Loodusvööndid Savannid : · Asuvad palavvöötmes pöörijoonte vahel . Lähisekvatoriaalne , · Kliima on niiske ja kuiv · Suured rohusööjad loomad , nt : elevandid , lõvid , hüaanid , metspühvlid . · Taimed : kägistaja-viigipuu , vesirohi , piimalill , palmid , ahvileivapuu. · Mullad kuivavad kuival perioodil läbi , tekib punast telliskivi meenutav kõva lateriitkiht . · Tihti on põlengud · Põllundust tehakse käsitsi , mis teeb mulla väheviljakaks . Ekvatoriaalsed vihmametsad : · Palav , sajab palju , kuu keskmine temp. +25 C
Savann Geograafia Koostaja: Juhendaja: Tänane teema: Asend Kliima Mullastik Loomastik Taimestik Inimtegevus savannides Asend Lõuna-Ameerika Aafrika Australia Euraasia Kliima Lähisekvatoriaalne kliimavööde Suvel on vihmane (ekvatoriaalne õhumass) Talvel on kuiv (troopiline õhumass) Kõrge temperatuur läbi aasta Aasta sademete hulk kõigub (300-1000) Mullastik Punakaspruunmullad Pruunmullad Mullastiku kujundamist mõjutab kuiva ja niiske perioodi vaheldumine Vähe toitaineid Loomastik Kiskijad-gepardid, lõvid, hüüanid, leopardid, krokodillid .... Rohusööjad-antiloopid, gasellid, pühvlid, elevandid, kaelkirjakud, sebrad .... Taimestik Jäme tüvi, jäigad lehed, lihakad lehed ja varred, paks koor Savannis kasvavad nt: Baobab e. Ahvileivapuu, ...
NEG: Väikestele loomadele > vaenalne saaks kõik isendid korraga kätte, üksi on lihtsam põgeneda ka 5. Too sümbioosi näiteid erinevatest organismidest. Sümbioos - Eri liikidesse kuuluvate isendite vaheline vastastikku kasulik kooselu. a) Eksosümbioos - Üks sübiont teise peal NT Erakvähk ja meriroos b) Endosümbioos - Üks sümbiont teise sees. NT Tselluloosi lagundavad bakterid ja rohusööjad loomad. 6. Kuidas mõjutab organisme konkurents liigisisene ja liikide vaheline konkurents nende erinevused. Konkurents - Isenditevaheline olelusvõitlus piiratud keskkonnaressursside pärast. See piirab arengut ja võib viia osa organismide hukkumiseni. Liigisisene nt emase-isased omavahel, tugevamad-nõrgemad organismid Liikide vaheline see liik jääb peale, kes on tugevam või kellele on konkreetsed keskkonnatingimused sobivamad 7. Mis on populatsioon
5. Millised positiivsed ja negatiivsed pooled on koloonialisusel? koloonialisus- ühte liiki kuuluvate isendite kooseluvorm. Positiivsed: · Parem kaitse · Efektiivsem toiduotsimine Negatiivne · Haigused · Konkurent toidu ja elupaiga pärast. 6. Too sümbioosi näiteid erinevatest organismidest. · Eksosümbioos- üks sübiont teise peal, nt: erakvähk ja meriroos · Endosümbioos- Üks sümbiont teise sees, Nt: bakterid ja rohusööjad loomad. · Lilled ja mesilased 7. Kuidas mõjutab organisme konkurents liigisisene ja liikide vaheline konkurents nende erinevused. Konkurents piirab organismide arengut ning võib viia osa organisme hukkumiseni. Liigisisene konkurents: Liigisisene konkurents on seda pingelisem, mida suurem on populatsioonitihedus Liigisiseses on konkurents elupaikate, toidu ning paariliste pärast Liikide vaheline konkurents on ainult elupaikate ja toidu pärast. 8
taimega, kuna see toodab orgaanilist ainet. Troofilised tasemed Troofiline ehk toitumine. Iga toiduahela lüli ehk troofiline tase reguleerib eelneva lüli arvukust ja sõltub sellest. Esimese troofilise taseme moodustavad produtsendid ehk orgaaniliste ainete tootjad. · Toodavad orgaanilist ainet. · Taimed ja autotroopsed bakterid. Teise troofilise taseme moodustavad konsonendid ehk tarbijad. · Saavad vajaliku orgaanilise aine toiduga. 1.astme tarbijad: rohusööjad, herbivoorid 2.astme tarbijad: loomtoidulised, karnivoorid 3.astme tarbijad: tipptarbijad Kolmanda troofilise taseme moodustavad destruendid ehk lagundajad. Bakterid ja seened tarbivad kõigi eelnevate tasemete surnud orgaanilist ainet, lagundades need taas mineraalaineteks. Aineringe moodustavad produtsendid, konsonendid ja destruendid. Ökopüramiid Ökoloogiline püramiid iseloomustab troofilistes tasemetes sisalduvat energiahulka.
laieneb võrast suhteliselt kaugele. Sademetevaesematel aladel asenduvad puud tiheda astelvõsaga. 5.Pilt. Ahvileivapuu. 6.Pilt. Müüroder. 7.Pilt. Akaatsia 5 LOOMASTIK Savanniloomad on kohastunud läbima pikki vahemaid vee- ja toiduotsingul. Nii rohusööjad kui kiskjad eelistavad elada karjades. Veevajaduse rahuldab paljudel toit. Aafrika savannides leidub antiloope, gaselle, pühvleid, ninasarvikuid, gnuusid, elevante, sebrasid, kaelkirjakuid. Suured rohusööjad on omakorda toiduks paljudele kiskjatele: lõvidele, leopardidele, saakalitele, hüäänidele ning geparditele. Veekogude ääres elavad jõehobud ja krokodillid. Kuivaks perioodiks koondub loomastik jõgede ja järvede lähedusse, esimese vihmaga ja rohu
(4) joonis 3 Akaatsia joonis 4 ahvileivapuu Loomastik: Vastavalt savannideslevinud taimestikule on kohastunud ka loomariik. Nad saavad koos eksisteerida seetõttu, et toituvad erinevatest taimedest ja nende osadest ning teevad seda ka eri aegadel. (4) Näiteks söövad elevandid ja kaelkirjakud põõsaste ja puude oksi ning lehti, sebrad ja sinignuudid aga rohtu. Taimed on vähem toitvad kui liha, seetõttu peavad rohusööjad terve päeva toitumisega tegelema. Savanni paljud rohusööjad on toiduks lihasööjatele, näiteks hüäänkoertele, lõvidele, geparditele ja leopardidele. Savannis ei lähe ükski toit raisku. Surnud loomad (raiped ja jahisaagi jäänused) süüakse kähku raipetoiduliste loomade, näiteks raisakotkaste, saakalite, marabude ja raisamardikate poolt. (1) Savannimaastike lahutamatuks osaks on arvukate termiitide mitme meetri kõrgused koonusekujulised pesakuhilad. Termiidid
neutraalnne. Herbivaaria Taimtoidulise looma ja taime vaheline toitumis suhe(herbivoor-taimedoiduline loom). Parasitism erinevate liik organsimide kooselu vorm, ühele kasulik teisele kahjulik. Kongurents-sama või eriliiki organismi vastastiku kooselu vorm. Kisklus röövlooma ja saaklooma toitumis suhe. Toitumis suhete alusel reastatud organismid modustavad toiduahela. Esimene Troofiline tase-moodustavad prdutsendid. Teine Troofiline tase-konsunendid e. Tarbijad on jaotaud 3mex rohusööjad, kõigesööjad, lihasööjad (kiskjad) Kolmas troof. Tase- destruendid e. Lagundajad tarbivad kõigi eelnevate tasemete surnud orgaanilist ainet lagundades neid taas mineraalideks. Aineringi moodustavad toitumisuhte+ destruiendid. Ökosüsteemi Troofilised tasemed moodustavad ökoloogilise püramiidi. Toiduaehala erivormid:1) Kiskahel kiskjad ise osutavad saakloomadekks (viimane lüli tippkiskja)2)Nugiahel- parasiit toiduahel, iga järgmine lüli parasiteeruib,toiduahela eelnevale
Austraalia savannid Elise Kaselaid · Loomastik liigirikas · kohastumused: rohusööjad imetajad, kiskjad · Inimtegevus asutus · veekogude läheduses ja taimestikurohketes kohatades tegevusalad · põllumajandus, turism · Keskkonna probleem ülekarjatamine Loomastik Omapärasest taimestikust veelgi erilisem on siinne loomariik ja seda just tänu kukkurloomadele. Austraalia savannide tüüpilised loomad on kukkurloomad känguru ja vombat, muneja imetaja sipelgasiil, lennuvõimetulind emu
kestab kuni septembrini · Pikkus sõltub toiduvalikust, linnu tervislikust seisundist ja ilmast · Ühe isalinnu kohta võib olla 3-4 emalindu Paljunemine · 40-80 muna aastas · Haudumine 42 päeva · Kõige intensiivsem munemisperiood on kevadest sügiseni · Kõige suurem muna, kaalub umbes 1,5-1,7 kg · Jaanalinnu tibu kaalub koorudes u. 1 kg ja on 20-30 cm kõrgune Toitumine · Jaanalinnud on taimetoidulised, eelkõige rohusööjad · Hästi sobivad ristik ja lutshernes · Nad vajavad sobiva suurusega kive seedimise abistamiseks Emalind, isalind · Isalinnu sulestik on must, saba ja tiivaotsad on valged · Emalinnud on kasvult väiksemad ja sulestik on ühtlaselt hall · Täiskasvanud isalind saavutab suguküpsuse 3-4 aastaselt, emalind 6 kuud varem Huvitavat jaanalinududest · Esimese eluaasta lõpuks tõuseb linnu kaal umbes 100 kg-ni
Puud asetsevad savannidel hõredalt, kuna puud kasvavad väga suurteks ja nende juured ulatuvad väga kaugele. Taimed taluvad hästi põuda ja põlenguid, sest nad taastuvad väga kiiresti. Mõned suuremad puud koguvad endasse niisketel aegadel tüvesse palju vett ja nii suudavad nad ellu jääda ka kõige suurematel põuaaegadel. Levinumad puud Austraalias on ahvileivapuu ja hiidhirss. Loomastik on seal väga liigirikas. Eriti on levinud imetajad ja rohusööjad. Kõige levinumad loomad lähisekvatoriaalses kliimavöötmes on koaala, sebra, kaelkirjak, emu, lõvi ja elevant. Austraalia on tänu kõigile nendele taimedele, loomadele ja kliimale väga ilus paik maailmas, kus inimesed tegelevad turismindusega, loomade jahtimisega ja karjatamisega. Hiljem isegi rännatakse oma loomadega mööda Austraaliat ringi. Minu arust oleks vägagi tore elada sellises liigirikkas kohas, karjatada erinevaid haruldasi loomi, rännata ringi ja nautida head elu.
· Lihakad varred · Jäme tüvi Loomad Savanni loomastikus on palju rohusööjaid imetajad. Savannides on arvukalt termiite. Nad toituvad peamiselt puidust ja orgaanilistest jäänustest. Nad ehitavad oma pesakuhilad seeditud toidu ja pinnase segust. Loomade kohastumused on: nad on kiired jooksjad, et läbida pikki vahemaid vee- ja toiduotsinguil, loomad elavad karjades, kuna üksi on ohtlik liikuda, veevajaduse rahuldab paljudel toit. Kõige levinumad loomad on rohusööjad ja kiskjad. Rahvastiku elu ja tegevus Savanni põlised inimesed on siiski veel säilitanud oma traditsioonilise eluviisi. Nende põhiline elatusala on loomade küttimine. Põlluharimist pole väga palju, sest saak on põua tõttu väike. Maalt eksporditakse välja puuvilla, sisalit, teed, kohvi, maapähklit jm. Kuival aastaajal tegelevad naised põhiliselt vee hankimisega.
lihasööjatel midagi süüa ning sellepärast on ka neid palju. 6. Pärast koitu on loomad liikvel ja õhk värske. Keskpäevakuumuses poevad loomad liikumatult varju ning õhtupoolikul muutub temperatuur taas talutavaks ja loomad lähevad liikvele. 7. Troopilises savannis võime silmata ühtaegu kümneid ulukiliike ehk rohkem kui mistahes muus maakera elukoosluses, sest tegu on avamaastikuga. 8. Aastamiljonite jooksul on rohusööjad kohastunud oma toidulauda äärmiselt säästvalt kasutama. Nad söövad eri kõrgustel ja liiguvad laialt ringi, vastavalt taimede kasvamisele. Kaelkirjak nosib lehti viie meetri kõrgustelt puudelt, elevant kahemeetristelt põõsastelt, sebrad ja antiloobid saavad kõhu täis rohust. 9. Iga sajuperioodi saabudes tärkab rohtlates lopsakas rohi ja tänu sellele, et savannides sajab palju, ongi savann väga liigirohke. 10
rebane Nugiahel- iga järgmine lüli parasiteerib toiduahela eelneval lülil. Puuleht -> lehetäi -> seened -> mikroviirused Laguahel- algab surnud orgaanilisest ainest Leht -> vihmauss -> lestad -> bakterid ja mikroseened Troofiline tase- iga toiduahela lüli. I troofilise taseme moodustavad tootjad ehk produtsendid. Tipptarbija,-kisjka: Hüljes, III omnivoorid (kõigesööjad) väikesed kiskjad: metssiga, jooksiklane II rohusööjad loomad : põder, jänes, siklased I tootja : Tamm, leseleht Biomass- ühel troofilisel tasemel olevate organismide kogumass. Produktiivsus- biomassi juurdekasv. Dominantliik- liik, mille populatsioon on ökosüsteemis kõige arvukam. Ökoloogilised globaalprobleemid Ülerahvastumine: toidupuudus, õhu-, vee- ja mullasaaste, linnastumine Kõige suurem rahvaarvu kasv on Aafrikas, Lõuna-Ameerikas ja Aasias.
AEGKOND AJASTU GEOLOOGILISED SÜNDMUSED ELU ARENG ÜRGAEGKON - * maakoor olemas * elu arenes vee all D * tekkis hüdrosfäär (bakterid; vetikad) ARHAIKUM AGUAEGKON - *rauamaak * rauabakterid D PROTEROSOI KUM VANAAEGKO 1) * merede ülekaal * elustiku plahvatuslik areng ND Kambrium * sinisavi * trilobiidid PALEOSOIKU * ürgsed korallid M 2)Ordoviitsi * suur jääaeg lõunapoolkeral *meres elavad selgrootud um * Eesti fosforiidi- ja põlevkivilademed * primitiivs...
ökoloogilinetegur, mis kõige enam eemaldub optimumist ja läheneb taluvuse- ehk tolerantsusepiirile. Optimum rahuldab organismi vajadust. 8. Missuguste tegurite alusel saab iseloomustada populatsiooni? Arvukus, asustustihedus, sooline ja ealine struktuur 9. Koosta ökoloogiline, milles on ära märgitud neli troofilist taset1. Võilill, 2. Tigu. 3 Siil 4. Rebane Esimene troofiline tase: moodustavad produtsendid ehk orgaanilise ainete tootjad. Teine tarbijad. – Sealt esimese astme rohusööjad ehk herbivoorid, teise astme tarbijad kõigesööjad (omnivoorid), kolmanda astme lihasööjad ehk kiskjad. Kolmabda troofilise taseme moodustavad lagundajad 10. Koosta toiduahel (neli lüli) 1. Võilill, 2. Tigu. 3 Siil 4. Rebane
Austraaliast Kesk- ja Lõuna-Aafrikast, Lõuna-Ameerikast ja . Savanni loomad Vastavalt savannides levinud taimestikule on kohastunud ka siinne loomariik. Seoses rikkaliku rohukasvuga on siin levinud suurte rohusööjate loomade karjad. Aafrika savannides leidub antiloope, gaselle, pühvleid, ninasarvikuid, gnuusid, elevante, sebrasid, kaelkirjakuid . Suured rohusööjad on omakorda toiduks paljudele kiskjatele. Siin peavad jahti lõvid, leopardid, aakalid, hüäänid ning maailma kiireim loom gepard. Taimestik Rohttaimedest on valdavaks vihmaperioodil kiiresti kasvavad kõrrelised. Põuaperioodil kuivavad nende maapealsed osad täielikult, säilivad vaid maasisesed juured ja alumistes lehetuppedes asuvad pungad. Suviste vihmade ajal kasvavad siinsed
Madagaskar Autor: Alan Sakson Juhendaja: Helen Leoste Tallinn 2016 Asukoht Asub LL 20° ja IP 48° Lõuna-Aafrika Asub lõuna-Lähisekvatoriaalse ja troopilise kliimavöötme vahel Savanni loodusvööndis Kliima Keskmine temperatuur on juulis 9-20°C ja detsembris 16-27°C. Aasta jooksul sajab 1000-1500mm. Kõige rohkem sajab mai ja septembri kuus, mille sademetehulk ulatub 2030- 3250mm. Maksimum temperatuur võib ulatuda kuni 33°C Minimum temperatuur võib ulatuda kuni 10°C Ferralliitmullad Niiskel aastaajal katab muldi sageli vesi; kuival aastaajal kuivavad mullad läbi; moodustub punast telliskivi meenutav kõva lateriitkiht vihmaperioodil orgaaniline aine laguneb ja uhutakse sügavamale kuival aastajal kõdunevad taimejäänused osaliselt ja tekib huumus. Taimestik Valitsevad kõrrelised. Kõrrelistel on tihe ja tugevasti läbi põ...
Käitudes ja pidades ennast ,,lõvikuningateks" ja vaadates kõigele ja kõigile ülalt alla. Meie esiisad pidasid lugu ja austasid loodust väga. Kuidagi oleme osanud selle iidse tava ja uskumuse evolutsiooni pikal teel kaotsi lasta. Mina arvan, et inimene ja loodus on juba pikka aega koos eksisteerinud, kuid enne inimese siiajõudmist pidi palju looduses muutuma. Jääaja kadumisega hakkas kasvama taimestik, mis meelitas kohale esimesed loomad, nendeks võisid olla suured rohusööjad, näiteks mammutid keda võis siiski veel kaunis vähe alles olla. Karmis kliimas elavaid loomi oli vee teisigi, teame tänapäevalgi põhjas elavat põhjapõtra või siis piisonit. Pikkamööda tuli juurde teisigi rohusööjaid, kuid maa metsastumisega jäi neile järjest vähem ruumi elupaikadeks ja rohkem loomi elutses veekogude läheduses, kus nad sõid ära noore metsa, mille tulemusena rannaaladele ei kasvanud suurt metsa. Loomadel oli suur osa taimeliikide kadumises ja ka uute liikide
putuktoiduliste seltsi karihiirlaste sugukondadesse. Nende liikide isendite arvu ei suuda aga keegi täpselt määratleda. Osa imetajaliike on ka lennuvõimelised. Enamik eesti metsade imetajatest elab metsas. Tuntumad on karu, ilves, metssiga, põder, karihiired. Avamaad eelistavad elupaigana halljänes ja rebane, siseveekogude ääres elavad kobras, naarits, saarmas ja mink. Putuktoidulised piiravad paljude selgrootute arvukust. Rohusööjad imetajad on omakorda toiduks kiskjalistele. Viimased hävitavad eelkõige haigeid ning vähemelujõulisi isendeid. Imetajad jagunevad eriliikidesse- Kiskjad, putuksööjad, rohusööjad. Kiskjad hävitavad peamiselt haigeid loomi. Linnud – esimesed elusolendid, kes saabusid Eesti alale. Üle Eesti kulgeb oluline lindude rändetee. Seetõttu võib sügisel ja kevadel Lääne-Eesti rannikul ja saartel kohata palju
Vähese niiskuse tõttu kasvavad puud hõredalt. Tuntumad savannitaimed on akaatsia, ahvileivapuu, eukalüpt, sõrmrohi ja pudelpuu. Akaatsia, preeria kaktus & ahvileivapuu Loomastik Savannis elavad suurte karjadena kabjalised (nt. ninasarvik, sebra), sõralised (nt. kaelkirjak, antiloop) ning suured kiskjad (nt. gepard, lõvi). Kodu saavad seal veel paljud linnud, putukas ja närilisi. Seosed rikkaliku rohukasvuga on kõige arvukamad rohusööjad loomad. Kohastumused: 1) veevajaduse rahuldab toit; 2) paljud liigid elavad karjades; 3) kiire jooksimisvõime. Loomastik Kuivaks perioodiks koondub pea kogu savanni loomastik jõgede ja järvede lähedusse. Esimese vihma ja rohu tärkamisega nad lahkuvad karjadena kõik üksikult lagendikele. Savannides elavad termiidid, kes ehitavad pesakuhilaid seeditud toidu ja pinnase segust. Sebrad, marabud, lõvi, gasell & elevandid
rohusööjate eest. Võib jääda arusaamatuks, kuidas seened suudavad lehtedes toimuvat mõjutada, ent katseliselt on tõestatud, et sümbiontsed seened sünteesivad madalmolekulaarseid ühendeid, mis juhitakse taime maapealsetesse osadesse. Mükoriisaseened aitavad tekitada taimedes ka indutseeritud süsteemset resistentsust, mis avaldub suurema valmisolekuna tõrjuda mis tahes võõraid organisme mis tahes taimeosas. Selgrootud rohusööjad eelistavad taimi, kes pole teatud põhjustel mükoriissed või kelle seensümbiont pole tõhus antud kahjuri vastu. Juurte kaitse on arusaadavam: enamik haigustekitajaid ei talu mükoriisaseente tekitatud happelist keskkonda ega antibiootikume. Nad konkureerivad mükoriisaseentega taimejuure kui kasvusubstraadi pärast. Patogeensel seenel või bakteril on raske läbi tungida juba välja arenenud tihedast elujõulisest seenmantlist. Mitmete sümbiontsete seeneliikide niidistik
-elu: Paleontoloogia- teadus, mis tegeleb möödunud geoloogilistel aegadel elanud jäänuste uurimisega Fossiilid- organismi kivistunud jäänus Rudiment- elundi embrüonaalne alge, arenev elund Homoloogilised organid- Bioloogiline reegel- Isendi lootelise arengu käigus korduvad liigi ajaloolise arengu etapid Populatsioon-ühisel territooriumil elavad samaliigilised isendid Hübriid- kahe erineva liigi omavahelisel ristamisel saadud järglane Inimese rudimendid: Pimesool- kabjalised, rohusööjad kihvad-nahkhiir, koer sabalüli – koeral info saba liputades Taimede areng: -sinivetikate laadsed -endosüntees(päristuumsete teke) -merevetikate eellased(vanaaegkonnas hiilgeaeg) -pool sõnajalamoodi veetaimed -hiiglaslikud sõnajalad (karboni ajastul) -kliima jahenemine ( I paljasseemnetaimed) -õied viljad -katteseemnetaimed Loomade areng: -eeltuumne organism(gemosünteesi teel laavast, heterotroofne toit) -päristuumsed, heterotroofsed(käsn, meduus, korall)
ELEVANT Mida sööb? Elevandid on eranditult rohusööjad loomad. Nad söövad eri liiki rohtu, lehti, peenemaid oksi, bambuseid ning puuvilju. Nad hangivad toitu londi abil ning pistavad selle suhu. Väheseid hambaid kasutatakse toidu peenestamiseks. Elevandid söövad päevas ära umbes 225 kg taimi ning joovad korraga ära kuni 136 liitrit vett Milleks ja miks nii Võhad on neil kuni 2,5 m pikkused ja kaaluvad 80-85 kg. Lonti suured võhkad on? peidmiseks.
V. Ürgimetajatel pole nisasid, millega järglasi saaks toita, kuid sellegi poolest saavad järglsed piima emaslooma kõhu pealt. Alamimetajad on sündides väga väiksesed nt. känguru pojad peavad ise emaslooma kukrusse ronima, et sealt saaks nisast piima. Pärisimtejate järglased on kõige arenenumad. 3. Miks otsivad metskitsed ja põdrad toitu just õhtuhämaruses ja varastel hommikutundidel? V. Sest siis on vaenlasi vähem ja nii ohutum. 4. Miks paljud lagedatel rohumaadel elavad rohusööjad toituvad ja liguvad suurtes karjades? V. Sest nii on ohutum ja kiskjad ei julge suurt karja rünnata. Igal karjal on ka oma vaht kes jälgib, et vaenlast ei tuleks. 5. Mille poolest erineb hobuse ja veise toitumine? V. Veis on mäletseja , ning ta sööb suurem osa rohtu. 6. Kuidas valmistuvad meie lähialadel elavad pärisimetajad talveks? V. Koguvad toitu ja energiat.
