FREDERIC CHOPIN (1810-1849) Chopini teosed mõjutasid paljudele 19. sajandi heliloojate loomingut, kellele Chopin kui esimesi romantikuid näitas teed tundeküllase kunsti rajamisel. Euroopa muusikaelu keskuseks Pariisi võis 19. sajandi esimesel poolel kohata paljude teiste rahvaste nimekaid kunstnikke ka kirjanikke. Eriti rohkesti ole nende seas poola pagulasi. Frédéric Chopin oli poola helilooja ja pianist, kes pani aluse poola rahvuslikule koolkonnale muusikas. Teda on nimetatud üheks kuulsaimaks ja mõjukaimaks heliloojaks klaveri alal. Teda on nimetatud isegi klaveripoeediks.
REALISM PRANTSUSMAAL 1. Võrdle romantikuid ja realiste. Mille poolest erines see, mida nad maalisid? Romantikute lemmikteemaks oli metsiku looduse ülistus. Realistid loobusid väljamõeldud, fantastilistest ja põnevatest motiividest ning hakkasid maalima ainult seda, mis nende ümber oli. 2. Kes oli John Constable? Miks me räägime temast käesolevas peatükis? Keda ta mõjutas? Inglise kunstnik, tal oli sugemeid realismist 3. Mida huvitavat hakkas alates 1830. Aastatest juhtuma Barbizoni külas? Keda külaelanikest tead nimepidi? Inimesed pühendasid enda looduse ilu ülistamisele. Corot 4. Milliseid mõtteid äratab sinus J.-F. Millet' maal ,,Viljapeade korjajad"? Esiplaanil vaesed naised, taamal kullakad viljakuhilad. Vaesed naised korjavad päevase koristuse ajal maja pudenenud viljapäid. Kurb meeleolu, vaesus, ränk töö. 5. Millisena kujutas inimesi Honoré Daumier? Tema tegelased on võetud argielust, kuid need ei ole ju...
romantism ,kostüümi ja peamiselt näitleja tõep massistseenide ärases, kuid tugevate ajaloolist tõepära. tundmustega mängus. Keskseks kangelaseks Lavakõnemuutus sai isiksus, kes unistab elulisemaks vabadusest ja intonatsioonirikkama ja õiglusest ning astub ks ning seostus võitlusse reaktsiooniga. hoogsama zesti ja liikumisega. Romantikuid · Franz Grillparzer, Theodor Altermann, Gustavo Adolfo Becquer, William Blake, Vincenzo Bellini, Henrik Wergeland, Fryderyk Chopin, Hector Berlioz, Achim von Arnim, Hans Christian Andersen, Karel Hynek Mácha, Ferenc Liszt, William Cullen Bryant, Aleksandr Borodin, Mihai Eminescu. Romantikuid Kasutatud allikad · https://www.google.ee/search?q= %D1%80%D0%BE%D0%BC %D0%B0%D0%BD %D1%82%D0%B8%D0%B7%D0%BC&bi w=1366&bih=643&source=lnms&tbm=
klaveriõpetajateks oli ta isa ja ta vend Ignaz. Schuberti mitmekülgne muusikaline haridus ei tuginenud professionaalsetele alustele. Schuberti looming oli järjekindlalt realistlik. Tema muusikas valitsesid lüürilised tendentsid, kuid talle polnud omane ei hüpertrofeerunud subjektivism ega tegelikkuse viirastuslik moonutamine, ei neurasteenilisus, liialdatud ekstaatilisus ega erootilisus, mis iseloomustasid reaktsioonilisi romantikuid. Schuberti ja tema koolikaaslasi sidusid sügavad ning püsivad huvid. On iseloomulik et Schuberti sõpradeks ei olnud tema klassi- või eakaaslased, vaid sageli temast mitu aastat vanemad või nooremad poisid. Schubertil arenes välja väga hea luulekunsti tunnetus, lisaks tugev saksa luulekeelne taju. Viimaste aastate loomingus väljendas Schubert oma protesti ümbritseva elu sünguse ja näiliku lootusetuse vastu.
Sophie Trébuchet (17721821) Abel Joseph Hugo (17981855) Eugène Hugo (18001837) Adéle Foucher (1803-1868) 4 last Ema ja isa läksid lahku, elas ema juures Looming Esimene proosapala: "Islandi Han" (1823) Näidendid: "Cromwell" (1827), "Hernani" (1830) Romaanid: "Jumalaema kirik Pariisis" (1831), "Hüljatud" (1862) Luulekogud: "Oodid" (1822), "Oodid ja ballaadid" (1826) Kirjaniku tähtsus, tsitaat Kirjaniku tähtsus: Mõjutas palju romantikuid ja klassitsiste Tsitaat: Surra pole midagi, hirmus on mitte elada Nii kaua kuni inimene elab, peab ta seda võtma täiel rinnal. Huvitavat Hugo riiklikud matused tõid 1885. aastal Pariisi tänavatele rohkem elanikke, kui linnas tollal elas. Tema kogutud teosed võtavad enda alla 14 köidet tihedat teksti, kokku üle 12 000 lehekülje. Hugo julgus, et kuidas ta julges avalikult Napoleon'i nimetada riigireeturiks Kasutatud allikad
Tänapäeval on ideaali aluseks kindlasti pikk kasv, pronksikarva nahavärv ja täiuslikult arenenud lihastega. Minu arust peaks arenema mehelikkuse ideaal nii kaugele ,et peaks teab, kes ta on ja ei pea kogu aeg üritama mängida machot või ei ürita kogu aeg ära panna kõigile. Mehelik mees on viisakas, abivalmis, hoolitseb oma keha ja vaimu eest. Mehi on väga erinevaid. Siin päikese all leidub nii kaabakaid, südamlikke romantikuid ja muidugi ka on olemas lähedust hindav, hoolitsev, naist väärtustav ja toetav Mees. Selline mees näib maamunalt jäädavalt lahkunud olevat. Ta on kuhugi justkui kadunud. Meeste elukäik raha nimel pereelu ja laste arengu turvalisust kaalule seada pole õige. Täiskasvanud mees ühiselamutüüpi majutuskohas tööd raha nimel orjates hukutab enda ja pere. Ühel heal päeval tulevad sinu lapsed ja küsivad : isa, kus sa siis olid kui ma õppisin
· Muusikalis-dramaatilised teosed. Schumanni looming on auga vastu pidanud aja katsumustele, selle paremik kuulub peamiselt kahte valdkonda - klaverimuusika ja laulud. Schumanni loomingu tüüpilised jooned võiksime kokku võtta järgmistes punktides: · Suur uudsus. Schumann leidis omapärase muusikalise väljenduse. · Hingesugulus Schuberti viimaste eluaastate loominguga, kus inimtunded ja psühholoogia on helilooja tähelepanu keskpunktis. · Fantastika. See kõiki romantikuid haarav motiiv on tugevalt esitatud ka Schumanni loomingus. · Loodus esineb Schumanni loomingus alati seotult inimese tunnetega, seotud autori enda üleelamustega. · Schumann oli eelkõige lüürik, seepärast ta loomingu paremik kuulub klaverimuusika ja laulu valdkonda. · Lüürikuna kirjutas Schumann palju miniatüüre ja miniatüüride tsükleid (nii klaveri, kui ka vokaalmuusikas). · Schumanni muusikaline keel on väga mitmekülgne
, Võrdsus!, Vendlus!, Montesquieu, Voltaire, Rousseau Saksamaa: ,,Torm ja tung", Herder, Goethe Romantism 18 saj lõpp 19 saj I pool- tekkimine seotud Napoleoni vallutussõdade ja S Pr revolu, Pettumuse ajajärguga langes kokku, vabaduse- ja õiglusepaatos, sai alguse Saksamaalt ja Inglismaalt, Kultuseks looduse- ja loomulikkuseihalus, igatseti pageda ühiskondlikust lärmist loodusesse, mineviku idealiseerimine, lihtsad inimesed ja rahvas tervikuna hoiavad endas looduse puhtust, romantikuid lummas võõraste maade eksootilisus (Vahemeremaad), lüürika esiplaanil, rõhutati inimese individuaalsust ja subjektiivset kogemust, põlati massivaimu sellele vastandati geenius, rüütliromaani tunnused: imed, maagiad, seiklused, üleloomulikkus ja fantastika, valgustusele vastandati rahvuslikkus, maailmakultus, maailmakirjandus, rahvuskultuur, rahvuskirjandus, religioosne elukäsitlus, Walter Scott: tekkis ajaloolise romaani zanr
Kirjanduses: Johann Wolfgang Goethe, Victor Hugo, Alexandre Dumas vanem, Aleksandr Puskin, Mihhail Lermontov Muusikas: Franz Schubert, Fenerc Liszt, Fryderic Chopin, Richard Wagner, Johannes Brahms, Modest Mussorgski, Nikolai Rimski-Korsakov, Pjotr Tsaikovski Romantism levis kõige enam maalikunsti, vähem skulptuuris ja arhitektuuris valitses historitsism minevikustiilide taaselustamine (neogooti, neorenessanss, neobarokk). Romantikuid ühendas elulaad mitte maalilaad. Tunnused kunstis: · Rahulolematus kaasaja vastu · Keskaja ja eksootiliste maade imetlus · Idealiseerisid minevikku ja kaugenesid tegelikkusest · Puutumatu looduse imetlus · Tunnete rõhutamine · Boheemlus isikupära rõhutamine · Huvi oma rahva muinsuse, ajaloo ja rahvaluule vastu · Ainestik võeti legendidest, saagadest, kirjandusteostest ja ajaloost · Maastikumaali õitseaeg
E.A.Poe poeetika 1. E.A.Poe oli üks esimesi romantikuid kuid tema arusaamad pärinesid17.sajandil valitsenud klassismist. Kirjandus ja kunst pidi olema mõistuspärane. Tunded olid keelatud. Armastus oli labane. Valitses peenutsemine. Poe üks tähtsamaid arusaamu oli, et ei ole midagi sellist maailmas mida ei saaks mõistusega lahendada. Teiseks tähtsamaks põhimõtteks oli "ilu loomine". Seoses sellega jõudis ta järeldusele, et inimesel on siin maailmas võimatu teostada oma ideaali
loomingus kasutama. Nad pidasid väga tähtsaks rahvusliku koloriiti. Erilist tähelepanu pöörasid romantikud isiksusele. Tihti on romantikute teoste peategelaseks mingi eriline inimene või kunstnik. Kunstniku käsitleti kõrge olendina, kellele oli tõde kõige kättesaadavam ja kelle missiooniks oligi tõe kuulutamine. Nad pidasid tähtsamaks tundeid. Nad ütlesid: MÕISTUS VÕIB EKSIDA, TUNDED MITTE KUNAGI. Romantikuid huvitas väga intuitsioon, inimeste tundeelu ja alateadvus. Mineviku tasakaaluka, mõistusliku ja distsiplineeritud inimese asemele tuleb nüüd tasakaalutu tundeinimene, keda iseloomustab ere kujutlusvõime a ülitundlikus. Romantikute meelisteemaks on armastus (õnnetu, ülistamine jne). Romantilisele muusikale on omane meloodia suur väljenduslikkus. Viisid on väga kaunid ja tunglevad. Teemad on ulatuslikud, sageli sekventsilised. Tihti on romantiline muusika programmiline
a Isamaasõda ja võit Napoleoni vägede üle. 1825.a dekabristide ülestõus, samuti ka dekabristide ideoloogia, pettuusmeeleolud, mis tulenesd detsembriülestõusu mahasurumisest ja Euroopa rahvaste vabadusvõistluste nurjumisest sajandi esimese kolmandiku lõpuks. Ja lõpuks veel ka sõjatevus Kaukaasias. *Vene romantisi maailm on rõhutatult tsentreeritud selle keskmes on romantiline isiksus, tema tundeelu, vabadusiha, püüdlused ja pettumused. *Esimesi vene romantikuid - lüürlis eleegilise romantismi esindaja V.Zukovski aavas vene luulele inimese hinge. Individuaalse inimes hinges peitub kogu maailm. *Romantilisele poeedile jääb võimalus ka põgeneda tsivilisatsioonist vaba ja suursugus looduse rüppe, tõmbuda oma unistuste maailma, vaadata ümbritsevale läbi vabastava iroonia või valida aktiivse protesti, võtluse tee. *Z lüürilises luules on valdavaks unistuslik meeleolu, iatsus kättesaamatuse järele. *"Seal" unistuste, mälestuste
surmapattu” “Lõbude aed” “Narrilaev” Muud huvitavat Oma eluajal oli H. Bosch kuulus. Tema tööd olid levinud Madalmaade, Austria ja Hispaania rikastes perekondades. Samuti oli ta teistele eeskujuks.Boschi töid jäljendati läbi 16. sajandi. Ta oli ühtlasi ka 16. sajandi suurima Madalmaade meistri Pieter Bruegel vanema eeskuju.Lisaks mõjutas ta ka maastikumaalide viljelejat Joachim Pateniri. Tema teoste kohati sünge unenäolikkus on inspireerinud 19. sajandi romantikuid ja 20. sajandi sürrealiste. Nii võib julgelt kinnitada, et Hieronymus Boschi maalid on ajakohased ja põnevad ka tänapäeval. Tegemist on seega suure kunstnikuga, kelle teosed on pälvinud inimeste huvi läbi aegade. Aitäh!
Evald Aav, Gustav Ernesaks, Eugen Kapp, Johannes Hiob. Õpetajana lähtus ta klassikalistest suundumustest, tuginedes vaimuliku muusika traditsioonidele. Seda on näha ka tema ja tema õpilaste loomingust. Artur Kapp pidas oma eeskujudeks eelkõige Bachi ja Beethovenit, kuid ka saksa ja vene romantikuid. Tema muusika oli võrreldes Heino Elleriga rohkem klassikalistele traditsioonidele toetuv. Ta on kirjutanud palju sümfoonilisi teoseid (5 sümfooniat ja hulgaliselt teisi sümfoonilisi teoseid), kuid tema loomingus on suur osa ka vaimulikul ja ilmalikul koorimuusikal. Tema suurteosed on jõulised ja dramaatilised, kuid väikevormid lüürilised. Ta pani aluse Eesti sümfoonilisele muusikale, kirjutas Eesti esimese orelikontserti ning mõjutas
Shakespear'i loomingu. Proosas viljeldi eepika zanri romaani, mis oma tänapäevast kuju hakkas omandama 15. sajandi teisest poolest. 18. sajandil tegi romaan läbi kiire ja hoogsa arengu ning sai paljude romantikute meeliszanriks. Tähelepandavale kohale tõusis ka jutustus vanimaid proosazanre, mille juured ulatuvad suulisse rahvapärimusse. Jutustuses on sündmused ja tegevus rahulik, sujuvas järgnevuses ning vabas vormis. Romantikuid avastasid muu hulgas ka võõraste maade eksootilisus.
Prantslast Molire'i peetakse tnini heks sravaimaks komdiate autoriks. Hispaania nitekirjanduse tipp on Lope de Vega ja Pedro Calderon de la Barca looming. Prantsusmaal kujunesid lplikult klassitsismile omased aja, koha ja tegevuse htsuse reeglid (Pierre Corneille' ja Jean Racine'i loomingus). 18. sajandil valgustusaja suurimad nitekirjanikud olid Denis Diderot, Voltaire ja G. Lessing. F. von Schiller andis kaaluka panuse kodanliku draama arendusse, ta mjutas ka romantikuid (J. W. von Goethe). 19. sajandi alguses oligi valitsev romantiline suund (Victor Hugo, Alfred de Musset jt.). 19. sajandi lpus seadis naturalism eesmrgiks argise tetruuduse. Perekonnaelu vastuolude kirjeldamisega ning hiskonnakriitilise realismiga tusid esile Henrik Ibsen, August Strindberg ja Gerhart Hauptmann. Pshholoogilise realismi suurmeister teatris oli Anton Tehhov. Maurice Maeterlinck oli smbolismi meister. Isiksuse ja hulga konflikti ksitlesid prast I maailmasda ekspressionistid G
Sääraseid seiklusjanulisi nagu James on vähe. Statistilise aruande põhjal on populaarseimad kohad Põhja-Aafrika rannik ja ookeanide soojad saared, kuhu reisib iga-aastaselt üle miljardi reisija. Mõned sajandid tagasi reisiti ennast otsides. See oli riskantne ettevõtmine, kuna reisijaid polnud palju ja teekond oli ohustatud. Polnud kaitset, mis võinuks kohaliku hädaohu korral reageerida. Maailma oli võõras ja diferentseerunum. Ometigi ei peatanud see romantikuid, kes pühendusid üksindusele ja rändasid sinna, kuhu tahtsid ja jõudsid. Kõige rohkem tegid seda filosoofid, kellele tuli parim kirjutamisainestik pähe just nimel keskkonda vahetades. Reisimine inspireeris, seda on tunda ka nende teostes. Näiteks lord Byroni ida-reisid, Shelley Euroopa rännak, Chateaubriandi reisid jätavad elava mulje tolleaegsest maailmast, kuna on kirjutatud läbielajate endi poolt ja säärast reisimist ise läbi elamata ei saa niivõrd hästi kõigest
Carmen pöörab paljudel meestel mõtlemise sassi, pannes nad endasse armuma. Tema pärast mõrvatakse palju teisi. Lõpuks laseb ta ka ennast tappa. Elus ei saa kõike mida tahetakse ning kõigi oma tegude eest tuleb lõpuks maksta. ROMANTISMILE ISELOOMULIKKU, NÄITED o Põgeneti loodusesse raamatu alguses jõudis mina-tegelane suurele imekaunile aasale o Palju kirjeldusi kirjeldati Carmeni väljanägemist, aasa o Romantikuid lummas võõraste ja kaugete maade ja rahva eksootilisus. - ,,Carmen" tegevustik toimub Hispaanias o Kirglik vabaduse igatsus Carem oli oma vabaduse nimel kõigeks valmis o Romantism on tundeline kirjandusvool Carmen armus tihti o Romantikutele tähtis erandlikkus tegelased oli eraldatud, neil ei olnud kellegagi tihedaid sidemeid o Esiplaanil autori omad ideaalid autor oli ise üheks tegelaseks, temale jutustati see lugu
saada aadlikuks. Oli karm iseenda ja laste vastu Elu lõpus ületas unistuste piiri, hakkas mõisnikuks. Siis aga hakkas jooma ,laastus. Ema-vastand isale, kaupmeheperekonnast, lihtne, südamlik, andis lastele alghariduse, õpetas pühakirja, piiblilugusid, helge ja helde. FD-üksik,kinnine, luges palju Õpinud- 1834-36 õppis pansionides, karm distsipliin. 1836.a tekkis kirjandus huvid. Luges paju romantikuid 1837 suri ema, 1839 tapeti isa. 1838-43 peterburi sõjaväeisendite kool- raske periood.Ei soovinud saada sõjaväelaseks vaid unistas kirjandus tegevusest. 40ndate Looming 1844-45 ,,Vaesed Inimesed" FD-d huvitab inimese hingeelu, psüühika ja sotsiaalse keskkonna vastastikune mõju. 1846- romaan ,,Teisik" 1847 ,,Valged ööd" Kokkuvõte: 40ndate jutustused ja ,,teisik" on peene psühholoogilise kaega teosed, milles tõdetakse, kurjus esineb ka inimeses endas
