Rannajoone pikkus on 3218 km. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. Rootsi on Põhjamaade hulgas suurima elanike arvuga riik. Riigi lõunaosa on peamiselt põllumajandusmaa, mis on põhja poole liikudes järjest metsarikkam. Riigis elab vähemalt 17 000 põliselanikust saami. Nende põhisissetulek on seotud põhjapõtradega. Rootsi on koduks ka väikesele osale etnilistele soomlastele. · ELiga ühinemise aasta: 1995 · Poliitiline süsteem: konstitutsiooniline monarhia · Pealinn: Stockholm · Üldpindala: 449 964 km² · Rahvaarv: 9,2 miljonit · Keel: rootsi · Haldusjaotus: 24 provintsi · Rahaühik: euro · Linnastumine: 84% · Sündimus: 12 · Suremus: 11. · Eksportkaubad: masinad, autod, paber, puit, teras, laevad, lennukid, mööbel, elekter. Stockholm Rootsi Lipp Rootsi kaart Rootsi vapp
....................................................................lk 4 1.1 Reljeef..............................................................................................................................lk 4 1.2 Kliima...............................................................................................................................lk 4 1.3 Vetevõrk...........................................................................................................................lk 4 2. RAHVASTIK....................................................................................................................lk 5 3. MAJANDUS......................................................................................................................lk 6 3.1 Põllumajandus.................................................................................................................lk 6 3.2 Tööstus.................................................................................................
Rootslased hakkasid aktiivselt tegutsema LääneEuroopa majandusrühmitustes. 1949.aastal pärast Skandinaavia kaitseliidu loomise katset deklareeris Rootsi, et tema ametlik välispoliitika on "olla vaba liitudest" mitte liituda sõjalispoliitilistesse organisatsioonidesse rahu ajal ja säilitada neutraliteeti sõja ajal. Seda poliitikat järgib Rootsi kuni tänaseni. 1 rootsi kroon SEK=100 öör Pealinn Stocholm Riigi kaart GEOGRAAFIA JA RAHVASTIK Rootsi pindala on 449 964 km², mistõttu on tegemist Euroopas suuruselt neljanda riigiga. Umbes pool Rootsi pindalast on kaetud metsaga, haritavat maad on üksnes kümnendik. Rootsis on pea 100 000 järve ja tuhandeid rannalähedasi väikesaari. Põhjalõuna suunas väljavenitatud asend (1600 km) muudab kliima vaheldusrikkaks: jaanuaris 16° kuni 0°, juulis +12° kuni +18°, kõige põhjapoolsemat Norrlandi lääni läbib ka polaarjoon
ROOTSI SISUKORD 1. Rootsi kuningriik...........................................................................lk 1 2. Loodus...........................................................................................lk 2 3. Riik................................................................................................lk 3 4. Majandus.......................................................................................lk 4 5. Rahvastik.......................................................................................lk 5 6. kasutatud kirjandus........................................................................lk 6 Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige) paikneb Rootsi Kuningriik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust). Ta piirneb idast rootsi Konungariket Sverige
tulusid kavatsetakse kasutada riigivõla kustutamiseks. Samas peetakse riigi osalust mõnes strateegiliselt tähtsas ettevõttes (LKAB, Vattenfall) jätkuvalt põhjendatuks. 3.7. Rahvusvaluuta Rootsis käibivaks rahaühikuks on Rootsi kroon (SEK), mis on võrdne 100 ööriga. Alates 1992. aastast on kroon ujuva vahetuskursiga. Viimastel aastatel on SEK vahetuskurss EEK suhtes kõikunud vahemikus 1,6-1,8 EEK/SEK. Rootsi Keskpank (Riksbank) on maailma vanim rahatähti emiteeriv pank (asutatud Stockholm Banco nime all 1668. aastal, nimi Riksbank võeti kasutusele 1866. aastal), samuti vanim keskpank (alates 1897. aastast). 3.8.Liitumine Euroopa Rahaliiduga Rootsi ei ole liitunud Euroopa Rahaliiduga (EMU). 14. septembril 2004. aastal läbiviidud referendumil hääletasid rootslased eurole ülemineku vastu (55,9%), poolt hääletas 42%. Uus referendum ei saa tõenäoliselt toimuma enne järgmisi parlamendivalimisi 2010. aastal, kuna praegune valitsus antud küsimust eelkõige rahva
maismaapiir 2205 km. Rootsi kogupindala on 449 964 , sellest maismaad on 410 928 . Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. Rootsi on Põhjamaade hulgas suurima elanike arvuga riik. Rahvaarv: 9,441 miljonit inimest Rahvastiku tihedus: ~21 inimest/ km² Riigikeel: rootsi keel Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Riigipea: kuningas Carl XVI Gustaf Valitsusjuht: peaminister Fredrik Reinfeldt Pealinn: Stockholm (843 139 elanikku) Rahaühik: Rootsi kroon, SEK (rootsi k.) Rootsi suuremad saared on Ojamaa (Gotland) ja Öland. Rootsis on 221 831 saart (meres ja sisevetes). Nende pindala on kokku 10 574 km2, mis moodustab 2,6% Rootsi maismaast. Rootsi tähtsamad loodusvarad on tsingi-, raua-, vase-, plii-, hõbeda- ja uraanimaak ning puit ja hüdroenergia
välispoliitika on "olla vaba liitudest" - mitte liituda sõjalis-poliitilistesse organisatsioonidesse rahu ajal ja säilitada neutraliteeti sõja ajal. Seda poliitikat järgib Rootsi kuni tänaseni. 1 rootsi kroon SEK=100 öör Rannar Jantson Pealinn Stocholm Riigi kaart Rannar Jantson Rannar Jantson GEOGRAAFIA JA RAHVASTIK Rootsi pindala on 449 964 km², mistõttu on tegemist Euroopas suuruselt neljanda riigiga. Umbes pool Rootsi pindalast on kaetud metsaga, haritavat maad on üksnes kümnendik. Rootsis on pea 100 000 järve ja tuhandeid rannalähedasi väikesaari. Põhja-lõuna suunas väljavenitatud asend (1600 km) muudab kliima vaheldusrikkaks: jaanuaris -16° kuni 0°, juulis +12° kuni +18°, kõige põhjapoolsemat Norrlandi lääni läbib ka polaarjoon. Aasta keskmine temperatuur Stockholmis
......................................... ... 3 2. loodusvarad............................................... .... 4 3. Rootsi eksport & import välis kaubanduses ........ ... 5 4. kokkuvõte.......................................................... ..... 6 rootsi kuningriik rootsi kuningriik (Konungariket Sverige) paikneb euroopas skandinaavja poolsaare idaosas (62c põhjalaiust, 15c idapikkust). Keel - Rootsi (de facto). Pealinn - Stockholm. Kuningas - Carl XVI Gustaf. Peaminister - Fredrik Reinfeldt. Pindala - 449 964 km 2. Rahvaarv - 9,060,430 (2006). Rahvastiku tihedus 20,1 in/km2. Iseseisvus 6.juuni 1523. Rahaühik - kroon (SEK). Ajavöönd - kesk- euroopa aeg. Riigihümn Du gamala, Du fria. Maakond 46n 3218 km. Rootsi on silla abil ühendtatud taaniga. Linnastumine: 84%. Sündimus: 12%0 suremus : 11%0 . Keskmine eluiga: 79 aastat. Põlumajandus. % SKP- st 27 teenuse % 71 SKP s in. 19 700.
..........................................................................2 ÜLDANDMED ..........................................................................................................................3 LOODUS.................................................................................................................................... 4 RIIK............................................................................................................................................ 5 Riigikord................................................................................................................................. 5 Haldusjaotus............................................................................................................................5 Läänid......................................................................................................................................5 Ajaloolised maakonnad............................................................
