi rüütlil oli ninakaitsega kiiver, mis
Septembris 1559 müüs Saare- Lääne piiskop VON MÜNCHAUSEN oma valdused Taani Kuningale, Frederic II-le. See andis S-L PK oma vennale - Magunusele. 1560 - Magnus jõudis oma laevastikuga Kuressaarde. 1563 sai Kuressaare linna õigused. Juunis 1561 - Rootsi kuningas Erik XIV alistas Harju-Viru rüütelkonna järvamaal. Novembris 1561 - Ordumeister O. Kettler alistus Poola kuningale Sigismund II Augustile, kes andis Lõuna-Eesti aadlikele oma privileegid, millega endiste mõisnike valdused säilisid. Kettler hakkas valitsema Kuramaa hertsogiriiki. Tema perekond valitses seal veel kaua aega. 1572-1577 oli kogu mandri Eesti välja arvatud Tallinn Venemaa käes. Ivan IV abil kuulutas MAGNUS välja Eesti Kuningriigi. Magunus on olnud ainuke Eesti kuningas. Vastutasuks aitas Magnus vene vägedel kahel korral Tallinnat piirata. KOLME KUNINGA PERIOOD Peale Liivi sõda jätkusid Poola ja Rootsi vahelised sõjad.
AADEL Aadliseisus kujunes paralleelselt feodaalsuhetega. Nad olid vabad mehed, keda sidusid omavahel vasalliteedisidemed. Aadel jaotus kaheks suureks osaks: kõrgaadel ja alamaadel. Kõrgaadlisse eesotsas kuningaga kuulusid suurfeodaalid: hertsogid, parunid ja krahvid, alamaatlisse peamiselt rüütlid. Aaadliku ülesanne oli kohtmumõistmine. RÜÜTLITE KASVATUS Rüütliteks kasvatati aadliku soost poisse. Nende peamine eesmärk oli nende ettevalmistamine sõidmiseks. 7.a läks poiss feodaali juurde, kus temast sai paaz. Talle õpetati häid kombeid ja seltskonnas käitumist. Hiljem lisandus sellele relvade tundmaõppimine, ratsutamine ja jahipidamine. 15.a noormees oli tavaliselt juba kannupoiss, kes võis relva kanda ja õppis erinevaid võitlusvõtteid
Rakvere,narva,haapsalu,koluvere,lihula. Foogtid- kogusid makse ja mõistsid kohut. Kui 1611 sai rootsi kuningaks gustav2 adolf, sõlmitit poolaga kohe vaherahu, ka venega Rootsi alustas võitlust eesti ja lätiga.1629 preisimaal altmargi vaherahu-poole loovutas Väina jõest põhja asuvad alad kõikrootsile, hiljem vaherahu pikendati. 1643-45taani rootsi Sõda,saaremaa sai rootsi, kogu eestimaa rootsi riigile. ROOTSI AEG: 3 rüütelkonda: 1.eestimaa rüütelkond, 2.liiimaa rüütelkond, 3.saaremaa rüütelkond olid kohaliku omavalit. Organisatsioonid kaitsesid mõisnike huve, 3aasta tahant korraldati maapäevi. Vakuraamat- Pandi kirja talupoegade kohustused millest rohkem ei tohtinud nõuda. Bengt gottfried Forselius-õpetas talupoisse, 1684 asutas seminari. Andreas ja adrian virginius- tõlkisid uue Testamendieesti keelde: vastne testamend, 1686. jOhann skytte- 1630gümnaasium. Tallinnas 1631 gustav adolfi gümnaasium. Tartu ülikool:avati 15 okt 1632. 4 teaduskonda:
Keskaegne rüütel pidi käituma õige paljude ettekirjutuste kohaselt, mida kõike nimetati kokku rüütlikoodeksiks. Kõigepealt pidi ta pärinema heast ja kuulsast suguvõsast. Ta pidi paistma silma ilu ja veetlusega, mida riietuse abil veelgi rõhutada püüti. Rüütel pidi olema piisavalt tugev, sest ainuüksi täisvarustus kaalus 60-80kg. Rüütlilt nõuti mehisust ja süüdistust selle puudumises oli kõige rängem solvang. Tõelised rüütlid pidid olema omavahel ausad see käis ka vaenlaste kohta. Rüütel pidi olema sõnapidaja, suuremeelne, helde. Vastase nõrkuste ärakasutamine ei toonud au ega kuulsust vaid häbi. Rüütlite relvastus ja sõjapidamisviis. Rüütel sõdis ratsa. Tema peamised relvad olid pikk ja küllalt raske oda ning sirde kahe teraga mõõk. Vasakus käes kandis rüütel kilpi, peas rauast kiivrit. Frangi riigi perioodil kaitses rüütli keaha metallplaatidega kaetud soomusrüü, XI saj
Rüütlielu hiilgus ja viletsus Rüütlielule mõeldes tulevad inimestel ilmselt esimeste märksõnadena pähe vaprus, rikkus, osavus, daamide austamine. See võib tunduda inimesele, kes asjast palju ei tea, kadestusväärne elu. Teatud hetkedel nii see ka ilmselt oli. Kuid rüütlid pidid järgima kindlat reeglistikku, rüütliks treenimine võttis aastaid ja mees pidi varuma kannatlikkust, et temast kord rüütel saaks. Rüütlikslöömise päev oli aga eriti oluline ja püha. Edasine elamine uue staatusega tõi kaasa palju uut- nii katsumusi kui õnnehetki. Rüütliks saamisele eelnes pikk protsess. Rüütliks oli võimalik minna enamasti feodaalide poegadel ja neil tuli valida, kas saada ratsasõdulaseks-rüütliks või omandada vaimuliku elukutse
Piigiga püüti vastast sadulast paista ja mõõka kasutati lähivõitluses. Kaitsevahenditeks oli rõngassärk, kiiver ja kilp. Kasutati ka pikkvibusi ja ambusi. Rüütliväe taktika oli enamasti lihtne, vaenuväed rivistusid pikkadesse viirgudesse, liikusid kiirenevas tempos. Selline võitlusviis nõudis tugevat treenitust, suurepärast ratsutamisoskust ja relvakäsitsuskunsti. Liiga sirgjooneline taktika muutis rüütliväe ühe haavatavamaks. Arvan, et rüütlid polnud kuigi edukad just oma liiga sirgjoonelise taktika tõttu, kuna nii olid nad kergemini haavatavad ning nii kippus lahing muutuma rüütlite omavaheliseks kahevõitluseks, siis oleks olnud vaja teistsugust paigutust ja paremat organiseerimist. Umbes 12. sajandil muutus aadli tiitel päritavaks sõjameeste ja maavalitsejate seisuseks. Rüütlid rikastusid, ehitasid losse, kus seltskond veetis kommetekohast peent jõudeelu, ning neil kujunes välja oma elulaad ja kombed
Kuningal ja suurfeodaalidel oli muidugi palju rohkem võimu kui väikerüütlitel, kuid sellest hoolimata pidid nad omavahel suhtlema kui võrdne võrdsega ja järgima vastastikku rüütellikkuse reegleid. Ka aadlike kasvatuses ja eluviisis oli palju ühist. Kuna kõik rüütlid olid elukutselised sõjamehed, kellel ülesandeks kogu ühiskonna kaitsmine, oli nende elu seotud suurel määral sõjapidamisega . Suurnikud, selahulgas kuningad, hakkasid rõhutama, et nad on eelkõige rüütlid ja püüdsid end näidata eeskujulike sõjameestena. Sellele aitas kaasa kirik, püüdes panna rüütleid teenima ristiusu ideaale ja andes nende seisusele seega religioosse tähenduse. Kõrgkesaja jooksul muutus madalamat päritolu meeste rüütliks saamne üha raskemaks. Rüütliseisusest kujunes järk-järgult pärilik seisus- aadel. Rüütlite relvastus- Rüütel kasutas relvade seast kõige rohkem mõõka. Rüütli
Saksa ordu Ajalugu Anete Samelselg Liisbeth Kallakmaa 11.klass Ordust 12. sajandi lõpul Palestiinas asutatud Saksa ordu oli üleeuroopaline organisatsioon. Saksa ordu ehk Teutooni ordu, ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu. Aastani 1525 saksa vallutajate peamine sõjajõud. Ordu peamine eesmärk oli kaitsta kristlasi ja sõdida paganate vastu. Ordu loomine ja selle esimesed aastad Saksa ordu asutati 1190. aastal Kolmanda ristisõja käigus Jeruusalemma kuningas Friedrich II soosingul. Selle liikmeteks olid algusest peale eeskätt rüütliseisusest ja Saksamaalt pärinevad isikud.
üle Aadli väärtuskoodeks ja rüütellikkus · Rüütlite seas palju vägivallatsevaid sõjamehi · Ustavusvandeid hakati isandale andma, lahinguväljal oldi valmis surema · Senjöör pidi ustavusele vastama heldusega · Isanda truu teenimine · Aadlid pidid olema julged, ausad, galantsed, sõnapidajad · Kangelaslikku surma tuli eelistada argpükslikule käitumisele · Vallutatud alade paljaksröövimine, külade põletamine, tapmine iseloomustasid samuti rüütleid · Ordudes olevad rüütlid elasid linnustes, loobusid ilmalikest rõõmudest Aadli väärtuskoodeks ja rüütellikkus · Vapratest rüütlitest loodi 13. saj romantilisi poeeme · Tõeline rüütel= head kombed, vapper, nõus end ohverdama · Rüütli kõrgeim väärtus tema au Turniir · harimatute ülikute toores meelelahutus · treening ja ettevalimstus sõjaks · võitlemine nüride relvadega · kaitseks tugevad, rasked raudrüüd ja kiivrid
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Ksenija Poletajeva 10.b RÜÜTLIKULTUUR Referaat Õpetaja: Ülle Piibar Tallinn 2014 Sisukord 1.Sissejuhatus Minu referaadi teemaks on rüütlikultuur. Just selle teema valisin ma sellepärast, et see oli ainuke, kõigest loetelust, mis mulle huvi pakkus. Minu arvates on rüütlid ja rüütlikultuur väga salapärane ja huvitav. Kõik iseloomustavad rüütleid kui vapraid ja ilusaid mehi, kuid keegi ei tea kui palju vaeva nägi ta, et saada rüütliks. Minu töö eesmärgiks on tutvuda rüütlikultuuri ja eluviisiga. 2.Rüütliseisus Rüütliseisuse ehk aadelkonna moodustasid kõik feodaalid, alates keisrist ja lõpetades väikerüütlitega. Nad olid elukutselised sõjamehed ja nende ülesandeks oli kogu ühiskonna kaitsmine
1645.aastal läks Rootsi kätte ka Saaremaa, mis tähendas Rootsi võimu kogu Eesti ala üle. Eesti ala jäi Rootsi ajal jagatuks kahe riigi vahel. Eestimaa kubermangu moodustasid juba Liivi sõjal Rootsi kätte läinud Läänemaa, Järvamaa, Harjumaa ja Virumaa. Liivimaa kubermangu alla kuulusid Poola käest vallutatud alad Lõuna-Eestist ja Põhja-Lätist ning Tartu ja Pärnu maakond. Saaremaa kuulus vormiliselt Liivimaa kubermangu, kuid säilitas mitmed eriõigused. Seal oli oma rüütelkond, kirikuvalitsus, asehaldur ja maksusüsteem. Kubermangude kõrgeimaks valitsusametnikuks oli monarhi määratud ning talle ka vahetult alluv kindralkuberner. Kindralkubernerid juhatasid oma haldusalal asuvat sõjaväge, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus, nimetasid ametisse ja kontrollisid kõigi riigiametnike tööd, samuti kandsid nad hoolt postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest.