tavaliste inimeste nn normaalset elu trotsiv käitumine. Boheemlane peab kunstnikuksolemist, loomisseisundis viibimist tähtsamaks kui lõpetatud kunstiteost. Kunstnikke ühendas ühine ellusuhtumine, mitte sarnane vormikäsitlus. Õigem ongi romantismi nimetada mitte stiiliks, vaid vooluks, mis sarnast sisu väjendades kasutab erinevaid stiile. William Blake Muistsed Ajad 3 Romantism Inglismaal Inglise kujutavas kunstis oli esimesi romantikuid Johann Heinrich Füssli(1741- 1825). Eeskuju võttis ta Michelangelolt ja maneristidelt ning lisas juurde salapärase heletumeduse. Peamiselt maalis kummalisi fantaasiaid ("Luupainaja") või stseene kirjandusklassikast. Ka William Blake (1757-1827) toetus samadele eeskujudele, kuid teemavalikul eelistas ta isiklikku mütoloogiat. Nimelt ühendas ta piibli- ja antiikaja tegelased omavahel. Tähtsaim inglise romantik on William Turner (1775-1851), tema on üks kõigi
raudbetoon võimaldavad ehitada hooneid sajanditeks. HISTORITSISM ·Historitsism on mõne vana stiili jäljendamine, seetõttu esineb historitsism mitmel kujul. ·Kõige väljapaistvam pseudogooti ehitis on Parlamendihoone Londonis. ·Tihti kujunes välja omamoodi tööjaotus - arhitekt joonistas fassaadi, aga sellesse jäetud avade taha pidid insenerid sobitama siseruumid. MAALIKUNST INGLISMAAL ·Inglise kujutavas kunstis oli esimesi romantikuid JOHANN HEINRICH FÜSSLI (1741-1825). Peamiselt maalis kummalisi fantaasiaid või stseene kirjandusklassikast. ·Ka WILLIAM BLAKE (1757-1827) toetus samadele eeskujudele, kuid teemavalikul eelistas ta isiklikku mütoloogiat. ·Tähtsaim inglise romantik on WILLIAM TURNER (1775-1851), tema on üks kõigi aegade suurimaid mariniste (meremaalijaid). ·Spaatlitehnika võimaldab väga hästi kujutada tormist merd ja atmosfäärinähtusi. Turner oli ka meisterlik valguse varjundite ja valguse
.................................................. Romantismi üleüldiseks kultuseks kujunes ........................... Igatseti pageda ................................................ Teiseks suunaks kujunes..................................... ......................... Keskaja rahvaluules nähti peegelduvat loomulikku ja terviklikku inimest. Romantiline demokratism tähendas, et............................................................. ..................................... Romantikuid lummas võõraste maade eksootilisus. Selle näiteks võib tuua ........................................................................... Romantism on tervikuna tundeline kultuur, seetõttu tõsteti kirjanduses esiplaanile ..................... Rõhutati inimese .......................................... ja .......................................... Põlati ......................................... ja vastandati sellele .......................................... (kes
Muusika kontrolltöö 1) Kirjelda romantismiaegset kunstnike mõttemaailma ja esteetikat. Piiritle ajalised jooned. Uus stiil vastandas end valgusajastu mõistusekeskusele, ülistades intuitsiooni , tundeid ja kirge. Põhirõhk oli tunnetel. Eemalduti tegelikkusest, kalduti unistuste- ja fantaasiamaailma. Romantikuid huvitas ka hämaram pool- õudused, müstika ja surm. Romantism muusikas 1820-1880 aa. 2) Millised muutused olid muusikas? Heliteose vorm- vormiline mõtlemine jäi 19.saj samaks, kuid vormiosade piirid avardusid ja hägustusid. Romantilises muusikas on piire seoses ühel struktuuriosalt teisele minemisega raske tabada. Mõtte sujuv vool ei katke- meloodiad pikenesid, tundusid oma arenduses lõputud.
Oluline romantismile omane joon on põgenemine loodusesse. Mina-tegelase rännak kulges läbi looduskaunite paikade, raamatu alguses jõudis ta suurele imekaunile aasale: tema ees avanes looduslik areen, mis oli teda ümbritsevatest järsakutest täielikult varjatud. Kaljujalamilt sööstis välja kobrutav allikas ning langes väiksesse tiiki, mille põhja kattis lumivalge liiv. Tegevustik toimub Hispaanias, mis on tuntud oma kauni looduse ja sooja kliima poolest. Romantikuid lummas võõraste, kaugete maade ja rahvaste eksootilisus. Romantismile on iseloomulik kirjelduste rohkus. Carmenit kirjeldati kui tõeliselt eksootilist ja kaunist olevust: noor, ilusa kehaehitusega, suurte silmadega neiu, kes nägi välja palju kenam kui teised tema rahvusest naised. Tal oli täiesti sile vasekarva nahk, veidi viltused silmad, ilusa kujuga huuled, valged hambad, ta oli temperamentne, omakasupüüdlik, kuid oma mehele raskel ajal toeks ja truu
I kontrolltöö teemad ja kuulamispalad Teemad: 1. Romantism Millal oli? 19.ndal sajandil Iseloomusta lühidalt romantismiajastut (mida hakati väljendama kunstis, kirjanduses). Vastandus valgustusajastu mõistuskesksusele, ülistades intuitsiooni, tundeid ja kirge. Uuriti meelte maailma, tunti huvi üksikisiku kogemuste ja läbielamiste vastu. Kaldus unistuste- ja fantaasiamaailma. Romantikuid huvitas ka õudused-müstika-surm. Romantilises kujutavas kunstis ja muusikas kajastub erilise valulikkusega linnainimese looduseihalus. 2. Romantismiajastu muusika uued jooned ja nähtused. Muutunud oli helilooja mõtlemisviis. Muusikasse ilmus uus poeetiline ja metafüüsiline tasand, rõhuasetus nihkub mõistuselt tunnetele. 3. Mis on programmiline muusika? Instrumentaalmuusika süzeega. 4. Romantismi muusikažanrid
