Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Romaani stiili arhitektuuri süsteem ja ehitusmälestised". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rist, basiilika, pikihoone, transept, vaimulikud, transepti, kodakirik, ehitusmälestised, mõningaid, rooma, ümarkaar, silindervõlv, ehituskunsti, ülespoole, seostatud, karolingide, portaalid, piilarid, lööve, arkaadid, ?näitelava, kabel, krüpt, pühakoda, sissepääs, tarbekunst, alged, pidasid, bayeux, vaipVARAKRISTLIK KUNST RISTIUSU MÕJU KUNSTILE. KATAKOMBID. SARKOFAAGID. Vahemere idarannkul Palestiinas tärganud ristiusk ehk kristlus levis kiiresti kogu Rooma riigis. Lisaks suulisele sai tähtsaks ka kristlik kirjasõna. Rooma riigi usuelu oli kirev ja salliv, kuid siiski sattus varsti ristiusk Rooma võimudega vastuollu, sest ta erines põhimõtteliselt tesitest usunditest. Ristiusk Roomlaste arvates: väga radikaalne, ühendada usk ja igapäevaelu, sõna ja teo ühtsus., ideaaliks ja eeskujuks võtta Jeesuse kannatusterohke elukäik. Roomlaste eetikaga oli vastuolus: käsk armastada oma nii ligimest, kui vaenlast; Jumala ees kõik võrdsed. Kristlasi kiusati taga Rooma riigi võimude poolt. See ei pidurdanud kristluselevikut - pigem kinnitas usku. 4
III Romaani ajastu 10. sajand kuni 12. sajandi lõpp. Algaas Saksamaal, edasi jätkus Prantsusmaal ja Inglismaal. Peamine tunnus on SUUR LAI ÜMARKAAR. Kiviarhitektuur hakkas taastuma ja linnad hakkasid kasvama [Veneetsia, Genova, Pisa kaugkaubandus Vahemerel]. Kiviehitistes kasutati mõningaid rooma ehitustehnikas tuntuid võtteid (ümarkaar, silindervõlv) ja selle järgi nimetati 19. sajandi 10.-12. sajandi kunstistiil romaani stiiliks. Kirikute peamine tüüp oli basiilika. Koorile ehitati ruumi juurde. Koori põrand oli sageli pikihoone omast kõrgemal ja seal all asus kabel (krüpt), mida kasutati matusepaigana. Kiriku põhiplaan meenutab mõnikord ladina risti. Basiilikate kõrval esines ka ühelööviline ja kodakirik. Kodakirik o Kodakirik oli kolmelööviline nagu basiilikagi, o Kuid kesklöövi ülaosas polnud aknaid o Uksed [keskaja arhitektuuris portaalid] asusid mõnikord läänepoolses osas, sageli pikiküljel.
9. saj oli Karli suurriik jagunenud mitmeks osaks (Prantsusmaa ja Saksamaa). Saksamaa valitsejate Ottode ajal püüti taaselustada karolinglikku kunsti. Saksa-Itaalia riigi koospidamine osutus raskeks, sest tihti toetas paavst sõltumatuks püüdlevaid linnu. Usu ja paavsti võimu näitas ristisõja alustamine ja massilised palverännakud. Palverändurite teedele ehitati suuri kirikuid. Paari sajandi jooksul ehitati Euroopasse sadu kirikuid. Arhitektuuri süsteem Kiviehitistes kasutati mõningaid rooma võtteid (ümarkaar, silindervõlv) ja selle tõttu nimetatakse 10.- 12. saj ehituskunsti romaani stiiliks. Eeskuju andsid ka paljud teised ehitised ja igal piirkonnal oli omapärane ehituskunst. Romaani kirikute peamine tüüp oli basiilika. Skeemis oli palju muudatusi. Vaimulikud ja koor koondusid idaotsa. Selleks oli vaja ruumi ja pikendati teisele poole transepti. Apsiidi ja transepti vahele tekkis koor. Põhihoone ja transepti ristumiskoht – nelitis
Rooma stiili kujunemine. Karolingide ajal sõltus ehituskunst peamiselt keisri õukonnast ja seetõttu oli väga kitsa levikuga. 11. Sajandil kasvas aga kiviehitiste tähtsus kõikjal Lääne-Euroopas. Kristluse leviku tagajärjel muutus Euroopas ilmaliku ja vaimuliku võimu vahekord hoopis teistsuguseks kui Venemaal ja Bütsantsis. Ristiusu levikuga kaasnes massiline kirikute ja kloostrite rajamine. Ehitiste rajamisel kasutati mõningaid Roomas tuntud võtteid, selliseid nagu ümarkaar ja silindervõlv. Just Rooma ehitusvõtete kasutamisele võtmine andis ajaloolastele aluse nimetada 10.-12. Sajandil tekkinud kunstiliigile nimetuseks romaani stiil. Romaani stiili tunnused. Kristluse levikuga kaasnev kirikute ehitamine jättis oma tunnusmärgi romaani stiili. Nimelt peamiseks kirikute ehitustüübiks kujunes romaani stiilis basiilika. Kuid uus ajastu nõudis ka uusi lahendusi ja seega polnud basiilika selline nagu Roomas
