Prokseemika Prokseemika on teadus, mis uurib suhtlust ruumisuhete kaudu. See on ühtlasi üks mitteverbaalse kommunikatsiooni liike. Üks mitteverbaalsetest sõnumitest see, kuidas me kasutame ruumi enda ümber ja missugust distantsi vestluspartneriga hoiame. Ruumisuhted ja territooriumi piirid mõjutavad otseselt meie igapäevast elu. Me oleme tugevalt seotud oma territooriumiga, kuigi teadvustame seda endale vaid siis, kui meie territooriumi piire rikutakse. Kontroll oma territooriumi piiride üle on aga üks inimese rahulolu aluseid. Juba
nurgast), siis saame 1:20 000 Eesti põhikaardi lehe. Põhikaardi 1:20 000 number on 4-kohaline ning koosneb kahest osast Kahte numbrit omavahel eraldatakse punktiga, nt 64.10. Rastri saamisvõimalused • Fotod: aerofoto, kosmosefoto • Kaartide skaneerimine • Raster piltide / kaartide ühendamine GEOGRAAFILINE INFOSÜSTEEM GIS Erinevus kartograafia ja GIS vahel on: kartograafia ülesandeks on Maa reaalsusmudeli võimalikult täpne esitamine. GIS’i eesmärk on ruumisuhete analüüsimine. GIS on välja kasvanud digitaalkartograafiast. GIS'i arenguga on laienenud tema kasutusalad Peamised päringute liigid, mida GISiga tehakse, on: • asukohapäringud Mis asub asukohas ...? • otsingupäringud Kus asub objekt ...? • trendipäringud Mis on muutunud ... jooksul? • teekonnapäringud Milline on parim tee ...? • klassifitseerimispäringud Mis tüüpi on piirkond ...? modelleerimispäringud Mis juhtub kui ...? GIS sai alguse 1960
8 5. KEHAKEEL Mitte suhelda pole võimalik, sest ka vaikides paljastate te oma tundeid ja hoiakuid. Meie naeratus väljendub selles, et oleme õnnelikud, rinnale risti asetatud käed näitavad, et me kas ei taha vastaspoolega suhelda või ei ole meil selleks aega. Mitteverbaalset suhtlust saab jagada kaheks: liigutused ja ruumisuhted. Liigutuste alla kuuluvad näoilme, zestid ja kehahoiak ning ruumisuhete alla kuulub kaugus vestluspartnerist(McKay 1995, 57). Albert Mehrabiani andmeil võin sõnumi mõju jaotada järgnevalt: 7% verbaalne, 38% vokaalne ja 55% kehakeel. Sageli on kehakeel suurema usaldusväärsusega kui verbaalne suhtlemine(McKay 1995, 57). Näiteks kui küsite kelleltki ,,Mis viga" ja antud isik kehitab õlgu, kortsutab kulmu, pöörab teile selja ja ühmab: ,,Ei...ei midagi. Kõik on hästi." Siis te
võib laps mõista valesti. • Sõnavara kasvab pidevalt, kuid enam mitte nii kiiresti • Suudab manipuleerida ukselingi, kruvide ja kui esimesel poolaastal sest põhirõhk on grammatika purgi kaanega - aktiivsem käe ja randme omandamisel. kasutamine. • Edasi areneb baassõnavara. • Laps suudab leida mõningaid vastandsõnu: suur– väike, kasutada ruumisuhete tähistamiseks kaassõnu: all, peal, sees, taga. 2 25.02.2018 3 aastane – kognitiivne areng 3 aastane – kognitiivne areng
inimeste privaatsust ei häirita. Aega kasutatakse elu korrastamiseks. Polükroonset ajakäsitlust iseloomustab see, et üheaegselt toimub palju asju ja aega ei seata kunagi esiplaanile. Olulisemad on inimestevahelised suhted ja ajalist kokkulepet täidetakse vaid võimaluse korral. Ajagraafikuid muudetakse samuti tihti. Seetõttu leiavad paljud monokroonse kultuuri esindajad, et polükroonsed on kaootilised, polükroonsed vastupidi, et monokroonsed on ebaviisakad ja tuimad. Ruumisuhete all peetakse silmas: a) püsivat või osaliselt püsivat ruumi maju, tänavaid ja nende stiili ning paigutust; b) muutuvat ruumi inimestevahelist distantsi suhtlemisel, mida võib omakorda jagada neljaks intiimseks, isiklikuks, sotsiaalseks ja avalikuks. Nende erinevus põhjustab kultuurides enim arusaamatusi. Näiteks kuulub puudutamine Eesti kultuuriruumis intiimse suhtluse juurde, kuid mõnes teises kultuuris võib olla osa sotsiaalsest
mitteverbaalse kommunikatsiooni ja loomade suhtlemisega, rajas ta zoosemiootika, andis sellele teadusharule ka nime. Oli ajakirja “Semiotica” asutamisest kuni surmani selle peatoimetaja. Ta on tänapäevase biosemiootika isa. 7) Heini K.P. Hediger (1908-1992) – Šveitsi zooloog ja zoosemiootik. Juhatas pikka aega Zürichi loomaaeda, enne seda ka Berni ja Baseli loomaaeda. Ta tegeles loomade käitumise uurimisega, eriti nende ruumitaju ja ruumisuhete e prokseemikaga. Selle tulemusega uuendas ta loomade hoidmisviise ja puuride ning aedikute ehitust loomadele oluliselt sobivamaks. Tema uuendused loomade pidamisel võeti kasutusele paljudes maailma loomaaedades. Loomad reageerivad ja panevad tihti palju kergemini tähele märke, mida meie neile saadavad, kui meie märke, mida nemad meile saadavad. 8) Martin Krampen (1928-) – saksa semiootik, semiootikaprofessor Göttingenis. Ta on töötanud
Kitsad keerdtrepid ja koridorid ei asetsenud loogiliselt ning palju kinniseid või avatud uksi. Ruumid on labürintlikud ja keerulised. Samuti sõitis majas kummaline lift. Mis tõendab kujutlust majast kui suletud ruumist? Väljapääsu polnud võimalik leida, jäi mulje nagu mees oleks labürinti ära eksinud. Kõik ukse viisid ruumist ruumi, kuid miski ei viidanud väljapääsule. Milliseid aja- ja ruumisuhete teisenemisi või moondumisi minategelane tajub? Sündmuste ebaloomulikult kiirge kulgemine tekitas tunde nagu aeg seisaks. Ruumide vahetumisel tajus mees vahpeal trepist üles minnes nagu oleks hoopis madalamale jõudnud. Mil viisil maja sisearhitektuur peegeldab inimmälu toimimist? Kuna mälestused on hägused, on maja muutnud ebaharilikuks unustamised, segiajamised, kahtlused, nägemuspildi ja kõrvalepõiked.
Lavastaja valib, töötleb ja/või koostab teksti, millega ta töötama hakkab. Tähtis on tema tõlgendus ehk konseptsioon või visoon, mida ta lavastuses teostada tahab. Sellel põhineb koostöö kunstnikuga, selleks et luua visuaalne, nähtav lavamaailm, ning muusikakujundajaga selle maailma helindamiseks, samuti näitlejate valik osadesse. Lavastaja eriülesanneteks on lavaruumi ja -aja vormimine: ta loob misanstseenid ning määrab esituse rütmi ja tempo. Seda aja- ja ruumisuhete vormimist nimetatakse ka väliseks reziiks. 25.Mis on väline, mis sisemine rezii? Rezii tähendab lavastajakunsti. Lavastaja eriülesanneteks on lavaruumi ja -aja vormimine: ta loob misanstseenid ning määrab esituse rütmi ja tempo. Seda aja- ja ruumisuhete vormimist nimetatakse väliseks reziiks. Kõige olulisem on lavastaja töö näitlejatega, mille tulemusel valmivad rollid ning pannakse paika tegelaste suhted. See toimub proovide käigus. Rollidega töötamist,
Lavastaja valib, töötleb ja/või koostab teksti, millega ta töötama hakkab. Tähtis on tema tõlgendus ehk konseptsioon või visoon, mida ta lavastuses teostada tahab. Sellel põhineb koostöö kunstnikuga, selleks et luua visuaalne, nähtav lavamaailm, ning muusikakujundajaga selle maailma helindamiseks, samuti näitlejate valik osadesse. Lavastaja eriülesanneteks on lavaruumi ja -aja vormimine: ta loob misanstseenid ning määrab esituse rütmi ja tempo. Seda aja- ja ruumisuhete vormimist nimetatakse ka väliseks reziiks. 25.Mis on väline, mis sisemine rezii? Rezii tähendab lavastajakunsti. Lavastaja eriülesanneteks on lavaruumi ja -aja vormimine: ta loob misanstseenid ning määrab esituse rütmi ja tempo. Seda aja- ja ruumisuhete vormimist nimetatakse väliseks reziiks. Kõige olulisem on lavastaja töö näitlejatega, mille tulemusel valmivad rollid ning pannakse paika tegelaste suhted. See toimub proovide käigus. Rollidega töötamist,
oluliste minevikus aset leidnud sündmuste kajastamiseks. 4) Sisemonoloog Tegelaskuju mõtted 1. isikus, jutustaja ei sekku. Reeglina järgitakse süntaksi ja grammatikat. 5) Stream of conciousness teadvuse voog Katse näidata muljeid, mõtteid, tegevust nii elulähedaselt kui vähegi võimalik, süntaksi ja grammatikareegleid ei järgita. Kajastatakse vabu assotsiatsioone. Näide: James Joyce "Ulysses" RUUM Keel on ka ruumisuhete mõistestamisel oluline, üks selle põhivahenditest Binaarsed vastandused Kõrge - madal ehk üleval all Parem vasak Avatud suletud Piiratud piiritu Surelik surematu Taevas maa allilm (kolmeastmeline vertikaalstruktuur) EEPOS Vanakreeka `värss, sõna' - `jutustus, luuletus' Ajalooliselt vanim narratiivse teksti vorm, üks jutustava kirjanduse põhiliike, olulisim
inimesi. Eestis arvatakse olevat monokroonseid ja polükroomseid inimesi võrdselt, ehkki enam aktsepteeritakse siin monokroonset käitumist. Üldiselt peetakse monokroonsemateks sakslasi, inglasi, sveitslasi, skandinaavlasi ja põhja-ameeriklasi. Polükroonsemad on need riigid ja piirkonnad, kust tuleb rohkem põgenikke Aasia, Aafrika, aga ka Lõuna-Euroopa, Ladina-Ameerika, Hiina ning Jaapan. Maailmas tervikuna on enam levinud polükroonne ajakäsitus. 1.5 Ruumisuhted Ruumisuhete all peetakse silmas a) püsivat või osaliselt püsivat ruumi majade, tänavate ja asjade stiil ning paigutus; b) muutuvat ruumi inimestevahelist distantsi suhtlemisel. Kui eripärast arhitektuuri nähakse reeglina kultuuri väljendusena, siis inimeste ruumikäitumist tõlgendatakse pigem isiku omapärana. Samas viis, kuidas inimesed üksteist tervitavad, kui palju puudutavad, kui lähedal seisavad jne on omandatud kasvatusega ning erineb kultuuriti.
Täiuslikuma suhtlemise poole Kehakeel Mitteverbaalsed suhtlus: 1) Liigutused - näoilme, žestid ja kehahoiak. 2) Ruumisuhted - kui kaugele te vestluspartnerist hoiate. - Illustraatorid - mitteverbaalsed liigutused, mis kaasnevad verbaalse sõnumiga ning ilmestavad seda. - Regulaatorid - mitteverbaalsed märgid, mis jälgivad või juhtivad vestluspartneri kõnet. - Prokseemika - teadus, mis uurib suhtlust ruumisuhete kaudu. Inimene Intiimne tsoon (0-45 cm) Personaalne tsoon (45-120 cm) Sotsiaalne tsoon (120-360 cm) Avalik tsoon (360-610 cm) Parakeel ja metasõnumid Parakeele koostisosad: 1) Hääle kõrgus. 2) Häälekõla.