Iseloomusta valgustuskirjandust. filosoofilise kallakuga; usk inimese mõistusesse ja inimloomu headesse algetesse ROMANTISM Aeg, esindusriigid. 18.saj-19.saj esimene pool; Romantism erinevates riikides, peamised autorid. *Prantsusmaa: Hugo, Merimee, G. Sand/ *Inglismaa: Byron, Shelley, Walter Scott/ *Saksamaa: Novalis, Hoffmann, vennad Grimmid/ *Ameerika: Edgar Allan Poe Romantismi tunnused. tundelisus; maalilisus; gootipärasus; romantikuid ei huvitanud see, mis tegelikult on, vaid see, mis võiks olla; eelmäng on gootipärane, et tekitada hirmu Mérimée „Carmen“
loomisseisundis viibimist tähtsamaks kui lõpetatud kunstiteost. Kunstnikke ühendas ühine ellusuhtumine, mitte sarnane vormikäsitlus. Õigem ongi romantismi nimetada mitte stiiliks, vaid vooluks, mis sarnast sisu väljendades kasutab erinevaid stiile. Inglise kujutavas kunstis oli esimesi romantikuid Johan Heinrich Füssli (1741-1825). Eeskuju võttis ta Michelangelolt ja maneristidelt ning lisas juurde salapärase heletumeduse. Peamiselt maalis kummalisi fantaasiaid ("Luupainaja") või stseene kirjandusklassikast. Ka William Blake (1757-1827) toetus samadele eeskujudele, kuid teemavalikul eelistas ta isiklikku mütoloogiat. Nimelt ühendas ta piibli- ja antiikaja tegelased omavahel. Nii romantism kui klassitsism olid suured
· P. Mérimée esindab nii romantismi kui ka realismi. Loomingu tunnusjooneks on teiste rahvaste keelest, kommetest, minevikust huvituda, rääkida. Tundis suurt huvi Venemaa vastu (ka mustlaste?). Tema novellid paistavad silma teaduslikult täpse stiiliga, mitmed põhinevad eksootilisel ainestikul. Kangelasteks on vastuolulised isikud, karakteris segunevad hea ja kuri, alatus ja suursugusus, autor ei idealiseeri inimest. · Folkloor ja muinasjutt . Romantikuid lummasid keskaegne rahvaluule, muistendid, pärimused. Rahvaluulet kogusid Herder, Burns, Scott, Eestis Jakob Hurt (,,Vana kannel"). Rahvaluule kogumine omandas teadusliku ilme 19. sajandi II poolel. Kunstmuinasjutte kirjutasid vennad Grimmid (?), W. Hauff, E. T. A. Hoffmann. · Vennad Grimmid olid keeleteadlased, uurisid mütoloogiat, koondasid oma raamatutesse muistseid ime ja loomamuinasjutte, pärimusi, legende. Ainest oma teoste jaoks said C.
Frederyk Chopini monument Poolas Frederyk Chopin (1810- 1849) Frederyk Chopini teosed mõjutasid tugevasti paljude 19. sajandi heliloojate loomingut, kellele Chopin kui esimesi romantikuid näitas teed tundekultuse kunsti rajamisel. Esimene poolakas, kes jõudis Euroopa muusika areenile, Lõi täiesti uue klaverimängustiili, tõi kontsertlavale uued tantsud- valss, polonees ja krakovjakk. Tema muusika ei ole seotud kirjandusliku programmiga. Sündis Varssavi lähedal Zelazowa Wola linnas. Elas väikeses mõisas, kus praegu on muuseum. Isa oli rahvuselt prantslane ja õpetas prantsuse keelt. Ema oli aga poolatar
Carmen pöörab paljudel meestel mõtlemise sassi, pannes nad endasse armuma. Tema pärast mõrvatakse palju teisi. Lõpuks laseb ta ka ennast tappa. Elus ei saa kõike mida tahetakse ning kõigi oma tegude eest tuleb lõpuks maksta. ROMANTISMILE ISELOOMULIKKU, NÄITED * Põgeneti loodusesse raamatu alguses jõudis mina-tegelane suurele imekaunile aasale * Palju kirjeldusi kirjeldati Carmeni väljanägemist, aasa * Romantikuid lummas võõraste ja kaugete maade ja rahva eksootilisus. - ,,Carmen" tegevustik toimub Hispaanias * Kirglik vabaduse igatsus Carem oli oma vabaduse nimel kõigeks valmis * Romantism on tundeline kirjandusvool Carmen armus tihti * Romantikutele tähtis erandlikkus tegelased oli eraldatud, neil ei olnud kellegagi tihedaid sidemeid * Esiplaanil autori omad ideaalid autor oli ise üheks tegelaseks, temale jutustati see lugu
Prantslast Molière'i peetakse tänini üheks säravaimaks komöödiate autoriks. Hispaania näitekirjanduse tipp on Lope de Vega ja Pedro Calderon de la Barca looming. Prantsusmaal kujunesid lõplikult klassitsismile omased aja, koha ja tegevuse ühtsuse reeglid (Pierre Corneille' ja Jean Racine'i loomingus). 18. sajandil valgustusaja suurimad näitekirjanikud olid Denis Diderot, Voltaire ja G. Lessing. F. von Schiller andis kaaluka panuse kodanliku draama arendusse, ta mõjutas ka romantikuid (J. W. von Goethe). 19. sajandi alguses oligi valitsev romantiline suund (Victor Hugo, Alfred de Musset jt.). 19. sajandi lõpus seadis naturalism eesmärgiks argise tõetruuduse. Perekonnaelu vastuolude kirjeldamisega ning ühiskonnakriitilise realismiga tõusid esile Henrik Ibsen, August Strindberg ja Gerhart Hauptmann. Psühholoogilise realismi suurmeister teatris oli Anton Tsehhov. Maurice Maeterlinck oli sümbolismi meister
Üha teadlikumalt eeskujuks võetud hõimurahva soomlaste rahvapärimuse ainetel konstrueeriti "muinaseesti maailmapilt", millesse kuuluvate rohkete mütoloogiliste tegelaste tekkest ja tegevusest loodi hulk kunstmuistendeid. Ajaloolistes jutustustes idealiseeriti muistset priiuseaega ja kirjutati rahva teadvusse ettekujutus 700-aastasest orjaööst. Eesti kirjanduses esineb romantism kõige ehedamal kujul Lydia Koidula luules ja Eduard Bornhöhe ajaloolises proosas.Veel eesti romantikuid: Theodor Altermann (näitleja, lavastaja) Eduard Bornhöhe (kirjanik) Villem Kapp (helilooja) Lydia Koidula (poeet) Friedrich Reinhold Kreutzwald (kirjanik, arst) Johann Köler (maalikunstnik, rahvusliku liikumise tegelane) Artur Lemba (helilooja) Mihkel Lüdig (helilooja) Liina Reiman (näitlejanna) Andres Saal (romaanikirjanik)
ajaloomaal, paljud kunstnikud võtsid oma tööde ainestiku romantilistest kirjandusteostest. Romantismile olid eelkäijaiks saksa (Caspar David Friedrich) ja inglise (John Constable ja William Turner) maastikumaal. Prantsuse romantismi esikteoseks oli Theodore Gericault`""Meduse`i" parv". Romantismi tähtsaim esindaja oli prantslane Eugene Delacroix, romantilisi jooni oli ka hispaanlase Fransisco Goya loomingus. Inglise kujutavas kunstis oli esimesi romantikuid Johann Heinrich Füssli. Eeskuju võttis ta Michelangelolt ja maneristidelt ning lisas juurde salapärase heletumeduse. Peamiselt maalis kummalisi fantaasiaid ("Luupainaja") või stseene kirjandusklassikast. Ka William Blake (1757-1827) toetus samadele eeskujudele, kuid teemavalikul eelistas ta isiklikku mütoloogiat. Nimelt ühendas ta piibli- ja antiikaja tegelased omavahel. Tähtsaim inglise romantik on William Turner (1775-1851), tema on üks kõigi aegade suurimaid mariniste
Francois Rude "Noor Kaluripoiss Mängimas" Francois Rude "Napoleon" Maalilisema pinnatöötlusega on Antoine Louis Barye (1796-1875) looming. Barye eelistab kujutada loomi liikumises ja võitluses. Antoine Louis Barye Antoine-Louis Barye ,,Thésée Minotaure" Antoine-Louis Barye ,,Napoleon Rooma Valitseja" Antoine-Louis Barye ,,Tiiger ja Gavial" Maalikunst Inglismaal Inglise kujutavas kunstis oli esimesi romantikuid Johann Heinrich Füssli (1741-1825). Peamiselt maalis kummalisi fantaasiaid või stseene kirjandusklassikast Johann Heinrich Füssli Johann Heinrich Füssli "Pesadilla" 1802. Johann Heinrich Füssli ,,Tiresias appears to Odysseus " 1780-85 Johann Heinrich Füssli ,,Vaikus" William Blake (1757-1827) Teemavalikul eelistas ta isiklikku mütoloogiat. William Blake William Blake- ,,House of Death" William Blake- ,,Pity"
Uus stiil vastandas end valgustusajastu mõistusekesksusele, ülistades intuitsiooni, tundeid ja kirge. Uuriti meelte maailma, tunti huvi üksikisiku kogemuste ja läbielamiste vastu. Tekkis mina-kultus koos kunstnikugeeniuse väärtustamisega. Eemaldudes tegelikkusest, kaldus romantism unistuste- ja fantaasiamaailma, mis pakkus inimesele võimaluse põgeneda ka iseenda eest. Arvati, et looja võib loomeekstaasis kaotada piiri soovitu ja tegelikkuse vahel. Romantikuid huvitas ka olemise hämaram pool õudused, müstika, surm. Näiteks Johann Wolfgang Geothe kiriromaan ,,Noore Wertheri kannatused" kutsus Saksamaal esile suitsiidilaine. Romantism oli eelkõige linlik nähtus, mis tekkis protestina väikekodanlikult mõõdetud ja asise ellusuhtumise vastu. Erilise valulikkusega kajastub romantilises kujutavas kunstis ja muusikas linnainimeste looduseihaldus. Hakati nägema paralleele inimese sisemaailmas ja looduses toimuvate protsesside vahel
1850. aastatel oli ta dramaturg Alates 1862. aastal valmis ka Turgenevi menukaim romaan - "Uudismaa" FJODOR DOSTOJEVSKI Fjodor Dostojevski pärines põlisaadlist Tema perekonnanimi tuleneb Valgevene Dostojevo küla nimest Alates kolmandast eluaastast luges talle lugusid kangelastest, muinasjutte ja legende tema lapsehoidja Vanemad tutvustasid talle mitmesugust kirjandust, sealhulgas vene kirjanikke, Euroopa romantikuid, seiklusjutte ja ka Homerose eeposi Ta lõpetas 1843. aastal Peterburi sõjaväeinseneride kooli Kirjutamist alustas ta kahekümnendates eluaastates Esimene romaan, "Vaesed inimesed", avaldati 1846. aastal Järgmisse romaani „Kaksik“ suhtusid kõik arusaamatusega Ta kuulus Bekett’ide vendade hulka alates 1847. aastast Tema kuulsamaid teosed on: „Idioot“ (1868) „Kuritegu ja karistus“ (1866) LEV TOLSTOI
Kunstide üldine elavnemine renessanssi ajal turgutas ka teatrit. Jõudsalt hakkasid edenema teatriehitus ja lavakujundus. Sellest ajast pärineb ka Euroopas siia maani püsima jäänud karplava. 3.1. Klassitsism Klassitsismile iseloomulikud jooned kujunesid lõpuks välja Prantsusmaal. 18 saj. suurimad valgustusaja näitekirjanikud olid Denis Diderot, Voltaire ja Lessing. Kodanliku draama arendusse andis suure osa F. Von Schiller, kes mõjutas ka romantikuid. 19. saj. alguses oli valitsev romantiline suund kuid selle sajandi lõpuks seadis naturalism argise tõetruuduse. Kirjeldati perekonnaelu vastuolusid ja kritiseeriti ühiskonda. Psühholoogilise realismi suurmeister teatris oli A. Tsehhov ja Maeterlinc oli sümbolismi meister. Poliitilise teatri lipukandja B. Brecht arendas eepilise teatri teooria. Pärast II Maailmasõda olid mõjukad eksistentsialism ja absurditeater. Eesti teater
BARYE (1796-1875) looming, mis kujutab peamiselt loomi. Barye eelistab kujutada loomi liikumises ja võitluses. 6. Maalikunst 6.1. Inglismaal Inglise kujutavas kunstis oli esimesi romantikuid JOHANN HEINRICH FÜSSLI (1741-1825). Eeskuju võttis ta Michelangelolt ja maneristidelt ning lisas juurde salapärase heletumeduse. Peamiselt maalis kummalisi fantaasiaid ("Luupainaja") või stseene kirjandusklassikast. Ka WILLIAM BLAKE (1757-1827) toetus samadele eeskujudele, kuid teemavalikul eelistas ta isiklikku mütoloogiat. Nimelt ühendas ta piibli- ja antiikaja tegelased omavahel.
