Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rooma kokkuvõte (0)

1 Hindamata
Punktid
Ehitusmälestised Roomas
Ken Pähn
Kärdla ÜG
10.klass
 
 
Arhitektuur
Eeskujuks etruskide ehitised
Hoone asetses kürgel
Hoone ees oli  lahtine  koda
Ümmarguse ruumi puhul kasutati 
poolkerakujulist kuplit
 
 
Trajanuse  Foorum
Sissepääs ühest suurest väravast
Väljakut ümbritsesid hooned
Väljaku keskel Trajanuse 
ratsamonument
Tagaküljel asus  Basilica  Ulpia
 
 
Trajanuse foorum
 
 
Basilica Ulpia
Basiilika -ehitustüüp,mida  roomlased  
kasutasid avalike ehitiste juures
Basiilikates:

Peeti  kohut  

tehti äritehinguid

Korraldati poliitilisi koosolekuid
 
 
Basilica Ulpia
 
 
Rahu  Altar
Osaliselt säilinud
Kujutatud legendi Rooma  asutamisest
Altari autorid eeskujuks  Ateena  
Parthenoni naose friisi
Lad.nimetus- Ara Pacis
 
 
Rahu Altar
 
 
Pantenoni tempel
Kõikidele jumalatele pühendatud
Ümar  siseruum
Läbimõõt siseruumil 43,5m
Templit kattis hiigelsuur kuppel
 
 
Monumentaalskulptuur
Vabariigi ajal linn ümbritsetud 
müüridega
Keiser  Aurelianuse ajal alustati 
võimsate müüride ehitust
Need olid 6m kõrged ja 3,5m paksud
Aurelianuse müüri osi ning väravaid 
on säilinud tänaseni
 
 
Aurelianuse müürid
 
 
Kasutatud materjal
http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/rooma/foorumid/pilt/06_trajanus.jpg
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/6/62/Basilica_Ulpia_J_Guadet_1867.jpg
http://25.media.tumblr.com/tumblr_m4mfox6eWL1rui49ao1_1280.jpg
http://uus.miksike.ee/docs/lisa/6klass/7rooma/rooma6-maria.jpg
http://uus.miksike.ee/docs/lisa/6klass/7rooma/rooma7_maria.jpg
http://www.miksike.ee/docs/lisa/6klass/7rooma/rooma_kunst_uusmiksike.ht m
http://www.rome-in-italy.com/PHOTOS/murs-portes-rome/Muraille-Aurelien -
Rome_3592.jpg
 
 

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Slide 10
  • Slide 11
  • Slide 12
Vasakule Paremale
Rooma kokkuvõte #1 Rooma kokkuvõte #2 Rooma kokkuvõte #3 Rooma kokkuvõte #4 Rooma kokkuvõte #5 Rooma kokkuvõte #6 Rooma kokkuvõte #7 Rooma kokkuvõte #8 Rooma kokkuvõte #9 Rooma kokkuvõte #10 Rooma kokkuvõte #11 Rooma kokkuvõte #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-06-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor pahnaken Õppematerjali autor
Kõike olulist Roomast

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Rooma arhitektuur esitlus
9
pptx

Rooma arhitektuur esitlus

Ehitismälestised roomas, monumentaalskulptuur, rooma panteon Henrik Puija 10D Jaan Poska Gümnaasium Ehitusmälestised Vabariik ­ Rooma linna on täiendatud ja ümber ehitatud kogu tema pika ajaloo vältel. Seetõttu on vabariiklikust roomast isegi varemeid üsna vähe säilinud. Vabariigi aegset arhitektuuri võib aga tundma õppida Pompejis ja Herculaneumis, mis mattusid 79. aastal p.k.r Vesuuvi tuha alla. Keisrivõim ­ Toimus ehituskunstis suur muutus. Hakati püstitama plaanipärasemaid ehitisi. Keisrite ajal lammutati vanu ehitisi ja rajati uusi range planeeringuga, sümeetrilise ülesehitusega foorumeid