-12. Sajandi ehituskunsti hakati 19 sajandi kunstiajaloolaste poolt nimetama romaani stiiliks Mille järgi sai stiil nimetuse? Mis on selle põhiliseks tunnuseks? Eeskuju andsid karolingideaegsed, bütsantsi ja isegi islami ehitised ning kohalikud keldi-germaani rahvakunsti traditsioonid. Ümarkaar on üks silmapaistvamaid tunnuseid. Millal hakkas Lääne-Euroopas kujunema kõikides kunstiliikides avalduv romaani stiil? 10-12.saj. Mille järgi sai stiil nim.? Mis on selle põhiliseks tunnuseks? rooma ehitustehnika järgi, tunnusteks ümarkaar ja silindervõlv MIlle poolest erinevad kreeka ja ladina rist ? Mis vahe on kodakirikul ja basiilikal ? Kodakirikul aknaid keskläävi ülaosas ei olnud. Uksed asusid mõnikord kiriku läänepoolses otsas, sageli ka pikiküljel. Lööve eraldasid ümarkaarsed arkaadid. Kuidas muutus basiilika põhiplaan romaani ajastul ? Millised ruumid sellele lisandusid ? Pikihoonet pikendati, tekkil 4nurkne ruum, mida nim
Sigrid Nurmeleht 10c. Alates 10. sajandist saab rääkida ROMAANI kunstist. See on esimene feodaalajastu suur kunstistiil, mis kestis 12. sajandini. Sel ajal killustus Lääne-Euroopa väikesteks feodaalriikideks. Endise Frangi riigi aladel hakkas kujunema 3 uut rahvust prantslased, sakslased ja itaallased. Puudusid tõsised majanduslikud sidemed linnu vähe, täielik naturaalmajandus, riidid omavahel väga lõdvalt seotud. Lääne-Euroopas valitses tugevalt kirik ja Rooma paavst. Paavst pretendeeris ka kõrgeimale ilmalikule võimule sajandeid kestnud võitlus keirite ja paavsti vahel. Usuelus suured muutused kristlus saavutas väljakujunenud ilme. Kirikus kindel hierarhia, ka keskaja inimese maailmapilt oli hierarhiliselt korrastatud. Feodaalühiskond oli saanud küpseks, et luua oma kunst. Itaalias säilisid siiski suured antiikkunsti mõjud. Romaani kunst stiili nimetus viitab mõnedele sarnastele joontele Vanarooma kunstiga,
Ristiusu mõju kunstile. Katakombid. Sarkofaagid. Ristiusk ehk kristlus tärkas Palestiinas. Rooma tuli sellepärast, et roomlased võtsid kergelt üle kõik uue ja huvitava. Ristiusk levis suuliselt ja kirja teel (kiri ühendas väiksemaid ja üksteisest kaugemal olevaid kogudusi). Roomas sattus ristiusk võimudega vastuollu, kuna see erines oluliselt teisest uskudest. (õõnestas orjapidamist, riiki, õigust ja moraali). Kõige enam ei meeldinud võimudele see, et jumala sõna järgi olid kõik võrdsed. Võimud hakkasid
Peale Romaani stiili tekkis Gooti stiil, 12.saj. teisest poolest 16.saj. alguseni. Gooti kunst tekkis ja saavutas täiuslikkuse Prantsusmaal ja levis sealt Inglismaale, Saksamaale, Skandinaaviasse. Itaalias, kus oli tugev antiikkunsti mõju, ei juurdunud gootika kunagi kuigi põhjalikult. Romaani kunst on saanud oma nime ladina keelest arenenud romaani (itaalia, prantsuse, hispaania) keeli rääkivate rahvaste järgi, kuid nimetus viitab ka sarnasustele Vana Rooma kunstiga. Igal pool ei kutsuta seda romaani keeleks, näiteks Inglismaal nimetatakse seda normanni stiiliks viikingite järeltulijate järgi, kes selle Põhja-Prantsusmaalt Inglismaale tõid. Romaani kultuuri mõjutused pärinevad antiik-, varakeskaja, bütsantsi ja armeenia kunstist. Gooti stiil on aga oma nime saanud gootide hõimu järgi, kui 16. sajandi Itaalias hakati halvustavalt gootikaks nimetama renessansieelset kunsti, mida peeti metsikuks ja barbaarseks