Nõnda näemegi, et olemuselt on Paul-Eerik Rummo luulekogu terviklik, ühtne ja tähendusrikas. Ise uskumata luule ja ideaalsete väärtuste lunastavatesse jõusse, nakatab autor lugejad vajadusega selle jõu järele. (Ürpus) 3.5 Lalulud ,,Viimsest reliikviast" Paul-Eerik Rummo laulutekstid ,,Viimse reliikvia" filmi jaoks on lihtsad ja meeldejäävad, aga samas kannavad endas sügavamat mõtet. Enda romantilise poole elab Rummo välja "Viimse reliikvia" laulutekstides. Siin pole otsest "ruumisuhete analüüsi" ning poliitiliste sundseisude teema on varjatum ning piiratum. Võimalik, et reliikvia-laulude kangelasmeel tuleb osalt tellimustöö loomust, kuid ma ei usu samas, et priiuserüütel oleks pelgalt romantiliste kliseede varal konstrueeritud tegelane. (Velsker, 2002) 15 Teos ,,Ühel seikleval priiuserüütlil olgu pistoda alati vööl" on vormistatud jällegi natuke eriliselt, nimelt on see kirjutatud nagu proosatekst:
36. Mis on misanstseen? Misanstseen on näitlejate paiknemine ja liikumisjoonis laval 37. Mis on stsenograafia? Millised on lavakujunduse funktsioonid teatris? Stsenograafia ehk lavakujundus. Ülesanded: · luua lavastuse füüsiline keskkond ja visuaalne ilme · viidata tegevuse ajale ja kohale · luua näitlejale laval liikumise võimalused 38. Mis on väline, mis sisemine rezii? · Väline rezii lavastaja aja- ja ruumisuhete vormimine nt misantseenide loomine, esituse rütmi ja tempo määramine · Sisemine rezii lavastaja töö rollidega ning näitlejate suunamine 39. Defineerige rolli mõiste Roll on tegelane (asi), mida näitleja etendab. 40. Tegelaskonna analüüsi võimalused. · Aktantanalüüs - Aktandid on rollid või funktsioonid, mis ühes loos on tavaliselt täidetud, seega luuakse aktananalüüsis nö rollimudel
Kõige kergem on teise hingamisrütmi jälgida, keskendudes sellele, kuidas tema särgikaelus tõuseb ja langeb. Pange tähele hingamise kiirust ja sügavust ning seejärel matkige seda paar minutit. Millised muutused teie kehas aset leiavad? Milliseid tundeid teid valdavad? Teist matkides õnnestub tavaliselt tema tunnetesse sisse elada. (McKay, M., Davis, M. & Fanning, P. 2000. Suhtlemisoskused. Väike Vanker, Tallinn, lk. 61) Ruumisuhted Prokseemika on teadus, mis uurib suhtlust ruumisuhete kaudu. See, kui kaugel te vestluspartnerist seisate, kuidas kodus mööblit paigutate ning kuidas reageerite sissetungijale oma isiklikul territooriumil, on tähtsad mitteverbaalsed sõnumid. Prokseemika looja oli antropoloog Edward T. Hall, kes kirjeldas nelja tsooni, mida inimesed suhtlemisel alateadlikult kasutavad: 1) intiimne tsoon, 2) personaalne tsoon, 3) sotsiaalne tsoon ja 4) avalik tsoon. Intiimse tsooni lähiosa tähendab juba kehade kokkupuutumist, kaugosa ulatub kehast 15-45
kuklasagar – vahendab nägemisinformatsiooni töötlust; nägemisaisting; kuklasagar kaardistab visuaalsed signaalid vastavalt nende asukohale ruumis oimusagar (temporaalkorteks) – keerulisemate visuaalsete kujundite ja kategooriate töötlemise, kuulmissignaalide töötlemise, tekstitööluste keskused ning olulised mälufunktsiooni kandvad keskused kiirusagar (parietaalkorteks) – nähtava maailma ruumisuhete esindamine, asukohtade töötlus, tähelepanu valikute jaoks väliärritajate liigendamine, somatosensoorsete signaalide töötlus hüpotalamus – tagab siseregulatsioonid, emotsioonid, ainevahetused, osaleb seoste kujundamises mandeltuum – tundlik ohusignaalidele ja suudab teadvustamise-eelselt aktiveeruda 2. Tunnetusprotsessid kognitiivsed ehk tunnetusprotessid aitavad inimesel luua ideaalse mudeli tegelikkusest,
Ainsus – geneerilisus Koer liigub kiiremini kui tigu. Mitmus - ebamäärane hulk Meil on külalised (kuigi võib olla ka ainult 1) KLASS – sh sugu. Suahiili keeles on 7 klassi. Malai keeles need pikad peenikesed esemed. KÄÄNE - nimisõna morfoloogiliselt väljendatud grammatiline kategooria, mis võimaldab näidata nominaalliikme funktsiooni (tüüpiliselt verbi suhtes). 2-53 käänet. Kui käändeid on üle 8, siis suur hulk ruumisuhete kaudu. Käände nimetus peaks olema esitatud põhilise funktsiooni järgi, kuid see on tihti raske. Käänded jagunevad nn grammatilisteks (nom, acc, abs, erg) ja semantilisteks (instr, komit, lokatiivsed käänded). Käänete nimetused eesti keeles: nimetav nominatiiv osastav partitiiv omastav genitiiv sisseütlev illatiiv
Areneb edasi baassõnavara: laps kasutab nimisõnu, mis väljendavad tajutavaid objekte, nähtusi; tegusõnu, mis väljendavad tegevusi, millega on ise kokku puutunud; värvust, suurust jt hästi tajutavaid tunnuseid tähistavaid omadussõnu. Kujuneb 2-astmeline sõna tähenduse üldistus: kasutusele tulevad üldnimetused, mille aluseks on rühmade ühendamine (koerad+kassid+hiired= loomad). Laps suudab leida mõningaid vastandsõnu (suur – väike; all – üleval), kasutada tegusõnu ruumisuhete tähistamiseks (all, peal, sees, taga). Hakkab kujunema oskus analoogia alusel ise sõnu liita ja tuletada, millest annavad tunnistust uudissõnad (nt lõpmine pro viimane uks, marjatädi pro tädi, kes müüb marju). 4-aastased 4-aastase lapse sõnavaras jätkub kaheastmelise üldistusekujunemine: laps hakkab kasutama nii üld- kui liiginimetusi (taks, puudel – koerad; banaan, leib, juust – toit; banaan, õun, pirn – puuviljad)
täna ja ülehomme ning kui palju aega sinna vahele jääb. Miks see on keeruline? Sellepärast, et aja ja ruumisuhted on suhtelised asjad. Täna ma ütlen homse kohta homme, aga mõne aja pärast on see homme üleeile. Kuidas see nii olla saab, et ühte ja sama päeva erinevalt nimetada saab? Samamoodi ruumisuhetega ka – vasakul ja paremal, üleval ja all – see sõltub vaatepunktist. Selle tajumisega on probleeme ka tavaarenguga lastel. Aja ja ruumisuhete tajumisel on teistest olulisem kõne. Sest asi iseenesest ei ole nii konkreetne, võib ajas muuta oma asukohta või ruumis suhet teiste asjadega võrreldes. Miks kõne on siinkohal olulisem kui kassi ja maja tajumisel? Sest kass ja maja näevad alati suhteliselt sarnased välja. Seal ei ole sõna niivõrd oluline. Isegi kõnearengu probleemidega lapsed ei aja kassi ja maja segamini omavahel. Kuigi neil sõnu selle kohta ei ole. Need on konkreetsed, siis kujutluspilt nendest
4.krüptofüüdid (Cr) pungad paiknevad maa (vee) sees, maapealsed osad ebasoodsaks aastaajaks hävivad. Alajaotustena eristatakse: 4.1geofüüdid pungad paiknevad säilitusorganeis või mullas; 4.2helofüüdid pungad vees, kuid reproduktiivorganid arenevad veest kõrgemal; 4.3hüdrofüüdid pungad vees, ka reproduktiivorganid paiknevad vees või veepinnal; 4.4terofüüdid (Th) elavad ebasoodsa perioodi üle seemnetena. Populatsioonidünaamika ja koosluse ruumisuhete seisukohast olulised tunnused: 1.Võsu poolt hõivatud pindala e. võimalik võsude tihedus 2.Aeg, mille jooksul üks ramet (koos oma järglastega) hõivab üht kohta koosluses 2.1Rameti eluiga 2.1Rameti võime paigutada tütarrametid emarameti poolt hõivatud olnud kohta 3.Liigi võime koosluses levida 4.Paljunemisvõime 5.Rametite vegetatiivne liikuvus 6.rameti eluiga ühtib tipmise meristeemi elueaga (mitte segi ajada rameti vanusega); 7.risoomi aastane juurdekasv; 8
organismis, objektiivne järgnevus sündmustes. Objektiivne ja subjektiivne aeg. Subjektiivne e psüühiline kui pikk ajavahemik inimesele tundub, mitte see kui pikk ta tegelikult on. Sõltub ajavahemikku täitvast tegevusest (mida haaravam on, seda kiirem on aja kulgemine) ja isiku hoiakutest (meeldiva sündmuse ootus aeglustab aja kulgu), vanusest (lastel aeglaselt, vanematel aeg lendab). Ruumitaju valdkond on oluline, sest ruumis orienteerumine, liikumine ja ruumisuhete hindamine on praktilise kallakuga probleemid. Esemete suhtelist asukohta ruumis ja ruumi kolmemõõtmelisust saab tajuda paljude tunnuste abil. Asukohtade, vahemaade, kauguste, suundade, sügavuse, ruumisuhete jm hinnangud peavad olema kiired, täpsed, et tagada häireteta ja sujuv liikumine, ümbruse õige mõistmine. Sügavustunnused(nende abil saab tajuda esemete asukohta ruumis ja ruumi kolmemõõtmelisust) jagunevad okulomotoorseteks ja visuaalseteks
ülehomme, kui palju aega sinna vahele jääb. Miks see on keeruline? Sellepärast, et aja ja ruumisuhted on suhtelised asjad. Täna ma ütlen homse kohta homme, aga mõne aja pärast on see homme üleeile näiteks. Kuidas see nii olla saab, et ühte ja sama päeva erinevalt nimetada saab? Samamoodi ruumisuhetega ka – vasakul ja paremal, üleval ja all – see sõltub vaatepunktist. Selle tajumisega on probleeme ka tavaarenguga lastel. Aja ja ruumisuhete tajumisel on olulisem kui teiste konkreetsete asjade tajumisel kõne. Sest asi iseenesest ei ole nii konkreetne, võib ajas muuta oma asukohta või ruumis suhet muuta teiste asjade asjadega võrreldes. Aja ja ruumisuhete mõistmiseks on oluline sõna sinna juurde. Et see kujutlus tekiks lapsel. Miks see on olulisem kui kassi ja maja tajumisel? Sest kass ja maja näevad alati suhteliselt sarnased välja. Seal ei ole sõna niivõrd oluline.
Kui meil ei ole isiklikku kogemust mõjutavad meid teiste inimeste kogemused või nt. Meedia. Koosneb 3 komponendist: 1. Tunnetuslik sisaldab tõekspidamisi, arvamusi, teadmisi või teavet mingi nähtuse kohta 2.Emotsionaalne tunded, suhtumised ja meeleolud, mis antud nähtusega seotud 3.Käitumuslik sisaldab hoiakuga seonduvaid käitumisviise, võimed ja soov neid järgida. 15. Prokseemika ja kehakeel: Prokseemika- uurib suhtlust ruumisuhete kaudu Ruum ja distants pakuvad huvi mitmete valdkondade teadlastele. Tuntuim distantsiuurija on Edward T. Hall, kelle 1960ndate aastate distantsiuurimused (The Hidden Dimension, 1966) on aluseks tänapäevagi teadlastele. E.T. Hall'ilt on pärit ka termin prokseemika (proxemics), mis tähendab ruumi kommunikatsiooniliste funktsioonide uurimist ehk seda: kuidas inimesed liigendavad ruumi distantsideks, millelt nad vestluspartneriga suhtlevad;
suureneb. Inimese taju sõltub oluliselt tajuja hetkeseisusndist. Eriti oluline teema sotsiaalses tajus on nägude ja näoväljenduste äratundmine. Üksikute tajuliikide erisusi Ajataju aluseks on tsüklilisus looduses päeva ja öö ning aastaaegade vaheldumine, rütmilisus organismis ja objektiivne järgnevus sündmustes. Ruumi tajumise valdkond on oluline, kuna ruumis orienteerumine,liikumine, ruumisuhete hindamine on selgelt praktilise kallakuga probleemid. Liikumismulje tekkimise võimalusi on mitmeid, nii nagu tajutud liikumise tunnuseidki. Liikumismulje tekib: 1. Objekti reaalsel liikumisel 2. Stroboskoopilisel esitlusel, kui kahe või enama objektiivselt liikumatu lühiajalise objekti järjestikune esitamin (nt.animatsioon) 3. Indutseeritud liikumine, kui tegelikult liikumatu objekti fooni tekib näiv objekti liikumine fooni liikumisele vastassuunas 4
Haarav tegevus- kiiresti. Passiivsuseseisundis aeglustus aja kulgemine. Sõltub isiku hoiakust- ebameeldivad asjad tulevad kiiresti ja vastupidi. Mineviku emotsiooni- ja sündmusterikkad ajad tunduvad lühiajalistena. Vanus- noortel aeg läheb aeglaselt, vanadel kiiresti. Ruumitaju- on vaja aru saada ruumi suhetest, kuda asjad paiknevad, kus ma paiknen, kuda ma oma liikumist sätin. Hinnangud peavad olema kiired, täpsed- et tagada häireteta ja sujuv liikumine, ümbruse õige mõistmine. Ruumisuhete taju põhineb 3D- ehk sügavustunnustele. Okulomotoorsed (silm+liigutuslik): akommodatsioon, konvergents. Katame ühe silma kinni, objekte näeme ühe silmaga, tunneme et silma pinge muutub silmas. Lääts kohandub vastavalt vaadeldavate asjade kaugusele, silmade optiliste telgede nurk on erinev eemal ja lähedal asuvate objekte vaadeldes. saab kaugustunnuseid tõlgendada. Silmade optilised teljed ristuvad vaadataval objektil- ei soovitada kõõritada.
