Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Romeo ja Julia küsimused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
julia, romeo, capuletti, lorenzo, juliat, shakespeare, kohtub, jääma, põhjusel, tapmise, tahtel, abielluma, benvolio, kohtas, endaltW. Shakespeare´i ,,Romeo ja Julia" analüüs Teose tegevus toimub 16.sajandil. Tegevus toimub Veronas ja Mantuas. Verona on kaunis koht, kus on kaks majakonda, milles elavad Monteccid ja teises Capulettid. Täpsemad tegevuskohad on Verona väljak, Capulettide maja, vend Lorenzo kong, Mantua tänav poodidega, Verona kalmistu Capuletti sugukonna hauakamber. Hauakambris on pime, külm ning hauakambri lähedal asuvad jugapuud. Esimeses vaatluses armub Romeo ühte tüdrukusse, kelle ilu on kaunim maailmas. Selleks tüdrukuks on Capuletti`de tütar Julia. Romeo ja Julia kohtuvad taas Capuletti`de korraldatud maskiballil, mis oli mõeldud selleks, et teatada krahv Parise kavatsusest kosida Juliat. Teises vaatluses Romeo ja Julia neavad iidset perekondadevahelist vaenu, mis tuletab neile meelde, et nende armastus on keelatud ja sobimatu. Romeo läheb Lorenzo jutule, et see neid Juliaga paari paneks ning seda ka Lorenzo lubab lootes,
lähevad kaklema Abrahami(Montecchi teener) ja Balthasariga(Montecchi teener) kuna mõlemad osapooled väidavad, et nende isand on parem. Võitlusega liituvad veel Tybalt(Capuletti naise vennapoeg) ja Benvolio(Montecchi vennapoeg), saabuvad veel Montecchi ning sinjoora Montecchi(Montecchi naine) ja Capuletti ja sinjoora Capuletti(Capuletti naine) ning ka Vürst enda kaaskonnaga, kes tüli ära lahutab. Montecchi ja sinjoora Montecchi ja Vürst lahkuvad ning saabub Romeo kes jääb Benvoliole südant puistama enda armastusest Rosalina vastu ning oma südamedaami(Rosalina) ilust. 2. stseen Capuletti soovitab Parisel Julia süda võita ning korraldab selle jaoks peo. Capuletti andis enda lugemisoskusteta teenrile nimekirja peo külalistest, keda ta kutsuma peab. Murelik teener pöördus tee peal olles juhuslike möödujate poole(Kelleks olid Romeo ja Benvolio), kes lugesid talle ette nimekirja ning tänuks kutsub teener ka nemad people.
a. 1. vaatus: Esimene vaatus koosneb kahe perekonna teenrite omavahelsiest võitlusest. Ajapikku aga kasvab pinge perekondade vahel, ning vaen, mäss ja koosseis kasvab. Kui juba lõpuks peredevaheline sõda hakkab üle käte minema, siis tuleb mängu Verone valitseja, kes võitlusele peale satub, ning osapooled lahutab. Enamiks teenreid lahkub lahinguväljalt, kuid mõned üksikud veel jäävad. Üks nendest on meie peategelane Romeo. Ta jalutas seal oma sõbraga arutledes enda suurest armastusest Rosalindest, kui äkitselt põrkab kokku ühe perekonna teenriga. Teener kutsub neid kuninglikule peole. Romeo nõustus ja ei kahetsenud seda. Sealsamas peol suutis ta unustada Rosalinde ja armus Juliasse. Õhtu jooksul nad suudlevad ja naudivad üksteise seltskonda. Lõpuks aga on Romeo kohustatud lahkuma, ning ei jõua isegi enda armastatule enda nimegi öelda.
Teose analüüs William Shakerspeare ,,Romeo ja Julia" 1. Mina lugesin läbi William Shakerspeare õitseaja algusaastatel kirjutatud teost ,,Romeo ja Julia". 2. Arvatavasti valmis see teos tema poolt kuskil XVI sajandi lõpupoole. Romeo ja Julia teos tuli tema teise niinimetatud perioodi alguses ja see oli umbes kuskil 1595 aastal. Sealt võib kyll järeldada, et ta võis selle kyll kirjalikult lõpetada ennem, kuid loomisaeg jääb siiski kusagile XVI sajandi lõpupoole. 3. Tegevuskohad on Verona ja Mantua. Seda teost lugedes pole ma leidnud kohta, kus autor oleks tegevuskohti pikalt ja korralikult lahti seletanud. Iga uue osa alguses on kirja pandud koht ja selle
Tappis oma venna. Saatis Hamleti kaks vanat sõpra ta järele nuhkima. Varastas trooni Hamletilt. Plaanis Hamletit tappa. Hamleti põhiprobleemid: 1. Kannatused inimese elus 2. Taani mäda riigikord 3. Inimeste pime ustavus 4. Peale surma on kõik võrdsed 5. Hamlet võtab vastutuse ja võimu vastu Probleemid on aegumatud. Julia ja Ophelia võrdlus Julia oli palju vabam, ta oli ülimalt emotisonaalne, Ophelia aga kuulekas nagu koer oma isale ja palju rahulikum, vanuse tõttu, kui Julia. Hamletile jäi ainukesena truuks Horatio. Romeo ja Julia On kaks noort, Romeo ja Julia, kelle perekonnad on omavahel vaenus ja mõlemad keelavad kahel noorel kokku saada, kui nad avastavad selle, et mõlemad on teinetiesse armunud. Julia on juba lubatud teisele mehele. Romeo tapab end, kuna arvab, et Julia on surnud, kuna vaimulik lubas aidata, sest Romeo ja Julia jõudsid juba abielluda, igastahes, Julia võttis leotist, mis pani ta magama
Film on vändatud ka komöödiast ,,Suveöö unenägu". Shakespeare`i juures võlub tema geniaalsus mõelda välja nõnda palju erinevaid näidendeid ja tema võime näha sügava kunstnikupilguga oma aja olusid ja inimesi. Tema teostes on peidus Inglismaa ajalugu ja ka killukesi Taanimaalt ("Hamlet"). Samuti on ta tegevuspaigana kasutanud Itaaliat. 20. Nimeta kaks S komöödiat ja kolm S tragöödiat. Komöödiad: ,,Tõrksa taltsutus" ja ,,Suveöö unenägu" Tragöödiad: Romeo ja Julia ja Hamlet 21. "Romeo ja Julia" teemad, peaidee, tegelased. Romeo ja Julia üritavad leida võimalusi, et nad saaksid koos olla. Nad abielluvad. Julia võtab mürki, kui Romeo sellest kuuleb ei taha ka tema enam elada. Ja sureb ka. Peaidee: Teineteisesse armuvad kaks inimest(Romeo ja Julia), kelle sugulased on surmavaenlased. Romeo püüab igal juhul olla Julia läheduses, tähele panemata tema sugulasi, kes teda tappa tahaksid Tegelased: Julia - Capuletti tütar. Romeo- Montecchi poeg .
tal on omad vead ja just need vead viivad ta hauda. Tuleb jääda truuks oma naisele. Eeposes on ka maagial oma koht, mis lisab sündmustele vürtsi. Enesekriitika on väga oluline oskus." Pilet nr 5 1. Kirjandus keskaegses linnas, linnaluule 2. "Romeo ja Julia" analüüs Tegevus vältab 5 päeva. Armastusest kirjutati alguses komöödiad, Shakespeare kirjutas esimese tragöödia armastusest. Absoluutne väärtus on sellel. Shakespeare pani meelega noored armastajad(14 Julia, 16 Romeo), sest neile on armastus tingimusteta püha. Montecchi Capuletti Romeo Signoore Capuletti Mercutio Signoora Capuletti Julia Ämm Tybalt Preester Lorenzo - Mõlema perekonna vaimulik, mõlema perekonna pihiisa. Vaen on nii vana, et keegi ei mäleta mispärast vaen oli. Esimene päev algas nimega Verona Päev(Tegevus toimus Veronas). Tybalt on ainuke, kes vaenus kinni on
need suureks luuleraamatuks "Laulude raamat". Teiste luulezanrite kõrval on selles kõige enam sonette, mille meisterlikkust on imetlenud paljud järgnevad luuletajad. Petrarca on jäänud maailmakirjandusse kui esimene uusaja luuletaja ja sonetizanri suurim meister. SONETT 13. sajandil Itaalias loodud luulevorm, koosneb 14 värsist (reast). Itaalia soneti värsid jagunevad stroofideks (salmideks) skeemi 4+4+3+3 järgi. Inglise soneti värsiskeem on 4+4+4+2. Inglastest arendas sonetti W. Shakespeare. Eestlastest on kirjutanud sonette nt M. Under. Sonetist on tehtud ka mitmeid teistsuguseid vorme: nt peata sonett (4+3+3), poolsonett (4+3), pöördsonett (3+3+4+4), sülisonett (4+3+3+4). Sonetipärg koosneb 15 sonetist RIIMISKEEMI NÄIDE ___________ a (a) ___________ a (a) ___________ c (c) ___________ c (c) ___________ b (b) ___________ b (b) ___________ d (d) ___________ d (d)
Teiste luuležanrite kõrval on selles kõige enam sonette, mille meisterlikkust on imetlenud paljud järgnevad luuletajad. Petrarca on jäänud maailmakirjandusse kui esimene uusaja luuletaja ja sonetižanri suurim meister. SONETT – 13. sajandil Itaalias loodud luulevorm, koosneb 14 värsist (reast). Itaalia soneti värsid jagunevad stroofideks (salmideks) skeemi 4+4+3+3 järgi. Inglise soneti värsiskeem on 4+4+4+2. Inglastest arendas sonetti W. Shakespeare. Eestlastest on kirjutanud sonette nt M. Under. Sonetist on tehtud ka mitmeid teistsuguseid vorme: nt peata sonett (4+3+3), poolsonett (4+3), pöördsonett (3+3+4+4), sülisonett (4+3+3+4). Sonetipärg koosneb 15 sonetist RIIMISKEEMI NÄIDE ___________ a (a) ___________ a (a) ___________ c (c) ___________ c (c) ___________ b (b) ___________ b (b) ___________ d (d) ___________ d (d)
hea fantaasia. IV PILET 1. Rändmotiivid kirjanduses osata nimetada motiive (3) ning tuua näiteid (maailma)kirjandusest 2. Camus kui eksistentsialismi esindaja. Loetud teose ,,Katk"/"Võõras ,, lähivaatlus. Vastused: · Verepilastus ,, Kuningas Oidipus ,, ,,Hamlet" Pikk ja raske kodutee- ,,Odüsseia" ,,Toomas Nipernaadi ,, ,,Peer Gynt" Saatuslik eksitus ,,Hamlet" ,, Romeo ja Julia" ,,Pihtimus" · Camus' filosoofia keskne mõiste on absurdne. Absurd takistab eesmärke ellu viimast, kuid inimene peab selle vastu võitlema. Kuigi teda on tihti seostatud eksistentsialismiga, eelistas ta, et teda tuntaks pigem inimese ja mõtlejana kui mingi koolkonna või ideoloogia esindajana. ,,Võõras" Raamat räägib noorest mehest nimega Mersault. Ta elab kehvas linnaosas ja tal on
kõigist hüljatuna maapakku. 10. I Novell. Boccaccio ühe novelli süzee kokkuvõte; tegelaste iseloomustus; teose peamõte. II Juhan Liivi luuletuse peastesitus: meeleolu ja sõnumi sõnastamine; kõnekujundid luuletuses NOVELL lühike proosajutustus, kus on vähe tegelasi, kes on keskendatud ühe süzeeliini, ühe teema või konflikti ümber. Neljanda päeva viies novell: * Vendadel oli kauplus, kus teenis noor piisalane Lorenzo. * Lisabetta ja Lorenzo olid üksteisesse armunud ja kohtusid öösiti. * Ühel ööl nägi vanim vend pealt, kuidas ta õde Lorenzo tuppa läks. * Ta rääkis selle teistelegi vendadele edasi, kuid alguses ei räägitud sellest edasi. * Ühel päeval läksid vennad koos Lorenzoga linnast välja ,,jalutama", seal ta tapeti. * Lisabetta oli kurb ja päris vendadelt Lorenzo järgi, kuid need ütlesid, et Lorenzo läks kuskile äriasjus.
Erika armastas Oskarit hoolimata seisusest. Sümbolina on kasutatud kohtumispaikadena hämaraid puisteid ja parke, mis lisavad loole süngust ja armastusele ebakindlust. See, mis nad teevad poleks nagu õige, aga samas vale ka mitte. Ometi ei näe nad valgust. "Ma armastasin sakslast" on mõneti nagu Eestis toimuv "Romeo ja Julia". Vastuseis pole küll nõnda tugev ja vähem inimesi saab surma, kuid armastus jääb ikka kättesaamatuks. Sarnaselt Romeo ja Julia loole oleks võinud kõik hästi minna, kuid saatus tuli ja vahele ja ei lasknud. Hans Magnus Enzenberger "Titanicu põhjaminek" "Titanicu põhjaminek" on vägagi omanäoline luuleteos. Tavaliselt pole poeemid nii sotsiaal- ja ühiskonnakriitilised. "Titanicu põhjaminek" vaatleb maailma lõppu ja inimesi selles. Kohati oli mul raske mõista, mis autor mõne reaga on öelda soovinud või mõista metafoore ja viiteid. Katsungi anda ülevaadet sellest, mida mõistsin.
.........................................................10 Tuntud renessansiaja filosoofe.........................................................................................................11 Renessansifilosoofia koolkondi........................................................................................................11 Kirjandus..............................................................................................................................................11 William Shakespeare............................................................................................................................12 Teosed...............................................................................................................................................12 Kogutud teosed eesti keeles.............................................................................................................13 Kirjandus....................................................................
* Kooli nimi * William Shakespeare "Hamlet" * Enda nimi * * Mis klass * 2010 William Shakespeare · inglise luuletaja ja näitekirjanik · Elas 23. aprill 1564 3. mai (23. aprill Juliuse kalendri järgi) 1616 · Sündis Lõuna-Inglismaal Stratfordis Avoni jõe ääres jõuka kaupmehe ja põlluharija peres · Isa (John Shakespeare) jõukas majaomanik · Ema (Mary Arden) maa-aadliku tütar · Õppis ladinakoolis ladina ja kreeka keelt, ka ajalugu · Oskas itaalia ja prantsuse keelt
sajand Itaalias trecento) 15. sajand: vararenessanss (Itaalias quattrocento) 16. sajand: kõrgrenessanss (Itaalias cinquecento) Renessansi suurkujusid Giovanni Boccaccio (13131375) Alessandro Botticelli (14441510) Dante Alighieri (12651321) Leonardo da Vinci (14521519) Filippo Brunelleschi (13771446) Michelangelo (14751564) Raffael (Raffaello Santi; 14831520) Niccolò Machiavelli (14691527) William Shakespeare (15641616) Josquin Desprez (u 14401521) Giovanni Pierluigi da Palestrina (1525 või 15261594) Mikolaj Kopernik (14731543) Andreas Vesalius (15141564) Titian ,, taevane ja maine armastus" 3 Mis toimus ? Lagunes naturaalmajandus, laienes tööjaotus, kaubandus arenes kiiresti, tärkas pangandus, tekkisid esimesed manufaktuurid, kiirenes kogu elutempo, leiti tee Indiasse ümber Aafrika, avastati Ameerika (1492), tekkisid uued majandusvormid linnades
· Luulelooming suures osas koondatud probleemi, millele teine pool vastab "Laulude raamatusse", tuntud ka · Selle tuntuimad harrastajad olid 13.-14. "Riimide nime all" sajandi poeedid Dante Alighieri, Guido · Sisaldab 317 sonetti, 29 kantsooni, lisaks Cavalcanti ja Francesco Petrarca. madrigale, sesktiine ja muid tolleajase lüürika liike William Shakespeare (1564-1616) · Raamatu peateemaks on armastus Laura · Sündinud 23. aprill 1564 vastu · Surnud 3. mai 1616 · Kuigi Petrarca oli tugevasti trubaduuride · Inglise luuletaja ja näitekirjanik luule ja uue maheda stiili luuletajate mõju · Ingliskeelse kirjanduse suurkuju all, kehastab armastatu juba renessansiaja · sündis köösner John Shakespeare'i maise naise eluideaali ja humanistlikke perekonnas.
Dostojevski. 4. Mida nimetatakse kriitiliseks realismiks? Kriitiline realism on 19. sajandi kirjandusvool, mida iseloomustab tugev ühiskonnakriitika ja eetiline hoiak. 5. Mille poolest erineb realism romantismist? Realism erineb romantismist selle poolest, et: käsitleb eeskätt argielu, väldib tegelikkuse idealiseerimist ja üleloomulikkust, vaatleb inimest ajaloolispoliitilistes ja sotsiaalsetes suhetes, tegevus on ajalisruumiliselt täpselt määratletud, põhjusel ja tagajärjel on seos, rõhutatakse tüüpilisust. 6. Mida nimetatakse jõgiromaaniks? Too näide Balzaci loomingust. Jõgiromaan on ulatuslik romaanitsükkel ühiste tegelastega. Näide Balzaci loomingust on ,,Inimlik komöödia". 7. Sõnastage ,,Isa Goriot" põhiprobleemid. ,,Isa Goriot" põhiprobleemid on raha ja eetika. 8. Nimeta kolm Tehhovi novelli, nn naer läbi pisarate. Tehhovi kolm nn naer läbi pisarate novelli on: ,,Paks ja peenike", ,,Inimene vutlaris" ja ,,Ametniku surm". 9
="Narruse kiitus" - Erasmus Roterdamist =Eestis kilplased, aga palju hiljem -"Kilplaste imevärklikud, väga kentsakad jutud ja teud" Kõige populaarsem oli Reinuvader Rebane =Tekib allegooriline loomalugude kirjutamine =Loomade all mõeldud inimesi Tekivad roosiromaanid, mis on tundelised =Isiksustatud tunded nt. armastus, häbi jms =Sellest tekkis valm Kuulus autor on F. Villon Pilet 8 F. Villoni elu ja looming; Julia ja Ophelia võrdlev iseloomustus 1. F. Villoni elu ja looming 1431 1465 (?) Prantslane Elust pole palju andmeid =Tõenäoliselt sündis 1431 =Madalast soost, aga sai siiski ülikoolihariduse =Suhtles aktiivselt Pariisi allilmaga, oli mitu korda vangis =Mõisteti kaks korda surma, aga see asendati väljasaatmisega 1465 =Pärast väljasaatmist andmed puuduvad Loomingus on individuaalsus Villon on pilklik, sarkastiline ,,Väike testament" 1456
· "Rahva oma kaitse" (koos Mart Juurega) (2000, Tänapäev) · "Rehepapp, ehk, November" (2000, Varrak; soome keeles Otava 2002 "Riihiukko", tõlkija Kaisu Lahikainen; norra keeles "Trollskap i november", Pax forlag, Oslo 2004, tõlkija Turid Farbregd) · "Sibulad ja sokolaad" (näidendid; 2002; avaldanud koos Tõnu Ojaga) · "Papagoide päevad" (näidendite kogumik; 2002) · "Lotte reis lõunamaale" (2002, Varrak) · "Romeo ja Julia" (2003; soome keeles Absurdia 2004 Romeo ja Julia, tõlkija Mika Keränen) · "Vargamäe vanad ja noored" (2003) · "Limpa ja mereröövlid" (2004) · "Vaene üliõpilane" (2004; sarjast "Kuulamisraamat") · "Vargamäe vanad ja noored lähevad Euroopasse" (2004) · "Wremja. Timur ja tema meeskond" (2004; koos Mart Juurega) · "Wremja. Zorro märk" (2004; koos Mart Juurega) · "Jutud" (kogumik; 2005) · "Adolf Rühka lühikene elu" (näidendiraamat; 2005) · "Vargamäe vanad ja noored tembutavad jälle" (2005)
2. “Roosisuu ja silmad rohelised” - 3. “Vaene onu Vemmalsäär” - Eloise on kade oma lapse peale, kes saab lihtsalt üle armastusest, ei suuda endale tunnistada seda, kuidas tema kunagine armastus hukkus ja tal on tunnustusvajadus. Ütleb ka, et mehele ei tohi kõigest rääkida (järelikult ei usalda abikaasat) 4. “Just enne sõda eskimotega” - sõda on mõttetu ja kõige olulisemad on head suhted 5. “Naerev mees” - William SHAKESPEARE 1. tragöödia “Hamlet” - 2. tragöödia “Romeo ja Julia” - Traagiline keelatud armastus, vaenutsevad perekonnad lepivad ära alles pärast noorte surma. Émile ZOLA 1. romaan “Nana” - Nana mängis meestega ja tegi nad hulluks. Tema tõus tänavalt klassiühiskonna kõrgeimatesse kihtidesse Prantsuse teise impeeriumi ajal. Manipuleerimine, materialism, ahnus. Anton Hansen TAMMSAARE 1. romaanisari “Tõde ja õigus” - Võitlus maa, jumalaga jne.