II SLAIDITÖÖ 1. Romaanikas- kloosterkirikute planeering: kapiitlisaal, refektoorium; majandusblokk, erinevad aiaosad; romaani stiili tunnused: ümarkaar, kuupkapiteel Üldised iseloomulikud tunnused olid: paksud müürid (6...8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad. MASSIIVSUS ÜMARKAAR RÕHUTATUD HORISONTAALJOON Eeskujuks basiilika. Oli lihtne pikergune hoone, mille 2 rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks ehk lööviks. Oli orienteeritud ilmakaarte suhtes. Põhiplaan meenutas risti. Aknad olid külglöövide välisseintes. Kesklööv oli laiem ja kõrgem. Uks oli läänepoolses otsaseinas. Pikihoone idapoolse otsa vastas võis olla transept- kiriku pikiteljega risti asetsev lööv. Transeptist idapoole avanes poolringikujuline võlvitud ruum ehk apsiid. Kirikud ilma tornita. Mõnikord seisis kiriku kõrval kellatorn
loogika ja terviklikkusega. Nende puhul räägitakse orgaanilisest tervikust, mille puhul on kõik üksikosad vältimatud ja vastastikku üksteisest sõltuvad. Templitel on kaunis korrastatud tervik, millest ei saa midagi ära võtta ega juurde lisada tervikut kahjustamata. 9.Vaata oma kodukandi ehitisi. Kas leiad detaile või kaunisusi, mis pärinevad vanakreeka arhitektuurist? Massu mõisa sambad on dooria stiilis. Kreeka ehitusmälestised 1.Kus asuvad kõige paremini säilinud ja kõige vanemad dooria stiilis templid? Miks nad seal asuvad? Kõige paremini säilinud ja vanemad dooria stiilis templid asuvad kunagises kreeklaste asunduses Lõuna-Itaalias Paestumis ja need on Poseidoni ja Hera templid. 2.Kus arenes välja joonia stiil? Joonia stiil arenes välja joonia hõimu poolt asustatud Väike-Aasia rannikul. 3.Mida tead Efesoses asunud Artemise templist? Artemise tempel oli 109m pikkuse ja 55m laiuse alusega ning 18m kõrguste
), LK.61-Odakandja(u 450- 440 eKr.) III HELLENISTLIK PERIOOD-keha proportsioon täiesti õige. LK. 70-Milose Venus ja LK.197-Samothrake Nike. Iseloomulik liikumine ja ülespaisutatud tunded. Loodi skulptuurigruppe hästi palju-äärmiselt dramatiseeritud võitlused. LK.70-Pergamoni altari friis(väga ruumiline). Allegooriline kujutamine- Jumalad võitlevad gigantidega. 7. Kirjelda antiikaja arhidektuuri Roomas? Nimeta tähtsamad objektid? Rooma arhidektuurile arengule said määravaks ehitustehnilised uuendused, eriti lubimördi kasutuselevõtt. See võimaldas kasutada uusi konstruktsioone-kaari, võlve ja kupleid. Ühiskondlikult olulised objektid olid termid, amfiteatrid, raamatukogud, basiilikad(algul koosoleku hooned, hiljem kirikud). 8. Võrdle Antiik-Rooma skulptuuri Vanakreeka skulptuuriga? Roomas peaaegu ei loodud jumalakujusid, seevastu kujutasid roomlased iseend
Karüatiidid naiste kujud. Apolloni tempel on vanim. Paremini säilinud Poseidoni tempel. Jumalanna Artemise tempel maailmaime, sammas 18m. Tempel pandi põlema-- Aleksander Suur -- maavärin. Tähtsaim linn Ateena. Perikles taastas Ateena akropoli. Pantheoni tempel dooria stiilis. Värav ühendas all-linna ja ülalinna. Pinnakoteek maaligalerii. 7.Kreeka skulptuur. Kreeka skulptruurist on vähe säilinud aga me teame seda läbi Rooma koopiate. Põhilised materjalid olid marmor ja pronks. Kreeklaste jaoks kõige väärtuslikumad krüselefantiintehnikas skulptuurid, mis on segatehnika, kust kujul oli puust südamik, mis kaeti elevandiluust plaatidega, riietust ja relvi jäljendati kuldplekiga. Silmad tehti värvilistest kividest. Selles tehnikas Athena kuju ja Zeusi kuju. Kreeka skulptuurist moodustavad ühe osa templitega seotud reljeefid ja teise osa vabafiguurid ja portreebüstid. Varasemal ajal loodud