Kunstiajalugu
Konspekt ptk 15-18
7
docx

Konspekt ptk 15-18

Konspekt (ptk 15-18) Etruski kunst Levis 8-3 saj eKr. Itaalia keskosas, Tiberi ja Arno jõe vahel. Ala oli rikas maavarade jms poolest. Metallesemeid toodeti rauast, pronksist, kullast. Oli linnade liit. 7-6 saj oli hiilgeaeg.Etruskid oli Rooma linnriigi viimased valitsejad. Ka kunst avaldas suurt mõju.Päritolu kahtlane. Osatakse tekste lugeda, kuid tekstid on sisuliselt piiratud-seega on raske keelt ja kultuuri mõista. Teadmised kahtlased. Haruspeksid ­ kuulsad ennustajapreestrid, ennustasid ohvriloomade maksa põhjal jumalate tahet. Täringumäng: ajaviide ja ka rituaal. Segunesid kreeklastega. Peamiselt säilinud matmisehitised. Hauaehitised: tunnelid, mis laienevad mõnes kohas kambriks; kuplitaolised mullaga kaetud

Kunstiajalugu
Kunstiajalugu 10-klass
9
docx

Kunstiajalugu 10. klass

kasutati seintes olevate avade (uste, akende) sildistamiseks. Kaare lihtsaim vorm on poolringikujuline kivirida. Ümmarguse ruumi katmiseks ehitati kuplid. Roomlaste tähtsaimad ehitusmaterjalid olid tellised ja betoon. Betooni saadi lubjast või vulkaanilisest tuhast valmistatud mördi segamisel kruusa ja tellisepuruga. Betooni kasutati võlvide ja kuplite katmisel ja enamiku müüride ehitamisel. Betoon oli tugev ja odav. Riigi kooshoidmiseks ja sõjavägede liikumiseks rajati palju teid. Rooma kividega sillutatud teed on säilinud tänaseni. Kaarekonstruktsioonid võimaldasid ehitada kivist sildu üle jõgede. Vee juhtimiseks ehitati veejuhtmeid, mis toetusid orgude ja jõgede ületamisekohas kõrgetele kaaristutele. Ühiskondlikest hoonetest olid tähtsaimad saunad ja amfiteatrid. Termides olid erineva temperatuuriga higistamisruumid, basseinid ja suured saalid lõdvestumiseks, jalutamiseks ja suhtlemiseks. Roomas ehitati üle terve riigi areene, mida ümbritsesid tõusvad pingiread

Kunstiajalugu
Kunstiajalugu 10 kl
18
doc

Kunstiajalugu 10 kl

Katust kandsid 6 dooria stiilis sammast. Selleni viisid järsule mäenõlvale ehitatud trepid. Treppidest põhjapool asuvas hoones Pinakoteegis säilitasid ateenlased oma maalikunsti kogu. Treppidest lõunas paiknes väike Athena Nike ­ võiduka Athena tempel. See on amfiprostüül, nelja joonia stiilis sambaga mõlemas otsas. Akropolile on ehitatud veel üks tempel- Erechteion. Karüatiidid ­ naiste kujud sammaste asemel. 11. Vana- Kreeka ­ Rooma maali- ja tarbekunst. (konspekt) Vanad Kreeklased hindasid oma kunsti liikidest kõige kõrgemalt maalikunsti. Kahjuks on see väga halvasti säilinud, isegi halvemini kui egeuse maailkunst. Kreeklaste uhkuse põhjuseks oli nende leiutis - TAHVELMAAL ning varju ja valgusega modeleeritud inim ja loom kujutised. Nad hakkasid märkima varju kohti maalidel, mis lõid sügavustunde. Varasemal ajal tunti ainult seinamaale, kuid 6. saj. eKr ilmusid esimesed puitalusel

Kunstiajalugu
Kunstiajaloo konspekt 10 klassile
25
docx

Kunstiajaloo konspekt 10.klassile

saj. e.Kr.). Ühtegi tema teost pole säilinud. Apelles - tõi maalkikunsti naisakti ("Veenuse (Aphrodite) sünd", talle poseeris lõbunaine (hefäär) Phryne). Töötas ka Aleksander Suure õukonnas. Roomas peeti maalikunsti pigem väärtusetuks. Arvati isegi, et meestel ei ole sünnis sellega tegeleda (määrib käsi) Pigem tegelesid sellega naised, orjad, kreeka päritoluga mehed. Siiski on mõningaid tahvelmaale leitud, näieks Rooma võimu all olevast Egiptusest, muumiaportreed Farjumi oaasist on ainsad säilinud tahvelmaalid. Filippos II hauakambris Makedoonias leidub seinamaale. 79. a. p.Kr. Vesuuvi vulkaanipurkes hävinud Pompeji linna hiilgeaeg jääb 1. saj. e.Kr ­ 1. saj. p.Kr. See oli koos sarnase väikelinna Herculaneumiga Rooma ülikute "suvilalinn". Linnades oli palju villasid, kust võib leida meisterlikult tehtud seinamaalinguid.

Kunstiajalugu
Kunsti arvestus
27
doc

Kunsti arvestus

· kujutab trooja preestri ja tema poegade tapmist jumala poolt saadetud madudega · lakoon hoiatas troojalasi puuhobuse eest, peeti kreeka tippkunstiks populaarsed olid Apollonite ja Aphroditede kujud, mis lähtusid Praxitelese stiilist Milose Venus jäi truuks klassikalise ajastu rahule Kujunes kunstiturg, levis kunstiteoste kogumine ja kuulsatest teostest koopiate valmistamine Etruski kunst Rooma linnriigi viimased kuningad olid etruskid. Rooma vallutas kogu Etruuria ja etruskid sulandusid rooma ühiskonda Etruskikeelsed tekstid säilinud ­ peamiselt hauakirjad Kuulsad ennustajad ­ haruspeksid Kõige rohkem säilinud hauakambrid · tunnelite hauad maa all · kuplitaolised mulla all olevad hauakünkad ­ tumulused · majataolised hauakambrid · mäeküljes olevad hauakambrid hauakambrite kogum ­ nekropol tuhastasid surnuid ning panid urnidesse, mis olid kivist või savist

Kunstiajalugu
Kunstikultuuri ajalugu
27
doc

Kunstikultuuri ajalugu

Teos "Lakoonia grupp" kujutab sellenimelise Trooja preestri ja tema poegade tapmist jumalate saadetud madude poolt. Jumalad vihastasid, sest Laokoon hoiatas troojalasi kreeklaste sõjakavaluse ­ puuhobuse eest. Etruski kunst 1.Kus elasid etruskid? Mis neist sai? Etruskid elasid praeguse Itaalia keskosas, Tiberi ja Arno jõe vahelisel alal, nende kultuuri õitseaeg oli 7.-6. sajandil eKr. Neil polnud ühtset riiki, vaid lõdvalt seotud linnade liit. 509. aastal eKr, kui Rooma sai vabariigiks hakkas Rooma etruskide linnriike alistama. Neid nõrgestasid ka põhjast pealetulevad gallialased. 3. sajandi lõpuks oli kogu Etuuria Rooma võimu all. 2.Mis võimaldab meil saada ettekujutlust etruskide kunstist? Peamiseks allikaks etruskide kultuuri ja kunsti tundmaõppimisel on nende hauad. 3.Milliseid religioossed ettekujutlused mõjutasid etruski kunsti? Nad uskusid hauatagusesse ellu. Hauakambrid olid sageli sisustatud elutoana, molle

Kunstiajalugu
Vanaajakunst
70
docx

Vanaajakunst

 Pinakoteek - algselt Ateena akropoli propüleede tiibhoones paiknenud maalikogu; kunstiteosteruum rikaste kreeklaste ja roomlaste majades; votiiv maalide kogu; maaligalerii  Mnesikles - arhitekt, Propüleed - Akropoli väravaehitis. 437-432 e.m.a. Arvutirekonstruktsioon.  5.saj templite kulminatsiooni aeg TEATER  Keskel Dionysuse altar  Ajutiselt algselt puidust istmed  Hiljem kujuneb välja, et raiutakse mäeküljesse  Rooma teater on autonoomne ehitis  U 14 000 - 17 000 inimest mahutasid istmed  Ees paremini töödeldus seljatugedega VIP-ide tsoon, ülevalpool pööbel  Publiku vastas reeglina ühekorruseline hoone - skenee - garderoob, rekvisiidiladu, esinetakse selle ees, selle ette tekib proskeenion (poodium) solistidele  Rooma teater ja amfiteater arenevad sellest edasi  4.saj tekib arhitektuuri all üks halikarnassos - linn Väike-Aasias, mille

Vanaaeg




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun