Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Romantism". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
imetlus, romanss, rahvaluule, fantaasia, kordumatu, sisetunne, rahulolematus, kaasajaga, kahtlemine, valgustusaja, vastandumine, boheemlus, viibiminesellise kaasaegse kunstiga, kus leiti samu tunnuseid. Romantismi põhitunnused Sõna „romantism“ päritolu viitab romantismi ühele tüüpilisele tunnusele- see on keskaja imetlus. Selle tärkamiseks oli mitmeid põhjusi. Šotimaal, veel enam Saksamaal oli keskaja meenutamine seotud rahvusliku identsuse otsingutega. Keskaja, aga ka teiste kaugete ajastute või eksootiliste maade imetluses väljendus aga ka rahulolematus kaasajaga. Lihtsustavalt võib öelda, et kui klassitsist kaldub olemasolevat maailma pidama parimaks kõikidest võimalikest, siis romantikule on see aeg ja koht, kus ta viibib halvim võimalus. Järelikult tõotab igasugune muutus paranemist, aga paigalseis ja stabiilsus (mida klassitsist naudib), on romantikule masendav. Rousseau ideed Ka valgustajad olid kritiseerinud paigalseisu, kuid nemad uskusid, et hariduse levik toob kaasa ühiskonna progressi. Ainult Jean-Jacques Rousseau oli hakanud
Tunnus Klassitsism Romantism aeg 1750-1820 Jaguneb kolmeks: 1) 1760-1790 Louis XVI stiil 2) 1790-1800 direktooriumistiil 3) 1800-1820 ampiirstiil 1820-1870 eeskuju Antiikkunsti eeskujude järgimine Keskaja imetlus tähistab Kindlate vormitunnetustega stiil Omapärane ellusuhtumine ja mõtteviis pooldasid Uued ühised ideaalid sidusid inimesi ja võimaldasid neil uskuda maailma mõistuspärasusse ja harmooniasse. Inimesed , kes eemaldusid kõigist ühiskondlikest rühmadest ja tundsid end üksildasena. mõiste päritolu Ladina keelsest sõnast classicus mis Tähendas "esmaklassiline", "parim" Keskajal kasutati Lõuna-Euroopas sõna "romanss" romaanikeelsete rahvalaulude ja muinasjuttude kohta
t kunstikriitika. Nende muutuste süvapõhjustena võib nim. Seisusliku ühiskonnakorralduse lõdvenemist, külakogukondade lagunemist ja linnastumise algust. · Klassitsism ja romantism · Klassitsism ja romantism olid samaaegsed ning osaliselt läbi põimunud kunstinähtused. Siiski on klassitsism ja romantism eri tasandite või eri tüüpi mõisted. · Klassitsism- tähistab kindlate vormitunnustega stiili · romantism- on aga omapärane ellusuhtumine ja mõtteviis, mis võib väljendada erinevates stiilides ja vormides. · Antiikkunstist · valgustajad ja väljakaevamised · eelkõige sellepärast, et üldiste reeglite asemel on romantikud toonitanud iga kunstniku kordumatut isikupära. Üksikisiku sisetunne. · Tuleb Lõuna-Euroopa sõnast ,,romanss" · keskaja imetlus, eksootiliste maade imetlus, rahulolematus kaasajaga
Romantismi piir ja mõiste päritolu on samuti keerulised ja ebaselged. On mitmeid seletusi, mis üksteist täiendavad: keskaegne Lõuna-Euroopa sõna ,,romanss" romaanikeelsete rahvalaulude ja muinasjuttude kohta; huvi kasvamine keskaegse rahvaluule vastu; Saksamaal kirjanduslik ,,tormi ja tungi" liikumine jne. Romantism viitab keskaja imetlusele, Saksamaal ja Sotimaal otsitakse rahvuslikku identiteeti. Keskaja, aga ka teiste kaugete ajastute või eksootiliste maade imetluses väljendus aga ka rahulolematus kaasajaga. Saab öelda, et kui klassitsist peab olemasolevat maailma parimaks (õigeimaks), siis romantikule on see aeg ja koht, kus ta viibib, halvim võimalus. Romantis väljendas nii kahtlust kui ka pettumust valgustusajastu ideaalides. Vastupidiselt valgustajate ja klassitsistide mõistusekultusele rõhutasid romantikud tunnete ja instinktide tähtsust. Universum tundub nende jaoks irratsionaalne, maailm on müsteerium, mida mõistus haarata ei suuda
direktooriumistiil; 3)1800-1820 ampiirstiil. See on kindlate vormitunnustega stiil, mõistuslik, reeglipärane ja harmooniline. Võeti eeskujuks antiikkunst. Seda soodustas antiigi pärandi kättesaadavuse tõus väljakaevamised, teadustööd. Nt Winckelmanni teos "Antiikkunsti ajalugu". On seotud valgustajate ideoloogiaga. Usuti mõistuspärastesse loodusseadustesse ja nendele toetuvasse maailmakorda. Valgustajad Voltaire, Montesquieu, Hupel, Merkel. Romantism on aga omapärane ellusuhtumine ja mõtteviis, mis võib väljenduda erinevates vormides. Üksikisiku ja tema kordumatu sisemaailma väärtustamine, kunstniku isikupära rõhutamine. Hinnati fantaasia- ja tundeküllust, salapära. Eeskujuks ja imetluseks keskaeg. Igatsus eksootiliste maade järgi. Seda kõike tingis rahulolematus kaasajaga, romantikud pettusid valgustuses, pidasid tähtsaks hoopis tundeid ja instinkte. Hinnatakse kunstniku eneseväljendust, originaalsust. Romantistid rõhutavad, et
puhul kuplit. N: Pariisi Pantheon. Kuulsaim näide: USA Valge Maja. Sarnasel põhimõttel on ehitatud suur osa Eesti selle aja mõisaid ja TÜ peahoone. Romantism Tekkis 2 uut samaaegset ja osaliselt läbipõimunud kunstivoolu: klassitsism ja romantism. Romantism väärtustas üksikisikut ja tema kordumatut sisemaailma. Omapärane ellusuhtumine, mõtteviis, erinevad stiilid vormid kunsti loomisel. Sõna ,,romantism" viitab ühele tüüpilisele tunnusele see on keskaja imetlus. Keskaja, aga ka teiste kaugete ajastute või eksootiliste paikade imetluses väljendus ka rahulolematus kaasajaga. Romantikule on see aeg ja koht, kus ta viibib halvim võimalus. Igasugune muutus tõotab paranemist, aga paigalseis ja stabiilsus on masendav. Romantikud rõhutavad: pettumine valgustusajastu ideaalides, tunnete ja instinktide tähtsus, kunstnike originaalne eneseväljendus. Romantilisi kunstnikke ühendas ellusuhtumine, mitte sarnane vormikäsitlus.
1. Sissejuhatus Kujutavas kunstis on romantism suund, mis tekkis 19. sajandi algul ja kestis sama sajandi keskpaigani. Kunstis tugineb romantism samadele sotsiaalsetele ja esteetilistele alustele, millele teisteski kunstiliikides. Iseloomulik on ainestiku valimine ajaloost, legendidest, saagadest ja kirjandusteostest. Teoste tundeskaala ulatub hardusest heroilise paatoseni. Romantismis kui kunstivoolus on eredalt väljendatud kunstniku suhtumine kujutatavaisse nähtustesse, mis annab kunstiteostele erilise kõrgendatud emotsionaalse värvingu. Arhitektuuris on romantismiajastule iseloomulik minevikustiilide eklektiline taaskasutamine. 2. Romantism 18. ja 19. Sajandi vahetusel levisid kõrvuti klassitsismiga mitmesugused kunstinähtused, mida enamasti ühendatakse romantismi mõiste alla. Sõna "romantism" päritolu viitab romantismi ühele tüüpilisele tunnusele - keskaja imetlusele. Võib öelda, et kui klassitsist kaldub olemasolevat maailma parimaks pidama, siis romantikul
Õigem ongi romantismi nimetada mitte stiiliks, vaid vooluks, mis sarnast sisu väljendades kasutab erinevaid stiile. Olulisemad romantismi tunnused on järgmised (1): · sooviti kujundada tegelikkust ümber vastavalt oma südametunnistusele ja arusaamadele, vastuolud ideaali ja tegelikkuse vahel · taandumine kaasajast, mineviku idealiseerimine, keskaja rahvaluules nähti loomuliku ja tervikliku inimese kujutamist. Algas teadlik rahvaluule talletamine, avastati kõik tuntumad keskaja eeposed ("Laul minu Cidist", "Niebelungide laul" jt) ja avaldati uuesti, sellest ajast pärinevad ka vendade Grimmide ja Anderseni muinasjutukogud · ebatavalised, saladuslikud kangelased, sageli märtrid, kes ohverdasid end kõrgete eetiliste sihtide nimel · erakordse, titaanliku ja imepärase poole kaldumine, taaselustusid
PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM KLASSITSISM JA ROMANTISM Referaat Juhendaja: XXX Koostas: Su Madre Tallinn 2014 SISUKORD Sisukord 2 Sissejuhatus 3 1. Klassitsism 4 2. Romantism 6 Kokkuvõte 8 Kasutatud kirjandus 9 Sissejuhatus Klassitsism on 16.19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Romantism on kunsti (arhitektuur, kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater, kino) suund, sotsiaal-poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli 1820.1830. aastail klassitsismi asemele. Klassitsism Järjekordne suurem huvi tõusis
Neogootika, neobarokk, neorenesanss. Tuntumad olid näitks Charles Barry (Londoni parlamendihoone) ja Johann Wilhelm Krause (Tartu toomkiriku raamatukogu). ROMANTISM Romantism tuli 19. Sajandi esimesel poolel, kuid juba tunda oli selle mõju peale Prantsuse revolutsiooni. Levis Inglismaal, Hispaanias, Saksamaal ja Prantsusmaal. Tuli, kuna taheti põgeneda reaalsest maailmast ning rõhutada just ühe inimese olulisust. Romantismile oli iseloomulik keskaja imetlus, eksootiliste maade imetlus, rahulolematus kaasajaga ja boheemlus. Romantism jagunes ametlikuks ja sõltumatuks. Ametlikku kunsti tunnistas riik, sõltumatut aga mitte. Tuntumateks kunstlikeks oli Francioso Goya ( pilt „ülestõusnute mahalaskmine“) ja William Blanke (antiik ja piibel). REALISM Realism tuli 19. sajandi teisel poolel. Levis Prantsusmaal, Saksamaal, Venemaal, Skandinaavias ja Eestis. Realism püüdis eelkõige
kunstivoolude vastu. Ta tahtis saada kaasaegseks Raffaeliks. Ta ei mõistnud ühiskondlikke muutusi kunstis ja ei läinud nendega kaasa. Ta pidas oma karjääri kõige paremateks saavutusteks suuri ajaloolisi maale, mida peetakse praegu mitte midagi ütlevateks. Aktimaale ja portreid peetakse tähelepanuväärseteks ning viitavad sellele, et ta oli geniaalne joonistaja. Romantism 18.saj lõpul tõusis huvi rahvaluule vastu, eriti sotimaal ja saksamaal. Keskaegse rahvaluule juures hinnati tundeküllust ja fantiaasiat. Romantikutele oli omane fantaasia ja tundeküllus. Romantism vihjab keskaja imetlusele. Tunti huvi ka eksootiliste maade vastu. Ei oldud kaasajaga rahul. Klassitsism pidas olemasolevat maailma parimaks kõikidest, romantismil vastupidi. Romantikud leidsid, et igasugune muutus teeb maailma paremaks. Klassitsistid leidsid, et stabiilsus on õige. Romantikud olid valgustusaja ideedes pettunud. Romantikud rõhutasid tunnete ja instinktide tähtsusele
Schopenhauer kunstide tähendust? Kõik elavad erinevas maailmas, Mõjutatud Kantist- huvitu kaemus.Neutraalne meditatiivne vaatlus. Inimtunnetuse tulemus. Tõel on vabastav toime. Kõrgeim kunstiliik muusika. Mis on Hegeli arvates esteetika kui ilu filosoofia objektiks? Miks? Ta võtab esteetikat kui teadust, mis käsitleb tundeid ja emotsiooni, kuid kasutame seda ka tunnete kirjeldamiseks. Tunnete nagu hirm, kaastunne, nauding, imetlus jne. Kõnekeeles ongi kunsti ilust rääkides kasutusel sõna esteetika, kuid paremini sobiks selleks või see peaks olema kaunite kunstide filosoofia või lihtsalt kunstide filosoofia. Milline on Hegeli arvates kunsti suhe absoluutse vaimuga? Vaid inimese kui looja vaim suudab olla ettemääratusest vaba ja pakkuda esteetilist, personaliseeritud elamust. Vaid kunsti abil on võimalik otsida tõde. Vaimsus = kaunite kunstide vabadus
vabadusliikumine, rahva võitlus feodalismi ja rahvusliku rõhumise vastu ning ühiskonna laiade kihtide pettumine revolutsioonide tulemustes. Samuti Naopleoni vallutussõjad, tööstuslik revulutsioon Inglismaal, rahvuslik vabadusvõitlus Itaalias, Poolas ning Ungaris, Ameerika iseseisvussõda ja Suur Prantsuse revulutsioon. Romantism oli reaktsiooniks kodanliku korra võidule. Romantikute huvi oma rahva muinsuse, ajaloo ja rahvaluule vastu pani aluse mitmele teadusharule. Paljud romantilised teosed kajastavad kirglikku tulevikuühiskonna unistust, on feodalismivastased, seoses oma ajastu vabadusliikumisega. Isiksuse vabastamise, võõrandumise ületamise jms. Mõistetega opereerides on romantikud olnud esimesi kapitalismi kriitikuid. Kapitalismi kriitika oli enamasti ühekülgne, nähes ainult kapitalismi varjukülgi ja märkamata seda progressiivset, mida uue korra võit endaga kaasa tõi.