ROOTSI KUNINGRIIK MILLEST JUTTU TULEB...? Rootsi üldandmed Loodus Kliima Loodusvarad Majandus Kultuur Haridus Rahvastik ja keeled Usk ROOTSI ÜLDANDMED Rootsi Kuningriik paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaarel Maismaapiiri kogupikkus on 2205 km Pealinn Stockholm Pindala 449 964 km2 Riigikeel rootsi Rahvaarv 9 234 309 (2008), Rootsi on Põhjamaade hulgas suurima elanike arvuga riik Rahaühik Rootsi kroon (SEK) LOODUS Rootsi paikneb geoloogiliselt stabiilsel pinnal, suurem osa maast asub kaljusel Fennoskandia kilbil Rootsi madalaim punkt asub Kristianstadi lähedal (2,41 m alla merepinna Rootsi kõrgeimad punktid on Kebnekaise (2104 m üle merepinna, varasematel mõõtmistel 2111 m ja 2117 m) ja Sarek (2090 m)
Klass: 10B Juhendaja: Epp Tähe 2007 2 Sisukord · Riigi üldiseloomustus Lk 3 · Geograafiline asend Lk 4 · Looduslikud tingumused Lk 5 · Arengutase Lk 6 · Majandusorganisatsioonid Lk 7 Majandusnäitajad ja väliskaubandus Lk 8 · Rahvastik Lk 9-10 · Rahvastiku sooline-vanuseline koosseis Lk 11 · Linnastumine Lk 12 · Energiamajandus Lk 13 · Kasutatud kirjandus Lk 14 3 Rootsi Kuningriik Konungariket Sverige Rootsi lipp Rootsi vapp
asemele istutatud okaspuid. Kaske, haaba, tamme, pärna, pööki, saart, vahtrat ja jalakat kasvab kõikjal Rootsi lõuna- ja keskosas. Tänu lubjarikkale pinnasele ja pehmele kliimale võib Gotlandilt ja Ölandilt leida eksootilisemaid taimi, sealhulgas orhideesid. Umeå ülikooli teadlaste väitel kasvab Rootsis Dalarna maakonnas maailma vanima (ligikaudu 9550 aastat) juurestikuga puu harilik kuusk. Riik Riigikord Rootsis kehtib konstitutsiooniline monarhia. Rootsi on 1995. aastast Euroopa Liidu liige. Haldusjaotus Rootsi on jagatud 21 lääniks, mis jagunevad omakorda kokku 290 kohaliku omavalitsuse üksuseks (vallaks). Ühes läänis võib olla mitu valda, kuid nende vahel puudub hierarhiline seos, mõlemad tegelevad oma ülesannetega, välja arvatud Gotland, kus vald täidab ühtlasi ka lääni ülesandeid. Läänid Blekinge Dalarna Gävleborg Halland Jämtland Jönköping Kalmar Kronoberg
Rootsi Rootsis elab 9 234 309 inimest. Rootsi pindala on 449 964 km². Rootsis on Rootsi keel. Rootsi pealinn on Stockholm. Rootsi riigihümn on Du gamla, Du fria. Rootsi kuningas on Carl XVI Gustaf. Rootsi peaminester on Fredrik Reinfeldt. Rootsi sai iseseisvaks 6. juuni 1523. Loodus Rootsi 449 964 ruutkilomeetrisest pindalast on 410 934 km² maismaad ja 39 030 km² on sisevete (peamiselt järvede) all. Rootsi ja tema naabridLääne ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad tugevasti skäärid ja väikesed lahed
Jõhvi 2009 SISUKORD 1. SISUKORD ...................................................................................................... 2 2. ÜLDANDMED .................................................................................................. 3 3. PINNAMOOD ................................................................................................. 4 4. RAHVASTIK ................................................................................................... 4 5. ARENGUTASE ................................................................................................ 7 6. RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID...................................... 7 7. TÄHTSAMAD LINNAD ............................................................................... 8 8. ENERGIAMAJANDUS ...........................................................................
TALLINNA TEENINDUSKOOL MERILIN VALLIMÄE 011MT REFERAAT RIIGIST: ROOTSI TALLINN 10.01.09 SISUKORD : 1. Riigi ankeet (üldandmed, sümbolite pildid) 2. Iseloomustus riigi geograafilisest asendist ( riigi kaart) 3. Ülevaade looduslikest tingimustest 4. Ülevaade rahvastikust 5. Ülevaade majandusest 6. Riigi erilisus (kultuur, usk jne) 7. Huvitavad faktid 8. Kasutatud materjalid 1.Riigi ankeet ( üldandmed ) Pealinn : Stockholm (elanike arv 765 000) Pindala : 449 964² Riigi keel : rootsi keel Rahvaarv : 9174 100 ( 2007 ) Rahvastiku tihedus : 20,1 in /km² Sümbolid :riigihümn : Du gamla , Du fria , riigilipp , vapp Riigikord : konstitutsiooniline monarhia Kuningas :Carl XVI Gustaf Peaminister : Fredrik Reinfeldt Iseseisvus : 6. juuni 1523 Rahaühik : rootsi kroon ( sek ) Sümbolite pildid :
Kihelkonna Põhikool 9. klass Raido Hiiuväin Rootsi Kuningriik Referaat Kihelkonna 2008 Sisukord · Sissejuhatus · Loodus o Kliima o Saared o Jõed o Järved o Loodusvarad o Taimestik o Loomastik o Keskkonnaohud o Igaüheõigus o UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud loodusobjektid Rootsis · Riik o Riigikord o Haldusjaotus Läänid · Ajalugu o Keskaeg o Suurvõim o Uusaeg o Lähiajalugu · Majandus o Väliskaubandus · Kultuur o Teadus o Haridus o UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud ajaloo- ja kultuuriobjektid Rootsis Vaata ka · Rahvastik o Keeled Rootsi Kuningriik
Rootsi üldandmed. Rootsi kaart. Pindala: 449 964 km² Rahvaarv: 8 900 000 Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Haldusjaotus: 24 provintsi Pealinn: Stockholm Rahaühik: euro Linnastumine: 84% Sündimus: 12 Suremus: 11 Keskmine eluiga: 79 aastat. Põllumaj. % SKP-st 3 Tööstuse % SKP- st 26 Teeninduse % SKP- 71 st SKP $/in. 20 700 Eksportkaubad masinad, autod, paber, puit, teras, laevad, lennukid, mööbel, elekter ROOTSI LIPP.
ROOTSI Pindala: 450 000 km² Rahvaarv: 8 900 000 Riigikord: konstitutsiooniline monarhia. Haldusjaotus: 24 provintsi Pealinn: Stockholm Rahaühik: kroon Linnastumine: 84% Sündimus: 12 Suremus: 11 Keskmine eluiga: 79 aastat. Põllumaj. % SKP-st 2 Tööstuse % SKP- st 27 Teeninduse % SKP- st 71 SKP $/in. 19 700 Eksportkaubad masinad, autod, paber, puit, teras. Rootsi asub Põhja-Euroopas, Norra ja Soome vahel. Lõunast piiravad teda Botnia laht, Balti meri ja Skagerraki väin
EESTI. ARVE JA FAKTE Sisukord Eesti Vabariik 2 Loodus 4 Rahvastik 6 Kultuur 10 Rahvatervis 12 Haridus 16 Tööturg 18 Tööjõukulu ja palk 22 Sisemajanduse koguprodukt 24 Rahandus 28 Väliskaubandus 34 Tööstus 38 Põllumajandus 42 Energeetika 44 Innovatsioon 46 Infotehnoloogia 48 Turism 52 Andmeallikad. Veebilehekülgi Eesti kohta 54 Eesti Vabariik Rahvaarv 1 318 000 Pindala 45 227 km² Rahaühik euro Pealinn Tallinn
Selle kõrval on rahvusvaheliselt tuntud; · TeliaSonera · Nordea pank · Stora Enso Oyj · UMP-Kymmenne Oyj · Metsäliitto Oyj · Elcoteq Oyj · Fortum Oyj · Elisa Oyj (Oyj = AS, aktsiaselts). Soome liitub üha rohkem rahvusvaheliste kontsernidega, võtab üle välismaiseid firmasid ning ettevõtted investeerivad teistesse riikidesse, kus on kodumaast odavam tegutseda. Rahvastik Soomes elab värskeimatel andmetel 5 282 866 inimest ja selle arvuga kuulub Soome suurriikide hulka. Soome rahvaarv, 17502000 Aasta Rahvaarv Aasta Rahvaarv 1750 421 000 1880 2 060 800 1760 491 000 1890 2 380 100 1770 561 000 1900 2 655 900 1780 663 000 1910 2 943 400