vähe ja raske kätte saada, peab tingimata hea olema. See printsiip tekitab inimestele mure, et nad jäävad millegist ilma, kui nad võimalust ei kasuta, isegi kui see asi pole neile TEGELIKULT oluline. Nt. On arstiloosungite efektiivust palju suurem, kui tuuakse välja millest keegi võib ilma jääda, selle asemel, et öelda mida nad võita võivad, kui arstiloosungis öeldut täbn idavad. Nappuse printsiibi erinevad tingimused: ajapiirang, piiratud kogus Romeo ja julia efekt teismeliste paaride kiindumus teineteise vastu suureneb seda enam, mida vanemad nende suhet keelustavad ja mida halvemaks seda vanemad peavad. Psühholoogilise vastulöögi printsiip inimesed hakkavad tegema tahtlikult asju, mis neil äsja ära keelatud on, kuna vastav keeld seab ohtu nede vabaduse asjade üle otsustamiseks. Kui miski muutub raskemini kättesaadavaks, siis on meie vabadus seda saada piiratud ja me kogeme suuremat soovi seda saada.
| Mingi lapsevanker karjub ja koerad vannuvad." Gottfried Benn: Mann und Frau gehen durch die Krebsbaracke (Mees ja naine lähevad läbi vähihaigete baraki) Sarnasused avalduvad: ajaloolises kontekstis keelekasutuses simultaansuse tehnikas kujundlikkuses ,,inetuse esteetika" kasutamises Näide: Motiivid erinevates rahvuskirjandustes ,,kadunud poeg" ,,armastuse kolmnurk" Keelatud armastus Hero ja Leander Tristan ja Isolde Romeo ja Julia Andrus Kivirähk: ,,Romeo ja Julia" Kirjandusliku teksti tõlge Tõlkides kirjandusteost vahendatakse mitte ainult tõlgitava teose sisu, vaid kogu kultuurikonteksti, milles antud teos on loodud. Tekivad paralleelid kahe kirjanduskultuuri vahel. Tõlge võib olla: tekstilähedane,s.t. sihiks on saavutada originaaltekstile võimalikult lähedane tõlge.
Autorite suur riskitahe vaadata sinna elupõhja. Rooma vaataja oli väga konkreetne. Kreeklased tegelesid ideedega, roomlased selge mõistusega ja praktilised. Sellepärast neile selline dokumentaalne zanr istus. Togatas oli elu kriitikat, tõusikute ja preestrite kriitikat jne. Oli nö vox populi rahva hääl. Togatasid tihti keelustati ja ei lubatud. Atellaanid olid samuti päevasündmusi kajastavad. Lõppudelõpuks komöödia kui niisugune pidi roomas hääbuma st vait jääma. 11. Rooma pantomiim Miimi õitsema puhkemiseks oli komöödia välja surnud. Kui komöödia kaotab oma sõna siis pantomiimiline on sõnatu, komöödia kaotab sotsiaalse tähenduse. Teater roomas muutub puht lõbustuslikuks. Sõna oli oraatori kunstil (Cicero). Seneca kirjutas oma näidendid nendele, kes soovisid lihvida oma vaidlustehnikat. Olid omamoodi õppematerjalid. Kirjanduslikus teatris on kõige aluseks tekst, hääl selle ettekandmiseks
(pillajad ja enesetapjad), kolmandas Jumala, inimloomuse ja loomuliku töö vastu patustajaid (jumalaneedjad, sodomiidid, liigkasuvõtjad). Kaheksandas ja üheksandas ringis karistatakse valelikke. Põrgu põhjas järab kolmenäoline Saatan reetmise ülimaid võrdkujusid Juudast (Kristuse reetja), Brutust ja Cassiust (Keisri reetjad). "Suveöö unenägu" William Shakespeare 12. Milliseid varasema kirjanduse või mütoloogia lugusid kohtab "Suveöö unenäos"? Kreeka mütoloogiast ja Ovidiuse "Metamorfoosidest" laenatud tragöödia Pyramus ja Thisbe, antiikmütoloogiast laenatud kangelane Theseus ja sõjajumal Arese tütar, Amatsoonide kuninganna Hippolyta. Apuleiuse "Metamorfooside" eesliks muundumise lugu. Kuidas nad muunduvad vastavalt ajastu filosoofiale ja teose zanrile?
Keelt ei osatud, tekstid muutusid tolle aja inimestele võõrateks. Kuna antiikautorite vastu huvi ei tuntud, jäid need unustusse, neid ei peetud oluliseks. Rooma riigi allakäigu ja lagunemise tõttu puhkenud paljud sõjad ja rahutused on hävitanud suure osa teoseid. Teiseks hävimise põhjuseks on tekstide maha kraapimine käsikirjadelt taaskasutamise eesmärgil. 42. Tooge näiteid antiigiteemade kasutamises William Shakespeare'i loomingus. Shakespeare võttis eeskuju paljudest ladina autoritelt. ,,Eksituste komöödias" kombineeris ta kaks Plautuse teost omavahel ja kasutas tegevuskohana ka Ephesose amfiteatrit. ,,Romeo ja Julia" võttis eeskuju Ovidiuselt. 43. Tooge näiteid antiigiteemade kasutamisest prantsuse klassitsistlikus tragöödias ja komöödias. Tragöödiad: Jean Racine ,,Phedre", ,,Iphigénie" Komöödia: Moliere ,,Amphitryon" 44
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal
võtsin sellevastu kahesuguste mõtetega. Esmalt ei ole ma Rooma ajaloost eriti huvitatud olnud ja ka eelteadmised olid napid. Teisalt oli see hea võimalus midagi uudset teada saada. Referaadi aluseks on saksa ajalookirjaniku Philipp Vandenbergi raamat "Nero keiser ja jumal, kunstnik ja narr.,, 3 Väike koletis Iga lapski Roomas teadis, et keiser Caligulal oli tavaks ennast voodis rahuldada oma õdedega. Kui saadi teda, et Caligula õde Julia Agrippina kannab last ei olnud mingit kahtlust kes on oodatava järeltulija isa. Tegelikult oligi Agrippina seaduslik abielu Ahenobarbusega olnud juba üheksa aastat lastetu ja tõenäosus, et laps võiks olla seaduslik oli ääretult väike. Kuid võimatuna näiv fakt hakkas järjest kindlamaks muutuma Caligula ei üritanud kuidagi oma isadust tõestada ja Gnaeus Domitius Ahenobarbus kuulutas ennast avalikult lapse, tulevase keisri, isaks.
Inimesed arvavad, et mida on raske saavutada ning mida on vähe, on alati parem. See printsiip tekitab inimestele mure, et nad jäävad millestki ilma, kui nad võimalust ei kasuta. Isegi, kui see asi pole neile tegelikult oluline. Näiteks on arstiloosingut täites loosungi efektiivsus palju suurem, kui tuuakse välja see, millest keegi võib ilma jääda, selle asemel, et öelda mida nad võita võivad. Nappuse printsiibi erinevad tingimused: ajapiirang, piiratud kogus. Näiteks Romeo ja Julia effekt teismeliste paaride kiindumus teineteise vastu suureneb seda enam, mida rohkem vanemad nende suhet keelustavad. Psühholoogilise vastulöögi printsiip inimesed hakkavad tegema tahtlikult asju, mis neil äsja ära keelatud on, kuna vastav keeld seab ohtu nede otsustamisvabaduse. Kui miski muutub raskemini kättesaadavaks, siis on meie vabadus piiratud ja me kogeme suuremat soovi antud vabadust saavutada
mitte. Seepärast hakati teda taga kiusama. 1593 löödi mõistatuslikelt asjaoludel kõrtsis maha:1)poliitiline mõrv. 2)org. Ise oma mõrva, kirjutas shak teosed. Loob inglise kirjanduses kangelastragöödia. Esimene näidend heroiline ,,Tamerlan Suur"- keskaasia vallutaja Tsingis Khanist. Ühe tugeva karismaatilise isiku lugu. Marlowe kirjutas talle usu inimese mõistusesse. Kirjutas näidendivormis ümber ,,Fausti". 17. Shakespeare'i elu ja looming William Shakespeare sündis arvatavasti 1564. aasta 23.aprillil Stratfordis, Avoni ääres. Shakespeare oli pere vanim laps ja tal oli 7 õde-venda, kellest 3 tüdrukut surid lapsepõlves. Shakespeare sai Stratford-upon-Avoni väikelinna jõuka kodaniku pojana kohalikus grammar scool'is tolleaegse keskmise hariduse, kus ta õppis 7ndast 15nda eluaastani. Ta õppis natuke ladina ja kreeka keele algeid. Abiellus 18 aastane Shakespeare 26 aastase Anne Hathawayga.
