Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Romeo ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
romeo, julia, shakespeare, mercutio, tybalt, tragöödia, dave, vaenus, film, romeole, hommikul, rand, hamnet, verona, jookseb, taipab, autost, juliat, saata, jutule, vihane, laseb, saadab, preester, majutus, iluteenindus, juhendaja, tülitsemine, otsustasin, huviga, siiras, huumorit616, suurkuju, köösner, seitse, sündisid, susanna, judith, varakultEsimene vaatus Proloog: sisu kokkuvõte koori esituses. Veronas kaks auväärset majakonda - Capulettid ( Julia perekond) ja Montecchid ( Romeo perekond) on ammustest aegadest vaenujalaal. Vaenu lepitab alles nende armunud laste traagiline hukkumine. I stseen: Capuletti ja Montecchi teenrid õhutavad omavahel vaenu ja mõõgavõitlus lähebki lahti. Selle lõpetab vürst Escaluse ilmumine, kes surma ähvardusel keelab mässu ja vaenu õhutamise ning nõuab perekondade pead enda juurde kõnelusele. Teiste lahkumise järel jäävad lavale Romeo vanemad ja susgulane Benvolio. Ema muretseb Romeo melanhoolia pärast
Romeo ja Julia William Shakespeare Raamatus ,,Romeo ja Julia" on kaks perekonda: Capulettid ja Montecchid. Nende pere on olnud juba pikka aega vihavaenus. Capulettidel on tütar, Julia. Ta on alles nooruke, 14-15 aastane. Tema isa tahab ta juba mehele panna, kuna vanasti oli selline komme. Capuletti pere korraldab maskiballi, kuhu läheb ka Montecchide poeg Romeo koos oma sõpradega. Seal kohtuvadki Romeo ja Julia. Neil olid küll maskid ees, kuid nad armusid. Siis nad veel ei teadnud üksteise nimesidki, ning ega ka seda, et nad armusid oma pere vihavaenlastesse. Peo lõppedes ütleb Julia amm Romeole, et Julia on Capuletti. See on talle paras sokk. Romeo armastus Julia vastu on aga nii suur, et teda ei huvita nende pere vihavaen. Sama lugu on Juliaga. Romeo käib mitu korda hilja õhtul Julia aias tema akna taga rääkimas, nad korraldavad salajasi kohtumisi läbi Julia amme.
Sisukord Esimene vaatus. 1.tseen toimub Verona väljakul. · Capuletti teenrid (Samson ja Gregorio) astuvad Montecchi teenritega mõõgavõitlusesse. · Rahu tuli sobitama Benvolio, Montecchi vennapoeg, Romeo sõber. · Omavahel hakkasid võitlema Benvolio ja Tybalt(Capuletti naise vennapoeg). · Capuletti ja Montecchi tahavad astuda mõõgavõitlusse. · Vürst tuleb tänavale korda looma.Ta käsib kõigil lahkuda v.a. Capulettil ja Montecchil. · Montecchi ja tema naine lahkuvad, saabub Romeo. · Benvolio uurib Romeo käest, mis teda kurvastab. · Romeo räägib oma sõbrale, et on armunud. 2.tseen toimub väljakul mõni tund hiljem.
"Romeo ja Julia" William Shakespeare Tegelased: vürst Escalus- Verona valitseja Paris- vürsti sugulane Mercutio- vürsti sugulane, Romeo sõber Montecchi sinjoora Montecchi- Montecchi naine Romeo- Montecchi poeg Benvolio- Montecchi vennapoeg, Romeo sõber Balthasar- Romeo teener Abraham- Montecchi teener Capuletti sinjoora Capuletti- Capuletti naine Julia- Capuletti tütar vana mees- Capuletti sugulane Tybalt- Capuletti naise vennapoeg Samson- Capuletti teener Gregori- Capuletti teener Pietro- Julia amme teener vend Lorenzo- frantsiskaanlane vend Giovanni- sama ordu liige Kokkuvõte. Tegevus toimub 16.saj. Itaalias linnas nimega Verona. Linnas elavad kaks suurt perekonda Montecchid ja Capulettid. Need kaks perkonda on omavahel juba pikemat aega vaenujalul. Loo alguses on Romeo sissevõetud Rosalindest, mis kustub täna Juliaga kohtumisele. Romeo saab tänu Capuletti teenrile teada toimuvast peost Capulettide majas ning otsutab koos oma sõpradega minna sellele peaole
lähevad kaklema Abrahami(Montecchi teener) ja Balthasariga(Montecchi teener) kuna mõlemad osapooled väidavad, et nende isand on parem. Võitlusega liituvad veel Tybalt(Capuletti naise vennapoeg) ja Benvolio(Montecchi vennapoeg), saabuvad veel Montecchi ning sinjoora Montecchi(Montecchi naine) ja Capuletti ja sinjoora Capuletti(Capuletti naine) ning ka Vürst enda kaaskonnaga, kes tüli ära lahutab. Montecchi ja sinjoora Montecchi ja Vürst lahkuvad ning saabub Romeo kes jääb Benvoliole südant puistama enda armastusest Rosalina vastu ning oma südamedaami(Rosalina) ilust. 2. stseen Capuletti soovitab Parisel Julia süda võita ning korraldab selle jaoks peo. Capuletti andis enda lugemisoskusteta teenrile nimekirja peo külalistest, keda ta kutsuma peab. Murelik teener pöördus tee peal olles juhuslike möödujate poole(Kelleks olid Romeo ja Benvolio), kes lugesid talle ette nimekirja ning tänuks kutsub teener ka nemad people.
William Shakespeare - " Romeo ja Julia" (lugemiskontroll) Millega seoses tegelane nii ütled?Mis on toimunud? Kirjua mõne lausega olukorrast, millal tegelane nii ütleb. 1. Tybal : See küll on hääle järgi üks Montecci! -/ Poiss, too rapiir! / Kuis julgeb küll see ori / näökattes meie majja hiilida, / et pilgata meil pidu irvisui? Romeo tuleb peole Capulettide majja. Tal on näokate ja tõrvik, et ta ei peaks tantsima. Tybalt nägi, kui Monecchi majja tuli majja Romeo majja tuli ja ägestus selle peale. 2. Romeo : Peol olin hõimu vaenlastega kos; / lõi mulle haava keegi piduhoos,/ kes minult sai haavata. Romeo räägib, kuidas ta oli peol ja ning nad Juliaga armusid teineteisse. 3. Julia: Just üheksa lõi kell, kui saatsin amme;/ ta lubas tulla poole tunni pärast./ Ta ehk ei leia teda? Julia saatis ammega sõnumi Romeole. Nad pidid lorenzo juures laulatama. Amm jõudis hiljem kui Julia oleks oodanud. Julia ootas tema sõnumit. 4. Amm:
Traagika Shakespeare'i teostes Shakespeare saavutas oma loomingu kõrgtaseme 17. sajandil. Sellel perioodil kirjutas ta tragöödiad, mis on läinud suurteostena maailmakirjanduse ajalukku. Nende hulgas on ka ,,Romeo ja Julia" ning ,,Hamlet". Mõlemad toesed on väga traagilise lõpuga, ning nendes teostes on mitmeid ühiseid jooni. ,,Romeo ja Julia" on armastustragöödia aga ,,Hamlet" on elu mõtet uuriv tragöödia. Mõlemas teoses on üks traagikat põhjustav probleem armastus. ,,Romeos ja Julias" ei saa armastatud kokku, kuna nende pered on omavahel tülis. Nad hakkavad kohtuma salaja ning lõpuks tehakse plaan, kuidas nad saaksid koos olla, kuid see ettevõtmine ebaõnnestub ning lõppeb traagiliselt. ,,Hamletis" saavad mõlemad perekonnad läbi, Polonius on isegi kuninga hea sõber ning kantsler. Hamleti ja Ophelia vahel olid küll tunded, kuid Ophelia isa
Teose analüüs William Shakerspeare ,,Romeo ja Julia" 1. Mina lugesin läbi William Shakerspeare õitseaja algusaastatel kirjutatud teost ,,Romeo ja Julia". 2. Arvatavasti valmis see teos tema poolt kuskil XVI sajandi lõpupoole. Romeo ja Julia teos tuli tema teise niinimetatud perioodi alguses ja see oli umbes kuskil 1595 aastal. Sealt võib kyll järeldada, et ta võis selle kyll kirjalikult lõpetada ennem, kuid loomisaeg jääb siiski kusagile XVI sajandi lõpupoole. 3. Tegevuskohad on Verona ja Mantua. Seda teost lugedes pole ma leidnud kohta, kus autor oleks tegevuskohti pikalt ja korralikult lahti seletanud. Iga uue osa alguses on kirja pandud koht ja selle
William Shakespeare Romeo & Julia Ma vaatasin seda filmi ja kirjutan selle järgi. See räägib keelatud armastusest. Kuid noored on lootusetult armunud ja ei saa ilma üksteiseta, kuid sellest tuleb palju probleeme. Nad on selle armastuse nimel ka valmis surema. Romeo on noormees kel pole eriti hea maine ja tal on vaid mõned sõbrad ja nõbu Benvolio. Kuid tal on vihavaenlasi. Kes on kättemaksu huvilised.Ta vanemad Mercutiod ei tunnista teda oma pojaks ja ei toeta teda mitte kuidagi.
Kuressaare Ametikool Toitlustuse õppesuund Märt Aulik Romeo & Julia "William Shakespeare" Referaat Juhendaja: Anne Rand Kuressaare2010 I vaatus: Antud raamat mida ma lugusin on Romea & Julia.See räägib algul sellest kuidas saavad kokku kahe vihkaja perekonna teenrid, kes hakkavad võitlema. Mäsu aina kasvab ja kasvab, kuna perekondade vaheline vaen on suur ja toetajaid tuleb aina juurde mõlemale poolele. Lõpuks paneb võitlusele, mis üle käte juba läinud, lõpu Verona valitseja, kes sellele mäsule peale satub. Osapooled lähevad laiali, aga sündmuspaika jäävad veel mõned inimesed. Sinna tuleb ka Romeo. Ta sammus oma sõbraga ringi ja rääkis temale oma armastusest.
DQ lubas saare vallutada ja tema valitsejaks panna sinna. Omale võttis DQ hobuse ja SP pidi eesliga sõitma. Oma südamedaamiks valis ta Dulcinea, vaese talutüdruku. DQ ja SP lähevad maailma rändama, kuid see on nende vastu üsna karm. DQ on hästi idealistlik ja SP realistlik inimene. SP hakkab sellepärast DQd kutsuma kurvakuju rüütliks. Romaani lõpus tuleb DQ mõistusele tagasi. Surivoodil annab vaimulik talle uue nime, Hea Alonso Quijano. 14. pilet Shakespeare Elas 1564- 1616. Ta sündis Stratford-up-Avonis. Tema isa oli kaupmees, kes lõpuks laostus ja Shakespeare pidi koolist ära tulema. Ta abiellus 18aastaselt kaheksa aastat vanema naisega, nad said tütre ja kaksikud pojad. 1587 läks ta Londonisse ja hakkas näitlejaks ja dramaturgiks. Ta sai Globe teatri kaasomanikuks. 1611 pöördus ta kodulinna tagasi. Tema eluajal ilmusid trükis kaks poeemi ja üle 150 soneti, ühtegi näidendit ei ilmunud. Tema testament leiti 150 aastat peale tema surma
Peategelane Siegfried oli kui ülim mees, kes on paljudele iidoliks, kuid ka tal on omad vead ja just need vead viivad ta hauda. Tuleb jääda truuks oma naisele. Eeposes on ka maagial oma koht, mis lisab sündmustele vürtsi. Enesekriitika on väga oluline oskus." Pilet nr 5 1. Kirjandus keskaegses linnas, linnaluule 2. "Romeo ja Julia" analüüs Tegevus vältab 5 päeva. Armastusest kirjutati alguses komöödiad, Shakespeare kirjutas esimese tragöödia armastusest. Absoluutne väärtus on sellel. Shakespeare pani meelega noored armastajad(14 Julia, 16 Romeo), sest neile on armastus tingimusteta püha. Montecchi Capuletti Romeo Signoore Capuletti Mercutio Signoora Capuletti Julia Ämm Tybalt Preester Lorenzo - Mõlema perekonna vaimulik, mõlema perekonna pihiisa.