Aadel Aadel kui seisus Inimeste jaotumine seisustesse (esiteks vaimulikkond, teiseks aadlid & kolmandaks talupojad) >>> Jumala ees olid kõik võrdsed, kuigi tegelikult erinesid seisused õiguste & kohustuste poolest; aadliseisus kujunes paralleelselt feodaalsuhetega >>> aadlikud vabad mehed, keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed; sõdijad >>> eristati kõrg- ning alamaadlit; kõrgaadlid kuningad & muud suurfeodaalid: hertsogid, parunid, krahvid; alamaadlid rüütlid >>> ministeriaalid ehk kuningat teenivad mittevabad mehed; aadliseisus kujunes paljudele eeskujuks. Linnused Aadlilinnuste rajamine sai hoo 9. sajandil (Frangi riigi kuningavõimu nõrgenedes) >>> ehitati raskesti vallutatavale mäetipule, ümbritseti vallikraaviga & varustati toiduga; linnuse (mis sümboliseeris feodaali võimu) kaitsefunktsioonile lisandus esindusfunktsioon. Turniir Kõrghetkeline sõjakäik aadlikule >>> võimalus näidata vaprust & koguda kuulsust, au;
b) Suurenes jalaväe osatähtsus. c) Ilmub suuurtüki vägi 4. Palgaarmee tekke põhjused. a) Vasallide kokkukogunemine nõudis palju aega ja nende ustavuses ei saanud kindel olla. b) Vasallid tahtsid asendada sõjaväekohustuse rahalise maksuga, kuid Euroopas oli ka vaeseid, kes tahtsid ainult sõdida ja tahtsid palgasõduriks saada. c) Rüütlid võisid olla distsiplineerimatud. 5. Rüütlikirjandus. Rüütlikirjanduses esines 3 zanrit: a) Kangelaseeposed- nende eeposte autorid pole teada, teemad ammutati traditsioonilistest mütoloogia ja reaalsetest ajaloolistest sündmustest: nt : Rolandi Laul- , Nibelungide laul. b) Rüütliromaanid- rääkisid muistsetest pärimustest, mida käsitleti kõrgkeskaegse ettekujutuse järgi nt: kuningas Artur ja
Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa. · Liivimaa kubermang kujunes Lõuna-Eestist ja Põhja- Lätist, mille keskuseks oli Riia. Eesti alalt kuulus Liivimaa kubermangu Pärnu ja Tartu maakond, mis sel ajal hõlmas kogu Lõuna-Eesti mandriosa. · Saaremaa kuulus vormiliselt Liivimaa kubermangu, säilitas aga edaspidigi mitmed eriõigused. Erinevalt teistest maakondadest oli Saaremaal oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus (konsistoorium) ning Eesti- ja Liivimaast erinev maksusüsteem. · Kindralkuberner oli kubermangu kõrgeim valitsusametnik, kelle määras monarh. Kindralkubernerid kamandasid oma haldusalas asuvat sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid kõiki riigiametnike tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus, kandsid hoolt ka postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest.
Eestimaa kubermang (Põhja-Eesti) Liivimaa kubermang (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) Jagunes Lääne, Harju, Järva ja Viru Eesti alal Pärnu ja Tartu maakonnad. maakondadeks Saaremaa oli eriseisundis maakond; seal oli eraldi asehaldur, oma maksusüsteem, kirikuvalitsus ja rüütelkond 2. Kubermangude valitsemine Rootsi ajal: Rootsi ajal tegelesid kohalike asjade ajamisega nii riigiametnikud, kui ka kohaliku aadli omavalitsusorganid ja linnavalitsused: Rootsi riigiametnikud Rüütelkonnad Kindralkuberner: Rüütelkond- kohaliku aadli - oli kubermangu kõrgeim omavalitsusorgan. Eesti alal tegutsesid riigiametnik Eestimaa-, Liivimaa- ja Saaremaa
nõrgeneb. Kaitsmisel-vastukaalupulti, sest täpne. 11. Miks kasutati rüütliväe võitluses enamasti joonrivi, mis oli selle nõrkuseks? Selline oli rüütliväe taktika ja kahevõsitlus oli ausam. Haavatavad kui palju relvi, sest ei suudeta kiiresti liikuda. 12. Miks oli rüütlilahingutes langenuid vähe? Võeti pantvangi, et saada lunaraha perekondadelt. 13. Millega tegelesid rüütlid rahuajal? Jahiretkede ja turniiridega. 14. Millised olid erinevad seisukohad suhtumises rüütliturniiridesse? Ühelt poolt äratasid suurt tähelepanu ja oli palju pealtvaatajaid. Aadilte, senjööride, vasallide ja lihtrahva kohtumispaik. Kirik tauniv ja püüdis keelata aga kui leebus siis tühistas keelu. 15. Millest lähtuti abielu sõlmides? Rüütlid pidid silma paistma turniiridel ja mõjal, et saada hea kaasavaraga pruut
põhja pool asuvad alad Rootsile. Hiljem vaherau pikendati. 1643-1645 peeti sõda Rootsi ja Taani vahel, mille tulemusel loovutas Taani Brömsebo vaherahuga Saaremaa Rootsile. Kogu maa oli läinud Rootsile, algas Rootsi aeg. Rootsi aeg Halduskorraldus: Eesti jagunes kaheks kubermanguks- Eestimaa ja Liivimaa kubermanguks. Saaremaa kuulus vormiliselt Liivimaa kubermangu kuid säilitas teatud eriseisundi. Erinevalt teisest maakondadest olid Saaremaal oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus, Eesti- ja Liivimaast erinev maskusüsteem. Viimase alana läks Rootsi võimu alla 1660. aastal Ruhnu saar. Rootsi võim ei ulatunud üksnes Eesti kagunurka Setumaale, mis jäi Venemaa alla. Kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli kuninga enda poolt määratud ning talle vahetult alluv kindralkuberner, kes kamandas sõjaväge, nimetas ametisse ja kontrollis riigiametnike tööd, jälgis raha laekumist ja kulutamist kubermangus, kandis hoolt
Mõisted Sisemigratsioon- siseränne Suur näljahäda(1696-1697) Kubermang- haldusüksus( 2 tk) Kindralkuberner- Eestimaa ja Liivimaaa kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli monarhi määratud ning talle vahetult alluv kindralkuberner. Sillakohus- Liivimaal olev kohus, mis täitis politseilisi ülesandeid, vastutas avaliku korra tagamise eest ning tegeles väiksemate ülesastumiste uurimise ja karistamisega Maakohus- Liivimaal olev kohus, mis arutas talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Liivimaa Õuekohus- seal lahendati raskemaid kuritegusi ning aadlike kohtuasju. Adrakohus-Eestimaal olev kohus, mis täitis politseilisi ülesandeid, vastutas avaliku korra tagamise eest ning tegeles väiksemate ülesastumiste uurimise ja karistamisega Meeskohus-Eestimaal olev kohus, mis arutas talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Eestimaa Ülemmaakohus- seal lahendati raskemaid kuritegusi ning aadlike kohtuasju. Maapäev- Rüütelkonna liikmed käisid maapäevadel
asevalitsejad ja nende jäerltulijad.Eetikaustavus(poliitilinekuningale, feodaalneoma senjöörile, kogukondlik oma perekonnale) heldekäelisus(sõjakäikudel ja turniiridel saadud saak jagati) vahvus(vapper, aus, reeglitest kinnipidav). 10.Rüütlik saamise etapid §196 aastaselt läks öaps senjööri perekonda paaz pidi õppoima armastust, häid kombeid, käis jahiretketel kaasas.13 a. Saab paazist skvaier e. Kannupoissta hakkab õpopima võitlust ja on ka rüütlile lahingutes kannupoisiks. 1821 a lüüeakse ta rüütliksviiakse läbi puhastav kümblus. Skvaier peab terve öö kabelis oma varustust valvama, hommikul vahetatakse riided(ta saab punase keebi, valge kuue, jalas on tal pruunid jalanõud) Talle pannakse vööle mõõk millega on talle eelnevalt lapiti õlale löödud. 11.Vaimulikud rüütliordud §19rajati Pühale Maale kättevõidetud valduste kaitseks paavstile alluvad
See tegi mehe tõeliseks raudrüütliks, kuid oli küllaltki kohmakas ja paindumatu. Rüütlivägi Peamiseks sõjaliseks üksuseks oli raskeratsavägi, mis koosnes feodaalidest, kes said endale korralikku sõjavarustust lubada. Ründerelvastuses kasutati torkeoda, mõõka, pistoda ja sõjavasarat, -kirvest või -nuia. Kaitsevarustus koosnes kilbist, kiivrist ja kaitserüüst. Peale selle oli vaja ka head sõjaratsut. Lahingus rivistusid rüütlid tavaliselt pikka viirgu. Pealiku märguande peale hakkas viirg vaenlase poole liikuma. Raskeratsaväe kõrval oli ka jalavägi, mis õppis aja jooksul hobustel ratsutavate rüütlitega hästi toime tulema. Nad kasutasid pikkvibusid, hellebarde ja pikkodasid. Juba 15. sajandil hakkas keskaegse rüütlimaakaitseväe osatähtsus Euroopa sõjanduses oluliselt vähenema ning seda asendas palgaline sõjavägi. Taolise protsessi tagamaaks oli
Kõrgaadlisse eesotsas kuningaga kuulusid suurfeodaalid: hertsogid, parunid ja krahvid, alamaadli kohta: Inglismaal sai esimene nimetuseks lords (lordid e. isandad) ja teine gentry, Hispaanias oli kõrgaadlik grand ja alamaadlik hidalgo, Saksamaal vastavalt Herr (härra) ja Ritter (rüütel), Prantsusmaal baron (parun) ja chevalier. Varakeskajal tekkis veel lisakiht kuningat teenivatest mittevabadest meestest ministeriaalid -, mis sulas hiljem alamaadli sekka. Ka need rüütlid, kes vallutasid 13. sajandil Eestit, pärinesid suurelt osalt just ministeriaalide hulgast. Üheks aadliku rahuaegseks ülesandeks oli kohtumõistmine. Talupoegade üle kohtupidamise usaldas ta sageli oma asemikule, kuid kõrgema astme kohtu instungitel, näiteks senjööri või Inglismaal krahvkonna kohtus, osales ta isiklikuklt. Aadlikultuur etendas tähtsat rolli kogu keskaegses kultuuris teised seisused üritasid aadlist eeskuju võtta nii eluviisi kui ka kommete poolest.