a. 8,2%. Kuna Ahvenamaa ei kuulu EL- tolliliitu on seda läbivatel laevadel lubatud maksuvaba kaubandus. SKT-st põllumajandus 2,9%, tööstus 29,5% ja teenindus 67,6% (2005). Tsehhi Tsehhi vabariik asub Kesk-Euroopas. Naaberriigid Saksamaa, Poola, Slovakkia ja Austria. Pindala 78 866 km2 ja rahvaarv 10 467 542 inimest (2009.a.). Pealinn on 1,2 miljoni elanikuga Praha. Riigikeeleks on tsehhi keel ja rahaühik tsehhi kroon. Riik on jaotatud 14 maakonnaks. Tsehhi riigikord on parlamentaarne vabariik, mille riigipeaks on president, kelle valib 5 aastaks parlament. Seadusandlikuks organiks on kahekojaline parlament. Ülemkoja e. Senati 81 liiget valib 6 aastaks rahvas ja iga kahe aasta tagant valitakse 1/3 Senati koosseisust ümber. Alamkoja e. Esindajatekoja 200 liiget valitakse 4 aastaks. Valimisõigus on alates 18. eluaastast. Tsehhis on mitmeparteisüsteem. Rahvastiku keskmine tihedus on 129 in/km2. Tihedaimalt on asustatud rasketööstuse
Sellise kasutuse intensiivsuse juures toimus ressursside kasutusmäära kahekordistumine iga 13 aasta tagant (Living Enviroment). Siiski läheb aasta-aastalt üha suurem osakaal jäätmetest ja tootmisjääkidest taaskasutusse ja ümbertöötlemisele. Euroopa Liit on selles osas eesrindlik, siin paikneb umbes 30 % maailma ökotööstusest ning 50 % taastootmistööstusest. Taastootmissektori käive on 24 miljardit eurot (Euroopa Keskkond, 2010). Maailma rahvaarv ja selle dünaamika, rahvastik ja selle paiknemine. Viimasel sajandil toimunud muutused maailma ja arvukaima rahvastikuga suurriikide rahvaarvus ning prognoosid tulevikuks. Linna- ja maaelanikkonna osakaal, suurlinnade teke ja arenemine. Erinevused arenenud riikide ja arengumaade rahvastiku iibes, soolises ja vanuselises struktuuris, keskmine eluiga arenenud riikides nin arengumaades. Koht Riik Rahvaarv Aasta -- Maailm 7 038 000 000 2012 1 Hiina RV 1 347 350 000 2011
.............................6 2.1. Kliima ....................................................................................................................................6 2.2. Taimestik ...............................................................................................................................7 2.3. Loomastik ..............................................................................................................................7 3. RIIGIKORD ..................................................................................................................................8 3.1. Valitsus ..................................................................................................................................9 4. TERRITOORIUM JA HALDUSJAOTUS .................................................................................10 5. SÜMBOLID JA TÄHISED ...............................................................
Ta tahtis parandada Saksamaa ja Prantsusmaa ning Itaalia ja Austria suhteid, soovis riikide rahvuslikku koostööd föderatiivse Sveitsi ja USA eeskujul. Ei toetanud ühist konstitutsiooni, keelt, valitsust. Ta lootis ka ühinemise majanduslikku kasu ja bolsevistliku Venemaaga oponeerivat jõudu. EUROOPA ÜHENDUSTE IDEE JA TEKKIMINE Sõjast sõjani Pärast I maailmasõda lagunesid Saksa keisririik, Austria-Ungari monarhia, Türgi ja Tsaari-Venemaa, vana Euroopa kujundati suures osas ümber, jagati 38 riigiks. I maailmasõja järel oli senise 60 miljoni inimese asemel Euroopas võõra võimu all 20 miljonit inimest (3 % Euroopa rahvastikust). Tekkisid taas Poola ja Leedu riik, omariikluse saavutasid Soome, Läti, Eesti, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia. 1919. a asutati Rahvasteliit, mis pidi lahendama rahvusvahelisi tüliküsimusi, kuid osutus võimetuks ega suutnud
..............8 2.2. Arengunäitajad................................................................................................................9 3. KUULUMINE RAHVUSVAHELISTESSE ORGANISATSIOONIDESSE.......................11 3.1. Liitudesse kuulumine....................................................................................................11 3.2. Rahvusvahelised firmad...............................................................................................14 4. RAHVASTIK.......................................................................................................................15 4.1. Rahvaarv ja selle muutumine.......................................................................................15 4.2. Rahvastiku tihedus ja paiknemine................................................................................16 5. RAHVASTIKU SOOLIS-VANUSELINE KOOSSEIS.......................................................17 5.1. Sooline koosseis..
Tema lähimad naabrid on Lõuna-Korea, Hiina ja Venemaa. Riigihümn : Kimi ga yo Pealinn : Tky Pindala : 377 835 km2 Riigikeel(ed) : jaapani Rahvaarv : 127 066 000 (2008) Rahvastiku tihedus : 337 in/km2 Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Keiser : Akihito (alates 07.01.1987) Peaminister : Yukio Hatoyama Iseseisvus : umbes 660 eKr SKT : 4366 miljardit USD SKT elaniku kohta : 38 341 USD Rahaühik : Jaapani jeen (JPY) Rahandusaasta: 1. aprill kuni 31 märts Ajavöönd : maailmaaeg +9
Nii on tagatud kodanike vabadus, 3 seaduste ülimuslikkus ja kohtuvõimu sõltumatus. Teine põhjus võimude lahususes on efektiivse tööjaotuse tagamine riigivõimu teostamisel. RIIGIVORMID Monarhia (kreeka k `ainuvalitsus') - võim päritakse veresuguluse alusel, on ainuisikuline, kuulub ainult ühele valitsejale (kuningas, keiser, vürst, sultan). Absoluutse monarhia puhul on monarh nii riigi valitseja, sõjaväe juht kui ka kõrgeim kohtumõistja, kehastades kõrgeimat võimu riigis. Monarhia oli levinuim riigikord vana-, kesk- ja uusajal, haripunktiks oli Louis XIV, Louis XV ja Louis XVI aegne Prantsusmaa. Louis IV: "Riik - see olen mina." Tänapäeval vähelevinud. Saudi Araabias on absoluutne teokraatlik monarhia, riigipeaks on kuningas, kellele kuulub kõrgeim seadusandlik, täidesaatev, usuline ja kohtuvõim