HAMLET W. Shakespeare · William Shakespeare 1564-1616 Sündinud Stratfordis. Isa John Shakespeare jõukas majaomanik, ema Mary Arden maa- aadliku tütar. Õppinud ladinakoolis(lad. ja kreeka keelne õpe), oskas itaalia ja prants. keelt ja õppis palju ajalugu. 1582 abiellus Anna Hathaway'ga. 1583 sündis esimene laps Susanna 1585 sündisid kaksikud Hamlet ja Juliet. 1587 siirduti Londonisse. Seal sai teatrisse tööle publiku hobuste hoidjana. Algul alamnäitleja, hiljem kõrgem näitleja. Tegeles vanade tekstide ümbertöötamisega. Sellega ka rikastus
SISSEJUHATUS William Shakespeare sündis Lõuna-Inglismaal StratforduponAvonis. William oli pere vanim poeg. Shakespeare õppis Stratfordi grammatikakoolis. Ta abiellus 18-aastaselt endast vanema naisega. 1585. aastal läks Shakespeare Londonisse, et taastada ühiskondlik positsioon, parandada elujärge ja rahuldada auahnust. William Shakespeare oli inglise näitekirjanik ja luuletaja. Tema loomingut hinnati juba ta eluajal. Ta ammutas oma näidendite ainest antiinajaloost ja -mütoloogiast, renessansiaegsest Itaaliast ning Inglismaa ja naabermaade ajaloost. Tema tähtsaimateks teosteks olid: "Hamlet", "Romeo ja Julia", "Suveöö unenägu", ,,Macbeth" jne. Lisaks näidenditele kirjutas ta ka sonette. Seikspiroloogid püüavad välja selgitada, kas William Shakespeare on üldse tema nime all ilmunud teoste autor. ELULUGU
soovisid laeva endise kapteni saarele maha jätta. Robinson aitas kaptenil ja talle lojaalsetel meeskonnaliikmetel laeva oma kontrolli alla võtta ning hoopis mässajad jäeti saarele. Robinson Crusoe veetis saarel 28 aastat. Shakespeare ,,Romeo ja Julia" Teineteisesse armuvad kaks inimest (Romeo ja Julia), kelle sugulased on surmavaenlased. Romeo püüab igal juhul olla Julia läheduses, tähele panemata tema sugulasi, kes teda tappa tahaksid. Võitluses tapab Romeo Julia venna, aga ega see ei mõjuta nende kahe armastust. Nad tahaksid abielluda, aga nad ei saa. Julia lepib apteekriga kokku järgmise plaani: Julia võtab rohtu, mis annab talle surnu välimuse. Enne tema
hea fantaasia. IV PILET 1. Rändmotiivid kirjanduses osata nimetada motiive (3) ning tuua näiteid (maailma)kirjandusest 2. Camus kui eksistentsialismi esindaja. Loetud teose ,,Katk"/"Võõras ,, lähivaatlus. Vastused: · Verepilastus ,, Kuningas Oidipus ,, ,,Hamlet" Pikk ja raske kodutee- ,,Odüsseia" ,,Toomas Nipernaadi ,, ,,Peer Gynt" Saatuslik eksitus ,,Hamlet" ,, Romeo ja Julia" ,,Pihtimus" · Camus' filosoofia keskne mõiste on absurdne. Absurd takistab eesmärke ellu viimast, kuid inimene peab selle vastu võitlema. Kuigi teda on tihti seostatud eksistentsialismiga, eelistas ta, et teda tuntaks pigem inimese ja mõtlejana kui mingi koolkonna või ideoloogia esindajana. ,,Võõras" Raamat räägib noorest mehest nimega Mersault. Ta elab kehvas linnaosas ja tal on
* Kooli nimi * William Shakespeare "Hamlet" * Enda nimi * * Mis klass * 2010 William Shakespeare · inglise luuletaja ja näitekirjanik · Elas 23. aprill 1564 3. mai (23. aprill Juliuse kalendri järgi) 1616 · Sündis Lõuna-Inglismaal Stratfordis Avoni jõe ääres jõuka kaupmehe ja põlluharija peres · Isa (John Shakespeare) jõukas majaomanik · Ema (Mary Arden) maa-aadliku tütar · Õppis ladinakoolis ladina ja kreeka keelt, ka ajalugu · Oskas itaalia ja prantsuse keelt
Oidipus kohtub oma isaga, kelle ta hukkab, edasi läheb Teebasse, kus abiellub oma emaga, ilma, et ta sellest teadlik oleks. Soov pääseda ettekuulutusest, viis ettekuulutuse täide. Võibolla on üheks tarkuseteraks ka see, et probleemide eest ei tasu põgeneda. Oidipus armastas oma abikaasat, lapsi ja rahvast. Ometi just armastus neid kõiki hukutas. Oleks ehk Laiosel olnud suurem armastus oma poja vastu, kui hirm ettekuulutuse ees, oleks võinud tragöödia sündimata jääda. J.W. Goethe "Noore Wertheri kannatused" Goethe on ühe oma tippteose kirjutanud kirjavormis. Noor Werther saadab kirju oma vennale Wilhelmile, kes teose vältel füüsilist kuju ei saa. Nõnda saab lugeja osa ühe noore mehe loost, kus on ilu, armastust ja kannatust. "Noore Wertheri kannatuste" suured teemad on loodus ja armastus. Armastus looduse vastu, armastus kättesaamatu naise vastu. Wertheri kannatused tulenevad ühepoolsest
· "Rahva oma kaitse" (koos Mart Juurega) (2000, Tänapäev) · "Rehepapp, ehk, November" (2000, Varrak; soome keeles Otava 2002 "Riihiukko", tõlkija Kaisu Lahikainen; norra keeles "Trollskap i november", Pax forlag, Oslo 2004, tõlkija Turid Farbregd) · "Sibulad ja sokolaad" (näidendid; 2002; avaldanud koos Tõnu Ojaga) · "Papagoide päevad" (näidendite kogumik; 2002) · "Lotte reis lõunamaale" (2002, Varrak) · "Romeo ja Julia" (2003; soome keeles Absurdia 2004 Romeo ja Julia, tõlkija Mika Keränen) · "Vargamäe vanad ja noored" (2003) · "Limpa ja mereröövlid" (2004) · "Vaene üliõpilane" (2004; sarjast "Kuulamisraamat") · "Vargamäe vanad ja noored lähevad Euroopasse" (2004) · "Wremja. Timur ja tema meeskond" (2004; koos Mart Juurega) · "Wremja. Zorro märk" (2004; koos Mart Juurega) · "Jutud" (kogumik; 2005) · "Adolf Rühka lühikene elu" (näidendiraamat; 2005) · "Vargamäe vanad ja noored tembutavad jälle" (2005)
koletiste Skylla ja Charybdise käest, mööda purjetanud sireenide( võrgutasid mehi lauluga)saarest. Järgmisel päeval toimetavad faiaagid Odysseuse Ithakale. Jumalanna Athenamoondab Odysseuse kerjuseks. Pärast seda läheb Odysseus ühe karjuse juurde. Seal kohtab ta oma poega. Koos kavandavad nad plaani, kuidas kosilastele kätte maksta. Nad tapavad kõik kosilased ja nendega kampa löönud teenrid. 9. I Tragöödia. Sophoklese ,,Kuningas Oidipuse" kokkuvõte;peategelase iseloomustus; teose idee. II Juhan Liivi luuletuse peastesitus: meeleolu ja sõnumi sõnastamine; kõnekujundid luuletuses TRAGÖÖDIA- kurbmäng , üks näitekirjanduse põhizanreid. Tragöödiale on tunnuslik lahendamatu konflikt, mis toob kangelasele kannatusi ja lõpuks tema hukkumise . Tegeleb eestkätt inimelu üldiste küsimustega. "Kuningas Oidipus"
="Narruse kiitus" - Erasmus Roterdamist =Eestis kilplased, aga palju hiljem -"Kilplaste imevärklikud, väga kentsakad jutud ja teud" Kõige populaarsem oli Reinuvader Rebane =Tekib allegooriline loomalugude kirjutamine =Loomade all mõeldud inimesi Tekivad roosiromaanid, mis on tundelised =Isiksustatud tunded nt. armastus, häbi jms =Sellest tekkis valm Kuulus autor on F. Villon Pilet 8 F. Villoni elu ja looming; Julia ja Ophelia võrdlev iseloomustus 1. F. Villoni elu ja looming 1431 1465 (?) Prantslane Elust pole palju andmeid =Tõenäoliselt sündis 1431 =Madalast soost, aga sai siiski ülikoolihariduse =Suhtles aktiivselt Pariisi allilmaga, oli mitu korda vangis =Mõisteti kaks korda surma, aga see asendati väljasaatmisega 1465 =Pärast väljasaatmist andmed puuduvad Loomingus on individuaalsus Villon on pilklik, sarkastiline ,,Väike testament" 1456
mitte. Seepärast hakati teda taga kiusama. 1593 löödi mõistatuslikelt asjaoludel kõrtsis maha:1)poliitiline mõrv. 2)org. Ise oma mõrva, kirjutas shak teosed. Loob inglise kirjanduses kangelastragöödia. Esimene näidend heroiline ,,Tamerlan Suur"- keskaasia vallutaja Tsingis Khanist. Ühe tugeva karismaatilise isiku lugu. Marlowe kirjutas talle usu inimese mõistusesse. Kirjutas näidendivormis ümber ,,Fausti". 17. Shakespeare'i elu ja looming William Shakespeare sündis arvatavasti 1564. aasta 23.aprillil Stratfordis, Avoni ääres. Shakespeare oli pere vanim laps ja tal oli 7 õde-venda, kellest 3 tüdrukut surid lapsepõlves. Shakespeare sai Stratford-upon-Avoni väikelinna jõuka kodaniku pojana kohalikus grammar scool'is tolleaegse keskmise hariduse, kus ta õppis 7ndast 15nda eluaastani. Ta õppis natuke ladina ja kreeka keele algeid. Abiellus 18 aastane Shakespeare 26 aastase Anne Hathawayga.
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal
portugaallasi näidatakse alati heas valguses. Teos kulgeb küllaltki üheplaaniliselt. Kuid kollektiivne kangelasvaim on, mis annab ideaalsust eeposesse. Ülesehitus, kirjeldab peamiselt merereisi. Alonso de Ercilla. Hispaanlane.(vahelt jäi puudu, Epp segas msn'is :D) Eeposte katsetajad. Pierre de Rousard. Tegi katse kirjutada prantsuse rahvuseepost, millest pidi saama fransiaad. Inglismaal algab 16.sajandi teisel poolel kirjandulik tõus kui alustas tegevust Shakespeare. Aga enne teda oli E. Spencer, u kümmekond aastat Shakespeareist vanem. "Haldjate kuninganna". Kuninganna saadab teele 12 rüütlit, võitlema 12 pahega. Moraalne taust. Spencer leiutas ise uue stroofivormi Spenceri stroof. (Paul E Rummo katkend). 8 värsist koosnev stroof, lisas 9.värsi, mis on pikem kui elnevad 8 värssi. See viimane takistab seda rütmilisust ja ühtlast edasiminekut. Seda katsetasid Byron ja Keats. "Islami ülestõus" on ka Spenceri stroofis kirjutatud. 22. aprill
Teda mõjutasid psüühilised aspektid. Euripides pani ühe tegelase sees põrkuma kaks vastandlikku tunnet. Enne seda oli tegelane terviklik isik. Euripidese puhul tunded rebivad inimese tükkideks individualiseeritud karakter. Tema puhul omane draakon kui sümbol sümboliseeris ürgse tumeda jõu esindajat ning Euripidesel võidab draakon. Toob vaatajani stiihia inimese sees kire. Tema tegelaste seas ka palju naiskangelasi/-tegelasi. Kreeka tragöödia tegeles alati globaalsete seaduspärasustega. Euripides hülgas selle seaduspära inimesi ja jumalaid juhtis tema puhul pime kirg/juhus. Seal, kus astub mängu juhus, algab komöödia. Euripidese puhul alustatakse intriigi, kuna jumalad on isekad. 4.sajand kui komöödiasajand sai Euripideselt päranduseks karakterid, juhused ja intriigid. Intriig kui kellegi tahtmise (mitte seaduspärasuse) poolt juhitav sündmus. Puudub absoluutne norm (tegelased võivad sündmusi enda kasuks pöörata).
