50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-09-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
74 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
katrin004
Õppematerjali autor
KLASSITSISM JA ROMANTISM 1750-1850 suurte muutuste aeg Euroopa kunstielus, tekkisid kunstinäitused ja kunstikriitika, vähenes kunstitellijate roll. Tekkisid 2 kunstisuunda, mis olid samaaegsed ja osaliselt läbipõimunud: klassitsism ja romantism. Klassitsism (lad.k classicus esmaklassiline, parim) Nii nimetati seda stiili Kesk- ja Ida-Euroopas. Inglise ja prantsuse keeles nimet. neoklassitsismiks. Varaklassitsism kuni 1800, kõrgklassitsism pärast seda. Prantsuse klassitsism jagatakse mõnikord 3 etapiks: 1)1760-1790 Louis XVI stiil; 2) 1790-1800 direktooriumistiil; 3)1800-1820 ampiirstiil. See on kindlate vormitunnustega stiil, mõistuslik, reeglipärane ja harmooniline. Võeti eeskujuks antiikkunst. Seda soodustas antiigi pärandi kättesaadavuse tõus väljakaevamised, teadustööd. Nt Winckelmanni teos "Antiikkunsti ajalugu". On seotud valgustajate ideoloogiaga. Usuti mõistuspärastesse loodusseadustesse ja nendele toetuvasse maailmakorda
Miks on raske määratleda romantismi? Romantismi on võrreldes klassitsismiga raskem määratleda ja iseloomustada, eelkõige sellepärast, et üldiste reeglite asemel on romantikud toonitanud iga kunstniku kordumatut isikupära. Nii kunstiloomingus kui ka kunsti tajumises on romantikule esmatähtis üksikisiku sisetunne. Seetõttu on romantismil palju tunnuseid. Romantismi mõiste päritolu Selle kohta on mitu seletust. Keskajal kasutati Lõuna-Euroopas sõna „romanss“ rahvakeelsete, s.o. romaanikeelsete rahvalaulude ja muinasjuttude kohta, et neid eraldada ladinakeelsetest tekstidest. Keskaegse rahvaluule juures hinnati selle fantaasia- ja tundeküllust ning teatud salapära; seetõttu seostus sõna „romanss“ sellise kaasaegse kunstiga, kus leiti samu tunnuseid. Romantismi põhitunnused Sõna „romantism“ päritolu viitab romantismi ühele tüüpilisele tunnusele- see on keskaja imetlus. Selle tärkamiseks oli mitmeid põhjusi. Šotimaal, veel enam Saksamaal oli keskaja m
elama. Seega hakatigi antud rühma kutsuma Barbizoonlasteks. *Barbizoni koolkond tegeles maastikumaaliga. Nad loobusid väljamõeldud, fantastilistest ja põnevatest motiividest ja hakkasid maalima ainult seda, mida enda ümber nägid. Nende meelest oli kunstis kõige tähtsam tõde. Loodusest võtsid nad piltide üksikasjad, värvitoonid ja isegi kompositsiooni. *Keskse tähtsusega meister oli nende hulgas Théodore Rousseau (1812-1867). 6. Klassitsismi arhitektuur: *Arhitektuuris kasutati rohkesti sambaid, kupleid ja kolmnurkseid viile. * Ehitati suuri harmoonilisi ansambleid (näiteks Peterburis). *Eestis esindavad klassitsismi Tartu Ülikooli peahoone (18031809, arhitekt J. W. Krause), Toompea haldushooned ja hulk mõisaansambleid.
Lõpmatusega võimaliku ühinemise vahendiks peavad romantilise koolkonna esindajad armastust, müstilist loodusekultust, taideloomingut, religioosseid elamusi. Nad idealiseerivad feodaalset katoliiklikku minevikku. Mõningad neist läksid üle katoliku usku, muutusid restauratsiooni ideoloogideks. Hiljem tekkisid romantilised koolkonnad Prantsusmaal, Poolas, Itaalias, Hispaanias, Taanis ja USA-s. ROMANTISM KUNSTIS Väljaspool Prantsusmaad ei olnud klassitsism 18. ja 19. sajandi vahetusel sugugi ainuvalitsev kunstivool. Klassitsismiga kõrvuti levisid mitmesugused kunstinähtused, mida enamasti ühendatakse romantismi mõiste alla. Sõna "romantism" päritolu viitab romantismi ühele tüüpilisele tunnusele - keskaja imetlusele. Võib öelda, et kui klassitsist kaldub olemasolevat maailma parimaks pidama, siis romantikule on see aeg ja koht, kus ta viibib, halvim võimalus. Romantikute arust on
Kuid ikkagi 700 maali ning paljude suurepäraste graafiliste lehtede autor suri unustatuna viletsuses. Alles hilisematel aegadel on teda vääriliselt hindama hakatud. Hals. Mustlanna Vermeer. Pitsikuduja Klassitsism 18. sajandi teisel poolel arenes Prantsusmaal välja uus stiil, mis võttis oma eeskujud otseselt antiikkunstist. Seda nimetatakse klassitsismiks. Osa prantsuse klassitsismi tekkepõhjustest on ühiskondlikku laadi. Kuninga ja aadlike poolt soositud, kergemeelset ajaviidet väljendavale rokokoole seadis kodanlus vastu oma, tõsisema ja rangema kunsti. Kui 1789. aastal puhkes Suur Prantsuse Revolutsioon, asus klassitsistlik kunst ülistama revolutsiooni
iseloomu. Lihtsate inimeste töökus, ausus ja perekonnaõnne. Ta austas madalmaade kunsti. Itaalia Põhiliselt levis maalikunst, tähtsaimaks keskuseks oli Veneetsia, veduudimaalijad. Tuntuim Canaletto. Tiepolo töötas saksamaal, tegi würzburgi lossi sisekujunduse, oli barokne. Tema maalide temaatika oli juhuslik, see sidus teda rokokooga. Inglismaa kunst 17-18 saj 17. saj esimesel poolel oli tugev kuningavõim, kuningate mõju on arhitekruutile väga väike. Õukonna maitse oli baroklik klassitsism. Lähtekohaks arhitektuuril oli kõrgrenessanss. Mille maaletoojaks oli kunstnik Inigo Jones, kes oli reisinud Itaalias ja oli vaimustunud balladio loomingus, teda peetakse inglismaa balladionismi rajajaks. Temalt telliti ka Whitehalli loss inglismaal, kuid see tema eluajal valmis ei jõudnud. Kunstnikud olid peamiselt mandri euroopast. Eriti Hollandist ja Madalmaadest. Nad töötasid inglise kuninga õukonnas(Van Dyck). Whitehalli banketimaja maalid on teinud Rubens. 17
kasutusele J J Winckelmann, esialgu 5-4.saj eKr kohta. Seda aega pidas parimaks ning see seisukord püsib tänapäevani. Winckelmann oli tegev ka arheoloogina Lõuna-Itaalias Napolis. Rõhutas antiigi täpset matkimist. Winckelmann ütles, et kunst peab olema lihtne, staatiline ning rahulik. Suursugune suured vormid arhitektuuris, antiiktemaatika. (eepos populaarseim kirjanduszanr) Levis esialgu Prantsusmaal Diderot ja Voltaire'i tõttu, Itaalias oli barokk kauem. Klassitsism jaotatakse mitmeks perioodiks. Varaklassitsism 1760-1800. Kõrgklassitsism -19.saj esimene pool, hinnatakse kõrgemalt, läks moest 19.saj keskel. Klassitsism kodusnes kiiresti kujutavas kunstis, püsis kuni 19.saj lõpuni, nimetatakse hilisklassitsismiks ehk akademismiks. Maalikunstis keskseks joonistus, värvid tagaplaanil. Maalikunstis kehtestati zanrite hierarhia: kõrgemad (portree, antiik, ajalooline, religioosne) ja madalamad (maastik, olustik, natüürmort)
Kunstiajaloo eksami kordamisküsimused 1. Kunsti liigid. Kirjeldus. Näited. · Arhitektuur alates kiviajast on inimene midagi ehitanud, eriti silmapaistvad on olnud usuga seotud ehitised. Arhitektuur jagatakse skalaarseks (pühaks) ja profaanseks (ilmalikuks). Jumalate austamiseks püstitatud ehitisi nimetatakse kirikuteks (kristlastel), moseedeks (moslemitel) ja templiteks (kõigil muudel religioonidel). Skalaarehitised on veel kabelid ja kloostrid. Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised linnused, kindlustused. Suurt kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähtsus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkusobitamisel (ansam
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid