1. Mis on rüht? Rühiks nimetatakse harjumuslikku kehahoiakut mistahes tegevuse juures. Eristatakse passiivset ja aktiivset rühti. 2. Aktiivne rüht seistes Õige kehaasend, kus lihsaed on minimaalselt koormatud. 3. Kuidas hingamine on seotud rühiga? Loomulik hingamine sõltub kehaasendist ja emotsioonidest. Hea rüht võimaldab diafragma tööd, sügavat ja aeglast hingamist. Stressi puhul keha läheb küüru ja hingamine muutub kiiremaks. 4. Mis on lülisamba füsioloogilised kõverused? - Kujunevad 6-7a, kinnistuvad 19-20a, säilivad 45-50a 1. Toetab pead 2. Muudab skeleti jäigaks 3. Teeb võimalikuks püstise asendi/ keha erinevad liikumised 4. Pehmendab lööke 5. Töötab kui keha amortisaator 6. Kaitseb seljaaju 7. Lihaste ja roiete kinnituskohaks 5. Kuidas mõjub raskusjõud õige kehaasendi puhul?
REFERAAT Rüht Sissejuhatus Probleemid noorte rühiga on väga aktuaalne teema juba päris ammu. Pea iga aasta räägitakse koolilaste rasketest seljakottidest ja nendest tingitud rühi probleemidest. Seetõttu pööratakse ka enam tähelepanu koolis kehalise kasvatuse tundides harjutustele, mis parandavad rühti. Halvast rühist tingituid rühiprobleeme on erinevaid ja toon need välja ka oma referaadis. 2 Rüht Rüht on harjumuslik kehahoid seismisel, istumisel ja liikumisel. Üldpildi saab lihtsalt pingevabalt seisvast inimesest
Rüht ja rühihäired Therese Eliise Allekõrs 12. a. klass Mis on rüht? Rüht on asend milles su keha hoiab gravitatsiooni jõule vastu end sirgena kui sa seisad, istud või lamad. Selline asend on sinu lülisambale neutraalne või kõige kergem, mugavam asend. Erinevad rühid Nõgusselgsus, küürselgsus - kaasneb lame rindkere, etterippuvad õlad, tiivataolised abaluud, ettevõlvuv kõht ja pea ettepainutatus. Rinnaosa lihased on ülepinges, selja ülaosa trapets- ja romblihas ja selgroosirgestajad on alatoonuses. Õige rüht Hoiab luud ja liigesed oiges asendis ja vahekorras, nii et lihaseid kasutatakse õigesti Aitab vähendada liigespindade ebanormaalset kulumist, mis võib viia liigespõletikeni Vähendab lülisamba ja liigese ligamentide ülekoormust
Lülisamba füsioloogilised kõverused kujunevad välja 6.-7. eluaastaks ja kinnistuvad 19.-20. eluaasta. Pärast 55.-60. eluaastat on väga raske rühti muuta, kuna muutused on toimunud luulises osas. Eristatakse kahte kehahoiaku põhivarianti - aktiivset ja passiivset rühti. Aktiivse kehahoiaku korral on lihased rakendatud täitma tugifunktsiooni. Nad stabiliseerivad liigeseid ja jaotavad liigespindadele ning -sidemetele langeva koormuse ühtlaselt. Aktiivse rühi korral on tegemist normaalse tasakaalustatud lihastoonusega, kus sirutaja-, painutaja- ja paarislihased on võrdselt koormatud. See kaitseb liigeseid ülekoormuse ja vigastuste eest.ning tagab lihastes- liigestes normaalse ainevahetuse. Keha stabiilsus sõltub liigeste adekvaatsest ühendumisest, lihaste, sidemete ning liigeskapslite tasakaalustatusest. Seistes on aktiivse rühi iseloomulikeks tunnusteks pöia-, sääre-, reie-, kõhu- ja
väljendunud, siis on piisav ravikehakultuuri rakendada, et seljalihased tugevaks võimelda. Noorukitel ja puberteedieas lastel mõõduka skolioosi korral on soovitav spetsiaalse korseti kandmine, mis aitab ära hoida edasise kõverdumise. Siingi on oluline ravivõimlemine ja ujumine. Kaugele arenenud juhtudel (kui võimlemisest ei piisa), kui on tekkinud juba rindkere organite haiguslikud muutused, tehakse operatsioon. Skolioosi ennetamiseks tuleb väga tähelepanelikult jälgida rühti, sest rüht e. kehahoid on inimese harjumuslik kehaasend seismisel, istumisel ja kõndimisel. Rüht pole muutumatu, vaid kujundatav ja arendatav ning sõltub palju sellest, milline on inimese üldine kehaline aktiivsus. Hea rühi hoidmine eeldab tegelemist iseendaga ja aitab ennetada paljusid erinevaid vaevusi. Halba rühti iseloomustab lõtv kehahoid, sageli on lihased nõrgemini arenenud, pea langetatud, lülisammas kokku vajunud, kõht lõtv, abaluud tiivataolised ja teineteisest eemaldunud,