Selle toob maailma G. Petrarca 14-15. sajandil. Shakespeare'i sonett: kolm katrääni ja üks tertsett. 6) ballaad (it.k ballare – tantsima) – algselt tantsulaul, hiljem jutustava sisuga luuletus. Aluseks mõni ajalooline, rahvalooline, jne sündmus. Peamine sisu armastus ja surm. DRAMAATIKA: näitekirjandus. Draamale on omane, et realiseerub lõplikult laval,lavastaja nägemus, kuid on ka lugemisdraamasid. Remark – autoripoolne märkus. Draama jaguneb kolmeks: - tragöödia – tõsise sisuga näidend, kurbmäng, keegi positiivsetest tegelastest hukkub („Kuningas Oidipus”, „Hamlet”, „Othello”, „Macbeth”, „Faust”, „Libahunt”, „Juudit”); - komöödia – jaguneb omakorda situatsiooni-, karakteri- ja sõnakoomikaks. Üks ei välista teist („Kirsiaed”, „Suveöö unenägu”, „Kajakas”, „Pisuhänd”, „Vigased pruudid”);
Kaasaegsed olid rahulolematu Puskini teose lõpuga- Tatjana ja Onegin ei jäänud kokku. Puskini eesmärk aga oli, et Tatjana oli väga kõlbeline ja ei saanud meest petta. Pilet II · Antiikteater tekkimine, lavastuslik ja korralduslik külg, Sophokles ,,Kuningas Oidipus" Esimene dateeritud etendus 534. a e Kr, lavastaja Thespis. Komöödiad-tragöödiad on seotud usuliste kommetega. 6. saj e Kr teatril meelelahutuslik varjund. Esimesena kujuneb välja tragöödia, tähtis osa on kooril (tragöödia koor 24, pikkades rüüdes, komöödia koor 12 liiget, maskides). Üles ehitatud sõnale, jumalate auks peetud viljakuspidude (orgiad) ajal etendatakse. Kooris eeslaulja e protagonist. Dialoog= näitleja+koor. Kolm näitlejat tavaliselt. Näidendeid esitati võistluse vormis, võrdlus nii autorite, lavastajate kui ka näitlejate seas. Lavastaja koreeg, kuludekandja; näitekirjanik võistlusele esitada tetraloogiana kolm tragöödiat
Esimeses on tolle inimese nimi Matteus, teistes aga Leevi (Leevius). Maksukogujast (Leevi) võib saada evangelist (Matteus). Niza, tegelane Meistri romaanis, kes abistab Afraniust, et Juudast mõrvata. Margarita paralleeltegelane Jereslaimi tegevusliinis, kes lipsab õhtul välja võõra mehega kohtuma ajal, mil abikaasat pole kodus. Ka Fausti Margaretaga on neil sarnasusi. Lähemalt uurides ilmneb Afraniuse ja Niza kohtumisel isegi teatud sarnasusi Romeo ja Julia kohtumisega. Kõigil kolmel naisel oli ka ümmardaja, kelle eest oma armusuhteid varjati. Afranius on Jereslaimi salapolitsei ülem. Ta ilmub juba teises peatükis, kuid nimi ei saa avalikuks enne kahekümne viiendat. Tõenäoline prototüüp on Afranius Burr, kes oli Rooma pretooria perfekt 1. sajandil. Oluline on see, et suure tõenäosusega on tegemist Wolandiga
mõjub hukutavalt. Tardumus on väsimus, kergemeelsus, mitte ainult passiivsus, mõtlematu muretus, oludega arvestamatus. Kui tardumusse langeda, lõpeb see väljasuremise ja hukuga. See ei tähenda ainult füüsilist aktiivsust, vaid ka vaimset. Kangelaslaulud räägivad võitlusest, on jõhkrad ja verised. Kangelaslikkuse mõõtme toob sisse hoopis võit iseenda üle. Saab oma hirmudest üle. Tuleb täita oma kohust, mis ka ei juhtuks, mis ka ei segaks. Tragöödia on siis, kui kangelane hukkub oma saatust trotsides. Vaenlase tapmine on aga paratamatu, kangelaslikkuse osa. Lisandub veel kättemaksuhimule armastusmotiiv, alguses armastusmotiivi pole. „Vanema Edda“ stiil on lakooniline. Rahvaluulele iseloomulikud võtted: kordused, traditsioonilised ja korduvad epiteedid, kenningud ehk vähemalt kahesõnalised ümberütlemised (taevas – tilkade koppel). 3. Prantsuse kangelaslaul “Rolandi laul” „Rolandi laul“ on kirja pandud 11
Teisalt on neid sõnu seotud raamatu veidi evangelistliku õpetussuunaga. "Ärge eales laskuge kõnelustesse tundmatutega." (M&M lk 5), "...ärge kunagi ega midagi kartke. See on arutu." (M&M lk 247), "...ärge kunagi ega midagi paluge! Ei kunagi, ei midagi, ja eriti nendelt, kes on teist tugevamad." (M&M lk 276) jne. kõik need laused on seotud romaani üeega, aga samas kehtivad kui teatud elufilosoofia väljaspool teost. Dave Parrishi nägemuse järgi on maised väärtused ja inimesed, kes neid jahivad, halvad, sest need väärtused ei ole püsivad ehk nad põlevad tules. Teoses on mitmeid juhtumeid, alates ahnetest inimestest Varieteeteatris, lõpetades Annuskaga, kes on saamahimu peal väljas ning neid karistatakse vastavalt. Seevastu vaimsed väärtused, eelkõige puhas, siiras ja jäägitu armastus, on need, mis on püsivad ja suudavad tulele vastupanna
Kirjanduse eksami piletid 1. Ilukirjanduse olemasolu ja seos teiste kunstiliikidega.(+) 2. Vabalt valitud teose analüüs.(+) 3. Kirjandus rühmitused 20 saj. algul.(+) 4. Saaremaalt pärit kirjanikke + 1. teos vabalt valitud.(+) 5. Kitzberi draama looming. 2 periood. ,,Libahunt", ,,Kauka jumal"(+) 6. P. Alveri looming + 1 luuletus peast.(+) 7. Vilde draama looming + ,,Mäeküla piimamees"(+) 8. Dostojevski elu ja looming.(+) 9. Dostojevski romaani ,, Idioot" analüüs.(+) 10. Juhan Liivi looming ja elu + 1 luuletus.(+) 11. Lev Tolstoi elu ja looming.(+) 12. Visnapuu elu ja looming + 1 luuletus.(+) 13. Tolstoi romaani analüüs.(+) 14. Heiti Talviku luule + 1 luuletus(+) 15. Tsehov looming(+) 16. Tsehov elu looming(+) 17. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus.(+) 18. Eepika olemus: romaan ja selle liigid. (+) 19. Hemingway elu ja looming. ,,Kellele lüüakse hingekella"(+) 20. Tammsaare elu ja loomingu ülevaade.(+) 21. Remarque looming + romaanide vaatl
3 Arhailine periood (8-6 saj eKr), Klassikaline periood (5-4saj eKr, keskuseks Ateena), Hellenismi ajajärk (3-1 saj eKr) Rooma periood (1-5 saj pKr). 12-9 saj on tume periood. Vana- Rooma kirjandus tekkis 3. saj. eKr. Koinee - kreeka keel, mille aluseks atika murre, kujunes välja 4 saj e Kr. Esimest korda uuemal ajal pöörduti antiigi poole renessansi ajastul (14-16. sajandil; Shakespeare, Boccaccio; võeti üle maailmavaade humaansus, harmooniline areng). Teine kord klassitsismi ajal (17.-18. saj; võeti üle vormiline pool) Homerose eeposed Muistsetele Kreeka poeetidele meeldis laulda oma kangelastest ja Trooja sõjast. Varaseim meile teadaolev poeet on Homeros, kes lõi 8. või 7. sajandil eKr kaks eepost, "Iliase" ja "Odüsseia". Kreeklased pidasid nende autoriks küll pimedat laulikut Homerost, kuid paljud tänapäeva teadlased kahtlevad, kas selline poeet üldse on elanud.
Pyramust oodates märkas ta emalõvi, kes just oli ohvri murdnud. Kartuses Thisbe põgenes ja kaotas oma loori. Lõvi rebis loori katki. Mõne hetke pärast tuli Pyramus ja nähes purustatud, verist loori ning lõvi käpajälgi, arvas ta, et kallim on surnud. Nii torkas ta end mõõgaga surnuks.. veri purskus valgetele mooruspuu marjadele. T tuli aga tagasi ning nähes P laipa, suudles armsamat veelkord ning tappis ka enda. Nii ongi mooruspuu marjad punased. Shakespeare’I Romeo ja Julia arhetüüp! 9.pilet ORPHEUS JA EURYDIKE Orpheus oli surelike suurim muusik, tema ema oli muusa ja isa Traakia ülik. Emalt sai ta muusikaanni ja Traakia, kus ta üles kasvas, edendas seda. Mitte keegi ei suutnud tema muusikale vastu panna. O seilas koos Iasoniga “Argol”. O päästis mehed sireenide käest, leevendas tülisid jne. O abiellus Eurydikega, kuid pärast pulmi salvas E’d madu ning naine suri. O otsustas E allilmast tagasi tuua. Oma
annaabi.ee 
