W elektroodi d mm 2,4 3,2 3,2 Gaasisuudmiku nr 11 14 14 Keevitusvool A 120-140 150-180 200 Keevituskiirus m/min 0,20 0,2 0,17 Gaasi kulu l/min 8 8-10 9-10 Nurkõmbluse kõrgusel a = 5 mm valitakse keevitusparameetrid materjali paksusele t = 6 mm vastavalt. Sulamatu W elektroodi otsa teritusnurk mõjutab keevituse kvaliteeti ning valitakse keevitusvooludel alla 200 A piirides 30o-60o ja suurematel vooludel kuni 120o . Lisamaterjalid TIG tehnoloogiaga keevitamisel kasutatakse elektroodina keevitustraati enamvähem analoogiliselt MIG/MAG tehnoloogiale. Alumiinium sulamite keevitamiseks kasutatakse keevitustraate CbAMr5 või S-AlMg5, ESAB OK Autrod 18*15, Elga Alumig Mg5 jne
Paksus mm 3 4 5-6 W elektroodi d mm 2,4 3,2 3,2 Gaasisuudmiku nr 11 14 14 Keevitusvool A 120-140 150-180 200 Keevituskiirus m/min 0,20 0,2 0,17 Gaasi kulu l/min 8 8-10 9-10 Nurkõmbluse kõrgusel a = 5 mm valitakse keevitusparameetrid materjali paksusele t = 5 mm vastavalt. Sulamatu W elektroodi otsa teritusnurk mõjutab keevituse kvaliteeti ning valitakse keevitusvooludel alla 200 A piirides 30o-60o ja suurematel vooludel kuni 120o . TIG tehnoloogiaga keevitamisel kasutatakse elektroodina keevitustraati enamvähem analoogiliselt MIG/MAG tehnoloogiale. Alumiinium sulamite keevitamiseks kasutatakse keevitustraate CbAMr5 või S-AlMg5, ESAB OK Autrod 18*15, Elga Alumig Mg5 jne.
miinuseks suurem maksumus. Generaator Välitingumustes, nt gaasitrasside keevitamisel, kasutatakse keevitusgeneraatoreid, mille ajamiks on sisepõlemismootor, mis on suur eelis, sest kõikjal ei pruugi olla võrguvoolu. Inverter Inverterid on kõige kaasaegsemad keevitusvoolu allikad, mis on elektroonilised. Eeliseks on head dünaamilised omadused, väike mass ning mõningad lisafunktsioonid. Inverterid kindlustavad püsivad keevitusparameetrid. Lisaks eelmainitud vooluallikaile on kasutusel teistsuguse konstruktsiooniga vooluallikad, sõltuvalt keevitamisel kasutatavast tehnoloogiast. Näiteks laserkeevitusel ja punktkontaktkeevitusel, on kasutusel spetsiaalsed vooluallikad. Kasutatud kirjandus: ,,II Metallide tehnoloogia 1" http://en.wikipedia.org/wiki/Welding_power_supply
liigutatakse käsitsi. Keevitusmeetodi eeliseks elektroodkeevituse ees on suur tootlikus kuna puudub vajadus elektroodide vahetamiseks. Keevitamisel ei teki räbu, mis tõttu suureneb õmbluse kvaliteet. Puudusteks on kaitsegaasidest tingitud keskkonna piirangud (välistingimused). Samuti on keevitustraatide valik väliksem. MAG-keevitus on tänapäeval levinuim keevitusviis, näiteks laevaehituses ja remondis kõikdest keevitustöödest hõlmab antud viis ligi 95%. Keevitusparameetrid antud ülesande jaoks: Liite tüüp, lehe Traadi paksus või Keevituskaare Keevitusvool, Kaitsegaasi läbimõõt, nurkõmbluse pinge, V A kulu, l/min mm kõrgus, mm T-liide, a=4 1,0 22,5 215 10-12 mm Alternatiivsed keevitusmeetodid
kulumõõturiga. Kirjeldus: Elektrivõrgust tarbitav vahelduvvool muudetakse alalisvooluks alaldi abil, kust see antakse edasi peavoolikus oleva juhtme kaudu läbi keevituspüstolis oleva voolukontakti abil keevitustraadile. Kasutatakse jäiga tunnusjoonega vooluallikat. 4. Elektroodina kasutatakse keevitustraati (Cb08X20H9G7T, SGX2CrNi199), mis on legeeritud Mn ja Si oksiidide taandamiseks. Kaitsegaasina kasutatakse gaasisegu 98% Ar + 2% 02 tootenimetusega AGAMIX 02. 5. Keevitusparameetrid: paksus 4 mm, traadi läbimõõt d=1,0 mm, keevitusvool I=150 A, kaitsegaasikulu 8-10 l/min. 6. Keevitatavad toorikud lõigatakse lehtmaterjalist giljotiinkääride, gaasi- või plasmalõikusega etteantud mõõtu. Kaldservad freesitakse või lõigatakse gaasilõikuriga. Et vältida toorikute nihkumist ja nende vahelise õhupilu muutust, tuleb nad tavaliselt kinnitada iga 300 mm tagant lühikeste traagelõmblustega.