Oli valida, kas surra diplomiga või elada diplomita, kuna eksamite aeg oli kurnav. Läks tervist parandama Koitjärvele. Tervis parandes, aga arstid soovitasid kliimavahetust. Sõidab Kaukaasiasse Sotsi, külastab Eesti külasid. Tervis tõesti paraneb- see jääb ka ainsaks välisreisiks. Seab elu Koitjärvel sisse, aga selgub, et tal on maovähk. Läheb Tartusse operatsioonile (TN elamiseks 1:50). Läheb õnneks ja paraneb. Tegeleb ning teenib raha tõlkimise ning esseedega. Kohtub naise Käthega, kelle vastu sümpaatia. Naine ütles, et ei taha külla minna, kuna pole kombeks. Naine lasi ajalehte panna kuulutuse, et paar on abielus. Siis läks alles Koitjärvele. Kolivad Tallinnasse, Tammsaare hakkas paremini kirjutama. 1921 „Juudit“, 1922 „Kõrboja peremees“, 1926 „Tõde ja õigus 1. osa“, 1933 „Tõde ja õigus 5. osa“. Tõde ja õigus 1. ei leidnud algul tunnustust.
paks ega peenike, kontsakingade eelkäijad. 20. Kasutati palju siidi ja sametit, juukseid kaunistati pärlite ja paeltega, kanti palju ehteid. 21. Pisikesed lapsed kandsid samasuguseid riideid nagu täiskasvanud. 22. Tekkisid täpsed iluideaalid. 23. Galileo Galilei konstrueeris termomeetri ja teleskoobi. 24. Blondid juuksed olid erit hinnatud. Pleegitati 25. Firenze 26. Suur katk 27. Shakespeare – „Kuningas Lear“, „Tõrksa taltsustus“ 28. Gutenberg leiutas trükipressi, nõudlus raamatute järgi suur 29. „Mona Lisa“, Leonardo Da Vinci 30. Sündis Karl V, kõige võimsam valitseja. 31. Itaalia õukonnas hakati harrastama balletti. 32. Loodi esimene botaanikaaed, Badova. 33. Konstatinopol hävib 34. Esimesed jumestamisvahendid 35. Kunstnik peab olema isikupärane ja tal on nimi. 36. Palazzo 37. Huvi mineviku vastu 38
MTX 325 Muusikaelu ja ooper 19. sajandil. 19. sajandi üldiseloomustus Vastuolud ühiskonnas: 1. reaktsioon pärast Viini kongressi (1814-1815), püüd säilitada vanu ühiskonnavorme teiselt poolt demokratiseerimistaotlused. Rahvusliiikumine. Probleem rahvusriigi rajamine (Saksa, Itaalia jt). Ajalooline taust: 18. sajandi lõpus Prantsusmaal revolutsiooniaeg, vabariigi väljakuulutamine. 1804 kuulutab Napoleon end keisriks. 1799-1815 Napoleoni vallutussõjad mandri-Euroopas ja Egiptuses. 1813 Napoleoni lüüasaamine Leipzigi lahingus. 1814-1815 Viini kongress, Napoleoni-eelse feodaalsüsteemi ja kuningavõimu taastamine, maade ümberjagamine (Itaalia jagatakse Austria ja Prantsusmaa vahel). Austriast kujundas võimas peaminister vürst Metternich politseiriigi. Vene tsaar Aleksander I võttis mahajäänud Venemaal ette üksnes arglikke reforme (pärisorjuse kaotamine Eesti- ja Liivimaal 1816 ja 1819 - talupoeg sai isiklikult vabaks, aga talumaa jäi mõisa omandiks)
portugaallasi näidatakse alati heas valguses. Teos kulgeb küllaltki üheplaaniliselt. Kuid kollektiivne kangelasvaim on, mis annab ideaalsust eeposesse. Ülesehitus, kirjeldab peamiselt merereisi. Alonso de Ercilla. Hispaanlane.(vahelt jäi puudu, Epp segas msn'is :D) Eeposte katsetajad. Pierre de Rousard. Tegi katse kirjutada prantsuse rahvuseepost, millest pidi saama fransiaad. Inglismaal algab 16.sajandi teisel poolel kirjandulik tõus kui alustas tegevust Shakespeare. Aga enne teda oli E. Spencer, u kümmekond aastat Shakespeareist vanem. "Haldjate kuninganna". Kuninganna saadab teele 12 rüütlit, võitlema 12 pahega. Moraalne taust. Spencer leiutas ise uue stroofivormi Spenceri stroof. (Paul E Rummo katkend). 8 värsist koosnev stroof, lisas 9.värsi, mis on pikem kui elnevad 8 värssi. See viimane takistab seda rütmilisust ja ühtlast edasiminekut. Seda katsetasid Byron ja Keats. "Islami ülestõus" on ka Spenceri stroofis kirjutatud. 22. aprill
annaabi.ee 
