ning me isegi ei kahtlusta, et nemad on ebanormaalsed. Kas tõesti inimesed, keda peame ebanormaalseteks on seda ja kuidas teha vahet kas inimene on normaalne või ebanormaalne? ( 39 sõna) Inimese teeb ebanormaalseks käitumine või välimus. Selle väite lükkan ümber sellega, et puue või ebatavaline käitumine ei tee inimest ebanormaalseks, vaid muudab neid eriliseks. Kas kõik inimesed, kes on kinnises asutuses või erihoolduse all, on rumalamad või koledamad kui normaalsed? Mina saan sellele küsimusele vastata eitavalt, sest loeb sisemine ilu. Oleme alati arvanud seda, et inimesed, kes istuvad kinnises asutuses, nemad kujutavad maailma natuke teisiti ette, kuid me kõik oleme siiski inimesed ja tahes tahtmata kujutame meiegi ette asju ja usume nende olemasolusse, kuid meid pole pandud kinnisesse asutusse seetõttu ei kahtlusta keegi, et ka meie võiksime olla ebanormaalsed. Nagu ütles filosoof Voltaire ,, Kui
teeb seda näiteks koolis. Samuti oli meile võõras kooseluseadus. See seostus kõigi jaoks omasooliste kooseluga. Ka nendele vaadatakse meie ühiskonnas viltu, eriti kui neil on laps. Mis mõttes tal on kaks ema või kaks isa? Meil on tavapärased ikka traditsioonilised pered, kus on ema ja isa. Neil lastel saab koolis raske olema. Koolikiusamine puudutab ka traditsioonilisest perest lapsi, kes on siis natuke paksemad, rumalamad, vaesemast perest jne. Koolikiusaja leiab alati põhjuse. Ka siin saavad vanemad kodus palju ära teha. Tuleks juba varakult hakkama lastele seletama, et tohtis ei ole kust ta tuleb ja kes on tema vanemad, tähtis on inimene ise, sest tegelikult ta ju võibki olla hästi tore. Minu arvates on meil, eestlastel, teistelt riikidelt veel palju õppida. Me peame andma pagulastele ja geidele võimaluse olla ühiskonnas tahetud. Peame
kogema naudingut ja õnne. Loomad tunnevad samuti valu nagu inimesedki, ka neil on õiglus elule. Ei ole olemas mingisugust moraalset õigustust väitmaks, et loomad tunnevad vähem valu kui meie. Näide: Kui lüüa hobust kepiga, ta ehmub, tõmbub eemale ja teeb häält, järgmisel korral kui nad sama keppi näevad on neile jäänud meelde varasem valuallikas. Samuti ei saa ka öelda, et loomadel ei ole vaja õigusi, sest nad on rumalamad kui inimesed. Loomad on võimelised tundma tundeid, näiteks: Armastust peremehe vastu. Samas on keeruline mõelda, kas meil oleks õigus loomalt elu võtta. Me ei pea andma sellele täpset vastust. Kõige tähtsam oleks meeles hoida, et peaksime loomade elusid austama nii nagu austame vaimsel tasemel oleva inimese elu. 3) Autor suutis tõestada, et me ei pea loomi kohtlema võrdselt vaid peame loomade elusid austama nagu endi elusidki. Tähtis on enda võrdne arvestamine loomadega.
G.W.F. Hegel ,,Kes mõtleb abstraktselt?" Autor arutleb artiklis selle üle, et hoolimata sellest, et (haritud) inimesed põlgavad ja eitavad abstraktset mõtlemist, tegelevad nad sellega sellegipoolest. Ta selgitab, et abstraktne mõtlemine on asjade piiratud nägemine, nö ühest vaatevinklist vaatamine ja et sellise mõtlemisega paistavad silma pigem rumalamad ja madalamast klassist inimesed. · Hegel selgitab, et haritud klass avalikus seltskonnas abstraktse mõtlemisega ei tegele, sest teavad vastupidiselt harimatutele, et see pole sobilik. · Autor leiab, et vaatamata abstraktse mõtlemise ebapopulaarsusele ja kergusele tuleks sellega ometi tegeleda, sest see tuletab meile meelde, kust me tuleme.
Harjumaa on eelistatuim maakond, kuna seal asub meie pealinn ja tänu sellele on sealses piirkonnas kõige rohkem võimalusi teha karjääri, saada hea haridus, nautida kultuurielu. Võib jääda mulje, et sealsed inimesed on eelistatud seisuses. Siiski see pole nii, igal piirkonnal on oma eelised. Tõesti on nii, et linnakoolide keskmised tulemused on kõrgemad kui maakoolidel, kuid see ei tähenda, et lapsed, kes käivad maakoolis on kõik rumalamad, pigem on kontrast maapiirkonnas suurem, kuna maale tulevad elama enamasti need, kelle finantsseisund ei võimalda elu linnas ja on üsna tavaline, et need kellel on rahalisi raskusi, on ka raskusi hariduse omandamisega või tööl suurepäraste tulemuste saavutamisega. Isegi kui me suudaks koguda kõik Eestis hetkel viibivad inimesed ühele väljakule, ei oleks nad seal võrdsed. Mõni on pikem ja näeb kaugemale, mõni on lühem ja jääb varju. Mõni satub
hoidmiseks tuleb inimkonnal tulevikus palju konflikte, mille tagajärjel pannakse ohtu ka liik ise. Inimkonna säilitamine ei ole vaid valitud seltskonna käes, sest igal ühel on meil siin roll oma mängida. Inimkonna suurimaks probleemiks ongi inimkonna arvamus sellest, et nad on ainult väiksed osad sellest masinavärgist nimega Maa ning nende tegudel ei ole mingit tähtsust. Võiks arvata, et kui inimesed oleks targemad, suudaksid nad hoiduda enda välja suretamisest, samas kui nad oleksid rumalamad, siis nad ei oskakski seda teha. Võib-olla ongi inimesele saanud saatuslikuks tema mõistus, mille tõttu inimene ei vaja vaenlast, vaid ta hävitab ennast ise.
Ise pooldaksin rohkem stoitsismi, kuna ma usun et tänapäeva ühiskond on niivõrd ülesehitatud oma tahtmise, naudingu hetkelisele kättesaamisele ja rahuldamisele. Pärast ühe vajaduse rahuldamist tulevad jälle uued ja nii koguaeg. Minu arvates on see tühine. Meenub kuidas lektor Josh McDowell kirjutas oma raamatus et täpselt nagu ühiskond täna ütleb meile: "Sul on õigused, nõua neid!" siis kristlus õpetab vastupidi. Sellepärast tunduvad epikuurlased mulle kergekäelisemad ja ka rumalamad. Usun, et kõik mis juhtub, peab juhtuma ning Jumalal on kõige jaoks lahendus või plaan. Vahel kui me mõne asja põhjust ei näe, tuleb lihtsalt paluda, ning kui Su süda on avatud, leiad mõistmise... Iga inimene vastutab ise enda tegude ja mõtete eest ning seepärast ma arvan,et kui asju võtta mitte päris stoilise rahuga, kuid midagi sinnapoole, siis meie ise ei saa teha muud kui nende eest, kes ise oma käitumisest aru ei saa, palvetada.
Essee Kas seadusega peaks kaitsma rumalust? Öeldakse, et tuleb kaitsta endast nõrgemaid. Kas võime öelda, et meist rumalamad, on meist ka nõrgemad? Kas peaksime kaitsma rumalust? Kust maalt läheb piir ja saame pidada inimese teadmatust rumaluseks? Inimeste teadmatus toob kaasa tihti õnnetuid tagajärgi. Süüdistatakse teisi selles, et neid ei ole piisavalt informeeritud. Lihtne näide elust enesest, mida oleme tihti kõik kuulnud, on isikule ebameeldivate tagajärgede tekkimine lepingutingimustest, millega isik väidetavalt kursis ei olnud
inimestega koos peo ja oh imet, muutuvadki ise inimesteks. Endise animalismi põhitõe: "Kõik loomad on võrdsed" asemele on kirjutatud uus lause: "Kõik loomad on võrdsed, aga mõned loomad on võrdsemad, kui teised. Arvamus: Tõeliselt hea raamat! Oli naljakas, kohati kurb ja mõtlemapanev. Arvan, et Lumepalli äraajamine oli suur viga. Sigade inimesteks mutumises oli süüdi Napoleon. Loomad oleksid võinud midagi targemat ette võtta, sageli mind lausa vihastas see, kuidas rumalamad loomad targematele nii kergesti allusid. Soovitan kõigil lugeda Orwell kirjeldab raamatus võimu haaramist farmis kui protsessi, millest võtavad osa kõik loomad. Üllameelse idee teostamise eestvedajateks olid sead, kes peale revolutsiooni sujuvalt ise võimu haarasid - teadupärast olid just kärsalised loomade ühiskonnas kõige targemad. Loomad olid tüdinud töötamast ainult toidu nimel taheti helgemat väljavaadet ja uusi sihte tulevikuks
inimestega koos peo ja oh imet, muutuvadki ise inimesteks. Endise animalismi põhitõe: "Kõik loomad on võrdsed" asemele on kirjutatud uus lause: "Kõik loomad on võrdsed, aga mõned loomad on võrdsemad, kui teised. Arvamus: Tõeliselt hea raamat! Oli naljakas, kohati kurb ja mõtlemapanev. Arvan, et Lumepalli äraajamine oli suur viga. Sigade inimesteks mutumises oli süüdi Napoleon. Loomad oleksid võinud midagi targemat ette võtta, sageli mind lausa vihastas see, kuidas rumalamad loomad targematele nii kergesti allusid. Soovitan kõigil lugeda Orwell kirjeldab raamatus võimu haaramist farmis kui protsessi, millest võtavad osa kõik loomad. Üllameelse idee teostamise eestvedajateks olid sead, kes peale revolutsiooni sujuvalt ise võimu haarasid - teadupärast olid just kärsalised loomade ühiskonnas kõige targemad. Loomad olid tüdinud töötamast ainult toidu nimel – taheti helgemat väljavaadet ja uusi sihte tulevikuks
samuti kehv. Põhiline on see, et laps saaks piisavalt vabadust ja kui ta midagi halba teeb, siis tuleb teda kohelda nagu enda laadset täiskasvanut, mitte kedagi alamat, kes ei vääri seletust vaid peksu. Artiklis sain teada, et paljud vanemad pooldavad laste vastu vägivalla kasutamist, kuigi mulle on väikesest peast räägitud, et lapse vastu ei tohiks kätt tõstagi. Loomulikult on mõned kurjemad ja rumalamad kui teised ning ei suuda selge mõistusega seletada oma lastele, mida nad valesti on teinud. Ma ei oleks kunagi uskunud, et laste vastu vägivalla kasutamise pooldajaid on 85% 100%ndist. Üllatavalt palju vanemaid on, kes pooldavad midagi nii kohutavat, kuid õiglast. Lastele peksa andmine ei anna neile mitte mingil määral paremat tuleviku. See võib neile hetkeks selgeks teha, seda mis nad valesti on sooritanud, kuid seda sama võib teha ka nendega lihtsalt rääkimine
rahulikuma elu. Meestel on vaja end välja elada, ning elavad tormilist elu, kuid ma ei arva, et naiste elu oleks seepärast tähtsusetum. § 364 Naised sobivad just seetõttu hooldajateks ja kasvatajateks, et nad ise on lapsikud, rumalad ning lühinägelikud, ühesõnaga eluaeg suured lapsed - teatud vaheaste lapse ja mehe vahel, kes on tõeline inimene [Vikerkaar 1996/6, lk 5]. See, et naistel on suurem empaatiavõime ja emainstinkt, ei tähenda seda, et nad oleks rumalamad ja lapsikumad kui mehed. Arvan, et üsna tihti käituvad mehed kui väikesed lapsed, kuna nad vajavad palju tähepelanu ja kiitust. § 365 Tütarlaste juures on loodus silmas pidanud seda, mida dramaturilises mõttes nimetatakse püändiks, varustades nad kogu nende ülejäänud eluaja arvelt mõnedeks nappideks aastateks ilu, sarmi ja lopsakusega - seda selleks, et nad nende aastate jooksul paeluksid niivõrd mehe fantaasiat, et too nendest
Vaja läheb: Õpilastele mõeldud küsimused (suuliselt või kirjalikult), joonlaud, paber ja kirjutusvahend. Õpetajale: Harjutus on mõeldud noorematele õpilastele (vanematele vt. harjutus 8). Laske õpilastel kõigepealt vastata küsimusele a, alles seejärel esitage küsimus b. Õpilastele: a. Mõõda enda pöidla pikkus ja võrdle tulemust oma pinginaabri omaga b. Mida vastaksid, kui keegi ütleks, et pikema pöidlaga inimesed on rumalamad kui lühema pöidlaga inimesed? Või kui keegi ütleks, et paksemad inimesed on targemad kui kõhnemad inimesed? Arutelu teemad/abistavad küsimused: Arutada õpilaste vastuseid ja küsida, kas nad teavad, et kunagi on inimesi kategoriseeritud taoliste tunnuste järgi. Küsige, kas õpilased oskavad selle harjutuse alusel pakkuda, mis on tunni teemaks? Rassi mõiste ja ajalugu “Rass” on keeruline mõiste, mille tähendus on ajas muutunud
See teadlikus, et keegi jälgib oli piisav, et töötajate produktiivsust tõsta, sellest ka nimetus ,,Hawthrone'i efekt" 10. Millised on vastavalt Douglas McCregori teooriale X ja Y inimese omadused ja oskused? X- Pessimistlik, see juhtimisstiil eeldab, et keskmisel töötajal ei ole ambitsiooni, ei soovi väljakutseid ega vastutust ja on pigem omakasupüüdlik. Usub, et töötajad on rumalamad kui nende ülemad ja laisemad. Töötajad oleks efektiivsemad nö ,,hands on" manageerimisel. Y- Töötajad on sisemiselt motiveeritud, naudivad oma positsiooni firmas ja töötavad eneseparandamise eesmärgil, mitte selleks, et mingit preemiat saada. Neid peetakse väätuslikeks ja arvatakse, et nad naudivad väljakutseid ja eneseparendamist, võtavad oma töö eest täie vastutuse ja ei vaja pidevat
Erakond määratleb end vasaktsentristliku parteina. Sotsiaaldemokraadid ei karda otsida rasketele küsimustele sisulisi vastuseid, isegi kui tee nendeni on keerukas ja vaevanõudev. Kui tahame jõukaks saada, siis ei tohi me konkurentsieelisena jääda ülistama vaesust ja Eesti inimeste odavat tööd. Sotsiaaldemokraadid näevad Eesti uue tulemise võtmeküsimusena inimvara arendamist. Võime olla naabritest väiksemad, võime olla mõnestki vaesemad, kuid me ei ole rumalamad ega vähem võimekad. Sotsiaaldemokraatlik riik toetab nii lapse sündi kui kasvamist ja õppimist. Mitte üksnes kõrg-, vaid ka alus-, põhi-, kutse- ja gümnaasiumiharidus ning huvitegevus peavad olema kõigile noortele kättesaadavad. Eesti ei ole nii rikas, et võiksime ainsagi lapse potentsiaalil lasta raisku minna. Eestis on olemas nii vaimne kui materiaalne ressurss iga noore inimese võimete ja annete maksimaalseks väljaarendamiseks. Me
raskeks kuna majanduslanguse tõttu kuivab tööturg kokku ning elatis teenimiseks jääb üha vähem võimalusi. Majanduslanguse ja inflatsiooni positiivseteks nähtusteks on ületarbimise vähenemine ning kütusehindade langemine, kui inimene teab, et on halb aeg riskide võtmiseks, siis ta kindlustab enda jaoks olukorda ning säästab. Kuigi inflatsioon viib muud hinnad kõrgeks, siis see panebki inimesi tegema arukaid otsuseid ning rumalamad ja nõrgemad ei tule lihtsalt toime ning domineerima jäävad majanduslikult arukad inimesed. Kasutatud kirjandus: http://www.bankofestonia.info/pub/et/dokumendid/publikatsioonid/s eeriad/bulletan/bylletaan95/_9/artikkel/index.html?objId=208920 http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=53be0518-a868-4d8d- 94dd-02f7d3cfb94c http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=d39e9567-36fd-41b4- b690-a6a015581e43 http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=f9a9a001-367a-428c- a1e3-327215bb2ee2
välja tuleb, võidakse nad võistlustelt diskvalifitseerida. Tihtipeale ei pruugi too, kelle pärast see kõik toimub, oma arvamust väljagi öelda. Alati ei pruugi olla kõik nii lilleline, kui näib, seetõttu võiks vahest ka teiste arvamust kuulata. Võiks ju olla vähemalt nii, et sõltuvusainete tarvitajad mõistaksid, mida nad endaga teevad, ja kuulaksid armastavaid nimesi enda ümber, aga ei, nende arvates on inimesed, kes ei tarvita, just need kõige rumalamad ja ei tea, millest nad ilma jäävad. Kui igaüks suudab endale sisimas selgeks teha, et tema ei pea seda kogemust läbi elama ja tal ei ole vaja targupidi silmadega kuskil tänavanurgal suremas olla, ning kui ta suudab endale kindlaks jääda, siis on see juba võit sõltuvusainete üle. Ausalt öeldes on väga kole vaadata enda ümber noori, kes aru ei saa, kui halb pahe see on, ning isegi ei mõtle sellest loobumisele.