8 sulamistemperatuuri. Tööriist on silindrikujuline, selle otsas on läbiv sond või keerukam ühenduskoht. Silindrilise osa ja sondi vahelist osa nimetatakse õlaks. Samaaegselt pealispinna ,,hõõrumisega" läbib sond detaili. Hõõrdumisega pöörleva ja translatoorselt liikuva tööriista ja detaili vahel saadaksegi protsessi tekkeks vajalik soojus. Tööriista otsa juures toimuv deformeerumine toob kaasa adiabaatlilise soojuse mahulise kaasmõju detailidele. Keevitusparameetrid tuleb reguleerida nii, et hõõrumise suhe deformatsiooni väheneb kui detaili paksenedes. See on vajalik, et tagada piisav soojussisestus ühiku pikkuse kohta. FSWga tekkiva liite mikrostruktuur sõltub detailist, tööriista projekteerimisest pöörde ja liikumise kiirusest, mõjuvast jõust ja liidetavatest materjalidest. Liitealas on mitmesugused tsoonid nagu tavaliseski keevitsprotsessis. Keskmine regioon on sibularõngakujulise mustriga ning on kõige enam deformeeritud
Vooluallikaks valin keevitusalaldi, sest neil on head dünaamilised omadused, ning nad on töökindald ja lihtsad. Toorikute ettevalmistus Keevitatavad toorikud lõigatakse välja kasutades giljotiinkääre. Toorikute servad laiuses 20- 30 mm puhastatakse õlist, veest ja mustusest. Silindriline kuju antakse valtsirullide abil. Toorikud tuleb iga 300 mm tagant kinnitada lühikeste traagelõmblustega, et vältida toorikute nihkumist ja nende vahelise õhupilu muutust. Keevitusparameetrid Materjal(toru) paksus on 4 mm, siis W-elektroodi diameeter tuleb võtta 2,4 mm, gaasisuudmiku nr. 11, keevitusvool 160 amprit, keevituskiirus 0,20 meetrit minutis ja gaasikulu 6-8 liitrit minutis. W-elektroodi otsa teritusnurk on vahemikus 30-60 kraadi. Keevitusdeformatsioonid Keevisõmbluse metallis ja õmbluslähedases alas esineb piki- ja põikikahanemine, mis kutsub esile toote deformatsioone ja kõverdumist. Deformatsioonide
Kodutöö aines ,,Keevitus ja keeviskonstruktsioonid" Koostas: nepheloco MATB-43 Õppejõud: Andres Laansoo Tallinn 2013 1. Terase MAG keevitus (pakett MSG CO) Liite tüüp BW; Materjali paksus 10 mm; Terase mark St4ps; Nõutavad liite meh. omadused J2 = 27 J; A>14%. Keevitusparameetrid ja muu info: Joonis 1.1 Keevituse ristlõige: Joonis 1.2 Kuna läbikeevituvus ei ole piisav (penetration depth = 6,5 mm; t = 10 mm), siis tuleb keevitada mõlemalt poolt. Termomõjutsooni omadused: Joonis 1.3
Aluseliseline kate sobiks antud detaili keevitamisel, aga kuna ma valisin töökeskkonnaks välitööd, on aluselisel kattel liiga suur niiskumisoht ja see omakorda põhjustab defekte keevises (külmpraod). Lisaks veel see, et aluselist katet kasutatakse vastutusrikastel keevistel, selleks on kindlasti ka ehitus. Rutiilkatet kasutades on keevitamine lihte, kaar püsiv ja pritsmeid vähe. Elektroodi läbimõõduks valin 4 mm, läbimõõdust tulenev elektroodi pikkus on 350 kuni 450 mm. Keevitusparameetrid: Tähtsaim parameeter on keevitusvool, mis sõltub elektroodi läbimõõdust, põhimetalli paksusest, serva kujust, elektroodi tüübist, keevitusläbimitest, keevitusasendist, põhimetalli soojusjuhtivusest. Keevitusvoolu leidmiseks on kolm peamist valemit: Ik = C · de Kus Ik on keevitusvool (A), de on elektroodi läbimõõt (mm) ja Ik = 60(de l) C on tegur, süsinikterastele C = 40-60. Ik = 6d2e + 20de
Keevitamise protsess koosneb kahest etapist. Esiteks: traageldatakse nurk ühelt poolelt 200 mm järel, mis teeb ühtekokku 7 traageldust. Teiseks: traageldamise ühtlane kokkukeevitamine. Selleks kasutatakse 3 läbimit. Enne keevitamist tuleb jälgida, et keevitatavad pinnad on puhtad roostest, rasvast õlist jne. Rooste eemaldamine toimub kas traatkettaga või lihvkettaga (võib kasutada ka liivapaberit) ning õli ja rasv eemaldatakse vastavate lahuseid kasutades. Keevitusparameetrid Keevitatava plaadi paksus s: 8 mm Traadi diameeter: 1.0 mm Traadi etteandekiirus: 7 m/min Keevitusvool: 170 A Keevituspinge: 20 V Keevituskiirus: 40 cm/min Sulamiskiirus: 2.3 kg/h VÕIMALIKUD KEEVITUSDEFORMATSIOONID Keevisdeformatsioonideks võivad olla: 1. Pikipragu (õmbluse metallis, sulamispiiril, termojõutsoonis, põhimetallis) 2
Ideaalseks vooluliigiks antud keevitusel on päripoolne alalisvool, sest ta tagab stabiilsema keevituskaare, kuid elektroodil eraldub suurem soojushulk.. TIG keevitus vajab püsivvooliallikat milleks sobib Keevitusalalditest trafot ja alalduselemente türistoride, dioodide või seleenalaldite näol. Keevitusalaldeid iseloomustab suur mass ja keskkonnatundlikkus. Toorikute ettevalmistamine: Antud toru keevitamisel kasutan I-õmblust, see tähendab, et toote servi ei pea faasima ning keevitusparameetrid valin vastavalt materjali paksusele ehk b= t/2 ehk õhupilu b peab olema 3mm. Tulenevalt peab keevitusvool olema arvutustest lähtudes 180A ning pinge 144V. Keevisliidete defekotskoopia: Visuaalne kontroll (VT) Visuaalne kontroll on mittepurustava kontrolli osa mis seisneb toodete visuaalsel hindamisel hea valgustuse tingimustes ja kaugusel kuni 600 mm. - Standartne protseduur keevisliidetel
[2] Tööriist on silindrikujuline, selle otsas on läbiv sond (inglise probe) või keerukam ühenduskoht. Silindrilise osa ja sondi vahelist osa nimetatakse õlaks (ingkise shoulder). Samaaegselt pealispinna ,,hõõrumisega" läbib sond detaili. Hõõrdumisega pöörleva ja translatoorselt liikuva tööriista ja detaili vahel saadaksegi protsessi tekkeks vajalik soojus. Tööriista otsa juures toimuv deformeerumine toob kaasa adiabaatlilise soojuse mahulise kaasmõju detailidele. Keevitusparameetrid tuleb reguleerida nii, et hõõrumise suhe deformatsiooni väheneb kui detaili paksenedes. See on vajalik, et tagada piisav soojussisestus ühiku pikkuse kohta. [3] FSWga tekkiva liite mikrostruktuur sõltub detailist, tööriista projekteerimisest pöörde ja liikumise kiirusest, mõjuvast jõust ja liidetavatest materjalidest. Liitealas on mitmesugused tsoonid nagu tavaliseski keevitsprotsessis. Keskmine regioon on sibularõngakujulise mustriga ning on kõige enam deformeeritud
d=0,8mm; l=150-180A; U=24-26V d=1,0mm; l=170-200A; U=25-27V d=1,2mm; l=190-270A; U=26-28-21V Impulssvooluga saab keevitada õhukest plekki ja teha õmblusi ruumiasendites, kusjuures pooride tõenäosus ja keevitusaerosoolide eraldumine on väiksem kui alalisvooluga keevitades. Impulssvoolu parameetrite määramine on keevitajale raske ülesanne. Kasutades sünergilist impulssvoolu allikat, valib masin ise mälust sobivad keevitusparameetrid, kui on sisestatud materjali paksus. Traadi etteandekiiruse suurendamisega on võimalik muuta keevituskaare pikkust. Roostevaba terast keevitatakse kas lühikaarega või pihustuskaarega. Kaitsegaasi puhul on lühikaarega keevitades kulu 10-15l/min, pihustuskaarega on soovitatav kasutada kas vedavat tehnikat või püstoli asendit. 7. KEEVITUSE LIIGID Roostevaba teraseid on võimalik keevitada väga erinevate meetoditega nagu teisi metallegi. Põhilised meetodid selleks on:
· Elektroodkeevitust kasutatakse kõikide terasliikide, malmi, Ni ja Cu sulamite keevituseks ja piiratult Al- Keevitamisel ei teki räbu sulamite remontkeevituseks Ei ole vaja keevisõmblust räbust puhastada · Elektroodkeevitus sobib kõigile keevisõmbluse Parem on õmbluse kvaliteet. asenditele, kui valitakse õige elektrood ja keevitusparameetrid lõikuri teriku (lõikuri lõikava osa) materjali ja geomeetria valikust. Vaatleme lõikuri teriku geomeetriat treilõikuri (treimisel kasutatava lõikuri) näitel.
Tööriist on silindrikujuline, selle otsas on läbiv sond (ing. k-probe) või keerukam ühenduskoht. Silindrilise osa ja sondi vahelist osa nimetatakse õlaks (ing. k.- shoulder). Samaaegselt pealispinna ,,hõõrumisega" läbib sond detaili. Hõõrdumisega pöörleva ja translatoorselt liikuva tööriista ja detaili vahel saadaksegi protsessi tekkeks vajalik soojus. Tööriista otsa juures toimuv deformeerumine toob kaasa adiabaatlilise soojuse mahulise kaasmõju detailidele. Keevitusparameetrid tuleb reguleerida nii, et hõõrumise suhe deformatsiooni väheneb kui detaili paksenedes. See on vajalik, et tagada piisav soojussisestus ühiku pikkuse kohta. FSWga tekkiva liite mikrostruktuur sõltub detailist, tööriista projekteerimisest pöörde ja liikumise kiirusest, mõjuvast jõust ja liidetavatest materjalidest. Liitealas on mitmesugused tsoonid nagu tavaliseski keevitsprotsessis. Keskmine regioon on sibularõngakujulise mustriga ning on kõige enam deformeeritud
sulamite remontkeevituseks • Elektroodkeevitus sobib kõigile keevisõmbluse asenditele, kui valitakse õige elektrood ja keevitusparameetrid • Veealuseks keevitamiseks kasut elektroodkeevitust 33.Vormstantsitud tooted 36. Elektoodkeevituse skeem Vormstantsimisel kasutatakse tooriku deformeerimiseks eritööstu – stantsivagudega stantse. Vormstantsimine on 37. MIG/MAG keevitus
Kasutusalad. Tänapäeval tema osatähtsus väheneb teiste keevitusprotsesside kasvu arvel ning moodustab arenenud tööstusmaades 20...25 %. Surveanumate ja katelde remondil aktsepteeritakse põhiliselt elektroodkeevitust. Elektroodkeevitust kasutatakse kõikide teraseliikide, malmi, Ni ja Cu sulamite keevituseks ja piiratult Al- sulamite remontkeevituseks. Elektroodkeevitus sobib kõigile keevisõmbluse asenditele, kui valitakse õige elektrood ja keevitusparameetrid. Elektroodkeevitus sobib materjali paksustele üle 1,0...1,5 mm ilma piiranguteta suurimale paksusele. Elektroodkeevitus sobib nii sise- kui ka välistingimustes keevitamiseks. Veealuseks keevitamiseks kasutatakse ainult elektroodkeevitust. 31. Gaaskeevitus. Gaaskeevitus (gas welding,GW) on keemilisel reaktsioonil põhinevate sulakeevitusprotsesside üldnimetus,kus energiaallikana kasutatakse hapniku ja põlevgaasi segu põlemise soojust
Tänapäeval tema osatähtsus väheneb teiste keevitusprotsesside kasvu arvel ning moodustab arenenud tööstusmaades 20...25 %. Surveanumate ja katelde remondil aktsepteeritakse põhiliselt elektroodkeevitust. Elektroodkeevitust kasutatakse kõikide teraseliikide, malmi, Ni ja Cu sulamite keevituseks ja piiratult Al-sulamite remontkeevituseks. Elektroodkeevitus sobib kõigile keevisõmbluse asenditele, kui valitakse õige elektrood ja keevitusparameetrid. Elektroodkeevitus sobib materjali paksustele üle 1,0...1,5 mm ilma piiranguteta suurimale paksusele. Elektroodkeevitus sobib nii sise- kui ka välistingimustes keevitamiseks. Veealuseks keevitamiseks kasutatakse ainult elektroodkeevitust. ELEKTROODI VALMISTAMINE Elektroodkeevituse eelised: - lai keevitatavate materjalide valik, - kasutatav kõikides keskkonnatingimustes, - lai lisaainevalik, s.o. elektroodide valik varda metalli ja katte koostise järgi,
annaabi.ee 