ja transportimiseks. 2. Hüdria- on Vana-Kreeka veekandmisnõu. Hüdrial on kolm sanga, millest kaht kasutatakse kandmisel ja kolmandat valamisel. 3. Krateer- on Vana-Kreeka suur kahe sangaga ning maalingutega kaunistatud savi- või metallnõu, milles segati veini. Mustafiguuriline- mustad figuurid punasele taustale. Punasefiguuriline vaasimaal kujutised vaasimaal tagapind kanti musta läikiva värviga kaeti värviga, figuurid jäid savinõu heledale pinnale. punased. Vana-Rooma: Rooma on oma kunsti ehitanud etruski ja vanakreeka kunsti saavutustele. 1. Arhitektuur: Ehitusmaterjaliks põletatud tellis (odav, vastupidav). Telliste sidujaks etruskidelt üle võetud lubjamört. Kaarte ehitamine, võlvid. Kreeklastelt eeskujuks võetud tasakaalukus, harmoonia. Tuntumad ehitised: *Amfiteatritest Colosseum (50 000 pealtvaatajat) hea kaarte kasutamise näide. Kaaristu-arkaad. *Kõikide jumalate tempel Panteon (kuppel 43,5m, seest üleni marmorist
ja transportimiseks. 2. Hüdria- on Vana-Kreeka veekandmisnõu. Hüdrial on kolm sanga, millest kaht kasutatakse kandmisel ja kolmandat valamisel. 3. Krateer- on Vana-Kreeka suur kahe sangaga ning maalingutega kaunistatud savi- või metallnõu, milles segati veini. Mustafiguuriline- mustad figuurid punasele taustale. Punasefiguuriline vaasimaal kujutised vaasimaal tagapind kanti musta läikiva värviga kaeti värviga, figuurid jäid savinõu heledale pinnale. punased. Vana-Rooma: Rooma on oma kunsti ehitanud etruski ja vanakreeka kunsti saavutustele. 1. Arhitektuur: Ehitusmaterjaliks põletatud tellis (odav, vastupidav). Telliste sidujaks etruskidelt üle võetud lubjamört. Kaarte ehitamine, võlvid. Kreeklastelt eeskujuks võetud tasakaalukus, harmoonia. Tuntumad ehitised: *Amfiteatritest Colosseum (50 000 pealtvaatajat) hea kaarte kasutamise näide. Kaaristu-arkaad. *Kõikide jumalate tempel Panteon (kuppel 43,5m, seest üleni marmorist
üksikasju, kujutati keerukamaid liigutusi, ilmusid kehade pöörded ja nii muutus kogu kujutis ruumilisemaks ja looduslähedasemaks. 17.Mis oli hellenism? Millised olid hellenistliku aja tähtsamad kunstimälestised? Hellenism on ajajärk Aleksander Suurest kuni I sajandini eKr, mil pärast Aleksandri vallutusi Idamaadesse rännanud kreeklaste ja makedoonlaste kultuur segunes Idamaade kultuuriga (330146 eKr.), ehk periood, mil kreeklased valitsesid idamaade üle ja seda kuni Rooma võimu kehtestamiseni. Tähtsaimad hellenistliku aja kunstimälestised on Halikarnassose mausoleum, Artemise tempel, Olümpieion, Pharose tuletorn (aleksandria tuletorn), Rhodose koloss, Heliose pronkskuju, Pergamoni altar, Nike marmorkuju, Milose Venus. 18. Kus ja millal elasid etruskid? Mida ,,jutustavad" säilinud kunstimälestised etruskide oskustest, eluviisidest ja mõttemaailmast. Etruskid olid tulnud mõnisada aastat varem Väike-Aasiast (Lüüdiast). Teise teooria järgi olid
omadele aga etruskidel olid puitlaed ja vähem sambaid. Skulptuure tehti põhiliselt terrakottast. Silmapaistvad on terrakota sarkofaagid, millel kujutati abielupaari aega veetmas. Etruskidel olid hauakambritest linnad. Nad olid väga osavad Kapitooliumi pronksivalajad. Üks silmapaistvamaid emahunt teoseid on ,,Kapitooliumi emahunt''. Rooma kunst 753 eKr Rooma linna loomine. Roomas oli tähtsamaks kunsti valdkonnaks arhitektuur. Roomlased said etruskidelt kivist võlvide, kaarte ja kupplite ladumisoskuse. Roomlased hakkasid seda väga osavalt kasutama. Kasutati ka siduvat mörti (lubja,kruusa ja vulkaanilise liiva segu). Iseloomulikud on pilastrid ehk poolsambad ja Colosseum nelinurkne fassaad
Romaani stiili arhitektuuri süsteem ja ehitusmälestised 11. saj. kiviehitiste rajamine, võeti üle rooma ehitustehnika võtteid (ümarkaar, silindervõlv) Kirikud peamiselt basiilika stiilis: · Idapoolses osas püham · Transept ja pikihoone, nende ristumiskohal nelitis · Apsiidi ja transepti vahel kooriruum · Kooriruumi põrand kõrgemal ja selle all kabel ehk krüpt matmispaik · Basiilika peatunnus valgmik Ka teised tüübid: 1. ühelööviline 2. kodakirik · 3-lööviline · Aknad kesklöövi ülaosas puudusid · Portaal nii idapoolses osas kui ka pikiküljel · Lööve eraldasid ümarkaarelised arkaadid · Arkaadid toetusid piilaritele · Arkaadide ülaosas empoorid
VARAKRISTLIK AJASTU Ristiusu mõju kunstile Ristiuks tekkis Vahemere idarannikul Palestiinas 1. saj. levis Rooma ja sattus võimudega vastuollu., sest erines põhimõtteliselt teistest usunditest: Nõudis usu ja igapäevase elu ühendamist (10 käsu täitmine) Sõnade ja tegude ühtsus Eeskujuks Jeesuse kannatusrohke elu. Usk „messianistlik“ st. usuti Lunastaja (Messia) tulemisse, mistõttu igapäevast elu peeti ajutiseks ja tühiseks
üksikasju, kujutati keerukamaid liigutusi, ilmusid kehade pöörded ja nii muutus kogu kujutis ruumilisemaks ja looduslähedasemaks. 17.Mis oli hellenism? Millised olid hellenistliku aja tähtsamad kunstimälestised? Hellenism on ajajärk Aleksander Suurest kuni I sajandini eKr, mil pärast Aleksandri vallutusi Idamaadesse rännanud kreeklaste ja makedoonlaste kultuur segunes Idamaade kultuuriga (330146 eKr.), ehk periood, mil kreeklased valitsesid idamaade üle ja seda kuni Rooma võimu kehtestamiseni. Tähtsaimad hellenistliku aja kunstimälestised on Halikarnassose mausoleum, Artemise tempel, Olümpieion, Pharose tuletorn (aleksandria tuletorn), Rhodose koloss, Heliose pronkskuju, Pergamoni altar, Nike marmorkuju, Milose Venus. 18. Kus ja millal elasid etruskid? Mida ,,jutustavad" säilinud kunstimälestised etruskide oskustest, eluviisidest ja mõttemaailmast. Etruskid olid tulnud mõnisada aastat varem Väike-Aasiast (Lüüdiast)
· Keskmine riik umbes 1950-1650 eKr (XII-XIV dünastia) · Teine vaheperiood umbes 1650-1550 eKr (XV-XVII dünastia) · Uus riik umbes 1550-1075 eKr (XVIII-XX dünastia) · Hilis-Egiptus umbes 1075-525 eKr (XXI-XXVI dünastia) 525 eKr vallutas Egiptuse Pärsia 332 eKr vallutas Aleksander Suur Egiptuse 332-30 eKr valitses Ptolemaioste dünastia. (Aleksander Suure asevalitseja, kes pärast ta surma valitses. Kleopatra oli viimane Ptolemaios) 30 eKr langes Egiptus Rooma võimu alla. (Hellenistlik periood) Umbes 3000 eKr tekkis Egiptuses ühtne riik, pärimuse järgi kuningas Meenes ühendas alam- ja ülem-Egiptuse. Egiptuses alustati ajaarvamist uuesti iga vaarao tulekul. Segane, sest poolikud aastad ja muud sellist, seetõttu võivad aastaarvud lausa kuni 100 a kõikuda. Elu mõjutas kõige rohkem Niilus. Kogu elu koondunud Niiluse orgu. 8-15 km laiusel alal kahel pool jõge. Ülejäänud ala oli kõrb. Tihe asustus. Oli suletud ühiskond / süsteem. Alles
portselan. Skulptuuri õitseaeg oli vanas Egiptuses. Antiikaja tähtteosed kuuluvad vanasse Kreekasse. Skulptuuri uus tõus on Renessansis. 19. sajandil tekib juurde palju erinevaid stiile. Eesti tunutmad vanad skulptorid on: A. Weizenberg, J. Koort, L. Annamees, A. Adamson. Arhitektuur Inimüiskonna ajaloolise arengu kõik etapid on kajastunud arhitektruuris. Ta annab mulje linnadele ja küladele. Arhitektuur see on ehtituskunst ja juba vana rooma teoreetikud sõnastasid arhitektuuri kolm omadust. 1) vastupidavus e kontruktiivsus 2) Kasulikkus e funktrisionaalsus 3) Ilu esteetilisus Konstruktsioon sõltub antud aja tehnoloogilisest arengust, looduslikest tingimustest. Funktsionaalsus on vastavalt sellele, kas ehitis on elumaja, ühiskondlik hoone või tööstushoone. Kindlad ehitustüübid arenesid välja ajaloolises, poliitilises religiooses rahvuslikkus arengus.