Seetõttu ongi vaja õpetada last neid tundeid ära tundma ning siis neist võitu saama.31 31 Campbell 1996, lk. 36-37 Kokkuvõte Laps kasvab ja areneb kogu elu. Kõige suuremad muutused toimuvad teismeeas, mis tähendab, et laps hakkab saama täiskasvanuks. Ta muutub nii emotsionaalselt, kehaliselt kui ka psüühiliselt. See metsik ja tormiline aeg, mil laps ,,otsib" end, on oluline nii lapsele endale kui vanemale. Iga teismeline laps on kindlalt veendunud, et tema vanemad on kõige rumalamad ja ta ise kõige targem. Kuid teadke vanemad, et see on mööduv. Mõne aasta pärast on see unustatud ning teie laps armastab teid samamoodi nagu ennegi. Teil on lihtsalt antud ,,raske" aeg, et kasvatada noori täiskasvanuid, et hiljem nende üle uhke olla. See ongi vanema ülesanne. Tagada oma lapsele rõõmus, usaldav lapsepõlv ning veelgi armastav hüppelaud täiskasvanuikka. Kokkuvõttes võin öelda, et seda referaati oli väga huvitav teha. Kuna olen kuulnud palju
3 INTELLIGENTSUSTESTID 3.1 Binet-Simoni test Suur tähelepanu intelligentsuse mõõtmisele on seletatav ka intelligentsuse uurimise ajalooga, mis psühholoogia jaoks algas selle sajandi alguses intelligentsuse testimisega. 1904. aastal palus Prantsuse valitsus tuntud psühholoogidel Alfred Binet'l ja Theophile Simon'il töötada välja mõõdupuu koolilaste vaimse taseme määramiseks ja seda eelkõige selleks, et eraldada rumalamad lapsed targematest ning parandada sellega õpetamise efektiivsust. See panigi aluse esimesele intelligentsustestile, mida algselt nimetati selle loojate järgi Binet-Simon'i intelligentsustestiks ning, mis hiljem (1916) sai testi inglise keelde adapteerinud Ameerika psühholoogi Lewis Termani koduülikooli järgi nime Stanford-Binet skaala. See skaala leidis laialdast kasutust ning on sama nimetuse all tuntud ka tänapäeval, viimati revideeriti seda 1985. aastal (5).
ajapuuduse. 7 Iseseisvalt ja vanemate juures elavatel täisealistel olid probleemide tekkepõhjusteks: - erinevad harjumused; - erinevad arusaamad ja arvamised; - tegemata jäänud tegevused; - pisiprobleemid igapäevaelus; - laiskus; - pingeline elu (töö- ja koolimured); - ei kuulata üksteist; - vanemate arvamine, et noored on rumalamad kui nemad. Iseseisvalt elanud tõid veel välja probleemide tekkimise seoses lastekasvatamismeetoditega. Koos vanematega elavad vastanud kirjutasid erinevalt teisest grupist välja vanematepoolse süüdistamise elusse liiga kergemeelse suhtumise ja otsustusvõimetuse pärast. Küsimusele "Kuidas lahendate oma probleemid?" vastas 42 inimest seitsmekümne viiest (52%), et probleemid lahendatakse alati rahulikult rääkides. Mitmel juhul
nende produktiivsust. See teadlikus, et keegi jälgib oli piisav, et töötajate produktiivsust tõsta, sellest ka nimetus `Hawthorne'i efekt' 10. Millised on vastavalt Douglas McCregori teooriale X ja Y inimese omadused? X - Pessimistlik, see juhtimisstiil eeldab, et keskmisel töötajal ei ole ambitsiooni, ei soovi väljakutseid ega vastutust ja on pigem omakasupüüdlik. Usub, et töötajad on rumalamad kui nende ülemad ja laisemad. Töötajad oleks efektiivsemad nö `hands-on' manageerimisel. Y - Töötajad on sisemiselt motiveeritud, naudivad oma positsiooni firmas ja töötavad eneseparandamise eesmärgil, mitte selleks et mingit preemiat saada. Neid peetakse väärtuslikeks ja arvatakse, et nad naudivad väljakutseid ja eneseparendamist, võtavad oma töö eest täie vastutuse ja ei vaja pidevad jälgimist, et tagada kvaliteetset tööd. 11
temaga verepilastust harrastanud. · Kuulatakse üle kuninganna lapsed ja madame Elisabeth. · Õnneks saab Marie-Antoinette ise oma poja kohutavat ülestunnistust lugeda alles oma elu viimasel päeval. · Herbert'il õnnestub Marie-Antoinette hinge surmavalt haavata ja surmale määratud naise viimseid tunde mürgitada. Protsess algab · Kohtusaalis suudab kuninganna suurepäraselt säilitada rahu, isegi kõige rumalamad ja salakavalamad küsimused ei vii teda endast välja. · Marie-Antoinette'I vastused on arukad ning läbimõeldud ega võimalda avaliku protsessi jaoks ``materjali''. · Mõeldakse välja hulganisti alusetuid süüdistusi. · Kuninganna advokaat saab süüdistused kätte vaid päev enne kohtuotsuse langetamist. · Palvest hoolimata süüdistatavale lisaaaega ei anta, sest kõik teavad ette, millega protsess lõpeb. Kohtuistung
räägib. Kas kakskeelsus on kahjulik või kasulik? HEA: Mida rohkem keeli, seda parem on hakkama saada maailmas. HALB: Laps ei saa mitme keele korraga omandamisega hakkama (nt 3 keelt korraga: soome keskkond, ema eestlane, isa inglane). Logopeedid arvavad, et kaks keelt on lapsele koormav, sest muidu ei hakkagi rääkima. Mida teeb see, et inimene oskab kaht/mitut keelt? Kas see on kognitiivselt kasulik või kahjulik? HALB (100a tagasi): Kakskeelsed lapsed on rumalamad ja kehvemad, sest sotsiaal-majanduslik taust on erinev (hispaanlased USAs on koolis nagunii kehvemad, sest latiinodele pole haridus oluline). HEA (tänapäev): Kakskeelsed lapsed on tähelepanelikumad ja paindlikumad. Kas on aluseks võetud 2keelsed lapsed, mitte need, kes ei saanud hakkama 2 keele omandamisega (vt eespool 74%). Kakskeelsed on metalingvistiliselt võimekamad, st suudavad keele olemust mõista. 16.04 puudu - viipekeel Kõne ja viipekõne (2)
Tee nalja kah!" Ahv karjub midagi vôôras keeles. Jaan naerab ja sôidab edasi, ahv aga piilub metsa poole. Ta viib ahvi kôrtsi ja sunnib teda vägisi viina jooma. Kôrtsmik aga saab aru, et ta jôukat meest kiusab ja kutsub abi. Need annavad Jaanile tappa ja viivad môlemad môisa. 20. november - rehepapp avastab oma aiast tondi, kes tahab teda ära süüa ja annab tondile pihlakavemblaga. Tont ajab sinist suitsu välja ja kaob ära. Rehepapp môtleb selle peale, et teised rahvad on rumalamad kui eestlased - lumememme juttude järgi teised inimesed kardavad haldjaid tonte jms. Samuti polnud keegi teine katkust kavalusega jagu saanud. Liina tuleb môisa aiast, kus ta on jälle Hansu jälginud, kuid nüüd ei ütle Hans enam ühte lauset, vaid loeb luuletusi jms. Ta läheb koju ja kuuleb isa käest, et tal on varsti Endliga pulmad. Vaidleb vastu, kuid ta isa ei tee nendest vastuväidetest väljagi. Liina vôtab kasuka ja läheb nôia juurde, kust
Tee nalja kah!" Ahv karjub midagi vôôras keeles. Jaan naerab ja sôidab edasi, ahv aga piilub metsa poole. Ta viib ahvi kôrtsi ja sunnib teda vägisi viina jooma. Kôrtsmik aga saab aru, et ta jôukat meest kiusab ja kutsub abi. Need annavad Jaanile tappa ja viivad môlemad môisa. 20. november - rehepapp avastab oma aiast tondi, kes tahab teda ära süüa ja annab tondile pihlakavemblaga. Tont ajab sinist suitsu välja ja kaob ära. Rehepapp môtleb selle peale, et teised rahvad on rumalamad kui eestlased - lumememme juttude järgi teised inimesed kardavad haldjaid tonte jms. Samuti polnud keegi teine katkust kavalusega jagu saanud. Liina tuleb môisa aiast, kus ta on jälle Hansu jälginud, kuid nüüd ei ütle Hans enam ühte lauset, vaid loeb luuletusi jms. Ta läheb koju ja kuuleb isa käest, et tal on varsti Endliga pulmad. Vaidleb vastu, kuid ta isa ei tee nendest vastuväidetest väljagi.
- Abstraktsed küsimused mis mõõdavad enesekohaseid üldistatud arvamusi mitte konkreetesid fakte - Vastamisstiilid sh sotsiaalselt soovitav vastamine Intelligentsustestide puudusi - Testid mõõdavad eelkõige abstraktse arutlemise võimet mitte selle võime mõistlikku rakendamist - Testitulemus sõltub motivatsioonist ja eelnevast kogemustest testidega Flynni efekt – kas meie esivanemad olid 100 a tagasi 1 standardhälbe võrra rumalamad? Kas saame testiga isiksuse või vaimse võimekuse ära mõõta? - Olulisuse vs spetsiifilisuse dilemma - Isiksuseomadused mida standardtstid ei mõõda (idiosünkraatilised, omadused mida on ise raske tähele panna, omadused mis ei mahu suure viisku alla, spetsiifilised omadused, harjumused, hoiakud jms) - Võimkused mida IQ testid ei mõõda (mõistlikkus, emotsionaalne intelligentsus,
c. on presidendil sama palju võimu kui parlamendil d. pole peaministrit 16. Weberlikku bürokraatiat iseloomustab a. hierarhilisus b. anonüümsus c. ametikoha päritavus d. tööjaotuse süsteemsus 17. Peteri printsiip a. on olulisim valitsusistungite korralduspõhimõte b. tähistab bürokraatia korralduspõhimõtet c. tähistab bürokraatia hälvet, mille kohaselt edutatakse inimesi nende ebakompetentsuse tasandini d. tähistab valitsuse hälvet, mille kohaselt on ministrid rumalamad kui kantslerid 18. Ministeerium on a. haldusasutus, mille ülesanne on tagada seadusandluse elluviimine b. poliitikat kujundav asutus, mille ülesanne on valdkonna ekspertasutusena täiustada seadusandlust c. tööhõiveastus, mille ülesanne on vastutada erialase hariduse saanud inimeste edasise täiendamise ning otsta d. dekontsentreeritud valitsus 19. Valitsemise detsentraliseerimine (loengus räägitu kohaselt) a. tähendab võimu delegeerimist kohalikult tasandilt kesktasandile b
inimesi. Kuid tegelikkuses on ka vastupidi. Ühiskond rõhutab avalikult võrdõiguslikust, seega avalikult tekitatakse häbi ja nõrkust. Tegelikkuses kardetakse väljendada oma hoiakuid avalikult, kuid ega need arvamused kuskile ei kao. Seksism Kedagi diskrimineeritakse sooliste erinevuste tõttu. Eelkõige domineeriv käitumine naiste üle. Jaguneb: - vaenulik seksism ühe soo hoiakud teise suhtes, mille kohaselt on teised nõrgad, neist vähem väärtuslikud ja rumalamad. Nt naise koht on köögis. - heatahtlik seksism naisi (ka mehi) idealiseeritakse traditsioonilistes soorollides. Hoiakud tunduvad positiivsed, kuid samas takistavad võtmast ebatraditsioonilisi rolle. - ambivalentne seksism kombinatsioon kahest eelnevast Vt slaid vaenuliku ja heatahtliku seksismi kohta Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 Kuidas eelarvamusi mõõta? - küsimustikega ekspitsiitsed eelarvamused, tulemused ei pruugi olla usaldusväärsed