5. sobivad kõrreliste rohked karjamaad Sead 1. Noorsigadel võib olla 40% söödast rohusööt 2. Ühele emisele 0,08-0,1ha 3. Karjamaa kohta 8-10koplit 4. Ühes koplis 3-4 päeva 5. Karjatatada 2 korda päevas 2-3h 6. Tuhnimise vältimiseks vähendada karjamaal olemise aega 7. Tühikud ja songitud kohad tasandada Linnud 1. Haned on suured rohusööjad 2. Sobivad liigid : valge ristik , punane ristik, karjamaaaruhein, kastehein, punane aruhein 3. Karjamaa rajada viljakale mullale 4. Kindlasti järelniita ja äestada 5. Kopleid vaja 15-20 6. Ühes koplis 2 päeva 7. Ühele hanele on vaja 0,4tonni rohtu Karjamaade hooldamine-järelniitmine Ka õigel karjatamisel jääb 30% heinast söömata.Loomad tallavad heina maha roojavad ära.Sellist rohtu niita ka ei saa.Kõige rohkem jääb rohtu üle teisel karjatamisperioodil
iguaan, skorpion, kaamel Jääb vihma- ja Aasta jaguneb seal Seal on ferralliitmullad. Valitsevad 1-3 m kõrrelised. Neil Loomastik on liigirikas. Põlluharimisega tegeletakse Savann lähisekvatoriaalset kaheks: niiske ja Niiskel ajal katab seda on tugev tihedasti põimunud Enamasti rohusööjad seal vähe. Põhiline toiduviljad e ning kõrbete kuiv. peamiselt vesi ja kuival juurestik. Puud kasvavad imetajad. Kõik loomad söövad on mais, maniokk ja bataat. vahele. ajal kuivab muld läbi hõredalt. Sealsed taimed taluvad eri taimi ja nende osasid ja eri Suuremates istandustes
imetaja, samas on ta üks leebemaid. Elab püsivates perekondlikes rühmades. Nende suhted on nii lähedased, et nad korraldavad surnud loomadele matused ning katavad need okste ja lehtedega. Emasloomad koos poegadega elavad karjas, mille juhiks on täiskasvanud emane. Noored isasloomad aetakse karja juurest minema, siis kui nad suguküpseks saavad.Täiskasvanud isased elavad samuti eraldi. Nad saavad loa läheneda emaste karjale vaid emaste jooksuajal. Elevandid on eranditult rohusööjad loomad. Söövad lehti, rohtu, peenemaid oksi, puuvilju. Hangivad toitu londi abil ja pistavad suhu kus nad toidu väheste hammastega peenestavad. Kui elevant jääb korraga oma hammastest ilma, sureb ta nälga, sest ei saa süüa. See juhtub tavaliselt 70. eluaasta paiku. Päevas söövad ära u 225kg taimi ja joovad kuni 136 l vett. Londi abil ta ka haistab, kaitseb end, väljendab oma emotsioone ja vabaneb parasiitidest ja supleb
Tõlkija ja toimetaja sümbioos Sissejuhatus Nagu rohusööjad loomad ei suuda elada ilma tselluloosibakteriteta, kes aitavad neil tselluloosi seedida, nii ei saa ka ükski tõlkija edukat ja täisväärtuslikku teksti valmis ilma toimetajata. Nende kahe pealtnäha lihtsa ameti sümbioos on imetlusväärne ilma tõlkijata poleks toimetajat, ilma toimetajata - tõlkijat. Millised on pädeva tõlkija ja toimetaja omadused ning kellest sõltub tõlkekvaliteet? Miks on nende kahe vaheline koostöö nii tähtis? Ning mitte
orgaaniline aine väga aeglaselt, kuna ainest lagundavate mikroorganismide tegevus on sellise põuaga pärsitud. Savannimullad on tavaliselt üsna viljakad. Loomastik Vastavalt savannides levinud taimestikule on kohastunud ka siinne loomariik. Seoses rikkaliku rohukasvuga on siin levinud suurte rohusööjate loomade karjad. Aafrika savannides leidub antiloope, gaselle, pühvleid, ninasarvikuid, gnuusid, elevante, sebrasid, kaelkirjakuid. Suured rohusööjad on omakorda toiduks paljudele kiskjatele. Siin peavad jahti lõvid, leopardid, saakalid, hüäänid ning maailma kiireim loom gepard. Veekogude ääres esineb jõehobusid ja krokodille. Kuivaks perioodiks koondub pea kogu savanni loomastik jõgede ja järvede lähedusse, kus leidub pisutki eluks hädavajalikku vett. Esimese vihmaga ja rohu tärkamisega lahkuvad loomad aga jõgede äärest ja hajuvad üksikult või karjakaupa lagendikele
Elevantkilpkonn Elevantkilpkonn kuulub kooldkaelaliste alamseltsi. Looduses elab ainult Galapagose saartel. Ta on üks suurematest maismaa kilpkonnadest: pikkus kuni 1,5 meetrit ja ta kaalub kuni 200 kilogrammi (varemalt on püütud kuni 400 kg kaaluvaid isendeid. Elevantkilkonn elab väga vanaks(loomaaedades on olnud 100-aastaseid isendeid). Alates 1535 aastast on inimesed on neid tapetud liha ja õli saamiseks suurel määral. Elevantkilpkonnad on rohusööjad loomad, siis on nende hävimist soodustanud kariloomade saartele toomine. Kariloomad söövad ka rohtu ja tallavad elevantkilpkonnade mune puruks. 19.sajandil kirjeldatud alamliigist on hävinud 7, kõik säilinud kilpkonnad on haruldased. Maailma erinevates loomaaedades elab u.200 isendit.
loodusvööndid! KLIIMA TAIMED LOOMAD MULD INIMTEG. KK VARIA VIHMAMETS Ekvatoriaalne kliima, Väga liigirikas, Väga liigirikas, Ferraliit mullad- Jahi pidamine, Epiteemiad levivad Vihmametsad toodavad Aastaringselt palav ja niiske, Kasvavad kõrgeks, Lärmakad looma, punaka värvusega, Kalastamine, Metsa kuumas janiiskes suurema osa hapnikust. Aastaajad puuduvad. Taimed puuokstel ja sest mets on hämar, Toitaine vaene, raie, Kasvatavad keskonnas hästi. lehtedel, õied on värvilised linnud, Leedehorisont. taimi: kohv, värvikirevad ja Tuge...