· Ankur - lootus · Paabulind surematus Stseenid vanast testamendist 2. Bütsants: · Hellenistlikud tendentsid tõrjuvad välja ladina keele, tihe läbikäimine idamaadega, kultuuri suur sõltuvus keisrikojas a) Justinianuse ajajärk; · Bütsantsi esimene õitseaeg o Hagia Sophia katedraal Konstantinoopolis Püüd uhendada basiilika ja tsentraalehitis(Tsentraalehitis põhiplaani äärmised punktid on keskmest ühekaugusel; põhikujundid nt ring, ruut, võrdhaarne hulktahukas, võrdhaarne kreeka rist) Kuppel ristkülikukujulise ruumi kohal viklite abil Kuplite all aknad, jääb mulje, nagu kuppel hõljuks õhus. Muhamedlased on hiljem lisanud minaretid ning kinni katnud seinu ja
Tänu temale hakati hauatagust elu rohkem kujutama. 4) Arthemise tempel Efesos. 5) Aleksandria ehk Pharose tuletorn üle 100m 6) Rhodose Koloss ~37m pronkskuju päikesejumal Heliosest. 7) Zeusi kuju Olympias krüselefantiintehnikas. 10. Etruski kunst (praeguse Itaalia keskosas) Põlluharijad, meresõitjad,metallurgid, pronksi- ja kullatöötlejad. Ühtset riiki ei tekkinud linnade liit. Hiilgeaeg 7-6 saj. eKr. (6 saj. hakkas Rooma vabariik etruskeid vallutama). Säilinud hauakirjad, mida ei suudeta väga mõista; etruskid olid ennustajad ja preestrid, armastasid täringumänge. Nekropolid surnute linnad hauakambrid ,kuppelhauad., majatalised hauakambrid, mäe sisse raiuti kambreid (surnuid tuhastati tuhk savist või kivist urnidesse). Lahkunute portreed, hauakambrites seinamaalid ja sisustatud toana, illusoorsed uksed ja aknad. Surnutekultus.
MIINA HÄRMA GÜMNAASIUM KUNSTIAJALUGU. KONSPEKT. 10C. juhendaja: Mare Toompere Kristi Heinaste 2011/2012 Kunstiajalugu. 1. Millest räägivad eeposed Ilias ja Odüsseia? 2. Kaksteist jumalat. Jumal + Rooma vaste. 3. Heraklese 12 vägitegu. 4. Üheksa muusat. 5. Mõisted (tänapäevane mõiste + 34 lausega jutt, kuidas tuli) Parise otsus tüliõun Achilleuse kand Ariadne lõng Prokrustese säng Olümposelt alla vaatama Sisyphose töö Pandora laegas Penelope truudus Lethe jõgi Augeiase tallide puhastamine
Etruskid olid edukad põlluharijad, meresõitjad ja metallurgid. Relvi ja tööriistu valmistasid nad rauast, kuid nad olid osavad ka pronksi ja kulla töötlemisel (skulptuurid ja ehted). Nagu kreeklastel, nii polnud ka etruskidel ühtset riiki, vaid lõdvalt seotud linnade liit. Nende linnad olid korrapärase planeeringuga ning võimsate müürida ja väravatega. 7.-6. saj e.Kr oli etruskide kultuuri kõrgaeg. Rooma linnriigi viimased kuningad olid etruskid, enne kui Rooma muutus vabariigiks. Vabariigina hakkas Rooma etruskide linnu alistama. Nad sulandusid Rooma ühiskonda, aga nende kultuur, sh kunst, avaldas roomlastele olulist mõju. Etruskidel tekkisid kreeka asunikega tihedad sidemed. Nad võtsid vastu mõjutusi kreeka mütoloogiast ja kunstist, mistõttu on piir etruski ja kreeka kunsti vahel suhteliselt ähmane. Hilisem rooma kultuur on säilitanud peamiselt etruskide matustega seotud mälestised ilmselt