Lisaks madalamatele psüühilistele funktsioonidele Võgotski arvates, et arengu, eelkõige kultuurikontekstis arengu käigus inimesed omandavad mõlemad psüühilise funktsioneerimise vormid. Midagi kvalitatiivselt uut tuleb juurde lisaks madalamatele funktsioonidele. Need on sotsiaalselt omandatud, sõltub sotsiaalsest kultuurilisest kontekstist, võivad olla meie kultuuris erinevad võrreldes aafrika kultuurides olevate mõtlemisviisidega. Nad ei ole rumalamad, neil on teine kultuuriline kogemus, nad mõtlevad teistmoodi. On sotsiaalse tähendusega. Nt meie kultuuris enamus ei arva, et kivil on hing. Kõrgemad psüühilised funktsioonid on tahtlikult kontrollitavad. Meie kultuuris lastel areneb võime tahtlikult kontrollida oma psüühilist tegevust. Meil on metatunnetusvõimed. Metatunnetus ja kõrgemate psüühiliste funktsioonide käsitlus ei ole üks-ühene, aga teatud sarnasus seal on. Tahtlikkus on seal oluline ja
Inimene: ,,looduse kuningas", homo sapiens. Vaimsete võimete mõõtmise pioneer: Alfre Binet Suur tähelepanu intelligentsuse mõõtmisele on seletatav ka intelligentsuse uurimise ajalooga, mis psühholoogia jaoks algas selle sajandi alguses intelligentsuse testimisega. 1904. aastal palus Prantsuse valitsus tuntud psühholoogidel Alfred Binet'l ja Theophile Simon'il töötada välja mõõdupuu koolilaste vaimse taseme määramiseks ja seda eelkõige selleks, et eraldada rumalamad lapsed targematest ning parandada sellega õpetamise efektiivsust. See panigi aluse esimesele intelligentsustestile, mida algselt nimetati selle loojate järgi Binet-Simon'i intelligentsustestiks ning, mis hiljem (1916) sai testi inglise keelde adapteerinud Ameerika psühholoogi Lewis Termani koduülikooli järgi nime Stanford-Binet skaala. See skaala leidis laialdast kasutust ning on sama nimetuse all tuntud ka tänapäeval, viimati revideeriti seda 1985. aastal.
loojat. Kui Saksa Riigipäev hakkas Wilhelm II-le tekitama takistusi tema avalikel esinemistel, kurvastas see mind erakordselt, eriti seetõttu, et minu silmis polnud selleks mingit põhjust. Ja see vääris hukkamõistu seda enam, et härra-sed lobisejad parlamendist räägivad ise mingisuguse ühe 28 sessiooni jooksul kokku alati palju rohkem lollusi, kui terve kuningate dünastia mitme aastasaja jooksul, kaasa arvatud kõige rumalamad neist. Ma olin masendatud sellest, et riigis, kus iga lollpea mitte ainult et ei kasuta sõnavabadust, vaid võib ka pääseda Riigi-päeva ja saada "seaduseandjaks", impeeriumi krooni kandja saab keeldude objektiks ja mingisugune parlamentlik jututuba võib "teda avalikustada". Veelgi enam masendusin ma sellest, et seesama Viini press, mis niivõrd lipitseb iga õukondliku eesli ees, kui tegemist on Habsburgide monarhiaga, kirjutab täiesti teisiti Saksa keisrist. Siin teeb ta
" ,,Aga kust sa tead, et see, mis sina tahad kõnelda, on tõde?" küsiti. ,,Ega sa ometi usu, et sinu arvamine ja tõde on üks ja seesama?" ,,Tõde on kahesugune," kaitses end Vellemaa, ,,objektiivne või subjektiivne. Muidugi mõista, et mina omas kõnes ei mõtle kuulutada objektiivseid tõdesid, sest need on õpetajatel paremini teada kui meil. Aga meie subjektiivseid tõdesid nad ei tea, ei võigi teada, ja sellepoolest on nad meist rumalamad, ja kui meie neid oma viimsel koosviibimisel ei avalda, siis ei saa nad neid kunagi kuulda. Ühesõnaga -- nemad on aastate kaupa õpetanud meile objektiivseid tõdesid, nüüd kuulutame meie neile subjektiivseid, nii et nemad pole ainult meile, vaid meie võime ka neile kasulikud olla. See on minu arvamine." Kui peopäev juba lähedale jõudis ja ikkagi otsusele ei saadud, kas peab lahkumisel kõnelema
annaabi.ee 