massi, arvu, energiasisalduse või mingi muu näitajaga. Energiapüramiid Arvukuse püramiidid · Toiduahel näitab aine ja energia liikumist tootjatelt tarbijate kaudu lagundajatele · Erinevad toiduahelad põimuvad toiduvõrgustikuks · Toiduvõrgustik näitab, kes keda sööb · Spetsialistid e monofaagid kasutavad ainult üht saagitüüpi või toitaineid · Generalistid e polüfaagid - segatoidulised · Lihasööjad e karnivorid e zoofaagid · Rohusööjad e taimtoidulised e herbivoorid e fütofaagid · Kõigetoidulised e omnivoorid · Troofne toitumisse puutuv; toidu või toitainete hulka ja liikumist iseloomustav · Toitumine ökosüsteemi energeetilise käsitluse kontekstis toidus sisalduva energia osaline ärakasutamine populatsioni isendite elutegevuseks ja ülejäänud osa edasiandmine teistele, toiduahela järgmistel astmetel olevatele organismidele · Kooslustes võib jagada organismid
Enamik eesti metsade imetajatest elab metsas ja tuntumad neist on karu, ilves, metssiga, põder, karihiired jne. Avamaad eelistavad elupaigana halljänes ja rebane, siseveekogude ääres elavad kobras, naarits, saarmas ja mink. Imetajate peamine tähtsus tuleneb aga nende olulisest rollist enamikus ökosüsteemides. Imetajad on esindatud tarbijatena pea kõigis toiduahelates. Putuktoidulised piiravad paljude selgrootute arvukust. Rohusööjad imetajad on omakorda toiduks kiskjalistele. Viimased hävitavad eelkõige haigeid ning vähemelujõulisi isendeid. Mink Linnud Linnud on esimesed elusolendid, kes saabusid Eesti alale. Üle Eesti kulgeb oluline lindude rändetee. Seetõttu võib sügisel ja kevadel LääneEesti rannikul ja saartel kohata palju läbirändavaid aule, sinikaelparte, valgepõsklaglesid ja rabahanesid.
taimede maapealsed osad kuivavad, kuiv. Temperatuurid jäävad aastas keskmiselt 2030 kraadi vahemikku. säilivad vaid maasisesed juured ja Kuival aastaajal on sademeid vähe alumistes lehetuppedes asuvad ligikaudu 200 mm, märjal aastaajal pungad. seevastu kuni 1000 mm Loomastik Aafrika savannides leidub antiloope, gaselle, pühvleid, ninasarvikuid, gnuusid, elevante, sebrasid, kaelkirjakuid. Suured rohusööjad on omakorda toiduks paljudele kiskjatele: lõvidele, leopardidele, saakalitele, hüäänidele ning geparditele. Veekogude ääres elavad jõehobud ja krokodillid. Arvukalt leidub savannides putukaid, kellest toitub mitmekesine linnuriik. Savannis elavad jaanalind, marabu, kurgkotkas ning kangurlind. Veekogude ääres flamingod, pardid, haned, kured, luiged jne. Omapäraseid ehitisi püstitavad savannidesse sipelgad ja termiidid. Brasiilia metsadest Suurima lehtmetsaga ala
kasvavad tihedate puhmikutena, puhmastaimedel kitsad lehed, varsi katab tihe karvastik kõik see aitab hoida niiskust ja vähendada aurumist 5. Miks on looduslikke rohtlaid tänapäevaks vähe säilinud? 2.tund Parasvöötme rohtlad: loomad, inimtegevus, keskkonnaprobleemid 1. LOOMAD . Rohtla loomadele on alles jäänud väga vähe elupaiku, sest enamus rohtlatest üles haritud. Loomastik liigivaene. rohusööjad (enamuses väiksemad, suurtest Ameerikas piison ainult kaitsealadel) kiskjad eriti rikkalikult närilisi, väikesed närilised leiavad kaitset rohus, urgudes; mõned neist elavad kolooniatena (näiteks suslikud, rohtlahaukurid, kes head mulla kobestajad) palju madusid ja sisalikke linnud, mitmeid röövlinde kotkad, pistrikud Osata nimetada 6 looma/lindu vt esitlused, mis eelmise tunni faili alguses 2. INIMTEGEVUS
Sademetevaesematel aladel asenduvad puud tiheda astelvõsaga. Savannitaimed on hästi kohastunud eluks nii kuival kui ka niiskel aastaajal. Loomastik Vastavalt savannides levinud taimestikule on kohastunud ka siinne loomariik. Seoses rikkaliku rohukasvuga on siin levinud suurte rohusööjate loomade karjad. Aafrika savannides leidub antiloope, gaselle, pühvleid, ninasarvikuid, gnuusid, elevante, sebrasid, kaelkirjakuid. Suured rohusööjad on omakorda toiduks paljudele kiskjatele. Siin peavad jahti lõvid, leopardid, aakalid, hüäänid ning maailma kiireim loom gepard. Veekogude ääres esineb jõehobusid ja krokodille. Kuivaks perioodiks koondub pea kogu savanni loomastik jõgede ja järvede lähedusse, kus leidub pisutki eluks hädavajalikku vett. Esimese vihmaga ja rohu tärkamisega lahkuvad loomad aga jõgede äärest ja hajuvad üksikult või karjakaupa lagendikele. Nüüd toovad nad
Loomastik on liigivaene, peamiselt on ainult närilised, roomajad, väiksed kiskjad ja röövlinnud. Rohtlates on viljakad mustmullad, mistõttu valdav osa rohtlatest on põldudeks haritud. Märkimisväärne osa maailma nisi-, maisi- ja sojasaagist kasvatatakse rohtlates. Intensiivne põlluharimine aga põhjustab rohtlates erosiooni ja veepuudust. Vähese taimkattega maapinnalt kannavad tuul ja vesi mulla viljakama osa minema. Piisonid- preeria suured rohusööjad. Rohtlahaukurid- mustmulla kobesatjad Põhja- Ameerika = preeria Lõuna- Ameerika (Argentiina) = pamoa Euroopa= pusta Aasia, Venemaa = stepp Keskkonnaprobleemid: • Autode heitgaasid suurlinnades. • Tööstuslik saaste Ukraina kaguosas. • Intensiivse põllundusega aladel väetiste kasutamise tõttu võivad jõed reostuda. • Tuule- ja vee erosioon, tolmutormid, uhtorgude teke. • Muldade sooldumine ja huumusest vaesumine.