Maailmakuulus Mükeene lõvivärav, mis koosneb ainult kolmest suurest kivimürakast ja ülal neile toetuvad kolmnurksed kiviplaadid, millel on reljeefid tahutud kahe samba najale nõjatuva elukaga. 11) Kus asus muistne Trooja? Kes ja millal leidis Trooja varemed? Muistne Trooja asus Hissarliki künkal Väike-Aasias. 1864 aastal leidis Trooja varemed sakslane Heinrich Schliemann. Vana-Kreeka kunst (§ 10 Vanakreeka kunst, § 11 Kreeka ehitusmälestised, § 12 Vanakreeka skulptuur, § 13 Vanakreeka maalikunst, § 14 Hellenistlik kunst) Kuidas periodiseeritakse Kreeka kunsti? 1) Kreeta-Mükeene ajajärk 2000-1100 e. Kr. 2) tume ajajärk 1100-800 e. Kr. 3) arhailine ajajärk 800-500 e. Kr. 4) klassikaline ajajärk 500-338 e. Kr. 5) hellenismiperiood 338-30 e. Kr. Mis oli vanakreeka arhitektuuri tähtsaim ülesanne? Tähtsaim ala oli templiehitus (tempel oli jumala eluase) Millised kolm stiili valitsesid vanakreeka kunstis
sajandil e.m.a.) SAMBAD: 1. DOORIA SAMMAS 2. JOONIA SAMMAS 3. KORINTOSE SAMMAS AKROPOL: · Vana linnamägi, millele ehitati terve ehituskompleks VAASIMAAL: · Vaasidel kujutati jumalaid ja kangelasi ning inimesele igapäevast elu · Kuuluvad geomeetrilisse stiili · Mustrid on asetatud ribadena( asuvad kaelal ja ülemisel osal) 1,8 meetrit ROOMA KUNST 800eKr EHITUSKUNST: Püüti vallutatud rahvastele näidata riigivõimu vankumatut tugevust SKULPTUUR: Algul domineerisid roomlaste skulptuuris kreeka meistrid. Rooma meistrid matkisid kreeklasi ja nagu ei julgenudki algul oma uute ideede ja originaalsusega algust teha. Roomlased võtsid üle Kreeka mütoloogia ja hakkasid ka oma jumalaid Kreeka eeskujude järgi kujutama. Samuti veeti vallutatud Kreekast ka palju kunstiteoseid sõjasaagina sisse
*friis koosneb triglüüfidest (püstvagudega plaadid) ja metoobid (reljeefidega plaadid) Joonia: *hilisem stiil *stiil elegantne ja peen *sambal rullispadjand ja voluudid (keerukujuline kaunistus) *friisil katkematu reljeefriba, mida ümbritsevad erinevad ehisliistud (helmisnöör, munavööt jne) Korintos: *erineb joonia stiiliselt põhiliselt ainult sambakapiteeli poolest *sammas karikakujuline ja akantuselehemotiividega 8. Vana-Kreeka tähtsamad ehitised Kreeka ehitusmälestised: * Dooria stiil kujunes mandri-kreekas. Üks vanemaid selles stiilis templeid püstitati jumal APOLLONILE KORINTHOSES, kuid sellest on säilinud ainult 1 nurk. Hoopis paremini on säilinud dooria stiili näited Lõuna-itaalias. Nt PAESTUMIS ehitati jumalanna HERA TEMPEL, selle sammaste entaas on suurem ja sambad seisavad hõredamalt, kui peaaegu sada aastat hiljem ehitatud POSEIDONI TEMPEL (üks paremalt säilinud antiik-kreeka ehitisi).
Sel ajal loodud töödest on tuntuimad Pergamonis püstitatud suure ohvrialtari reljeefid oma võitlusstseenidega, 19. sajandi algul Melose saarelt leitud ilujumalanna kuju, mida leiupaiga järgi Milo Venuseks kutsutakse, samuti nn. Laokooni grupp. Selles tegelikult küll veidi vägivaldsena ja ülepakutuna tunduvas töös näeme Trooja preestrit Laokooni ja tema poegi, kelle merest tulnud maod olevat ära kägistanud. 2.7 Rooma kunst (arhitektuur) Roomlased õppisid ehitama kivist kaari ning lihtsaid võlve ja kupleid ehitiste katmiseks, ka hakkasid nad kasutama mörti kivide sidumiseks. Need oli väga suured edusammud ehitustehnikas. Nüüd sai luua mitmekesisema plaaniga ehitisi ning väga suuri siseruume. Näiteks Rooma Panteoni kõikidele jumalatele pühendatud templi ümara siseruumi läbimõõt ulatus üle 40 meetri. Seda kattis hiigelsuur kuppel, mis on sajandite vältel olnud eeskujuks hilisematele
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR.................................................................................................
Lauad on kerged, tihti kolmejalgsed, allapoole ahenevad jalad lõpevad lõvikäpaga Mööbli materjaliks vaher, samšit, seeder, oliivipuu, palmipuu, pähklipuu ja must puu. Kaunistuseks pronksilustised, ka elevandiluu- ja hõbedaplaadid. ANTIIKAEG. ETRUSKID. Kesk-Itaaliat, peamiselt Etruuriat asustanud mitte-euroopa päritoluga rahvas. Neil oli kõrgel tasemel metallurgia, maaharimine, linnaehitus. Roomlased allutasid nad u. 3.saj eKr. Etruski arhitektuurist, mis mõjutas tugevasti rooma arhitektuuri, võib ettekujutuse saada arheoloogilise ainestiku, säilinud savimakettide ja Vitruviuse (rooma arhitekt 1.saj ekr) kirjelduste põhjal. Kõige täiuslikumalt on tänase päevani säilinud etruskide hauad. Etruski tempel paiknes kõrgel poodiumil, põhiplaanilt sarnanes ruudule. Fassaadi ees oli kaks rida harvalt asetatud sambaid, mis moodustasid sügava portikuse. Sambad meenutasid väliselt dooria sambaid, olid aga baasiga ja ilma kannelüürideta
ning keskajale omane vertikaalne domineerimine ja liigendatus asenduma uute stiilidega. Antiikeeskujudel tekkis horisintaalne liigndatus; aknad ja muud avad läksid laiemaks ja sageli lamekaarseteks, levima hakkas rustikamotiiv ja ümarkaar. Renessansi üks varasemaid näiteid Eestis on Purtse vasallilinnus; teised tuntuimad esindajad on Mustpeade hoone Tallinnas, Tallinna vaekoda (põles 1944, müürid lammutati 1946) dominiiklaste kloostri ait Tallinnas, Pärnu-Jaagupi kiriku pikihoone ning Haapsalu lähedase Kiltsi mõisa liivakiviportaalid (20ndatel aastatel oluliselt kahjustatud). Eesti kirikutes on säilinud ka mitmeid kunstipäraseid renessansskantsleid ja -altareid. Kusagil 1630-50ndate aastate paiku hakkas renessanss tasapisi asenduma barokiga. · Pilet 5 1. Vanakreeka skulptuur, maalikunst Leiutati ka nõjajala poos e kontrapost s.t. et keha raskus on suunatud ühele jalale, teine jalg on vabaks jäetud. Üks kuulsamaid liikumist kujutavaid figuure oli 5
Etruskid uskusid hauatagusesse ellu. Hauakambrite seintel kujutatakse surnut portreeliselt või rahvarohkest pidustustest osavõtjana. Kujutati ka muid igapäevaelu stseene. Rooma kunst Vabariigi ajajärgu kunst 3. 1. sajand e.m.a Impeeriumi ajajärgu kunst 1. saj. lõpp e.m.a. 5. sajand m.a.j. 3.saj. e.m.a olid etruskid roomlaste poolt alistatud, valitsevaks sai roomlaste kultuur ja kunst. Alates 1. sajandi lõpust e.m.a omandas Rooma kunst antiikmaailmas juhtiva koha. Roomlased on suurepärased ehitajad. Erinevalt kreeklastest võtavad üle idamaalt pärineva tehnika tellise põletamine. Roomlaste praktiline meel tegi palju uuendusi ja tähtsaimaks leiutiseks on nn. Rooma betoon, mis saadi kiviklibu, vulkaanilise tolmu ja vee segu kivistumisel. Veekindel ja väga tugev. Võimaldasid rakendada võlvimise tehnikat. Ruumid kaeti lihtsa silindervõlviga või ristvõlviga. Leiutavad lubimördi. Sein läks üle laeks
annaabi.ee 