saj Klassitsism Prantsusmaa sümmeetriline, tegelastel dramaatilised poosid. Tagaplaanidel vähe detaile. Joonistus, Ingres. (Neoklassitsism) hele-tumeda efektide vältimine. Johann Heinrich Füssli, William Turner, Iga kunstniku kordumatu isikupära, rahulolematus kaasajaga, tunnete ja instinktide William Blake. tähtsus. Romantiste ühendas ellusuhtumine. Huvi gooti stiili, keskaegse ajaloo ja Inglismaa rahvaluule vastu. Inglise pargistiil.
Rõhutab looduslähedust, inimese arenemise (haridusega) on kaasnenud ka pahed- ahnus, rikkusejanu, kadedus. 29. Romantismi olulisemad märksõnad (individuaalsus, inimloomuse paradoksaalsus, loodus jne) Võimas romantiline vaimuliikumine 18saj lõpus ja 19 esimesel poolel.Idanes valgustuskultuuris endas.romantismi on raske määratleda. Romantikud on toonitanud iga kunstniku kordumatut isikupära. Esmatähtis on üksikisiku sisetunne. Romantism viitab keskaja imetlusele. Keskaja, aga ka teiste kaugete ajastute või eksootiliste maade imetluses väljendus aga ka rahulolematus kaasajaga. Romantikule oli see aeg ja koht, kus viibib, halvim võimalus. Romantikute pessimism (põgenemine muinasaega, loodusesse) oli protesti väljendus. Rõhutati tunnete ja instinktide tähtsust. Maailm on müsteerium, mida mõistus haarata ei suuda. Ainult kunstniku intuitsioonile võib midagi olulist avaneda
Kunstiajaloo eksami kordamisküsimused 1. Kunsti liigid. Kirjeldus. Näited. · Arhitektuur alates kiviajast on inimene midagi ehitanud, eriti silmapaistvad on olnud usuga seotud ehitised. Arhitektuur jagatakse skalaarseks (pühaks) ja profaanseks (ilmalikuks). Jumalate austamiseks püstitatud ehitisi nimetatakse kirikuteks (kristlastel), moseedeks (moslemitel) ja templiteks (kõigil muudel religioonidel). Skalaarehitised on veel kabelid ja kloostrid. Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised linnused, kindlustused. Suurt kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähtsus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkusobitamisel (ansam
loomingus idealiseerivast, tundekülmast ja staatilisest klassitsismist. Tema stiili nim. Enamasti realistlikuks, kuid see on nn. salongirealism, mis levis Pariisis 19.sajandi viimasel veerandil ning mida eriti monumentaalplastikas on nimetatud ka neobarokiks. Adamsoni stiil küpseski Pariisis, kuhu kunstnik siirdus 1886 mitmeks aastaks. Adamsoni parimad teosed on väikesed naisfiguurid, mille põhisisu on kaunite kehavormide imetlus ja vähevarjatud erootika, näiteks "Laeva viimne ohe", "Aja lend" või "Laine ainuke suudlus". Adamsoni stiil on voolav, maaliline, elegantne, aga mõnikord pealiskaudselt teatraalne. Adamson valitses meisterlikult erinevaid skulptuuritehnikaid ja materjale, aga eriti virtuooslik oli ta pirnipuu nikerdajana. Tsaarivalitsus tellis temalt mitmeid ausambaid, eriti sõjaväeosadele ja laevadele. Nähtavasti ilusaim nende hulgas on 1906 püstitatud "Russalka", mis Tallinna rannas
David’i teos sai ajaloolise maali eeskujuks mitmeks aastakümneks. 5. ROMANTISM 19. sajandil ilmnenud maailmatunnetus, mis väljendus ka maalikunstis. Iseloomulikuks jooneks oli huvitumine keskajast, hinnati tolleaaegset fantaasiarikkust, tundeküllust ja salapära. Kunstnike seas kehtis mõte: „ kunstnik peab elama omas ajas”, seega jäi õukonnakunst tagaplaanile ja esile tõusid ühiskondlikud teemad ja rahulolematus kaasajaga, mis väljendus imetluses kõige eksootilise vastu. 1800- 1824 kogus eriti populaarsust ajaloomaal, mis sai oluliseks rahvusliku meeleolu väljendajaks. Tekkis ka uus arusaamine maastikust. Esimest korda kunstiajaloos väljendas kunstnik maali kaudu oma maailmanägemust, mitte tellija tahet või oskust järgida rangeid reegleid. Joonekäsitlus andis edasi tunnet ning sellega rõhutati maali tasapinnalisust. Moonutati figuure anatoomiliselt. Tegelaste juures pole enam niivõrd tähtis
Rahvuslikult meelestatud kunstnikud tahtsid täita oma rahva ootusi. Nad said tuge uusromantismi ideoloogiast, mis pidas väärtuslikuks eksootikat ja ürgset primitiivsust. Seda suutsid pakkuda Euroopa äärealade rahvad, sealhulgas meie naabrid Põhjamaades. Lääne- Euroopa uusromantism soosis individualismi ja kunstniku originaalsust, Põhjalas aga põimus uusromantism rahvuslusega. See tõi kaasa sümbolistlike teemade asendumise rahvusromantilistega. Sümbolismile olid tähtsad kordumatu üksikisiku elamused või hoopis ajatud, üldinimlikud, kosmopoliitilised teemad. Rahvusromantism aga tahtis väljendada kollektiivseid ideaale ja tõlgendas oma rahva ajaloo, rahvaluule ja mütoloogia tegelasi kangelastena ning rahvusliku ühtsuse sümbolitena. Põhja-Euroopas levis rahvusromantism eriti nende rahvaste kunstis, kellel tollal veel polnud iseseisvat riiki, seega norra ja soome kunstis. Norra maalikunstnikud tahtsid esialgu rahvuslust teenida realismi vahenditega
Romantismist pärineva arusaama järgi kujunesid eeposed rahvaluulest, lühematest eepilistest lauludest ning ühendati siis tervikuks. Allikaid oli küllap teisigi muistsed proosapärimused, saagad. Kangelaslaule kandsid ette elukutselised laulikud: Prantsusmaal zonglöörid, Hispaanias hulgaarid, Saksamaal spiilmannid. Nad rändasid ühest maapaigast teise, esinedes enamasti pühade ajal linna- ja külaplatsidel. Värvikamad episoodid nende esinemistest kandusid lühematesse rahvaluule vormidesse. Kasutasid esinemise ajal retsitatiivi, muusikariistade saadet, zeste, miimikat, farsilikke veiderdusi. Mõni rändlaulik võis ise autor olla alates 12. sajandist võisid nad ka kirjaoskajad olla. Peegeldavad kohati faktilähedast, kohati müütidesse hämardunud ajalugu; kord lähemat, kord kaugemat. Mõnedes on arenevat rahvusteadvust rohkem kui teistes. Esindavad kollektiivset elutunnet, tõstavad esile rahva hingelaadi, iseloomuomadusi, püüdlusi
Kunstiajalugu aeg stiil 40 000 e.m.a. kiviaeg 10 0003000 e.m.a. neoliitiline kunst 40001530 e.m.a. Vana-Mesopotaamia 3000 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Egiptus u 30001100 e.m.a. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene 1600 e.m.a.539 m.a.j. Assüüria ja Uus-Babüloonia 480323 e.m.a. Vana-Kreeka klassikaline aeg 323 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Kreeka hellenistlik aeg 509 e.m.a.476 m.a.j. rooma kunst 3.saj. ristiusu teke 4.saj. kirikute ehitamise algus 5271453 Bütsantsi kultuur u 8621582 vanavene kunst 7.saj. lõpp5.saj. e.m.a. sküüdid, keldid, viikingid 493604 merovingid 717962 karolingid 10. saj.1192 romaani stiil 11081485 gootika 14. saj. eelrenessanss 15. saj varar
inimkogemust. Võrdleme sellega, mida teame ja tunneme. Kunst teab meid asjadest teadlikumaks, võib olla ka alternatiivide läbi mängimine, fantaseerimine. Kunstil on oluline funktsioon meie paremaks inimeseks tegemisel. Veel funktsioone. Kunsti eesmärk ka teatud tunnete esile kutsumine. Aristoteles eristab jäljendamise objekte või esemeid ehk siis mida jäljedatakse. Inimeste kirgesid, tundeid ja eluta maailma objekte. See ei pea olema päriselt eksisteerinud. Võib olla fantaasia. ESTEETIKA AJALUGU II Kristlik keskaeg Euroopas · Keskaja (3./5. 14./15. Saj) esteetika-arusaamu mõjutas ristiusk: eristati metafüüsilist ilu mõistet ja kunstiteooriat. Ilu peeti Juamala objektiivseks omaduseks, mida inimesed suudavad (oma kunstiteostes) küll nähtavale tuua/peegeldada, kuid mida nad ei suuda ise luua. · Keskaja lõppu tähistab renessanssi jõudmine Euroopasse. · Arusaam kunstist muutus keskaja jooksul palju: varakeskajal (u 3/5
nime. Fontainebleau loss- seal kujunes välja omaette arhitektide, sisekujundajate, skulptorite ja maalijate koolkond. Kunst 17. sajandil 19. Millist ühtset stiilinimetust kasutatakse 17. sajandi kunsti kohta? Barokk 20. Iseloomusta Flandria 17. sajandi tuntuima kunstniku Peter Paul Rubensi loomingut. Flaami maalikunsti suurim esindaja, kes viis ellu baroki ideaalid, oli Pieter Pauwel (Peter Paul) Rubens (1577-1640). Edu ja imetlus saatsid Rubensit juba ta loomingutee algusest peale. Ta sai nii ohtralt tellimusi nii kodu- kui välismaalt, et pidi nende täitmiseks kasutama hulgaliselt õpilasi ning abilisi. Kümnete kaupa valmis tal ajaloolise, mütoloogilise või muu sisuga töid. 21. Mis on paraadportree ja keda loetakse paraadportree rajajaks? Van Dycki tuntakse peamiselt portretistina, tema lõi uue alaliigi portreemaalis, nn. paraadportree, kus kujutatav inimene püütakse esitada võimalikult meeldiva,
mitte tellija tahet või oskust järgida reegleid. Maaliti oma mõtteid, anti edasi oma muljed, ei kopeeritud loodust. Inglise romantikud eelistasid akvarelltehnikat. Prantslased kasutasid hiiglaslikke lõuendeid. Kunstnikud võtsid eeskujuks keskaja renessanssi või barokikunsti, samas aga kasutati ka klassitsistlikku stiili. Romantism ühendas temaatika keskaeg, kauged maad, fantastika, ülevad maastikud kuuvalgel, meri ja kunstniku kordumatu isikupära rõhutamine. Romantism väljendas kahtlust ja pettumust kaasajas. Valitsesid unistavad ja luulelised meelelaadid. Maaliti maastikumaale ja ka ajaloomaale(lahingustseenid). Tunti huvi rahvaluule ja kunsti vastu. Vastandati ilusat ja inetut, head ja halba. J. M. William Turner tähtsamaid inglise romantikuid(1775-1851). Temeraire viimne teekond Suurepärane meremaalija. Merepildid mõjuvad võimsate romantiliste lavastustena. Algust/lõppu raske määratleda.
idealiseerida. Pariisis hakkas levima salongikunst: juba tunnustatud kunstnikutest zürii kujundades näitusesaalide ilme oma maitse järgi, andes seeläbi ehk vähemtuntule kunstnikule `tõelise kunstniku` tiitli. Romantism 19. sajandi esimestel kümnenditel olid mitmed Euroopa riigid haaratud rahvaliikumistest võõraste võimude või omamaiste rõhujate vastu. Rahulolematus kaasajaga, uute eeskujude ja ideaalide otsimine, kangelaslikkus, mis seda ajajärku iseloomustavad, kajastus ka kunstis. 19. sajandi esimese poole vaimuelu suunaks oli romantism, mis ilmnes nii kunstis, kirjanduses kui muusikas. Vastukaaluks valgustusaja liigsele mõistuspärasusele rõhutasid romantikud tunnete tähtsust, hindasid vabadust ja isikupära. Romantismile on omane kriitiline, st arvustav suhtumine oma kaasaega; huvi ajaloo, religiooni ja
läänetuule kandlena, mis ürgloodus loitsiv- lõppvärsi hüüatuses "kuule!" .Luuletuse lüüriline emotsioon oleks aga vaevalt täiuslik ilma viimase värsi küsimuseta ,, kui saabub talv, ons kaugel kevadkuu", millest kõrvuti kevadeloo- tusasega aimub ängistuski. Kuigi loodus ringleb oma suures kindlas rütmis ja toob languste järel inimkonnale uusi ootusi, laseb luuletaja avara kõiksuse ja kollektiivse elu taustal tunda ka konkreetset inimest oma kordumatu elusaatusega. Luuletaja soov ürglooduse üheks saada pole siiski muu kui vaid soov unelm. Lõppstoofis elab luuletaja küll kaasa uue kevade tulekule ja loitsib oma loomingu uue maailma sündi ent eelviimases stroofis ulatub elu raskuse painet ka luuletust kroonivasse küsimusse. Walter Scott Ajaloolisele romaanile pani aluse ja seda viljeles edukalt soti-inglise kirjanik Walter Scott, kes kirjutas ühtekokku ligi 30 romaani Suurbritannia ajaloo teemadel. Scotti teostest algas
2) valgustusrealism püüd läheneda kaasajale, näidati lihtsat inimest elukeskkonnas; hüljati klassitsismi reeglid; reaalne ühendati ideaalsega, näiteks üks tegelane ideaalne; Diderot Montesquieu 3) sentimentalism märgib valgustusideede kokkuvarisemise algust; üleskutse: eemale tsivilisatsioonist looduse rüppe; klammerduti tundeellu; Rousseau(pr) Richardson(ingl) Tähtsaim kirjanik J.Swift ROMANTISM (19.saj) 19.saj esimene pool rahulolematus olemasolevaga, pettumine kaasajas, maailmavalu, kogu maailma ebaõiglus ebamääraste ideaalide loomine paratamatu lõhe tegelikkuse ja ideaalide vahel taandumine kaasajast tundmuste, jõuliste elamuste, fantaasia eriline rõhutamine (eksootika, salapära); kangelased on kirglikud, uhked, ümbritsevaga vastuolus melanhoolia (arusaamatu kurbus) rahvuslikkus, pöördumine oma rahva ajaloo ja rahvaluule poole vabaduseülistus
sügavikesse, mis vaimule on rõõmutud. Nägemiseks tuleb teha vaataja sarnaseks vaadatavaga, n:ei näe päikest silm, mis pole olnud päikese sarnane, ilu ei näe hing, mis pole ise ilus. Iga millegi tegija peab olema tugevam tehtavast, sest ta peab endast osa ära andma. Me ei näe asja ilu siis, kui see on väljaspool meid, vaid kui see siseneb meisse. Kui keegi imetleb midagi, mis on tehtud millegi teise järgi, suundub ta imetlus sellele, mille järgi on see tehtud. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. Aquino Thomas. Kosmoloogiline harmoonia asendub jumaliku harmoonia printsiibiga. Filosoofiat kasutati religiooni teenistuses ja selle sisuks ning eesmärgiks oli päästa oma hing. Maailmas valitseb lõputu astmete hulgaga hierarhia, mille alumises otsas on kõige madalamad asjad ning ülemises otsas jumal. Koht, kus inimene on sündinud ja elab, on tema lahutamatuks omaduseks
ja õpetlikkust teemades. Kuna antiikskulptuuri tunti hoopis paremini kui sama ajastu maalikunsti, meenutavad inimesed klassitsismiaja maalidel oma selgete vormide ja rõhutatud piirjoontega pigem skulptuure. Värvidele pöörasid kunstnikud vähe tähelepanu, need olid tihti tuhmid, varjunditeta. Romantism 19. sajandi esimestel kümnenditel olid mitmed Euroopa riigid haaratud rahvaliikumistest võõraste võimude või omamaiste rõhujate vastu. Rahulolematus kaasajaga, uute eeskujude ja ideaalide otsimine, kangelaslikkus, mis seda ajajärku iseloomustavad, kajastus ka kunstis. 19. sajandi esimese poole vaimuelu suunaks oli romantism, mis ilmnes nii kunstis, kirjanduses kui muusikas. Vastukaaluks valgustusaja liigsele mõistuspärasusele rõhutasid romantikud tunnete tähtsust, hindasid vabadust ja isikupära. Romantismile on omane kriitiline, st arvustav suhtumine oma kaasaega; huvi ajaloo, religiooni ja
· Info. Sissejuhatus. Keskaeg (13-15 sajand) · Renessansi ja barokiajastu kirjandus (16-17 sajand) · Valgustusaja ja klassitsismi kirjandus (18. sajand) · Romantism ja sajandivahetuse kirjandus (19. sajand) · Sajandialguse kirjanikud, ungari avangard ja ajakiri Nyugat ja selle esindajad I (20 sajandi esimene pool) · Ajakirja Nyugati esindajad II (20. sajandi esimene pool) · Ungari kirjandus pärast II maailmasõda: Proosa- ja draamakirjanikud · Ungari kirjandus pärast II maailmasõda: Luuletajad
võigastest stseenidest ja kannab usulist sõnumit inimeste patust eemale hoidmiseks ja näitab põrgu kõikvõimalikke koledusi: ,,Lõbude aed", ,,Heinakoorem", ,,Narride laev", ,,Kadunud poeg". Boschi loomingut peetakse sürrealistide eeskujuks. Kõrgrenessansi kunstnikest tuntuim oli Pieter Brueghel vanem, keda on nimetatud ka talupoegade Bruegheliks. Teostes kujutas ta usustseene ja tavalist talupoegade elu, järgib mõnikord Boschi eeskuju fantaasia rohkuses: ,,Jahimehed lumes", Pimedad". Renessanssi lõppedes hakati liialdama valguse-varju, värvikuse, dramaatika ja temaatikaga. Arenes manerism, mis on suurmeistrite jäljendamine, kuid elukaugemate värvidega ja rahutu. Maneristid olid itaallane Tintoretto ja hispaanlane El Greco. Ühtlasi arenes uus suund kunstis, mis oli dünaamilisem. Barokk Euroopas toimus 17. saj. maailmapildi avardumine: kauged maad, loodus, eksootika. 17. sajandi kunsti ühisnimetuseks sai barokk
1. Sumeri ja Vana Egiptuse kultuuride võrdlus sarnasused ja erinevused. Sarnasused: · Kirja olemasolu (u 4 at-st). Sumeris kiilkiri, Egiptuses hieroglüüfid. · geograafiline asetus (elukorraldust juhivad jõed, inimeste elu sõltub jõgedest, üleujutuste tagajärjel jääb jõe kallastele palju viljakat muda, mis aitab kasvatada erinevaid taimekultuure) · Mõlemal väga keeruline surnute kultus. Arusaam, et eksisteerib teispoolsus (parem, igavene), kuhu pääseb surma kaudu. Palju reegleid ja rituaale. Surnutega käiakse väga austavalt ümber. · Mõlemas kultuuris suured sakraalehitised (templid, püramiidid). Sumeris tsikuraat e astmikpüramiid (3st astmest koosnev). Egiptuse templites palju sambaid ning suured ja massiivsed jumalakujud. · Nii Sumeris kui Egiptuses teatud esteetiline kultuur. Töötasid välja arusaamad, mis on ilus, kaunis (kunst) ja mis on argimaailm. Sumerid kasutasid kunstis abstraktseid kujutisi. Kunst on seotud erinev
· 2. Barokk. Maalikunst Hispaanias. Flandrias 17.sajand Flaami maalikunstis oli meelisteemadeks pühakute kannatused ja võituslikult pingelised piiblistseenid. Nende kõrval maaliti ohtralt ka mütoloogilisi lugusid, kaasaja sündmusi ja portreid. Kujutavat anti edasi äärmiselt elamuslikult, kasutades tugevaid valguse ja varju efekte. Flaami maalikunsti suurim esindaja, kes viis ellu baroki ideaalid, oli Peter Paul Rubens (1577-1640). Edu ja imetlus saatsid Rubensit juba ta loomingutee algusest peale. Ta sai nii ohtralt tellimusi nii kodu- kui välismaalt, et pidi nende täitmiseks kasutama hulgaliselt õpilasi ning abilisi. Kümnete kaupa valmis tal ajaloolise, mütoloogilise või muu sisuga töid. Tema fantaasiaküllaseil figuurirohkeil kompositsioonidel on barokipäraselt dünaamiline ülesehitus. Ka usuteemalised pildid lahendas Rubens enneolematu jõu ja kirega. Maiseid rõõme ja elu küllust
annaabi.ee 