Närvitänk on närvirakkude kogum. Sigimiselundid paiknevad ühes isendis - nad on liitsugulised - loomad, kelle seemne- ja munarakud arenevad ühes ja samas isendis. Maksa-kakssuulase areng - munad munetakse peremehe maksa. Munad liiguvad soolde, sealt väljaheidetega rohule. Edasiseks arenguks peavad munad sattuma vette, kus kooruvad vastsed. Viimased peavad tungima veeteo maksa. Läbinud seal arengu, peavad vastsed sattuma vette ja kinnituma mõnele taimele. Sellest toituvad rohusööjad, nakatuvad ussiga. Inimene võib nakatuda maksa-kakssuulasega luhaveekogust vett juues. Paelussid - nad on parasiidid, kes elavad looma sooles. Nudipaeluss elab inimese sooles. Keha on paelakujuline, koosneb väga paljudest lülidest, keha eesotsas on päis, mis on varustatud nelja iminapaga - vajalikud soole seinale kinnitumiseks. Kaela piirkonnas tekib lülisid juurde. Liikudes keha tagaosa suunas, lülid suurenevad
Kui üksikute isendite vahel tekivad konfliktid, lahendatakse need tavaliselt rahumeelselt. Karjahierarhias madalamal astmel seisvad loomad alistuvad tavaliselt kohe kõrgemalseisvamale loomale, kui too hakkab ohtlikke zeste tegema. Ohtlik zest on näiteks see, kui ta vehib londiga või keerutab üles tolmupilvi. Sellistel hetkedel võib kuulda ka elevantidele iseloomulikku pasundamist. Neid märke tehakse ka vastase, kiskjate või inimeste eemalepeletamiseks. Toitumine Elevandid on rohusööjad. Nad söövad rohtu, lehti, peenemaid oksi ning puuvilju. Nad hangivad toitu londi abil ning pistavad selle siis suhu. Väheseid hambaid kasutatakse toidu peenestamiseks. Kui elevant jääb oma hammastest korraga ilma, sureb ta nälga, sest ei saa süüa. See juhtub elevantidega tavaliselt 70. eluaasta paiku. Elevantidel on hea isu. Elevandid armastavad süüa öösel, varahommikul ning õhtul. Tegelikult söövad nad ka käigu pealt, haarates rohukõrsi või värskeid lehti. Paljunemine
ruutkilomeetrit. Kaugel Arktikas on tema toit 280 päeva sügava lume all peidus, mistõttu on paljud jänesed sel ajal näljas. Paljud tundrataimed on oma kääbuskasvuga kohastunud raskete kliimatingimuste ja jäise tuulega. Kui lumi ja jää maapinda kasvatavad, saabub jäneste jaos raske näljaaeg. Tuevate küüniste abil on nad sunnitud kraapima lume alt kõikvõimalikku kättesaadavat toitu, et talv üle elada. Erikohastumus Nagu paljud teised rohusööjad loomad, on ka valgejänes toiduks paljudele teistele loomadele. Tema suurimad vaenlased on polaarrebane, hunt, ilves ja kaljukotkas, seetõttu pole midagi imeks pandavat selles, et see jänes on pidanud kohastuma oma kaitse värvuse ning liikuvuse ja välejalgsuse kaudu. Kui talvel lumi maad katab, muutub valejänese karvastiku värvus puhasvalgesks nng musaks jäävad vaid kõrvaotsad, seetõttu muutub ta valgel lumel ja jääl praktiliselt märkamatuks.
Ökosüsteem- isereguleeruv tervik,milles on omavahel seotud elus ja eluta loodus aineringi kaudu Ökosüsteemi struktuur: 1) BIOTSÖNOOS e elukooslus (elus osa ökosüsteemist)- taimekooslused, seenekooslused, loomakooslused, mikroorganismid 2) ÖKOTOOP e eluta loodus- õhkkeskkond, vesikeskkond, muldkeskkond Toiduahel 1) tootjad e produtsendid nt rohelised taimed, vetikad(protistid), autotroofsed bakterit 2) I astme tarbijad e konsumendid- rohusööjad e herbivoorid 3) II astme tarbijad e konsumendid- kõigesööjad e omnivoorid 4) III astme tarbijad e konsumendid- lihasööjad e kiskjad e karnivoorid Toiduvõrk- nimetatakse omavahel põimunud toiduahelate kogumit Õ lk 21 joonis, millest järeldub: peaks olema rohkem saakloomi; kui saakloomade arvukus tõuseb, siis tõuseb ka kiskjate arvukus Populatsioonilaine- populatsiooni arvukuse perioodiline ajaline muutus.
teist enda elutegevuseks. Nt: paeluss, solkmed, puugid, sääsed, kägu, bakterid, viirused Enamasti põhjustab parasiit peremeesorganismi toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastades teda oma ainevahetuse jääkidega vms. 25. Too sümbioosi näiteid erinevatest organismidest. a) sipelgas ja lehetäi b) puu ja seen c) hernes ja mügarbakterid d) vetikas ja seen (samblik) e) käpalised ja seen f) Erakvähk ja meriroos g) Tselluloosi lagundavad bakterid ja rohusööjad loomad. 26. Kuidas mõjutab organisme konkurents – liigisisene ja liikide vaheline konkurents nende erinevused. Konkurents - Isenditevaheline olelusvõitlus piiratud keskkonnaressursside pärast. See piirab arengut ja võib viia osa organismide hukkumiseni. Liigisisene – nt emase-isased omavahel, tugevamad-nõrgemad organismid Liikide vaheline – see liik jääb peale, kes on tugevam või kellele on konkreetsed keskkonnatingimused sobivamad 27. Mis on populatsioon? Too näiteid
elavad kõigis elukeskkondades: metsades, niitudel ja veekogudes, aga ka maaall ning inimasulates. Tuntumad on karu, ilves, metssiga, põder, karihiired jne. Avamaad eelistavad elupaigana halljänes ja rebane, siseveekogude ääres elavad kobras, naarits, saarmas ja mink. Imetajate peamine tähtsus tuleneb aga nende olulisest rollist enamikus ökosüsteemides. Imetajad on esindatud tarbijatena (konsumentidena) pea kõigis toiduahelates. Putuktoidulised piiravad paljude selgrootute arvukust. Rohusööjad imetajad on omakorda toiduks kiskjalistele. Viimased hävitavad eelkõige haigeid ning vähemelujõulisi isendeid. Nagu enamikus sama piirkonna riikides, on ka Eestis kõige rohkem pisiimetajaid. Võib arvata, et kõige arvukamad liigid kuuluvad näriliste seltsi hiirlaste ja putuktoiduliste seltsi karihiirlaste sugukondadesse. Nende liikide isendite arvu ei suuda aga keegi täpselt määratleda. Osa imetajaliike on ka lennuvõimeised. Click to edit Master text styles Second level
Karjakoplite tarad ehitatakse 5-traadiliste püsitaradena: esimene traat 10, teine 25, kolmas 40, neljas 65 ja viies 10-105 cm. Alt esimese ja teise traadi võib asendada laudadega. Karjatamisrühmad sigade puhul : a) põrsastega emised, b) vabad emised, c) noorsead ja d) kuldid. Tuhnimise vältimiseks karjatatakse sigu tühja kõhuga kaks korda päevas, iga kord 2-3 tundi. Karjatamisperiod kestab 100-110 päeva. Lindude karjatamine Kanad, kalkunid ja haned on suured rohusööjad ning nendele on otstarbekas rajada farmide lähedale omaette karjamaa. Karjamaarohuga saab katta ligikaudu 60% lindude suvisest söödatarbest. Lindudele sobivad hästi liblikõieliste ja aluskõrrelisterohked kiuvaesed rohustud, mis tuleb rajada viljakatele parasniisketele muldadele. Karjamaapinda arvestatakse ühe hane ja kalkuni kohta 10 m2, kanale 1,5-2 m2. lindude karjamaa jagatakse 15-20 kopliks, ühes koplis karjatatakse linde 1,5-2 päeva. Lindudel on
kaameliastel. skorpion, kaamel Jääb vihma- ja Aasta jaguneb seal Seal on ferralliitmullad. Valitsevad 1-3 m kõrrelised. Neil on Loomastik on liigirikas. Enamasti Savann lähisekvatoriaalsete kaheks: niiske ja kuiv. Niiskel ajal katab seda tugev tihedasti põimunud juurestik. Puud rohusööjad imetajad. Kõik loomad ning kõrbete vahele. peamiselt vesi ja kuival ajal kasvavad hõredalt. Sealsed taimed söövad eri taimi ja nende osasid ja eri kuivab muld läbi taluvad hästi põlenguid või kiiresti aegadel. Seal on termiitide kõrged moodustades lateriitkihi
Iga järgnev lüli kontrollib eelneva lüli arvukust ning sõltub sellest. Ökosüsteemi iseloomustavad liigirikkus, produktsioon ehk tootlikus, ning seal toimuvad muutused.² 1.3 Trooflised tasemed Esimese taseme moodustavad produtsendid ehk orgaanilise aine tootjad rohelised taimed ja autotroofsed bakterid. Teise taseme moodustavad konsumendid ehk tarbijad. Tarbijad jagunevad omakorda kolmeks: I astme tarbijad ehk rohusööjad herbivoorid, II astme tarbijad ehk kõigesööjad omnivoorid ning III astme tarbijad ehk lihasööjad karnivoorid. Kolmanda taseme moodustavad lagundajad ehk destruendid. Produtsendid, konsumendid ja destruendid moodustavad aineringe, mis tagab ökosüsteemi toimimise.³ (Lisa 1) 1 T. Sarapuu, M.Viikmaa, I.Puura. Bioloogia gümnaasiumile II 4. kursus, lk 17,18. 2 T. Sarapuu, M.Viikmaa, I.Puura. Bioloogia gümnaasiumile II 4. kursus, lk 20. 3 T. Sarapuu, M.Viikmaa, I.Puura
Selgrootud loomad Loomade uurijad ehk zooloogid. Kes on loom? Loomariik on osa elusloodusest, iseloomustab teda heterotroofne toitumine, ei sünteesi ise orgaanilisi ühendeid,loomadele on omane liikumine (vastse staadium), ainevahetuse lõppprodukt on lämmastikku sisaldav (põhiliselt kusiaine ehk ammoniaak) Loomaliike on väga mitmesuguseid, enamus heterotroofid, paljud ei saa elada ilma autotroofideta (elavad nendega sümbioosis) Mille järgi organisme liigitatakse? · Rakuehitus: tuumaga ja ilma tuumata (eristatakse bakterid ja kõik ülejäänud) · Rakkude paljususe järgi: üharakulised ja hulkraksed Valdavad loomaliigig Maal on putukad. 75% (lülijalgsed + äblikud ja vähid) · Loomade väliskuju e. morfoloogia kujuõpetus · sümmeetria (loomorganismid on ehitatud teatud seaduspärasuse järgi) · kuidas paiknevad organid ...
ÖKOLOOGIA Ökoloogia uurib organismide ja kekskkonna vahelisi vastastikuseid suhteid Populatsioon on rühm sama liiki isendeid, kes elavad samal ajal samas elupaigas. (Tähtvere pargi jänesed) Kooslus kõik elusolendid, kes elavad samal ajal samas elupaigas (kõik elusolendid, kes tähtvere pargis elavad, erinevad liigid) Ökosüsteem elusa ja eluta keskkonna ühendus Algosakesed: Aatom (hapnik) molekul (h2o) makromolekul (glükoos, c6h12o6) organell( tsütoplasma) rakk( munarakk) kude( rasvkude) elund( süda) elundkond( seedeelundkond) organism( inimene) populatsioon( tähtvere pargi jänesed) kooslus ( puud, seened, jänesed tähtvere pargis ökosüsteem maastik biosfäär Sfäär kiht ümber maakera Atmosfäär õhk Hüdrosfäär vesi Litosfäär kivimid Pedosfäär muld Biosfäär Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht ANATOOMIA inimese siseehitus MORFOLOOGIA ...
· Puhkemajandus ja turism NIISKED LÄHISTROOPILISED METSAD: · Mandrite idaosas · Soe talv, kuum, niiske suvi · Mittetroopilised tsükklonid · Puna ja kollamullad · Rannikutel mangroovid · Igihaljad ja heitlehised liigid · Tihe asustus · Istanused, terrasspõllunuds · Mitmekesine loomastik SAVANNID: · Asuvad pöörijoonte vahel · Kuiv talv , vihmane suvi · Punakaspruunid, viljakad mullad · Rohusööjad, kiskjad, suured lennuvõimetud linnud jne. · Istandused, loomakasvatus · Ülekarjatamine, tulekahjud, salaküttimine EKVATORIAALSED VIHMAMETSAD: · Igavene kuum ja niiske suvi · Väheviljakad ferraliitmullad · Väga kiire aineringe · Aasta läbi veerikkad jõed · Epifüüdid, kägistajataimed · Hõre inimasustus · Alepõllundus, istandused, väärispuidu varumine jne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