Sama lepingut lubas nagu Narvas kui nad alla annavas. Annab tartlastele ajutise vaherahu. Linlased hakkavad ette valmistama alistumise tingimusi. Sooviti,et säiliks Augsburgi usutunnistus( säiliks evangeelne usk). Sellega seoses pidi lisaks kiriku tegevusele jätma linna kontrolli alla ka koolid. Jätkub Rae omavalitsuslikku tegevust, samuti gildid jätkavad oma eksistentsi. Linna kui terviku sissetulekuallikaid, aka maj tegevuse alused peavad säilima. Kõikvõimalikud privileegid pidid säilima, rae linnaõiguse säilimine. Võimalik lapsi saata saksamaale õppima või võtta naisi saksamaalt ning anda oma naisi saksamaale. Linlased võisid vabalt lahkuda, kui nad ei soovi võimu alla jääda, vara võis kaasa võtta. Rae poolel 34 punkti allaandmistingimustes. Piiskopi osa all olev toomkapiitel ( 12 punkti). I punkt puutus Herman II saatust. Pidi asuma Falkenau kloostrisse(tp Kärtna klooster). Toomkapiitli liikmed pidid säilitama oma varad ja majad. Sooviti,
rüütliks, rüütlikslöömise tseremoonia Rüütlieetika: *Ustavus: kogukondlik, feodaalne, poliitiline *Heldekäelisus *Vahvus Relvastus: piik, mõõk, amb, pikkvibu, rõngassärk, kiiver, kilp Sõjakunst: vaenuväed rivistusid pikkadesse viirgudesse, liikusid kiirenevas tempos teineteisele vastu ja põrkasid lahinguvälja keskel suure hooga kokku. Piigid purunesid ja lahing kasvas üle mõõgavõitluseks, kus iga rüütel valis endale sobiva vastase. Hobuse seljast paisatud rüütlid jätkasid võitlust jalameestena TALUPOEGADE MAJANDUSLIK JA ÕIGUSLIK OLUKORD:: sunnismaised, kohustatud isanda heaks tööd tegema. Isandal oli talupoja üle kohtuõigus, teda karistada, koormised(teotöö, rent) Loonusrent. Mõisad hakkasid tootma müügitarbeks. Loonurendi asemel hakkasid maksma raharenti, sest see vabastas isanda talupoegade toodangu turustamisest. Talupojad pidid ise linnas oma toodangu maha müüma. Talupoegadel oli nüüd võimalus rikastuda. Talupoegade liikuvus,
Venemaa võitis Põhjasõja ning sellega sai Eesti valdused oma võimu alla kaheks aastasajaks. 4) Eesti tsaari Venemaa koosseisus. Vastus: Restitutsioon mõisad anti tagasi nende omanikele. Aadlimatriklid kaitsesid Eestimaa ja Liivimaa aadlike eesõigusi, siinsetele aladele Saksamaalt ja Venemaalt ulnud uustulnukate eest. 5) Baltierikorra tunnused: Vastus: a)valitsevaks sai luterlik kirik. b)säilisid rüütelkonnad,neid oli kolm: Eestimaa rüütelkond, Liivimaa rüütelkond ja Saaremaa rüütelkond. c)asjaajamine toimus saksa keeles. 6) Vaimuelu Poola ajal. Vastus: Jesuiitide õpetlikud põhimõtted: õpilas konkurents, võeti kasutusele eksamite ja arvestuste süsteem, õpilased pidid hästi süüa saama, õppeplaani võeti kehaline kasvatus. Jesuiitide ordu, mille rajajaks oli Hispaania aadlik Ignatius Loyola, ordu rajati 1534.a. Selles ordus olid meesliikmed, kes valiti välja tänu
sõjategevus. Härgmäe lahingus sai orduvägi suure kaotuse osaliseks, samal suvel alistus ka Viljandi. Vastu pani Paide, andmaks aega Tallinnale rünnaku vastu valmistuda. Samal ajal kasvas maarahva seas pahameel, kuna kohalikud võimukandjad ei suutnud neile venelaste rüüsteretkede eest mingit kaitset organiseerida. Rahutused kulmineerusid Harju- ja Läänemaal Koluvere lossi piiramisega. 1561 Vana-Liivimaa orduriik sisuliselt lagunes. Tallinna linn, Harju-Viru ja Järvamaa rüütelkond andsid end Rootsi, Liivimaa Ordu ja Riia peapiiskopkond Poola võimu alla. Sõjategevus jätkus vahelduva eduga, 1563-1570 sattusid omavahel sõjajalale ka Rootsi ning Taani ja Poola (Põhjamaade Seitsmeaastane sõda). 1570 puhkes sõda Rootsi ja Venemaa vahel, pärast seda kui Ivan IV oli lasknud Rootsi troonile tõusnud Johan III saadikud vangistada Venemaa peajõud olid suunatud Poola-Leedu vastu, kes 1569 ühinesid Rzeczpospolitaks
vallutamist selgus, et leidus veel mehi, kes soovisid jäädagi relvis Jumalat teenima. Vajadus püsiva sõjajõu järele Lähis-Idas oli ilmne: tuli kaitsta nii äsja rajatud riike kui ka pühapaikades käivaid palverändureid. 8. Millised olid kolm suuremat 12. sajandil tekkinud rüütliordut? 1. Templiordu 2. Johanniitide ordu 3. Saksa ordu 9. Mille poolest erinesid ordurüütlid tavalistest rüütlitest? Rüütliordudesse kuuluvad rüütlid pidid elama kasinuses, vaesuses ja kuulekuses ning nad pidid seadma oma eesmärgiks uskmatute vastu sõdimise. Ordurüütlid andsid mungatõotuse, mis rõhutas rüütlite loobumist ilmaliku elu tühisusest, alates uhketest riietest ja lõpetades isikliku hügieeniga. Kokkuvõtvalt olid nad nagu mungad, kes teenisid Jumalat relvis. 10. Kes oli Clairvaux Bernard? Katoliku kirik oli esialgu umbusklik mungaelu elavate meeste suhtes, kes pidasid sõdimist Jumala teenimiseks
Linnade arenedes tekkis kas eraldi või kolmanda seisuse raames omaette linnakodanike seisus. Aadliseisus kujunes paralleelselt feodaalsuhetega. Aadlikud olid vabad mehed, keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed. Vastavalt kohale feodaalses hierarhias jaotos aadel kaheks suuremaks osaks: kõrgaadel ja alamaadel. Kõrgaadlisse eesotsas kuningaga kuulusid suurfeodaalid: hertsogid, parunid ja krahvid, alamaadlisse kuulusid põhiliselt rüütlid. Varakeskajal tekkis veel lisakiht kuningat teenivatest mittevabadest meestest ministeriaalid mis sulas hiljem alamaadli sekka. Üheks aadliku rahuaegseks ülesandeks oli kohtumõistmine. Aadlikukultuur etendas tähtsat rolli kogu keskaegses kultuuris teised seisused üritasid aadlist eeskuju võtta nii eluviisi kui ka kommete poolest. Linnused Euroopa keskaegse kultuuri silmatorkavaimaks väliseks ilminguks on jäänud aadlilinnused. Nende rajamine sai erilise hoo 9. sajandil
Aadlid olid elukutselised sõjamehed ja nende ülesandeks oli kogu ühiskonna kaitsmine. Aadlike seisus kujunes Lääne-Euroopas välja 10. 11. sajandil suurfeodaalide kaaskonda kuulunud vabadest sõjasulastest, kes teenete või vapruse eest rüütliks löödi. Vastavalt kohale feodaalses hierahias jaotus aadel kaheks suuremaks osaks : kõrgaadel ja alamaadel. Kõrgaadlike hulka kuulusid: hertsogid, parunid ja krahvid, alamaadlike hulka aga rüütlid. Varakeskajal tekkis ka lisakiht kuningat teenivatest mitteavabadest meestest,kes samuti kuulusid aadlike hulka. Neid kutsuti ministeraalideks. Aadliku ülesanne rahuajal oli kohtumõistmine. Talupoegade üle kohtupidamise usaldas aadlik oma asendajale juhul kui oli tegu kõrgema astme kohtuga. Aadliseisus on keskaekses kultuuris äärmiselt oluline, sest aadlist võeti eeskuju nii eluviisi kui ka kommete poolest. Feodaalid elasid kindlustatud elamutes ehk linnustes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