Gunnar Johansson: Bioliikumine Tajuja tuletab struktuuri ja objekti kategooria fragmentide liikumisest,kuid ei ole võimeline seda tegema siis,kui samad fragmendid on staatilised Taju konstantsus: Eseme ja sündmuste tajutavate omaduste (suuruse,kuju,vormi,heleduse,suuna jmt) tajumine püsivatena ka tajumistingimuste muutumise korral Konstansus on oluline tajutava maailma mõistmisel ja järjepidevuse tagamisel.Varieeruvusest eraldatakse muutumatus,üldisus,põhimõtteline sisu Ruumitaju: Ruumisuhete taju põhineb 3D-ehk sügavustunnetusele Okulomotoorsed:akommodatsioon,konvergents(vaadates mõlema silmaga maailma objekte,proovime me fikseerida mõlemad silmad kindlal objektil) Visuaalsed:suurus,kattuvus,disparaatsus (stereoefekt), liikumisparallaks, tekstuurigradient, aeraalne perspektiiv,geomeetriline perspektiiv Kuulmises:valjus,tämber,disparaatsuspõhine suunataju,Doppleri efekt,dissotsiatsioon Sir Charles Wheatstone,H.von Helmholtz Bela Julesz:stereogrammide meetod Tähelepanu:
Hakkavad tulema märksõnad "kirgas ükskõiksus" jne. Ükskõiksus võiks olla lahutatud kaheks: üks kõiksus. Zenilikud tasakaaluotsingud, need on ilmsed ja jätkuvad. Ei saa öelda, et edasine looming tasakaalukas oleks. Kui räägime 60ndatel afekteeritud ja äärmusteni püüdleva kultuuritensentsi tõusu, siis Rummo osaline vaid ka mängib olulist rolli. Juhtrolli nii luules kui ka draamas. Hilisem osa: Rummo ei pöördu klasikasse tagasi. Tal ruumisuhete relativseerimine ja tegelikkuse suhe kuidagi tematiseeruvad ja tõusevad esile hilisemas luules kui varasemas. Rummo salapärane tasa jäämine 72. aastal: seletusi pole, üks seletusi on: ta on öelnud, et jõudis kätte hetk, kus talle tundus, et seda reaalsust kus ta viibib, pole võimalik sõnadesse panna. See pole sõnadesse pandav. Poliitilise reaalsuse plaanis põrkab vastu poliitilisi müüre, käitub dissidentlikult. Tunnetuslik asi tähtsam. Reaalsus ei allu kirjeldamisele
lausega veel! Morfeemid: leksikaalsed (sõnade tüved/tüvevormid; neil on suhteline tähendus; seotud suht kidnlate teabeüksustega) ja grammatilised (väga üldine grammatiline tähendus; pöörde-käändelõpp, tunnused, tuletusliited. Peale selle ka ees/tagasõnad, abisõnad (nt all, üleval, peal, ja, aga siis, ning ,ehk jne. Et morfeemid ei ole aint sõnaosad , vaid õivad olla ka omaette sõnadena. Grammatilste mofremide selgekstegemine: vaja tutvustada konkreetseid situatsioone, ruumisuhete väljendamiseks oin head nt skeemid, kus miski millegi suhtes asub jne. Teksti tähendus: semantika + pragmaatika (mõte) Foneeme sümboliseerivad grafeemid (kirjas tähed) Põhifunk on aidta sõnu ära tunda ja teistest eristamine: nt on kuu, mitte puu, suu. Prosoodika: rõhupaigutamine lauses mingile sõnale, ja sõnas mingile silbile. Eesti keeles on selleks ka välde (ehk prosoodilne foneem). Häälikud oma suhtelise kestvuseks on üheks välte tunnuseks
tuleb pidavalt tegeleda igasuguse õppetöö käigus (kuupäev kirjuta vasakule/paremale poole paberi äärde jms). Ees- taga-keskel, all-üleval-keskel on võimalik õpetada AINULT läbi praktiliste tegevuste. Lapsi tuleb õpetada määrama ruumisuhteid iseenda suhtes ja läbi selle ka harjutusi teha, et ta peaks määrama asjade, inimeste asukohta enda suhtes. Need esemed, mida laps hakkab määrama, peavad olema lapse nägemisväljas ühel ajal. Ruumisuhete õpetamine on pikaajaline. 23 25. Hulgamõistete kujunemise iseärasused intellektipuudega lastel. Intellektipuudega lapsel tekivad nende iseärasuste tõttu kujutlused hulkadest hiljem kui tavalastel ja kujutluste kujunemine on raskem ja aeganõudvam. Seepärast tuleb rakendada eriõpet selleks, et õpetada last hulki tajuma, võrdlema, kuidas moodustada hulka erinevate hulkade liitmise teel ja kuidas eraldada osahulka
annaabi.ee 