1.loeng eksam suuline. Läti piirid: Põhjas on Eesti 348 km. Lõunas on Leedu. Kõige pikem piir 576 km Idas on Vene 282 km Kagus on (150) Valgevene 167 km merepiir on 531 km Pindala 64.589 km2 Rahvaarv 1897 1,93 milj 1935 1,91 milj 1989 NSVL okupatsioon. Lõpus max 2,67 milj 2000 2,38 milj 2009 2,27 milj(hinnanguline)(ülehinnatud) ülehinnatud rahvaloendus. 2011 2,07 milj (2,067,887) positiivset iivet pole suudetud saavutada(vananemine + väljaränne) Rahvastiku koosseis % 1935 1989 2009 2011 lätlased 77,00% 52,00% 59,00% 60,20% venelased 10,30% 41,90% 33,90% 32,50% sakslased 3,30% 0,10% 0,20% Alla 1% poolakad 2,90% 2,50% 2,40% 2,40% juudid 1,70% 0,90%
klass Juhendaja: Ene Lüüs 2011 Sissejuhatus Uusimustöö eesmärk on saada teada rohkem Hispaania riigi kultuuri, geograafia ja majanduse kohta. Sain teada, et Hispaania pinnavormides domineerivad kõrgplatood ja mäestikud nagu Püreneed ja Sierra Nevada. Kõrgustikelt laskuvad Ebro, Duero, Taguse ja Guadalquiviri jõgi. Vahemeres asuvad Baleaarid ja Aafrika ranniku lähedal on autonoomsed Kanaari saared. Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, kus võim on päritav. Parlament on kahekojaline Rahvusassamblee (Cortes). 1978. aastast kehtivas konstitutsioonis tunnustatakse ühtse Hispaania keelelist ja kultuurilist mitmekesisust. Riik on jaotatud 17 autonoomseks piirkonnaks, millest igaühel on oma otseselt valitud võimuorganid. Kataloonias, Baskimaal ja Galiitsias kasutatavatel piirkondlikel keeltel on ametlik staatus kõrvuti riigikeeleks oleva hispaania keelega, mida kutsutakse ka kastiilia keeleks.
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
Teisel väljal on Soti lõvi ja kolmandal väljal Iirimaa harf. Vasakult toetab vapikilpi krooniga inglise lõvi ja paremalt soti ükssarvik. Tekst vapikilbi ümber on Sukapaela ordeni deviis prantsuse keeles Honi soit qui mal y pense: "Häbi sellele, kes seda halvaks peab." Tekst vapikilbi all on prantsuse keeles Dieu et mon droit: "Jumal ja minu õigus", mis on Briti monarhia deviis. http://et.wikipedia.org Poliitiline kaart Poliitiline süsteem: konstitutsiooniline monarhia Pealinn: London Üldpindala: 244 820 km² Rahvaarv: 60,4 miljonit Rahaühik: naelsterling Suurbritannia koosneb Inglismaast, Sotimaast, Walesist ja Põhja-Iirimaast. Ta asub Suurbritannia saarel, Iirimaa saarel ning hulgal väiksematel saartel Euraasia mandri Euroopa maailmajao looderanniku lähedal.
arusaamine, ühiskonnaelus osalemise oskus ja valmidus, poliitiliste ideoloogiate tundmine Kursuse sisu Ühiskonna struktuur ja kujunemine. Ühiskonna valitsemine. Ühiskonnaga seotud mõisted. Riigi mõiste ja tunnused. Kodakondsus. Riikluse ajaloost. Eesti riikluse ja riigivõimu kujunemine. Riigikorralduse vormid: suveräänne riik, koloonia, protektoraat, unitaarriik, autonoomia, föderatsioon, konföderatsioon. Õigusriik ja võimude lahusus. Riigivormid: monarhia, piiratud monarhiad, vabariik. Parlamentaarne ja presidentaalne riik. Poliitilised reziimid: demokraatia, diktatuur, autokraatia, totalitarism. Valitsemissüsteeme mujal: Läti, Leedu, Rootsi, Saksamaa, USA. Riigiorganid: parlament, valitsus, president, maavalitsus, teised põhiseaduslikud võimuasutused. Kohaliku omavalitsuse ülesehitus ja ülesanded. EV õigus- ja kohtusüsteem. Anglosaksi ja germaani õigussüsteem. Eesti põhiseadus. Kodanike
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