Ta teeb topeltlasu, mis tapab mõlemad Barricinide lapsed ( Vincentillo ja Orlanduccio). KATKEND RAAMATUST LK 141- 142 ! Teose lõpupeatükid kirjeldavad, kuidas Orso, Colomba, miss Nevil ja tema kolonelist isa lahkuvad Korsikalt ning plaanivad minna Itaaliasse elama. Korsika jääb oma põliselanike ja kommetega ikka samasuguseks ning püsima jääb vaid lugu Orso topeltlasust Barracinide vastu, mis lõpetas pe rekondlikud vaenud. ROMANTISMILE ISELOOMULIKUD NÄITED: o Romantikuid lummas võõraste ja kaugete maade rahva eksootilisus. - ,,Colomba" tegevustik toimub Korsikal. o Romantism on tundeline kirjandusvool Orso ja Lydia vahel puhkesid tunded juba raamatu alguses, kuid mõlemad keeldusid seda endale tunnistamas. o Palju kirjeldusi kasutati palju paikade kirjeldusi o Kirglik vabaduse ja õigluse paatus bandiidid ihkasid vabadust, Colomba ajas õigust taga.
vastandades. Romantiline demokratism lähtus ettekujutusest, et just lihtsad inimesed ja rahvas tervikuna hoiab endas looduse puhtust. Rahvast vastandati aristokraatiale, aga veel enamgi uuele kodanlusele, mis loodusest oli teinud maise rikastumise allika. Niisamuti hakkasid romantikud idealiseerima looduspärast elu Euroopa südamest kaugemates paikades. Euroopas endas olid neiks Vahemeremaad, nagu Hispaania ja Kreeka. Vähehaaval hakati avastama ka Ida-Euroopat. Romantikuid lummas võõraste maade ja rahvaste eksootilisus teistsugusus, võrreldes mõistuspärase ja materialistliku Euroopaga. Loodusega kooskõlas elavaid Ameerika jm pärismaalasi vastandati kui moraalselt terviklikke olevusi materialistliku saamahimu küüsis eurooplastele või nende järeltulijatele (nt Cooperi Nahksuka-romaanides). Loomulikkus tähendas romantikutele puhtaid ja kängitsemata tundeid. Romantism on tervikuna tundeline kultuur
Carmen pöörab paljudel meestel mõtlemise sassi, pannes nad endasse armuma. Tema pärast mõrvatakse palju teisi. Lõpuks laseb ta ka ennast tappa. Elus ei saa kõike mida tahetakse ning kõigi oma tegude eest tuleb lõpuks maksta. ROMANTISMILE ISELOOMULIKKU, NÄITED o Põgeneti loodusesse raamatu alguses jõudis mina-tegelane suurele imekaunile aasale o Palju kirjeldusi kirjeldati Carmeni väljanägemist, aasa o Romantikuid lummas võõraste ja kaugete maade ja rahva eksootilisus. - ,,Carmen" tegevustik toimub Hispaanias o Kirglik vabaduse igatsus Carem oli oma vabaduse nimel kõigeks valmis o Romantism on tundeline kirjandusvool Carmen armus tihti o Romantikutele tähtis erandlikkus tegelased oli eraldatud, neil ei olnud kellegagi tihedaid sidemeid o Esiplaanil autori omad ideaalid autor oli ise üheks tegelaseks, temale jutustati see lugu
7. Saksa valgustajate põhiülesanne oli rahva eneseteadvuse tõstmine. 8. Saksa kirjanduse loojaks peetakse Lessingut. Teos: ,,Emilia Galotti" 9. Saksa valgustuskirjanduse kõrgperioodi nimetati tormi ja tungi liikumiseks. Kestis 70.80. aastatel. 10. J. G. Herderit mõjutas Lessing. 11. Herderit huvitas rahvalooming, balti rahvaste folkloor. 12. Herderi tööd: ,,Rahvaluule", ,,Rahvaste hääled lauludes". 13. Herder inspireeris saksa romantikuid avastama keskaega ja taasavastama Shakespeare'i. 14. Herderi kogumik ,,Rahvaste hääled lauludes": kogumikus leidsid olulisek oha kolme balti rahva eestlaste (7 laulu), lätlaste ja leedulaste rahvalaulud. 15. Alates Herderi töödest hakati mõistma kultuuri ajalugu. Ta näitas veenvalt, et on ebaõige kuulutada mingi ühe kultuuri või ajastu väärtushinnanguid absoluutseks. Kultuur, sh kirjandus,
psühholoogia on helilooja tähelepanu keskpunktis. Schumann ise ütles: "Mida kitsapiirilisem on maailm väljaspool mind, seda suuremaks saab ta minu ettekujutuses ja fantaasias: kunsti illusioonides me otsime asendust tegelikkuse illusioonidele". Selline endassesüvenemine paneb aluse psühholoogilisele momendile Schumanni loomingus. Sellest tulenebki Schumanni loomingu keskne teema: inimene ja tema sisemaailm. c) Fantastika. See kõiki romantikuid haarav motiiv on tugevalt esitatud ka Schumanni loomingus. Schumanni fantastika on eelkõige tema isiklike nägemuste ja tunnete fantastika. d) Loodus esineb Schumanni loomingus alati seotult inimese tunnetega, seotud autori enda üleelamustega (see esines väga selgelt ka juba Schubertil). e) Schumann oli eelkõige lüürik, seepärast ta loomingu paremik kuulub klaverimuusika ja laulu valdkonda. Suurvormides (sümfoonias, ooperis jne.) on tarvis lisaks üksikisiku
Hinnati fantaasia- ja tundeküllust, salapära. Eeskujuks ja imetluseks keskaeg. Igatsus eksootiliste maade järgi. Seda kõike tingis rahulolematus kaasajaga, romantikud pettusid valgustuses, pidasid tähtsaks hoopis tundeid ja instinkte. Hinnatakse kunstniku eneseväljendust, originaalsust. Romantistid rõhutavad, et kunstnik pole käsitööline, vaid ühiskonnas erilise seisundiga loovisik. Naeruvääristavad ühiskonnareegleid, saab alguse kunstnike boheemlus. Romantikuid ühendab ellusuhtumine, vormikäsitlus on erinev. Tekkis uus pargistiil inglise park. (William Kent) Klassitsistlik arhitektuur Klassitsistlik arhitektuur võttis eeskujuks antiikehitisi. Valgustajate ideoloogia mõjul oli paljude arhitektide eesmärk mitte ainult ilus ehitis, vaid arhitektuuri abil ühiskonnaelu reeglipärasemaks ja mõistlikumaks muutmine. Ei nõutud siiski otsest antiigi jäljendamist, vaid antiikkunstist tuletatud reeglite kasutamist. Renessansiajastu
Carmen pöörab paljudel meestel mõtlemise sassi, pannes nad endasse armuma. Tema pärast mõrvatakse palju teisi. Lõpuks laseb ta ka ennast tappa. Elus ei saa kõike mida tahetakse ning kõigi oma tegude eest tuleb lõpuks maksta. ROMANTISMILE ISELOOMULIKKU, NÄITED o Põgeneti loodusesse raamatu alguses jõudis mina-tegelane suurele imekaunile aasale o Palju kirjeldusi kirjeldati Carmeni väljanägemist, aasa o Romantikuid lummas võõraste ja kaugete maade ja rahva eksootilisus. - ,,Carmen" tegevustik toimub Hispaanias o Kirglik vabaduse igatsus Carem oli oma vabaduse nimel kõigeks valmis o Romantism on tundeline kirjandusvool Carmen armus tihti o Romantikutele tähtis erandlikkus tegelased oli eraldatud, neil ei olnud kellegagi tihedaid sidemeid o Esiplaanil autori omad ideaalid autor oli ise üheks tegelaseks, temale jutustati see lugu
,,Clarissas". Clarissalt tahetakse võtta tema varandust ning panna teda vägisi mehele. Gooti romaanides on väga palju gliseesid. Aja jooksul lisandub kurja munga kuju, nt Claude Frollo, kes on ,,Jumalaema kiriku kellamehe" peamine antagonist. tondilood on üks gootika elemente, mis on folkloorne. Nt oli neid ka lugenud Joosep Toots, kes sellest oma kaaslastele rääkis, kus on sees tüüpilised gooti gliseede elemendid. Gooti moment tipneb Edgar Allan Poega. Suur osa romantikuid kasutab gooti elementi. Morte d'Arthur gooti õhustik. 4.loeng romantism oli teedrajav suund. Lähtudes selle suuna subjektiivsusest võib öelda et siin üks olulisemaid jooni oli kunstniku imago ehk kuvand, mis vastandus klassitsistlikule arusaamale kus oli oluline looduse peegeldamine, kunstniku aktiivsust toetab valgustuslik suhtumine, kuigi tal ei ole selline roll nagu valgustusaja kunstnikul (ta ei ole revolutsionäär ja teerajaja nagu nt oli Voltaire)
Andsid tõuke sellele ajastule : Suur Prantsuse Revolutsioon (1789-1794)
Napoleoni sõjad (1799-1814)
Sündis rahvusteadvus - hakati huvi tundma rahvamuusika vastu, otsiti rahvuslikku
identiteeti. Heliloojad hakkasid kasutama oma rahvamuusikat.
Sai romantism(romantiline liikumine) alguse saksamaalt & laienes üle kogu
euroopa. Ranged ettekirjutused,mis olid eelmisel ajastul hakkasid tekitama
vastuseisu kunstnikkes , kes tahtsid väljendada eelkõige oma tundeid.
Hakati ülistama tundevabadust. Romantikuid iseloomustas üks lause: Mõistus võib
eksida, tunded ei eksi kunagi. Ajastu kangelased: Said tasakaalutud
tundeinimesed keda iseloomustab elav kujutlusvõima, spontaansus & ülitundlikkus.
Ülim õnn ühele rom. kangelasele on armastus.
Tähtsamad esindajad:
Schröderi klaver. Pidulikul lõpuaktusel esitas Artur Lemba oma Esimest klaverikontserti, mis on tänapäevani tema tuntuim teos. Sama aasta sügisel valiti 23 aastane Artur Lemba Peterburi Konservatooriumi eriklaveriklassi ja üldteooriaklassi pedagoogiks. Õppeaasta lõpuks oli tal 12 õpilast, kes kõik olid temast vaimustuses. Oma tagasihoidlikkusega pälvis ta palju tunnustust. Õpilastele meeldis tema helge suhtumine igaühe oma stiili. Kuigi ta ise armastas romantikuid ja klassikat, ei keelanud ta oma õpilastel mängida endale sobivas stiilis. Ta jagas alati oma teadmisi ja kogemusi, kui talt abi küsiti. Juba 25. aastasena sai ta professori aunimetuse. Pedagoogilise töö kõrval tegeles Artur Lemba aktiivselt ka esinemistega. Tema esimene soolokontsert toimus 26. oktoobril 1909. aastal Peterburi Konservatooriumi Väikeses saalis. Menu oli suur ja saal rahvast täis. Samuti ei tulnud lõppu aplausidel ja kontserti kajastati kümnetes Peterburi ajalehtedes
Klassitsistid eelistasid antiikajaloost ja mütoloogiast laenatud aineid. Romantikutel ei olnud ses suhtes mingeid kindlaid nõudeid; märgatav on siiski nende suur armastus keskaja ja Idamaade vastu. Oma kaasaegse elu vastu tundsid romantikud võrdlemisi vähe huvi. Parimaid näiteid romantismi ajaloos on maastikumaal, mis klassitsismiperioodil oli praktiliselt unustatud. MAALIKUNST INGLISMAAL JOHANN HEINRICH FÜSSLI (1741-1825) Sveitsist pärit esimesi Inglise romantikuid. Oma maalide vormis võttis ta eeskuju Michelangelolt ja maneristidelt, lisades veel salapärast heletumedat. Teoste aineseks olid kummalised fantaasiad või subjektiivselt tõlgendatud stseenid kirjandusklassikast. Nii maalides kui ka illustratsioonides Dante, Miltoni ja Shakespeare'i töödele ilmneb Füssli taltsutamatu fantaasialend. WILLIAM TURNER (1775-1851) Tähtsaim inglise romantik, kõige aegade suurimaid meremaalijaid (mariniste).
on helilooja tähelepanu keskpunktis. Schumann ise ütles: "Mida kitsapiirilisem on maailm väljaspool mind, seda suuremaks saab ta minu ettekujutuses ja fantaasias: kunsti illusioonides otsime me asendust tegelikkuse illusioonidele". Selline endassesüvenemine paneb aluse psühholoogilisele momendile Schumanni loomingus. Sellest tulenebki Schumanni loomingu keskne teema: inimene ja tema sisemaailm. c) Fantastika. See kõiki romantikuid haarav motiiv on tugevalt esitatud ka Schumanni loomingus. Schumanni fantastika on eelkõige tema isiklike nägemuste ja tunnete fantastika. d) Loodus esineb Schumanni loomingus alati seotult inimese tunnetega, ka autori enda üleelamustega. e) Schumann oli eelkõige lüürik, seepärast kuulub tema loomingu paremik klaverimuusika ja laulu valdkonda. Suurvormides (sümfoonias, ooperis jne.) on tarvis lisaks üksikisiku tunnetele
annaabi.ee 