Sissejuhatus juhendaja Hevelin Kärp Miks on hea rüht meile oluline? Hea rüht kindlustab meie luude ja liigeste õige asendi, võimaldades lihastel säilitada normaalne pikkus ja elastsus. Lihaste õige tasakaal ennetab lülisamba vajumist ebanormaalsesse asendisse. Väheneb liigesepindade kulumine ning liigeseid ja lülisammast toetavate lihaste ülekoormus. Hea rüht aitab vältida sundasendist tekkivat selja- ja turjavalu ning pingepeavalusid. Ja loomulikult aitab kaasa heale väljanägemisel. Miks rüht üldse tähtis on
Tallinna Polütehnikum Rüht ja lülisammas, skolioosi liigid Referaat Koostas: Relika Viilas Rühm: TA-08 Tallinn 2009 RÜHI MÕISTE Rühiks nimetatakse inimese harjumuslikku kehahoiakut mistahes tegevuse juures
SISSEJUHATUS Minu referaadi peamisteks teemadeks on minu rüht, kehatüüp ja toitumine. Need on minu jaoks olulised asjad minu elus, kuigi ma ei saa väita, et mu toitumisharjumused ideaalsed oleksid või ka muud asjad. All järgnevas vaatan enda probleeme ning räägin üldiselt toitumisest, kehatüüpidest ja rühist. KEHATÜÜBID Kehatüüp on meie geenide ja elustiili otsene tulemus. Kuid alati on võimalus end muuta. Kehatüübi võti seisneb peamiselt siiski toitumise ja aktiivsuse tasemes
· Lülikaartest moodustuv selgrookanal kaitseb selles paiknevat seljaaju. · Lülikehast lähtub kolm luulist jätket vasak ja parem ristijätke ning ogajätke, mis on tunda ka lülisamba kompimisel. Nee don kinnituskohaks lihastele ja ligamentidele. 5 1.4. Õige kehahoid Esmamulje inimesest loob suurel määral rüht. Hea kehahoiuga inimese profiil on seistes kergelt laineline. Pea-, selja- ja istmikukumeruse äärmised punktid asetsevad enam-vähem ühel joonel ja rinnakorvi kontuur on eespolt kõhu eesmist pinda läbivat vertikaali. Tpetades selja vastu seina, saab veenduda kas pea, seljakumerus ning puusavööde asetsevad õigesti. Kehaosade õige paiknemine üksteise suhtes tagab kõikide organiet normaalnse funktsioneerimise. Lülisamba õige asendi korral on
.............................................................................. 11 6. Lülidevahelise ketta väljasopistumine ja ishias (kiirguv istmikunärvivalu) ..................... 12 7. Pirnlihase sündroom.......................................................................................................... 12 8. Nimmevalude ja radikuliidi teised põhjused................................................................... 13 9. Lülisamba nimmeosast kanduvad valud ........................................................................... 13 10. Kui selg valutab, siis mis teeb valu tegelikult................................................................... 14 2. SELJAVALU HAIGUSLIKUD PÕHJUSED................................................................... 15 1. Infektsioonid...................................................................................................................... 15 2. Luukasvajad e
tegemine, mis mõjub kahjustavalt lülisambale. Samuti võivad veel põhjuseks olla teiste elundite ja seljalihaste haigused, anomaaliad lülisambas. Raskuse tõstmisel, keha järsul pööramisel, kiirel asendi muutmisel või saades lööki selja pihta võib tekkida seljalihaste ülevenitus ja põrutus. Keha painutamisel tekib siis terav valu. 80% seljavaevustest tekivad nõrkade seljalihaste tõttu, seega lihaste tugevdamine aitab seljavalu ennetada. Võimlemine parandab lülisamba stabiilsust ja tugevdab kehatüve lihaseid. Rüht ehk kehahoiak on viis, millega säilitatakse keha vertikaalasend. Halb rüht mõjub halvasti mitte ainult väljanägemisele, vaid ka tervisele. Halva rühi korral väheneb hingamisreserv. Nõrgenenud kõhulihaste toimel võivad kõhuorganid alla vajuda sa seeläbi tekivad sapipõie ja soolestiku talitlushäired. Veel võib halb rüht tekitada valusid nimme piirkonnas, häirida
!! Massaazi põhivõtted: · Silumisvõtted. Iga kehaosa käsitlus algab pindmise silumisvõttega. Käsi libiseb mööda masseeritavat pinda ilma surve avaldamiseta. Tegemist on pindmise võttega, 2 mida tehakse maksimaalselt lõdvestatud käelabaga. Silitamise käigus eemalduvad keha pinnalt epidermise vananenud rakud. Seega paraneb naha hingamine, tugevneb rasu ja higinäärmete eritusfunktsioon, tõuseb naha- ja lihastoonus. Tugevneb venoosse vere ja lümfi äravool. Tõuseb lokaalne temperatuur, kuna veresooned laienevad, kutsudes esile arteriaalse vere juurdevoolu masseeritavasse piirkonda. · Voolimisvõtted. Suurem surve tugevus ja suurem füsioloogiline toime kui silitamisvõtetel. Mõju avaldatakse lisaks nahale ka nahaalusele rasv- ja sidekoele, samuti lihaste pindmisele kihile
Skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia Doris Vahtrik Sissejuhatus skeleti-lihassüsteemi füsioteraapiasse Luumurdude, pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia „Esimene samm edu suunas iga eriala puhul, on olla sellest huvitatud.“ Sir William Osler (1849-1919) Ortopeedia on väga laiaulatuslik ning samas kompleksne arstiteaduse valdkond. See hõlmab nii traumade kui skeleti- lihassüsteemi haiguste ravi. Traumatoloogiliste ja ortopeediliste probleemidega patsiente ravivad füsioterapeudid igapäevaselt. Eristatakse primaarset ortopeedilist füsioteraapiat ja teiste patoloogiate tagajärjel tekkinud vajadust skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia järele. Ortopeedia ja ortopeediline füsioteraapia peaksid olema füsioteraapia õppekavade baasained, sest paljude ortopeediliste haiguste tundmine on aluseks tead
motoorseid ühikuid. 9. Lihastöö liigid, näited konkreetsete lihaste talitluse abil 1) Dünaamiline töö – lihas pingutub ja lõdvestub vaheldumisi, muutub lihase pikkus ja pinge 2) Kontsentriline – lihas lüheneb, kuna väline koormus on väiksem lihases tekkivast pingest = luukangid lähenevad üksteisele (nt raskuste tõstmine, kakspealihas) 3) Ekstsentriline lihastöö – lihas pikeneb, kuna väline koormus on suurem lihases tekkivast pingest = luukangid eemalduvad üksteisest (nt raskuste tõstmine, kolmpealihas) 4) Staatiline, isomeetriline – väline koormus võrdub lihases tekkiva pingega, luukangide liikumist ei toimu = lihase pikkus ei muutu, muutub ainult lihaspinge (nt. keha pooside säilitamine) 5) Isotooniline – väline koormus puudub, lihas lüheneb konstantse pingega (vaid keelelihaste puhul) 10. Seleta mõisted: Lihased... Agonistid – lihased, mis sooritavad antud liigutuse, liikumise. (nt kõik küünarliigest
rahulolkutaseme. Kogu ööpäevane energiakulu jaotub: Põhiainevahetuseks vajalikuks energiaks (südame, kopsude, aju jt tööks) – 50-75% Toidu seedimiseks ja kehatemperatuuri säilitamiseks – 7-10% Kehaliseks aktiivsuseks – ca 15% Kehalise aktiivsuse mõju lastele Esmatähtis normaalse luustiku kujunemiseks. Soodustab luude kasvamist pikkusesse. Soodustab sirgete jalgade kujunemist. Soodustab õige rühi kujunemist. Soodustab lihaskoe arengut ja lihasjõu suurenemist. Suurendab kardiorespiratoorset võimekust. Arendab painduvust, lihasvastupidavust, kiirust, tasakaalu. Aitab kaasa rasvkoe hulga vähendamisele ülekaalulistel lastel. -Sallis jt 1999 Seos tervisega Tugevad ja hästi funktsioneerivad elundid. Nende hea omavaheline koostöö. Füsioloogiline, psüühiline ja sotsiaalne võime säilitada oma sisemine ja
HEA KEHALINE VORM Treeneri keha on tema töövahend. Aeroobikatreeningu eripäraks on see, et treeneril tuleb kõikides tundides ise aktiivselt kaasa liikuda – juhendada energiliselt, näidata perfektselt harjutusi ette ning sooritada neid koos rühmaga. Uurimuste tulemusena on selgitatud, et treeneri koormus võib olla kuni kolm korda suurem võrreldes treeningul osalejaga. See eeldab, et aeroobikatreener: • on terve väljanägemisega ja tasakaalustatult arenenud lihaskonnaga (sirge rüht, treenitud keha); • on ise suuteline sooritama seda, mida õpetab, st täiuslikult demonstreerima kõiki tunnis tehtavaid harjutusi; • on eeskujuks teistele oma tervisliku eluviisi ja õige toitumisega; • on tulnud tundi väljapuhanult ning riietub alati korrektselt ja esteetiliselt; • võimaldab endale piisavalt puhkust, et hoida ära liigsest koormusest tekkida võivat tüdimust, väsimust, stressi ning kroonilisi vigastusi.
............................. 50 3.4. Veri........................................................................................................................................ 54 3.5. Südame-vereringesüsteem ..................................................................................................... 57 3.6. Hingamiselundid ................................................................................................................... 67 3.6.1. Hingamine ................................................................................................................ 71 3.7. Seedesüsteem ........................................................................................................................ 76 3.8. Eritusorganid ......................................................................................................................... 83 3.9. Suguelundid...............................................................
tõmme käest või kätelseisu minek liiga järsult jne. Õlanikastused leiavad aset sageli koormuse all, näiteks kedagi tõstes või kätel hoides. Enamasti siis meestantsija tõstab naissoost tantsijat, eriti klassikas. Käed on otseselt seotud õlaliigesega ja see omakorda rindkere, rinnakorviga, seega on oluline ka hingamine ja ülakeha asend. Kui näiteks klassikatantsija teeb ports de bras' (käteringi) ja ülakeha on liiga tahapoole painutatud, hingamine häiritud ja õlaliigese töö vale, siis mõjub see halvasti õlaliigese rotaatorile, põhjustab sidekoe nõrgenemist ja on algseks vigastuste 6 tekkepõhjuseks. (Howse, McCormack, 2009 lk. 60). Peale puusa-jala vöödet ja rindkere-õla piirkonda on põhiliseks seljaprobleemid, ehk nimmelüli joondumine. Tantsijate probleemid seljaga saavad alguse tavaliselt valest keha joondamisest
sigimine jms Mehaaniline kaitse, toestus, liikumine, Skeletisüsteem Luud, kõhred, sidemed vereloome, mineraalainete "ladu" Liikumine, kehaasend, termoregulat- Lihassüsteem Lihased, kõõlused sioon Gaaside vahetus vere ja väliskeskkon- Hingamissüsteem Kopsud, hingamisteed na vahel, pH regulatsioon
Kui läbikäiku ümbritsevaid pindu ei ole soovitatav puutuda (tolm), võiks lisada veel 20 cm. Töökohtade kujundamisel inimeste mõõtmete alusel kasutatakse nüüdisajal sageli arvutit, mis võimaldab protsesse visuaalselt jälgida (SAMMIE system for aiding man-machine interaction evaluation, CAD computer aided design). Vahel on otstarbekas mõõtmeid integreerida majandusanalüüsiga. Eri mõõtmetega toodete valmistamine suurendab tootmiskulusid, kuid suureneb ka turg. 12. Kehaasend Ergonoomika tegeleb kehaasendi probleemidega töötamise ja üldse igasuguse tegevuse puhul, sest sageli pole neil füsioloogiliselt põhimõttelist erinevust. Tegevuse puhul on oluline teostaja asend. Õige asend kindlustab kõrge tööviljakuse, hea ja kestva tervise. Peab silmas pidama, et kiiresti kasvab inimeste arv,
Vaheaju piirneb altpoolt keskajuga ja ülaltpoolt otsajuga. Vaheaju osad on: nägemiskühmud ehk taalamus - on selleks peaaju koore aluseks keskuseks, kuhu koonduvad kõik tundlikkuse liigid (va haistmine) enne peaaju koorde jõudmist. Tundlikkust juhtivad juhteteed on kolmeneuronilised ja nendest kolmanda neuroni keha paikneb taalamuses. Taalamuse kahjustusel võivad esineda ülitugevad peavalud e. Talaamilised valud. nägemikühmu alune piirkond ehk hüpotaalamus, mis on ühenduses ajuripatsi ehk hüpofüüsiga. Hüpotaalamuses on: termoregulatsiooni keskused, mis saab pidevat informatsiooni nii keha sisemuselt kui keha pinnalt nende temperatuuri muutuste kohta ja ta käivitab vastavalt olukorrale protsessid soojustekke suurendamiseks/soojuse äraandmiseks.
Vaheaju piirneb altpoolt keskajuga ja ülaltpoolt otsajuga. Tema osad on: nägemiskühmud ehk taalamus - on selleks peaaju koore aluseks keskuseks, kuhu koonduvad kõik tundlikkuse liigid (va haistmine) enne peaaju koorde jõudmist. Tundlikkust juhtivad juhteteed on kolmeneuronilised ja nendest kolmanda neuroni keha paikneb taalamuses. Taalamuse kahjustusel võivad esineda ülitugevad peavalud e. Talaamilised valud. nägemikühmu alune piirkond ehk hüpotaalamus, mis on ühenduses ajuripatsi ehk hüpofüüsiga. Hüpotaalamuses on: o termoregulatsiooni keskused, mis saab pidevat informatsiooni nii keha sisemuselt kui keha pinnalt nende temperatuuri muutuste kohta ja ta käivitab vastavalt olukorrale protsessid soojustekke suurendamiseks/soojuse äraandmiseks.
arvestamata. Seksuaalhäired on harva iseseisev haigus, enamikul juhtudel on nad mingi haiguse, sageli näiteks neuroosi, üheks sümptomiks. 3. Seksuaalfunktsioon on ainuke füsioloogiline protsess, kus loodus ei ole ökonoomne. Elu edasiandmise nimel raisatakse materjali ja energiat väga pillavalt. Naise organism valmistab fertiilses eas sadu munarakke, mehe organism miljardeid seemnerakke. 4. Seksuaalfunktsioon ei ole eluliselt tähtis funktsioon, nagu hingamine, südametegevus, ainevahetus jne. ning selle funktsiooni lakkamine ei kujuta otsest ohtu elule. 5. Seksuaalfunktsioon on küll intensiivne talitlus, kuid inimesel allub ta mõistuse kontrollile, kasvatus ja moraal on selle avaldumisel määravad. Inimese psüühika ja instinktid on tihedas vastastikkuses seoses. Iga psüühikahäirega võib kaasneda instinktide, s.h. ka seksuaalinstinkti avaldumise muutus, kuid ka vastupidi - instinktiivse talitluse häire võib häirida psüühikat
AKADEEMILISE SÕUDMISE ÜLDISED ALUSED Jaak Jürimäe Priit Purge Tartu 2006 Sisukord SISSEJUHATUS 4 1. Sõudmise ajalugu 6 1.1 Sõudepaadi kujunemine 6 1.2 Sõudetehnika arengust 11 2. Sõudepaadi ehitus ja remondiks vajalik varustus 14 2.1 Terminoloogia 14 2.2 Paadi seadistamine 17 2.3 Paadi korrashoid 23 3. Sõudmistehnika üldised alused 25 3.1 Tõmbe iseloomustus 25 3.2 Tehnika iseloomustus 27 3.3 Sõudmisõpetus algajatele 33 3.4 Tehnikavead ja nende parandamine 38 4. Sõudmise bioloogi
RIIGIKAITSE õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium Tallinn 2006 Riigikaitseõpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium ja autorid: Rein Helme (1. ptk) Teet Lainevee (9. ptk), Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mölder (2. ptk), Taimar Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris Sprivul (8. ptk), Meelis Säre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpetamisel. Riigikaitse valikain
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
